TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Eraõiguse instituut Tige Tikker XII tahvli seadus Allika analüüs Võrdlev õigussüsteemide ajalugu Õppejõud: lekt Toomas Anepaio Tallinn 2010 Sisukord 1. Allika analüüs...............................................................3 lk 2. Ajalooline tagapõhi........................................................ 7 lk 3. Allika sisuline analüüs..................................................... 9 lk 4. Allika ajalooline tähtsus...................................................10 lk 5. Kasutatud kirjandus...................................................... 12 lk Allika analüüs ALLIKA LIIK XII tahvli seaduste puhul oli oluline, et see oli ius scriptum. Õigus sündis kirjapanemise aktiga. Iseenesest ei olnud see midagi uut. Roomlased rõh...
Vana-Kreeka kunst Vana-Kreeka kaart. 8-5. saj. eKr. kujunes välja Vana-Kreekale tüüpiline ühiskonnakord – orjanduslik demokraatia. Ühiskondliku turvalisuse tagasid kreeka linnriigid ehk polised. Vana-Kreeka tähtsus. Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele. Kreekas sündisid filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes (Demokritos, Sokrates, Platon, Aristoteles, Pythagoras, Hippokrates, Herodotos). Kreeka kirjanduse (Homerose eeposed “Ilias” ja “Odüsseia”) ja teatrikunsti pärand on saanud aluseks Euroopa kultuurile. Kreekas saavad alguse olümpiamängud 776 eKr.
1. 1950. -60. aastad lääneriikide majanduses: majanduse areng, heaoluühiskond, tarbimisühiskond, massikultuur. Lääneriikide majandus hakkas sel ajal erakordselt kiirelt arenema. Majanduse ülesehitamisele aitasid kaasa mitmed rahvusvahelised organisatsioonid (maailma pank ja IMF). 40ndate lõpus ja 50ndate alguses tekkisid paljudes riikides heaoluühiskonnad, mis tagasid kõigile inimestele heaolu, arstiabi, hariduse, abirahad jms. Esimesena jõudsin sinna kaugele Põhjamaad. 2. Vastuseis massikultuurile 1950. Aastate lõpul ning sellest välja kasvanud hipiliikumine. Majanduse ja heaolu kasvus nägid paljud aga ka negatiivseid külgi. Kodanik muutus üha enam ja enam tarbijaks ning kujuned välja massikultuur- kultuur mis on mõeldud „keskmisele“ inimesele ja mida
Vähemviljakatest piirkondadest liikus talupoegi laastatud viljakamatele aladele. Valiti soodsamaid põllumaid ja inimlikumaid mõisnikke. Oluline osa saarlastest suundus mandrile. Eestisse saabus ka teiste rahvaste esindajaid. Kõige rohkem asus siia vene talupoegi, aga ka soomlasi, lätlasi. Vähem oli sakslasi, leedulasi, rootslasi, hollandlasi, sotlasi. Sisserändajad võtsid omaks kohaliku keele ja kombed. Pärast sõdade lõppu kasvas eestlaste arv suhteliselt kiiresti. Soodsad olud tagasid suure sündimuse. 1695. aastaks olevat Eestis veidi üle 350 000 inimese. Rootsi-Vene sõda. Kuigi Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa olid Rootsi kuningriigi sõjasaak, ei rahuldanud see Venemaad, Poolat ega Taanit. Karl X tegi mitmeid sõjakäike ning Läänemeri oli muutumas Rootsi sisemereks. 1655 sügisel alustasid venelased laiaulatuslikke ettevalmistusi Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ründamiseks. Tsaar alustas 1656 suvel sõda. Riia ei alistunud. Suurimaks võiduks jäi Tartu vallutamine
1718. aastal ründas Karl XII uuesti Norrat ning langes 30. novembril 1718 Norras Fredrikshaldi kindluse piiramisel. Pärast Karl XII surma taandusid Rootsi väed Norrast. 1719. aastal sai uueks Rootsi valitsejaks Karl XII õde Ulrika Eleonora. Rootsi eesmärgiks oli saavutada rahu kõikide vaenlastega peale Venemaa. Sedasi loodeti liidus inglastega välja kaubelda paremad rahutingimused. 1719. aasta jaanuaris sõlmis August liidu Austria ja Inglismaaga, kes tagasid talle abi juhuks, kui Venemaa ründab Poolat. Novembris 1719 tühistas ta liidu Peeter I-ga ja sõlmis Rootsiga vaherahu. Ulrika Eleonora tunnustas teda Poola kuningana. 1719. aasta 9.novembril sõlmis Rootsi rahu Hannoveriga (Stockholmi rahu 1719). Hannover sai Bremeni ja Verdeni. 1719. aastal rüüstasid Vene väed 1719 Rootsi rannikut. Preisimaa osalemist sõjas olid takistanud sisetülid ja Inglismaa sekkumine. Inglismaa tahtis iga hinna eest ära hoida Rootsi täielikku kokkuvarisemist.
Martin Luther sündis 10. novembril 1483 Eislebenis Saksimaa talupoja perekonnas. Oma vanemate heaolu nimel pidi temast saama seadusetundja. Selline oli isa soov, kuid Lutheri elu läks teisiti, temast sai munk, preester, usuteadlane ning kiriku reformija. Sarnaselt teiste omaaegsetega kujundas Lutheri usku võimas keskaegne rooma-katoliku kirik. Noore mehena oli ta sügavalt mõjutatud kiriku pihiõpetusest. Pattude pihtimisel preestrile järgnesid patukustutusteod, mis tagasid andestuse ning vabastasid surmajärgsest karistusest. Hoolimata regulaarsest pihilkäimisest oli Luther meeleheitel. Erfurdi ülikoolis juurat õppide suri äkitselt ta sõber ning ootamatu jalavigastus viis ta haigete ja surijate keskele ühes algelises haiglas. Suvel 1505 tabas teda teel vanematekodust Erfurti hirmuäratav äikesetorm. Surmahirmus andis ta tõotuse mungaks hakata kui ta ta pääseb. Surmahirm ning perekonna kaitsepühakule antud tõotus juhtis Lutheri 1505. aastal Erfurdi
Vähemviljakatest piirkondadest liikus talupoegi laastatud viljakamatele aladele. Valiti soodsamaid põllumaid ja inimlikumaid mõisnikke. Oluline osa saarlastest suundus mandrile. Eestisse saabus ka teiste rahvaste esindajaid. Kõige rohkem asus siia vene talupoegi, aga ka soomlasi, lätlasi. Vähem oli sakslasi, leedulasi, rootslasi, hollandlasi, sotlasi. Sisserändajad võtsid omaks kohaliku keele ja kombed. Pärast sõdade lõppu kasvas eestlaste arv suhteliselt kiiresti. Soodsad olud tagasid suure sündimuse. 1695. aastaks olevat Eestis veidi üle 350 000 inimese. Rootsi-Vene sõda. Kuigi Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa olid Rootsi kuningriigi sõjasaak, ei rahuldanud see Venemaad, Poolat ega Taanit. Karl X tegi mitmeid sõjakäike ning Läänemeri oli muutumas Rootsi sisemereks. 1655 sügisel alustasid venelased laiaulatuslikke ettevalmistusi Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ründamiseks. Tsaar alustas 1656 suvel sõda. Riia ei alistunud. Suurimaks võiduks jäi Tartu vallutamine
1909. aastal ilmus tal valikkogu ,,Luuletused", mis sisaldas ka hilisemaid luuletusi. Elu lõpul Liivi tervis taaskord halvenes ja tekkisid suurusluulud kuninglikust seisusest. Arenes ka tiisikus. Suri 1913. aastal pärast ränka külmetust. Ta maeti Alatsivi kalmistule. Tema luulelooming on levinud järelromantilises, epigoonlikus laadis. Ületas 19. sajandi lõpu epigonismi ja temast sai 20. sajandi luuleuuenduste eelkäija. Luuletaja kuulsuse tagasid talle aga tema haigusajal valminud luuletused. Tema luule on realistleik, lihtne ja täpne, milles puudub liialdatud pateetika, ilutsemine ja paisutatud tunded. Aastaaegadest meeldib Liivile küige rohkem sügis ja see väljendub ka tema luuletustes. Kujunditest eelistas ta isikustamist, metafoori ja võrdlust, kuid kasutas ka palju kordusi ja algriimi. 12. Millised on Sinu esmamuljed luulekogu lugedes? Minu esmamuljed luulekogu lugedes olid, et see luulekogu on peaaegu põnev. Teda
1947.a.märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu. Seda poliitikat hakati nimetama Trumani doktriiniks. Selle ajendiks olid sündmused Kreekas ja Türgis, neid riike ähvardas Nõukogude oht. Selle doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan, mille käigus anti Euroopa riikidele abi majanduse jaluleaitamiseks. Abistati neid riike, kes loobusid riigistamistest ja tagasid kontrolli abi kasutamise üle. NSV Liit abi vastu ei võtnud, koos oma mõjualuste maadega loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. 1948 pandi Tsehhoslovakkias, mis algselt oli Marshalli plaani vastu võtnud, ametisse kommunistlik valitsus. Reaktsioonina sellele loodi esimene sõjaline rühmitus Lääne-Euroopas - Brüsseli pakt. Aprillis 1949 loodi NATO, kuhu algselt kuulus 12 riiki, vastukaaluna NSVL sõjalisele võimsusele. KÜLMA SÕJA KRIISID 1.BERLIINI KRIISID I Berliini Blokaad
LIIVISÕDA aeg : 1558-1583 osapooled : liivi ordu, venemaa, rootsi, poola-leedu, taani põhjused : · võitlus ülevõimu pärast läänemere idarannikul · soodne geograafiline asend käik : · 1558 - Vene väed tungisid eesti aladele, Narva ordulinnuse ja Tartu piiskopkonna langemine vene võimule · 1559 - Liivi orduriik andis end Poola kaitse alla, vana-liivimaad enam ei eksisteerinud, Rootsi kuninga kaitse all Põhja-Eesti koos Tallinnaga · 1560 - talupoegade ülestõus harju- ja läänemaal, Viljandi ordulinnus langes vene võimudele · 1561 - liivi ordu andis Poola kuningale alla, ordu ja peapiiskopkonna alad jagati kaheks : Kuramaa hertsogiriik, Üleväina-liivimaa 1570 - Tallinna esimene ebaõnnestunud piiramine vene vägede poolt · 1572 - vene vägede teine pealetung, millega alistati suurem osa mandri-eestist · 1577 - Tallinna teine ebaõnnestunud piiramine vene vägede poolt, Pirita kloo...
mille katab varasemate aastate jaotamata kasumist. Dividende ettevõte eelmise aasta kohta välja ei maksa. Täpsustatud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2012. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 3,6%, teatas statistikaamet. Majanduskasv aeglustus teist kvartalit järjest. SKP kasvu panustas I kvartalis enim ehituses loodud lisandväärtuse kiire kasv. Ehituse kasvu tagasid peamiselt hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööd. Sisemajanduse nõudluse kasv aeglustus 1,6%-ni ettevõtete varude juurdekasvu ja põhivarasse kapitali kogumahutuse kasvu aeglustumise tõttu. Kapitali kogumahutus põhivarasse kasvas 17% peamiselt ettevõtete investeeringute toel masinatesse ja seadmetesse ning valitsemissektoris hoonetesse ja rajatistesse. NORDECON LÜHITUTVUSTUS Nordeconi kontsern on keskendunud hoonete ja rajatiste ehituse projektijuhtimisele ja
Briti valitsus loobub sõjapidamisest. Mida kujutas endast sõjaplaan ,,Merelõvi" ja miks see läbi kukkus? · Hitleri eesmärk - murda Britannia vastupanu õhust, seejärel vallutada maaväega. Sõjaplaan "Merelõvi". · Mereblokaad, Briti lahingu- ja kaubalaevade ründamine. · Saksa lennuväe õhurünnakud Briti linnadele, lennuväljadele, sadamatele jm. · Hilissügis - Hitler loobus kavast paisata maavägi üle La Manche'i väina. Millised tegurid tagasid Suurbritannia edu? · Briti peaminister W. Churchill, lennukite tootmine täiskäigul, linnade pimendamine, õhutõrje, radarid, Kuninglik mere- ja lennuvägi. · Suurbritanniat toetas relvastusega ametlikult neutraalne USA. · Miks oli Suurbritannia võit tähtis teiste rahvaste jaoks? Pelgupaik põgenikele, BBC, luure. 5. Mida kujutas endast ,,Barbarossa" sõjaplaan, miks oli see esialgu edukas, siis aga kukkus läbi
Küll aga on heaks rüütliks olemise juures väga mitu määravat aspekti, mis kõik on ühepalju tähtsad. Lojaalsus läbiva omadusena kätkeb endas vankumatut pühendumust oma isandale, keda tuli igati ja auväärselt teenida ning kirikule ja selle põhitõdedele, millest kõrvale kaldumine oleks olnud vastuolus rüütli põhimõtetega. Terves kehas terve vaim see ütlus võiks ehk ilmestada rüütlite suhtumist oma füüsisesse. Rüht ja tugev kehaehitus tagasid eeldused headeks võitlusoskusteks. Rüütliks õppimise algusest peale pidadi silmas ka tulevast ülesannet järelpõlve koolitada, mis omakorda innustas noori rüütlihakatisi pühendama oma keha ja vaimu rüütliks olemisele. Kindlasti tuli rüütlitel kaitsta naisi, lapsi ja vaeseid, neid, kes olid trööstitumas seisus. Oluline aspekt oli veel lahkus, seda igas plaanis. Rüütel pidi olema suuremeelne peale nõrgemate ka
Külajutt "Nõia tütar" näitab ebausu raskeid tagajärgi, kuid peategelane, rahvaarsti tütar Leena leiab siiski oma õnne. Ilmekas kõrvaltegelane selles jutus on küla keelekandja Pärälärä-Leenu. LUULE Juhan Liiv on üks eesti luuleklassika suuri nimesid. Ta ületas 19. sajandi lõpu epigonismi (jäljendamise) ja temast sai 20. sajandi luuleuuenduse eelkäija. Liiv hakkas luuletusi avaldama 1880. aastatel tol ajal levinud järelromantilises, epigoonlikus laadis. Luuletajakuulsuse tagasid talle aga eeskätt hilisemad, haigusaastail valminud luuletused. Liivi luule paremik on ehe ja sundimatu eneseavaldus, siiras ja vaba oma aja kirjanduslikest tavadest. (Tuglas on öelnud, et Liiv pole oma luuletusi kirjutanud, vaid on need kannatanud.) Liivi luule on realistlik, lihtne, täpne. Selles puudub liialdatud pateetika, ilutsemine paisutatud tunded. Oma looduslüürikas on ta kujutanud kõiki aastaaegu, aga kõige hingelähedasem aastaaeg tundub Liivile olevat sügis
· Johann Reinhold Patkul anti koos kaaslastega kohtu alla ja mõisteti mässu õhustamises süüdi. c. Aadli omavalitsuse piiramine Maapäev allutati kindralkubernerile. d. Uus haldusjaotus maakonnapiirid viidi kokku rahvuspiiridega (Eesti-Läti piir). 3. Balti erikord baltisaksa autonoomse omavalitsuse säilimine ja tugevnemine Vene ajal. a. Eesmärk: saada Vene riigile kohalike baltisaksa aadlike toetus. b. Sisu: · Vene võimu esindasid kindralkubernerid, kes tagasid ka sõjaväe ülalpidamise ja maksude laekumise. · Kõrgeimat kohtulikku võimu teostasid rüütelkonnad. · Maapäevade rüütelkondade esinduste pädevuses olid kõik Balti provintsidesse puutuvad küsimused. · Kehtima jäid luteri usk ja saksa keel. · Säilis tollipiir Balti kubermangude ja ülejäänud Venemaa vahel. · Toimis restitutsioon riigistatud mõisate tagastamine endistele omanikele. c. Hinnang: · Baltisaksa ülemvõim teostus eestlaste arvel
2. Riigi ees pearaha ja nekrutiandmine. Esialgne 70 kopikat pearaha kasvas üle viiekordseks ning paljudel talupoegadel tekkis selle maksmisega probleeme, mille tõttu mõisnikud töö eest ära maksid. 3. Kogukonna ees: teede korrastamine, magamisaida ja kooli ehitamine. Teetegemine oli üks tähtsaim. Igale talule näidati kätte kindel teelõik. 4. Kiriku ees: kiriku maksud, mis tagasid kirikuorganisatsiooni ülalpidamise. 5. Usu vahetamine. Prohvet Maltsvet. 19.sajandilgi jäi üheks oluliseks vaimuelu kujundajaks luteri usu kirik, mis säilitas esialgu oma varasema valitsemiskorralduse ja laialdase autonoomia. 1832.aastal vastu võetus ülevenemaaline kirikuseadus aga kaotas luterliku kiriku privilegeeritud seisundi. Ametlikuks riigiusuks oli kreeka-katoliku õigeusk, milles valitsusringkonnad hakkasid järjest enam
Eelindustriaalsete suhete sissetungiga algas sajandi teisel poolel linna käsitöö kiire teisenemine ja linlike uuenduste ulatuslik levik maarahva käsitöösse. Mõnevõrra hakkas kasvama ka külakäsitööliste arv, eriti nende maatute vabandike hulgast, kes 19. sajandi algusest peale otustasid käsitööga laialdasemalt elatist teenida (entsüklopeedia 1998). Eesti kõige põlisem iseseisev külakäsitööline oli sepp. Talupojad tagasid talle tavaliselt kindla aastase naturaaltasu, mille eest ta oli kohustatud tegema kõik külaelanikele vajalikud sepatööd. Erinevalt teistest käsitöölistest oli sepp küla lugupeetavamaid ja mõnikord ka jõukamaid mehi. Sepa kui vanima iseseisva käsitöölise suurele tähtsusele osutab asjaolu, et vana läänemeresoome keelte ühine sõna ,,sepp" on saanud käsitöölise üldnimetuseks, mis lisatakse peaaegu igale eesti käsitöölise nimetusele (puusepp,
pühendatud ,,Siuru" mahategemisele ja Madariku teoste ,,Riigikukiukutajad" ja ,,Vabariik" analüüsimisele ja terve hulk meie suuri kirjanikke oli kavast välja jäetud nt. Suits, Metsanurk, Luts, Visnapuu, Under jne. 1970. aastail mindi Eestis üle kohutuslikule keskharidusele. Põhjendage sellega kaasnenud negatiivseid nähtusi. Keskhariduse taseme langus · tunnistused said ka need, kes seda ei väärinud · õppimisvõimetutele õpilastele tagasid keskhariduse koolidele ette nähtud õppeedukusprotsendid õpilaste moraalne laostumine · õpilased ei viitsinud vaeva näha, sest niisamagi sai läbi õpetajate moraalne laostumine · õpetajad tüdinesid 19. Eesti kultuuri edusammud nõukogude perioodil. TV lk. 57-58 ül. 7. · raamatud olid odavad, tiraazid suured kirjandus · ilmusid sarjad ,,Suuri sõnameistreid", ,,Loomingu raamatukogu", ,,Varamu"
· Hitleri eesmärk - murda Britannia vastupanu õhust, seejärel vallutada maaväega. Sõjaplaan "Merelõvi". · Mereblokaad, Briti lahingu- ja kaubalaevade ründamine. · Saksa lennuväe õhurünnakud Briti linnadele, lennuväljadele, sadamatele jm. · Hilissügis - Hitler loobus kavast paisata maavägi üle La Manche'i väina. o Millised tegurid tagasid Suurbritannia edu? Briti peaminister W. Churchill, lennukite tootmine täiskäigul, linnade pimendamine, õhutõrje, radarid, Kuninglik mere- ja lennuvägi. Suurbritanniat toetas relvastusega ametlikult neutraalne USA. Miks oli Suurbritannia võit tähtis teiste rahvaste jaoks? Pelgupaik põgenikele, BBC, luure. 6. Mida kujutas endast ,,Barbarossa" sõjaplaan, miks oli see esialgu edukas, siis aga kukkus läbi? Mis tähtsus oli Leningradi blokaadil, Moskva ja
võimaldas Punaarmeed varustada; miinuseks kütuse ja toiduainete puudus. · Enamlased rakendasid kodusõja aastatel sõjakommunismi poliitikat. · Mõlemad pooled kasutasid terrorit vallutatud aladel (kodusõjast tingitud keskaegne metsikus jäi külge ka peale kodusõja lõppu). Peep Reimer 8 · Kodusõja võitsid enamlased, kes sellega tagasid ka enamliku / kommunistliku diktatuuri püsimajäämise aastakümneteks. 2.1.7. Maailmarevolutsiooni idee teostamise kavad: (Vt.ka õpik lk. 79-86) · Enamlased üritasid organiseerida revolutsioone ja riigipöördeid ka teistes Euroopa ja Aasia riikides, lootuses kasutada I maailmasõja tulemusena tekkinud ebastabiilsust ära maailmarevolutsiooni levitamiseks. · Enamlaste katsed ebaõnnetusid. Murranguliseks kujunes Vene-Poola sõda
Suurtööstuse areng vähenes kolmandiku, talude tulud poole võrra. Kriis haaras kõiki elanikkonna kihte. Paljud inimesed kaotasid töö ja varanduse. Töötute arv võis mõnede hinnangute järgi ulatuda 60000-ni. SÕJAEELNE TÖÖSTUSLIK BUUM Pärast krooni devalveerimist 35% võrra ja viimist Inglise naelsterlingi alusele 1933. aastal hakkas majandus toibuma ja järgmisel aastal hakkas uus tõus. Eesti majanduse peamiseks mootoriks oli eksport ja investeeringud, mis tagasid majanduskasvu, efektiivsuse ja konkurentsivõime. Riigieelarve puudujääk kaeti riigilaenudega, see näitas usalduse kasvu rahvusvahelisel areenil. Loodi uusi ettevõtteid, moderniseeriti tehnoloogiat. Kõige kiiremini arenes põlevkivi-keemiatööstus. Saksamaa suured tellimused tõid kaasa õli ja bensiinitootmise järsu kasvamise. Riigi reguleeriv osa majanduses suurenes, tugevnes riiklik sektor, arendati plaanimajandust. Eestis valmistati juba lennukeid, laevu, vedureid,
Keskaegse linna kaks olulist tunnust on linnamüür ja linnaõigus. Julgeoleku tõttu piirati linnad müüriga. ja linna ehitati tihedalt täis. See, kummal pool linnamüürist sa elad, näitas sinu staatust: linnamüüri ees elasid vaesemad ja sõja korral toodi need ohvriks, linnamüüri taga elasid rikkamad ja need, keda KAITSTI. Kui sa oled elanud aasta linnamüüride taga, muutusid vabaks. linna tunnuseks on on dokument ,,Linnaõigus". Linnaõigusel põhinevad nähtamatud müürid tagasid eliidile eelisolukorra ja neid ületada suutsid vähesed. Maaisanda poolt antud linnaõigus tagas linnale autonoomia ning eristas teda ümbritsevast keskkonnast. Ühe sõnaga muutiski linnaõigus küla linnaks. 16) Nimetage 3 privileegi, mis olid keskaegsel linnal · Mõned linnad muutusid linnvabariikideks, mida valitses raad · õigus ise oma asju otsustada, kaubelda ja raha vermida.
· Linnakodanike eesõigused: võisid tegeleda käsitöö ja kaubandusega, kasutada linnamaad, olid vabastatud tollimaksust · Linnalodanikuks sai vaba inimene, kes elas püsivalt linnas, maksis makse · Kohustused: Linna kaitsmine, linnatööd, maksud c)Linna elanikud · Keskaegsed linnad olid väikesed (Tln 7000, Trt 4000, mujal alla 1000 elaniku), rahvastikust moodustas 8% · Suurem roll sakslastel kuid arvuline ülekaal eestlastel · Juurdekasvu tagasid talupoegadest põgenikud (,,Linnaõhk teeb vabaks!") 2. Linnade välisilme a) Kaitseks: · Kaitsemüür, kaitsetornid (Tln 11 m kõrge, 2,3km pikk, 46 torni) · Vallikraav tõstesildadega, sissepääs väravatest b) tänavad ja majad · Kitsad tänavad, sillutis Tln juba 14 saj keskel · Majad 2-3 kordsed, lähestikku kitsa fassaadiga-linnaruumi piiras kaitsemüür · Linnakeskuseks turuplats, mille lähedal kirikud, kloostrid, raekoda-linnavalitsuse
kuuluvad maad harivad orjad. Ateena mereliit Pärsia-vastane liit Pärsia sõdade Spartat juhtis 2 päritava võimuga kuningat, kes ajal, mis koondas Egeuse mere rannikuriike. olid ka sõjaväejuhid ja täitsid preestrikohustusi. Ateenlased kehtestasid ülemvõimu selles liidus. Geruusia- muid juhtimisülesandeid täitev Ateena mereliidu tugevedes kasvas vaeste vanemate nõukogu (üle 60-aastased). osatähtsus, sest nemad tagasid sõudjate ja Viis efoori kontrollisid kuningate ja teiste meremeestena sõjalise ja poliitilise stabiilsusega. võimukandjate tegevust. Väga mõjukad. Selle ajendil kasvad Periklese ajal välja demokraatia Lõplikud otsused võeti vastu kõigi spartiaatide (rahva võim), kus võim kuulus rahvakoosolekule. koosolekul. Põhiosa kodanikkonnast moodustasid talupojad, Kuigi varanduslikku erinevust tauniti, tekkisid kuid ka käsitöölased ja meremehed
*Türannia kukutades kehtestati kõigile kodanikele riigiasjades võrdsed õigused. *Pärsia sõdade ajal ehitasid ateenlased endale võimsaima laevastiku Kreekas ja asusid Egeuse rannariikide Pärsia-vastase liidu etteotsa. *Esimene Ateena mereliit kujunes 478/477 e.Kr. See tekkis vabatahtliku ühendusena. *Riigid maksid ühisesse liidukassasse andamit ja ateenlased tugevndasid selle eest oma laevastikku. *Vaesed teenisid madruste ja sõudjatena laevadel ja tagasid seega sõjalise ning poliitilise võimsuse. *Ateenas kujunes 5.saj. kesmpaigas, kui riigi eesotsas seisis Perikles, kindlalt demokraatlik riik. *Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule, kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed ja aristokraatial polnud riigi valitsemisel eesõigusi. *Poisid saadeti 7 aastaselt kooli, kus õpiti lugema ja kirjutama, kuid ka muusikat ja tähtsamaid luuleteoseid. 18-20 vanuses noormehed viibisid riiklikus piiriteenistuses. 1
30. novembril 1806 avaldas Aleksander I manifesti, mille kohaselt pidi loodama 6 hiiglaslik 612 000-meheline miilitsavägi, kus oleks Eestimaa kubermangust 8000 ja Liivimaa kubermangust 20 000 meest. 1807. aasta veebruariks-märtsiks oli nõutud arv miilitsamehi kokku kogutud. Miilitsakohustus oli kogu maksualusel elanikkonnal, teenistuseks võidi määrata 17-50- aastaseid mehi. Kogukond ja mõisnik tagasid miilitsameeste varustatuse, kuid teenistusse määratud talupojad pidid sellest hoolimata täitma kõiki koormisi ega tohtinud oma kodukohast lahkuda. 5.3. Maamiilitsa Vaiksaare Jaagu kõne 11.01.1807 Talupoegade maaväkke kutsumine oli kohaliku võimu jaoks paljuski riskantne ettevõtmine. Näiteks 11. jaanuaril 1807 pidas Vaiksaare Jaak Sindi kõrtsis pärast Pärnus maamiilitsasse astumist kõne kohalikele talupoegadele, kus ta kutsus neid kõiki ühinema
kasvatab ainult üks vanem (kas siis ainult ema või isa), võib lapse areng olla ainult ühepoolne. 6 2.1. Isa ja ema rolli iseärasus Vanasti oleks isa jäänud võrdluses emaga kindlasti kaotajaks. Ema on lapse kandja, kasvataja, toitja ning saab kontakti lapsega palju varem kui isad. Samuti on naise tööks olnud laste kasvatamine juba üle saja aasta. Sellel ajal kui mehed käisid tööl ja tagasid perekondadele materiaalseid asju ja hüvesid, on naised on olnud kodused ja kasvatnud lapsed üles. Mõnes perekonnas on näha sellist kasvatust ka tänapäeval. Lapsed on oma emast sõltuvad ja isade poole ei soovi lapsed oma probleemidega pöörduda, kuna nad on niigi eemal, nad ei saaks lihtsalt aru ega oskaks aidata. Isad on võrreldes emadega ka palju leebemad. Nad lubavad lastele rohkem kui emad. Kui
Esimese maailmasõjani mitmesuguste temaatiliste kaartide koostamiseks. (Potter, Treikelder 2011) 10 2. Eestimaa kubermangu erikaart Tulenevalt Liivimaa kubermangu põhjalikust kaardistamisest tekkis ka Eestimaa mõisnikel soov erikaardi järele. Schmidti Eestimaa kubermangu kaart oli vasteks Rückeri Liivimaa spetsiaalkaardile (Varep 1957). Tellimuse ning rahastuse tagasid Eestimaa rüütelkond ning Kose kihelkonnas asunud Meriino Lammaste Kasvatamise Selts. Lepinguga anti selle erikaardi koostamise 1841-1844 ülesanne kroonupalati maamõõtjale Johann Heinrich Schmidtile. (Potter, Treikelder 2011) Mõõtkavaks oli 1:250 000 ning geodeetilise põhisena kasutas ta Läänemere, Tartu meridiaanikaare ja Liivimaa triangulatsiooni andmeid. Algmeridiaaniks oli Läänemere triangulatsioonivõrgu lähtepunkti meridiaan. Kaardi koostamise materjalidena kasutas
selliseid, keda inimene kodustama hakkas: veiseid, hobuseid, põhjapõtru ja teisi. Koopamaalid võimaldavad ettekujutust saada isegi hiljem hoopis välja surnud loomadest, nagu mammut, koopakaru jt. Ürgaja kunstnikud tundsid loomi ülimalt hästi- sõltus ju nendest tollal inimese olemasolu. Kerge ja paindliku joonega anti edasi loomade poose ja liigutusi. Võluvad maitsekad värvitoonid: must, punane, valge ja kollane. Värvide kirkuse tagasid looduslikud värvimullad, mida segati vee loomarasva või taimemahlaga. Nii suurepäraste tööde loomiseks tuli ka tollal õppida. Kiviaja "kunstikoolide" õpilastöödeks olid sissekraabitud loomakujutistega kivikesed. Need sadade kaupa koobastest leitud harjutuskivid näitavad, et isegi ühe poosi kujutamise selgekssaamiseks tuli seda palju kordi uuesti ja uuesti korrata. Imelikul kombel on just lapsed, ja täiesti juhuslikult, leidnud Euroopa kõige huvitavamad koopamaalid
Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu. Seda poliitikat hakati nimetama Trumani doktriiniks. Selle ajendiks olid sündmused Kreekas ja Türgis, neid riike ähvardas Nõukogude oht. Selle doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan, mille käigus anti Euroopa riikidele abi majanduse jaluleaitamiseks. Abistati neid riike, kes loobusid riigistamistest ja tagasid kontrolli abi kasutamise üle. NSV Liit abi vastu ei võtnud, koos oma mõjualuste maadega loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. 1948 pandi Tšehhoslovakkias, mis algselt oli Marshalli plaani vastu võtnud, ametisse kommunistlik valitsus. Reaktsioonina sellele loodi esimene sõjaline rühmitus Lääne-Euroopas - Brüsseli pakt. MARSHALLI PLAANI EESMÄRGID, TULEMUSED 1947 Marshall plaan e euroopa abistamisplaan EESMÄRGID G. Marshall, USA välisminister
Esimestes lahingutes olid sakslased edukad, sest Eesti väed olid suunatud Punaarmee vastu. Lääneriikide vahendusel sõlmiti 10. juunil vaherahu. Mõlemad pooled olid siiski leppimatud ja 19. juunil algasid lahingud uuesti. Esialgu tungisid peale sakslased. Eesti abiväed olid alles 8 teel. Siiski pidas eestlaste rinne vastu. Kindral Põdderi külmaverelisus ja tema andeka staabiülema Nikolai Reegi väsimatus tagasid viimaks eestlastele võidu. Otsustav lahing toimus 19.-22. juunini Cesise linna ümber. Et Cesist eestipäraselt Võnnuks nimetatakse, on see lahing läinud ajalukku "Võnnu lahinguna". Pärast kolmepäevast lahingut oli sakslaste jõud murtud ja 23. juunil vallutasid Eesti väed Cesise. See päev on eesti rahva võidupüha, mil viimaks ometi löödi vaenlast, kes oli 13. sajandil hävitanud Eesti iseseisvuse. Pärast Cesise vallutamist tungisid Eesti väed Riiani
nooremale jäi võimalus jääda venna juurde sulaseks. Viikingina aga sai saaki ja näha maailma. Kuulsamaid viikingite aja kaubalinnu ja käsitöökeskusi oli Jüütimaal praeguse Schleswigi lähedal asunud Hedeby. Hilisem suur keskus oli Mälaris asuv Sigtuna, mis hävitati. VIIKINGITE VARUSTUS JA SÕJARETKED Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade-drakkarite, mis olid õieti pealt lahtised merepaadid, plangutus ning suured nelinurksest purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Eelistati purjetamist, kuid meeskond võis laeva edasi viia ka sõudes. Igal laeval oli üks mast nelinurkse purjega. Laeva parda kõrgenduseks pandi sinna ümmargused kilbid. Laeva meeskond oli tavaliselt 40- 60 meest, kellest igal oli oma istepink. Relvadeks olid mõõk, oda, kirves, vibu ja nooled, aga ka sõjanui. Levinud on arvamus, et viikingid orienteerusid ainult päikese ja tähistaeva järgi või hoidusid ranna lähedale
oli, siis sai naine oma maaga teha kõiki tehinguid, mis olid meestelegi võimalikud. (http://www.king-tut.org.uk/ancient-egyptians/ancient-egyptian-education.htm) Mõningatel juhtudel avanes tüdrukutel võimalus õppida pagariks, kangruks, meelelahutajaks, lauljannaks või tantsijannaks. Vaid üllast soost naisjäreltulijatel oli võimalik õppida lugemist ning kirjutamist. (http://historylink101.net/egypt_1/a- education.htm) Sumer Sumeri poistel olid perekonnas kindlad õigused, mis tagasid selle, et pojad ei jäänud pärandusest ilma ning isad andsid neile edasi enda käsitöölised oskused. Austus isa vastu oli üldine nõue ning üleastumisi karistati karmilt, näiteks isa löömise eest lõigati maha lapse käed, kui laps laimab oma vanemaid, tuleb tal keel suust lõigata. Poeg vastutas ka isa tegude eest ning kui näiteks isa oli surmanud teise mehe poja, siis tuli vastutasuks surmata tema poeg. Vanemad sisestasid lastele varakult, et vale
aastal loodud Demokraatliku Saksamaa Rahvusrindesse. Lisaks parteidele kuulusid Rahvusrindesse veel sellised massiorganisatsioonid nagu ametiühingud, nais- ja noorsooliidud jt. SDV-s toimunud valimistel oli kodanikel võimalik hääletada ainult Rahvusrinde koostatud nimekirja poolt (või vastu, kui julgust jätkus). Nendesse nimekirjadesse olid kantud kõikide DSRR-i kuuluvate parteide ja organisatsioonide esindajad, kuid sellistes proportsioonides, mis tagasid SSÜP ülekaalu. Seega oli Rahvusrinne organisatsioonivorm, mille kaudu ja abil SSÜP teisi parteisid ja massiorganisatsioone kontrollis ja juhtis. Kuigi ametlikult oli tegemist demokraatliku riigiga, oli riik allutatud põhimõtteliselt ainult SSÜ Parteile ning kommunismile. 1950. aasta lõpul avaldati ametlikult andmed Rahvakoja valimiste kohta. Nende alusel olevat valimistest osa võtnud juba 98,5% valijatest ja neist hääletanud Rahvusrinde nimekirjade
Vietnamlasi toetasid Hiina RV ja NSVL, kes olid mõlemad kommunistlikud ning Prantsusmaale ulatas abikäe USA. 1954. aastaks olid prantslased sõja kaotanud. Otsustavaks osutus Dien Bien Phu lahing, milles prantsuse väed said hävitavalt lüüa. Nüüd hakkasid Vietnami edasist saatust otsustama suurriigid. 26.aprillist- 21. juunini 1954 toimunud Genfi konverentsil leppisid nad kokku sõja lõpetamises Indo- 5 Hiinas ja Koreas ning tagasid Indo-Hiina riikidele iseseisvuse. Vietnam jagati mööda 17.paralleeli kaheks: · Vietnami Demokraatlik Vabariik e. Põhja-Vietnam, mis oli kommunistlik · Vietnami Vabariik e. Lõuna-Vietnam, mis oli kapitalistlik . Lõuna-Vietnami peaministriks määrati Ngo Dinh Diem . 23. oktoobril 1955 toimunud referendumil tulemusi võltsiti, loodi Vietnami Vabariik, mille presidendiks sai Ngo Dinh Diem. Ta valitses autoritaarselt ja onupojapoliitikaga,
Piirimäe 2000). 2. 4. 2. Müürid ja privileegid Linna kaitsesid tema privileegid. ,,Linna õhk teeb vabaks," öeldi selle kohta. Aga vabadus ei laienenud kõigile linnas elavatele inimestele ühtmoodi (Helmut Piirimäe 2000). Eelisseisundis olid linnakodanikud, kelle seast tõusid omakorda esile rikkad kaupmehed, pankurid ja pärilik linnaaristokraatia patritsiaat. Niisiis asusid kivimüüride varjus veel teised, linnaõigusel põhinevad nähtamatud müürid, mis tagasid eliidile eelisolukorra ja mida ületada suutsid vähesed. Inimene, kes tahtis saada linnakodanikuks, pidi pärinema seaduslikust abielust, tal pidi olema toetajaid ja soovitajaid ning küllalt vara, et tagada endale seisusekohast äraelamist. Kõigele lisaks tuli vähemalt aasta linnamüüride vahel elada. Linnakodaniku staatus tähendas ka kuulumist mingisse ühendusse, mis oma liikmete huvisid kaitses ja vajadusel nende eest välja astus
keeled, kirjandus, ajalugu, kodanikuõpetus. · Usuõpetus oli nõukogude koolis keelatud. · 1970. aastate haridusreformiga muutus keskhariduse omandamine kohustuslikuks ja õpilase jaoks lihtsamaks. 5. 1970. aastail mindi Eestis üle kohustuslikule keskharidusele. Põhjendage sellega kaasnenud negatiivseid nähtusi: * Keskhariduse taseme langus küpsustunnistused said ka need õpilased, kes seda ei väärinud; õppimisvõimetutele õpilastele tagasid keskhariduse koolidele ette nähtud õppeedukusprotsendid, see lahjendas keskhariduse sisu; * õpilaste moraalne laostumine õppeedukusprotsentide elluviimine * Õpetajate moraalne laostumine maakoolide sulgemine, üleminek kabinetisüsteemile; paljud õpetajad vallandati natsionalistide tähe all; õpetajad teadsid, et nad õpetavad valet (kommunistlik ajalugu), õpetaja pidi kõigile panema head hinded, ei lubatud panna ühtegi kahte, õpiedukus pidi
ning igasuguse rahvusliku vabadusliikumise lämmatamiseks. Tasakaalu põhimõte e ükski suurriik ei tohtinud muutuda teistest märgatavalt võimsamaks tugevamaks Venemaa sai endale Soome, Poola, Bessaraabia Inglismaa sai Malta, Kapimaa, Lõuna-Aafrika, Tseiloni ja Kagu-Aasia Austria sai Lombardia ja Veneetsia itaalia, Galiitsia Ukrainas Preisimaa sai Reini ja Vestfaali piirkonna Põhja-Saksamaal Viini kongressi otsused tagasid suhtelise tasakaalu ainult Euroopa mandril, mereteedel jäi endiselt valitsema Inglismaa. S veits kuulutati igavesti neutraalseks riigiks 3. Kuidas lahendati Saksamaa küsimus? Viini kongressi otsusega loodi Saka Liit , kuhu 1815 aastal kuulus 41 Saka riiki. Austria ja Preisimaa kuulusid Saksa Liitu üksnes nende aladega mis varasemalt olid olnud Püha Rooma riigi kooseisus. Liidu liikmesriikidel ei olnud ühtset välis-ja majanduspoliitikat , seega säilitas Viini kongress Saksamaa killustatuse
tööstusministeerium, Rahaministeerium, Sõjaministeerium, Töö- ja hoolekande ministeerium, Haridusministeerium, Teedeministeerium. Olulist osa valitsemise korraldamisel etendas Riigikontroll. Üldreeglina juhtisid ministeeriume oma ala hästitundvad ja avalikkuses tuntud kõrgema eriharidusega inimesed. Riigi sisepoliitilist stabiilsust, konstitutsiooni ja seaduste täitmist ning seesmist julgeolekut tagasid kohus, politsei, Kaitseliit ja kriitilistel momentidel ka sõjavägi. Üldine sisepoliitiline tegevussuund taotles äärmuslikke poliitiliste voolude tõkestamist. Esmajoones piirati neid poliitilisi voole, ka parteisid, mis oma programmdokumentides ja väljaannetes deklareerisid Eesti Vabariigi valitseva riigikorra kukutamist. 4 1920. aasta augustis anti välja sundmäärus, mis kuulutas osavõtu majanduslikust streigist kuriteoks
1. USA ja NSVL'i suhted halvenesid peale II maailmasõda sedavõrd,et puhkes uus ülemaailmne sõda,mis kestis üle neljkümne aasta. Tegemist ei olnud siiski sõjaga,kus kaks armeed võitlevad rindel. See oli kõikehaarav poliitiline,majanduslik,ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate,s.o Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel. Seda vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks. Vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses,kuid üritasid vastast üle trumbata kõikidel elualadel : relvade tootmises,majanduse arendamises,mõjuvõimu laiendamises Aasia,Aafrika ja Ladina-Ameerika maades,kultuuri-ja teaduselus,propagandas jne. NATO on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon,mis loodi 1949.aastal. See oli lääneriikide üks tähtsamaid sõjalisi-ja poliitilisi liite. NATO loomise aluseks sai Washingtonis alla kirjutatud Põhja- Atlandi pakt. Asutajaliikmeid oli 12 : USA,Kanada,Suurbritannia,Prantsusmaa,Itaalia,Belgia...
Ahvenamaal läbirääkimisi separaatrahu sõlmimiseks. Karl ründas 1718 uuesti Norrat ning langes 30. novembril 1718 Norras Fredrikshaldi kindluse piiramisel. Pärast Karl XII surma taandusid Rootsi väed Norrast. Aastal 1719 sai uueks Rootsi valitsejaks Karl XII õde Ulrika Eleonora. Rootsi eesmärgiks oli saavutada rahu kõikide vaenlastega peale Venemaa. Sedasi loodeti liidus inglastega välja kaubelda paremad rahutingimused. Jaanuaris 1719 sõlmis August liidu Austria ja Inglismaaga, kes tagasid talle abi juhuks, kui Venemaa ründab Poolat. Novembris 1719 tühistas ta liidu Peeter I-ga ja sõlmis Rootsiga vaherahu. Ulrika Eleonora tunnustas teda Poola kuningana. 9. novembril 1719 sõlmis Rootsi rahu Hannoveriga (Stockholmi rahu 1719). Hannover sai Bremeni ja Verdeni. Vene väed rüüstasid 1719 Rootsi rannikut. Peter Wessel (Tordenskjold) vallutas 1719 Marstrandi. Preisimaa osalemist sõjas olid takistanud sisetülid ja Inglismaa sekkumine. Inglismaa tahtis iga hinna eest ära hoida
täiendava Punaarmee väekontingendi Eestisse paigutamist. 17.18. juunil okupeerisid Nõukogude väed Eesti. Meie valitsus ja armee andis ühtegi lasku tegemata võimu üle nõukogudele. Olin ülemjuhataja, kuid missugune oli see armee, mida ma pidin juhtima?J. Laidoner Sõjaväevarustus 1930. aastate alguseks oli relvastus suuremas osas ühtlustatud ja moderniseeritud. Kodumaine remondibaas ning sõjatööstus tagasid varustuse rahuldava hoolduse. Samas arendati senist Eesti maa- ja mereväe varustus lähtuvalt I maailmasõja kogemusest ning sellest tendentsist olid paratamatult mõjutatud ka väljaõpe ja taktika. Vana aja möödasaamise märgiks oli Laidoneri teravad avaldused kaitseväe juhtimise, väljaõppe, finantseerimise ning varustamise kohta 1933. aastal. 1933. ja 1934. aasta said pöördeliseks Eesti relvastuspoliitikas, oli vaja ellu viia suured ja kallid relvastuskavad
Püramiidi ehitati kogu vaarao elu jooksul ja peale tema surma hakati kohe uut ehitama. Püramiidi ehitamiseks kulus terve riigi jõud. Uuena säras nende välipind päikese käes, kuna püramiidide välispind oli lihvitud. Ehitamise ajal jäeti püramiidi käigud, mis viisid haudkambrisse. Pärast matust käigud suleti ja maskeeriti korralikult. Maskeering oli vajalik, sest sisemuses oli mitmeid aardeid, mida pidi varaste eest peitma. Väga tähtsad olid kanalid, mis tagasid õhuvahetuse. Kolm kuulsaimat püramiidi olid Cheopsi, Chephreni ja Mykerinose püramiidid. 7. Milliseid haudehitisi rajati Egiptuses Uue Riigi ajal?Mille poolest on eriline RamsesII hauakamber? Uue riigi kunst erineb eelnevast, ta on kaotanud oma rahulikkuse ja suuruse ning muutus aktiivsemaks, ta on palju loovam ja mitmekülgsem, graatsilisem. Vanimad egiptuse templid olid ehitatud haudehitiste juurde ja olid mälestuspaikadeks. Uues riigis saavad templid
26.Maa ja linna suhted: Linnad tekkisid eelkõige kaubandussõlmedesse veekogude lähedusse. Linnal pidi olema linnaõigus. Linnade kodanikkonna hulgas etendasid suuremat rolli sakslased. Kuid lihttöölisi ja agulielanikke kaasa arvestades oli ülekaal kõigis Eesti linnades eestlastel. Tallinnas oli ka soomlasi ja rootslasi, Narvas ja Tartus elas silmatorkavalt palju venelasi. Ilma kohaliku rahvata poleks siinsed linna suutnud üldse tekkida ja püsida. Vajaliku inimeste juurdevoolu tagasid mõisnike meelevall alt linna põgenenud talupojad. Linnaelanike osa Eesti kogurahvastikus võis olla kuni 8%. 27.Olulisemad seadusandlikud aktid, mis on mõjutanud talurahva sotsiaalmajanduslikku olukorda: 1645- pärisorjuse kehtestamine. 1802- seadus „igaüks” 1804- Talurahvaseadus, 1816- Eestimaa talurahvaseadus. Anti talupoegadele „vabadus,” kuid tegelikult olid nad mõisnike kasuks töötav seisus. Keelustati linnas tööl käimine ( hiljem kaotatakse)
Riigiametisse pääsesid vaid vähesed, kes olid piisavalt jõukad, et pühendada kogu oma aeg riigasjadele, olid avalikkuse ees tuntud ja omasid poliitilise elu kogemusi. Nii juhtis riiki üsna kitsas perekondade ring – nobiliteet (nobiles – tuntud) –, millesse kuulus nii patriitse kui ka jõukaid plebeisid. Valdav enamus riigiametnikke ja senaatoreid pärines põlvest põlve nobiliteediperekondade liikmete seast. Kuid aristokraatia domineerimisest hoolimata tagasid rahvakoosolekud teatud osalemise riigiasjades ka lihtrahvale. Armee Rooma arme koosnes riigi kodanikes, kes olid kohustatud hankima endale relvastuse ja tulema tarvidusel väeteenistusse. Rikkad teenisid ratsaväes, keskmise jõukusega kodanikud raskeltrelvastatud jalaväelastena ja vaesemad kergeltrelvastatutena. Kõige vaesemad olid sõjaväeteenistusest vabastatud. Sõjaväe peajõu moodustas raskelt relvastatud jalavägi. Peamine väeüksus oli leegion. See
sõlmimiseks. Karl ründas 1718 uuesti Norrat ning langes 30. novembril 1718 Norras Fredrikshaldi kindluse piiramisel. Pärast Karl XII surma taandusid Rootsi väed Norrast. Aastal 1719 sai uueks Rootsi valitsejaks Karl XII õde Ulrika Eleonora. Rootsi eesmärgiks oli saavutada rahu kõikide vaenlastega peale Venemaa. Sedasi loodeti liidus inglastega välja kaubelda paremad rahutingimused. Jaanuaris 1719 sõlmis August liidu Austria ja Inglismaaga, kes tagasid talle abi juhuks, kui Venemaa ründab Poolat. Novembris 1719 tühistas ta liidu Peeter I-ga ja sõlmis Rootsiga vaherahu. Ulrika Eleonora tunnustas teda Poola kuningana. 9. novembril 1719 sõlmis Rootsi rahu Hannoveriga (Stockholmi rahu 1719. Hannover sai Bremeni ja Verdeni. Vene väed rüüstasid 1719 Rootsi rannikut. Peter Wessel (Tordenskjold) vallutas 1719 Marstrand. Preisimaa osalemist sõjas olid takistanud sisetülid ja Inglismaa sekkumine. Inglismaa
Kuigi Valgustuse defineerijaks loetakse saksa filosoofi Immanuel Kanti, kes 1794. aastal avaldatud artiklis ,,Vastus küsimusele: mis on valgustus?" väitis, et valgustus on inimese väljumine tema omasüülisest alasusest (alaealisusest/alaväärsusest). Olla valgustatud tähendab olla tark ja söakas kasutamaks omaenese aru oli valgustuse sünnimaa siiski Inglismaa kus oli Euroopa tolle aja kõige demokraatlikum riigikorraldus ning sõna- ja trükivabadus tagasid vaimse vabaduse Üle kogu Euroopa levisid valgustusaja aated aga Prantsusmaa kaudu. Inglismaa muutus tõotatud maaks, kuhu prantsuse haritlased sõitsid uute ideedega tutvuma. Kuna prantslased kirjutasid haaravamalt ning prantsuse keel oli Euroopa suhtluskeeleks, siis levisid valgustusideed just nende kaudu . Kui seni uuriti peamiselt erinevaid autoreid, siis nüüd muutusid põhilisteks vaatlus ja eksperiment. Valgustus oli 18. sajandi Euroopa tähtsaim vaimne liikumine. Valgustajad olid
Lombardia linnade liit, mida juhtis Milano. *Sveitsis sõlmisid linnad oma õiguste kaitseks liidu kohalike mägilastega. Linnade ja mägilaste liiduvägi võitis mitu korda Saksa keisriväge. *Flandria linnad kuulusid Prantsuse kuninga võimu alla, kuid tahtsid samuti vabaks saada ja suutsid 1302.a kuninga rüütliväe otsustavalt puruks lüüa. Täiuslikku sõltumatust ei suudetud saavutada, kuid läksid keskaja lõpul Saksa keisrite võimu alla, kes tagasid neile ulatuslikud privileegid. *Saksa kaubalinnad saavutasid küllalt suure sõltumatuse senjööridest. Samuti Saksa linnad Läänemere piirkonnas. 23.Kaugkaubanduse, rahamajanduse, panganduse seos *Suuremate linnade tarvis hakati üha enam tooma toiduaineid ka kaugemaltkaugkaubandus. *Kaubalaeva varustamiseks ja lasti ostmiseks oli tarvis rohkem raha kui 1 kaupmees suutis enamasti välja panna.
elav part. Aastal 1915 kolis Modigliani koos Beatrice Hastingsiga Rue Norvaine'ile Montmartre'i künkal ja portreteeris Pablo Picassot. Aastal 1916 portreteeris ta veel kuulsaid inimesi, sealhulgas oma sõpra Jacques Lipchitzit ja Chaïm Soutine'i. Viimasega olid Modiglianil väga head ja soojad suhted, ning ta pidas teda andekaks kunsnikuks ja usukus, et ta saab kunagi väga kuulsaks. Modigliani õpetas Sountine'le kombeid ja pani sisendasse temasse suurel hulgal enesekindlust. Need portreed tagasid Modiglianile ainulaadse koha Pariisi kunstnike seas, sest oma portreedega jäädvustas ta pildi nende keskkonnast ning tegi võimalikuks hilisema legendi Modiglianist kui Pariisi kunstnikkonna peamisest tegelasest. Peale selle tutvus Modigliani kunstnikust sõbra Moïse Kislingi vahendusel poola kunstikaupmehe ja luuletaja Leopold Zborowskiga. Viimasel ei olnud küll kaupmehena niisuguseid sidemeid nagu Guillaume'il ega nii head nina avangardistliku maalikunsti peale,
II. ANTIIKAEG. ROOMA VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr § Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6. saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati vabariik Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3. saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
