Uni ja unenäod Ühenduses perioodilise päeva-öö vaheldumisega on eriline perioodiline nähtus inimeste ja loomade elus, mida nimetatakse uneks. Inimese uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas. Vanematel inimestel kestab vähem, lastel rohkem. Keskmine inimene on 70-ndaks eluaastaks näinud umbes 150000 unenägu. Uni on psühho-füüsiline nähtus. Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu. Mis puutub kehalistesse protsessidesse, siis paistavad mõned neist meile juba kohe silma, näiteks lihaste lõtvumine: inimene, kes istudes jääb magama, ei suuda enam oma pead püsti hoida tema kaelalihased ei ole enam küllalt pingul, jne. Magaja juures on omane ka muutused hingamises ja pulsi sageduses. Hingamine on 18 kuni 20 korra asemel ainult 14 kuni 15 korda minutis, pulss on langenud täiskasvanuil 70-lt 60-le ja lastel 100-lt 89-le. Üldine keha temperatuur ...
Solon Ateena riigimees filosoof ja luuletaja. Jaotas kodanikud 4 klassi ja määras igaühe õigused ja kohustused. Tema reformid nõrgestasid aristokraatia mõjuvõimu. Peeti antiikajal üheks seitsmest targast. Perikles Ateena kuulus riigimees. Teostas demokraatlikke reforme, kehtestas nõukogu liikmeile ja vandekohtunikele palga, et ka vaesed saaks neis ametis olla. Drakon Ateena riigimees. Kehtestas esimesed Ateena kirjalikud seadused, mis nägid ette surmanuhtluse paljude kuritegude eest. Herodotos kreeka ajaloolane ja luuletaja. Nimetatakse ajaloo isaks. Kogus rikkalikult andmeid maade ja rahvaste kohta. Thukydides klassikalise ajastu suurim ajaloolane. Keskendus vaid poliitilisele ajaloole. Käsitles sündmusi ja nende tekkepõhjusi ajaloolises arengus ja vastastikuses seoses. Rajas pragmaatilise ajalookirjanduse. Xenophon kreeka ajaloolane ja kirjanik. Pööras peatähelepanu suurtele ajaloolistele isikutele
Aste Põhikool Ameerika Ühendriigid Referaat Koostaja: Kerly Pere Juhendaja: Virge Lember Aste 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. AMEERIKA ÜHENDRIIKIDEST....................................................................................4 1.1 Rahvastik..................................................................................................................4 1.2 Riigikord...................................................................................................................5 1.3 Ajalugu.....................................................................................................................6 1.3.1 Ameerika Riikide Konföderatsioon....................................................................
levik. VIII Periood 1260- 1368: Yuan dünastia ehk mongolite valitsemisperiood. Marco Polo külastab Hiinat. Pekingist saab pealinn. IX 1368-1644: Min dünastia periood. Traditsioonilise kultuuri tagasipöördumine. Eksport suureneb. Jesuiidid tulevad õukonda elama, X 1644- 1912: Qing dunastia ehk mandzude aeg. Muudetakse kardinaalselt traditsioonilist hiinlase välimust - surmanuhtluse ähvardusel peavad kõik mandzude eeskujul patse kandma. Jesuiitide kohalolek süveneb. XIX saj. eurooplastele avatud- tõlgitakse hiina kultuuri raamatuid. Hiinlased suunduvad Euroopasse õppima. Religioon, rituaalid ja sümbolid Hiinlaste arvates nende valduses olev maa Taeva Impeerium maakeral, ning pidades absoluutse kindlusega Hiinat kogu maailma nabaks. Hieroglüüfide lugemine on iga hiinlase elementaarne lugemisoskus, samas neid, kes hieroglüüfe ei tunne,
kelle suhtes on tuvastatud, et ta kuulub Euroopa Liidu Nõukogu otsusega määratletud ajutist kaitset vajavate isikute kategooriasse. Täiendava kaitse saaja on välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, kuid kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine kodumaale võib teda tõsiselt ohustada, sealhulgas: (1) talle surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise; (2) tema piinamise või teiste tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise; (3) konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise tõttu, mis on põhjustatud rahvusvahelisest või riigisisesest relvakonfliktist. Täiendava kaitse saajale antakse Eestis üheaastane elamisluba.
f. täissihitise sarnast aja- või hulgamäärust, nt Ootasin kolm päeva. Suusatasin viis kilomeetrit. Lisaks vormistab nimetav: g. lisandit, nt Küsige seda härra Tammelt; h. liitsõna täiendosa, nt kuldkell, sukkpüksid. Nimetaval käändel puudub tunnus. Omastav kääne Omastav on ennekõike noomeni ja nominaalse verbivormi laiendi kääne. Laiendi-omastav vormistab: a. täiendit, nt maja aknad, ussi hammustus, surmanuhtluse pooldaja; b. lisandit, nt Vanemuise teater, Tamme Jürka; c. käändelise verbivormi tegevussubjekti, nt koera näritud kondid, See pole meie teha; d. võrdlusalust võrdlustarindeis, nt poisi pikkune; e. võrdlusalust liitsõnades, nt samblaroheline; f. tagasõnade laiendit, nt metsa taga. Häälikuloolise arengu tulemusel on pärisomastavaga kokku sulanud endine sihitise kääne akusatiiv, mis enamikus keeltes erineb omastavast ehk genitiivist. Sihitise-omastav vormistab
Ajalooline koolkond ja loodusõiguslik koolkond 17-18 saj. Pandektistid 19saj. Võtsid aluseks klassikalise Rooma õiguse. Formuleerisid tähtsamad mõisted. Koostatakse klassifikatsioon. 15. Uueaja Euroopa kriminaalprotsess. 16.saj ühiskonnas probleemid. Kuriteo mõiste ebamäärasus. Reeglid paljudes normides. Karistuse julmus ja ebaproportsionaalsus kuriteoga. Inimeste ebavõrdsus karistamisel. Piinamise kasutamine. Vaja oleks hoopis tuvastada tõde. Taheti kaotada piinamine; surmanuhtluse vähendamine, asendamine eluaegse või pikaajalise vangistusega. Kriminaalprotsessis brutaliseeris veel 18.sajandilgi veel piinamine ja õiguse ebakindlus. Juriidilis-tehniliselt põhines selle tõendikontroll legaalsel tõenditeoorial, kus tõendid olid rühmadesse jaotatud ja nende tõendusjõud formaalselt määratletud. Nii oli ülestunnistus esimene ja parim tõend. Kui kahe tunnistaja ütlused langesid kokku, loeti seda täiuslikuks tõestuseks. Kui
Sissejuhatus Järgnevas referaadis saate lugeda kuidas toimus reformatsioon Saksamaal, millised rahvusliikumised ja usurahud seal aste leidsid. Referaat räägib veel Kalvinismist ja selle kujunemist Sveitsis. Veel saate sealt lugeda reformatsiooni Inglismaal ja selle levikut Põhja-Euroopas. Saate ka teadmisi vastureformatsiooni eeldustest ja pähjustest, ning Martin Lutheri õpetusest, tema nähemusest kirikusse ja kõike sellega kaasnevat. Lisaks veel miks oli Hispaania vastureformatsiooni kants. Ja lõpetuseks reformatsiooni ja selleaegast elu Eestis nii inimeste kui ka kiriku tegelate seas. Reforatsioon oli16.sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31.oktoobriga 1517. Reforma...
Inimõiguste Kohtust. Mis territooriumil on võimalik rakendada Euroopa Inimõiguste deki? Aga kas Euroopa Liidu riigid peavad väljaspol oma territooriumi neid kove täitma? On ka igasuguseid protokolle, mis on sama olulised kui too deklaratsioon. Nende hulka kuulub ka nt I protokolll õigus eravarale, haridusele. IV protokoll täiendab õigusi teatud õiguskaitsega, tagas liikumisevabadust, kindlustas omariigi kodanike eksiili saatmist. VI protokoll keelustas surmanuhtluse va sõjaajal. Hiljem XIII protokoll keelustas täielikult surmanuhtluse. XII täiendas õigus, et ei tohi olla diskrimineeritud, lisas ka et ei avalik võim ei tohi inimesi deiskrimineerida. XIV räägime pikemalt. IX võimaldas inimestel esitada kohtule avaldusi. Kui võrrelda praegu Euroopa Inimõiguste ja Ameerika Inimõiguste kohut, siis Euroopas jõuavad kohtusse kokkulepitud faktide alusel, küsimus pole faktides vaid konvide tõlgendamises
· Inkvisiitoriteks (kohtunikeks) dominikaani mungad. · Ketserid välja selgitada, õigele teele tuua ja karistada. · Inkvisiitor kutsus piirkonda saabudes ketseritest teada andma, pealekaebajad jäid saladusse. · Kui süüdistatav ketserlust üles ei tunnistanud, tuli see piinamisega välja selgitada. · Karistuseks kirikust väljaheitmine, varanduse konfiskeerimine või surmanuhtlus põletamine tuleriidal. (Autodafee) · Surmanuhtluse täideviimiseks anti süüalune ilmalike võimude kätte. Haridus ja teadus 1. Koolide rajamine a. Kultuuri allakäik varakeskajal: · Ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. b. Kloostrikoolid: · Eesmärgiks vaimulike ettevalmistamine. · Haridus oli usulise sisuga Piibel ja kirikuisade teosed, ladina keel, õpiti ka Cicerot (kohusetunne) ja Platonist (hüve idee). c. Linnakoolid:
ülevust? Vanglaülem kommenteerib viimsevaatetorni: “Sealt paistab lõpuks, kui lühike ja sealjuures hurmav võib olla elu!“25 Küllap tunnevad surmaminejad seda viimsevaatetornitagi. Kas ei tunne nad pigem kahetsust, masendust, hirmu kui olukorra ülevust? Viimsevaatetorni puhul on tegemist taas surma ritualiseerimisega, sedapuhku kannatuse selge allutamisega seaduse käsule (enesepõletuse korral sai rääkida pigem vabatahtlikult loodud reeglistikust). Ent surmanuhtluse elluviimine on alati olnud rituaalne. Peaks siis küsima, mille poolest erineb giljotiini-rituaal viimsevaatetorni rituaalsusest? Vastuse oleme juba andnud – viimsevaatetorn 25 Sealsamas, lk. 87. on tugevasti estetiseeritud rituaal, surma muutmine kunstiteoseks. Ent see on reglementeeritud kunstiteos – seda nimetame kunstis pigem kitšiks. Jälgigem Batriani elu lõppstseeni. Batrian sõidab liftiga viimsevaatetorni üles – ja samas tõuseb tuul
viis, kuid oli meelepäraseks nn seaduseauguks kohtunikele kes eelistasid ,,kiiret ja küsimusteta" kohtupidamist. 2.2. CCC ajalooline käekäik ja kehtivusaeg Alates 15 sajandist tekkisid püüdlused impeeriumi ametkondade algatusel vastukaaluks partikulaarsele õigusseadusandlusele koostada ka unifitseeritud seadustikke mis kehtiksid kogu impeeriumi ulatuses. Selle ajendiks olid mitmed kaebused, kus kirjeldati süütute vastutuselevõtmist ja laialdaselt surmanuhtluse kasutamist. Selle tulemusena võeti 1498 aastal Reichstagi poolt Freiburgis vastu resolutsioon mille sisuks oli tervet impeeriumi katva ühtse kriminaalmenetluse koostamine. Samasiulise resolutsioon koostati ka Reichstagi poolt Augsburgis 1500 aastal. 1507 aastal nägi ilmavalgust normide kogu üldnimetusega Bambergische Halsgerichtordnung, ka Bambergensis, ka Constitutio Criminalis Bambergensis, ka mater Carolinae. Seadustiku
Üldine keha temperatuur langeb umbes poole kraadi võrra. Unel on väga suur tähtsus nii meie füüsilises kui vaimses elus. Une läbi uueneb meie kehaline ja vaimne jõud, uni on meile värskendava toimega, annab meile endise energiaga taas tööle asuda. Inimene kannatab palju kauem toidu puudust kui une puudust. Katsed koertega näitasid, et juba võrdlemisi lühikese ajaga unepuudus kutsub esile looma surma. Seda teadmist kasutati vanasti Hiinas eriti raske surmanuhtluse viisina. Inimestel takistati und. Värskendav mõju on kõigepealt sügaval unel, kuna väga kerge, pealiskaudse une tähtsus on selle poolest palju väiksem. Värskendava une kõrval on olemas ka "väsitav" uni - uni, mis on rahutu, katkendlik, ühendatud raskete unenägudega. Seepärast on õnnelikud inimesed need, kel on hea, rahulik ja sügav uni, kes jäävad kergesti ja kohe magama ning magavad sügavalt ja rahulikult.1 1.1.Unetüübid
loodushoiu vajaduse põhjendamisega, olles ajendatud looduse reostamisega kaasnevate ohtude märkamisest. Liide "praktiline" viitabki siin sellele, et teooriat, argumentatsiooni ja analüüsi kasutatakse ametite (professioonide), institutsioonide ja avaliku poliitika moraaliprobleemide ja praktikate Analüüsimiseks Rakenduseetika põhiprobleemid on: Suitsiidiprobleem, Eutanaasiaprobleem, Surmanuhtluse problem, Abordiprobleem, Keskkonna säilitamise problem Hiina toa argument. John Searle koostas selle idee kritiseerimiseks Hiina toa argumendi. Ta kirjeldas järgmist olukorda Oletame, et olete suletud akendeta tuppa ja välismaailmast heliliselt isoleeritud. Teie jalge ees on suur korv plastmassist hiina tähtedega. Teil endal pole küll aimugi, et need on hiina tähed, kuna te ei oska põrmugi hiina keelt. Teie meelest
Loomeliitude kultuurinõukogu oli kutsunud pleenumi tööst osa võtma EKP Keskkomitee büroo selle täies koosseisus. Ühispleenum kritiseeris Eestis “ülal” valitsevat perestroikat ning glasnostit tõrjuvat hoiakut, demokratiseerimisprotsessi aeglust. Nõuti vabariigi üleviimist isemajandamisele, oma kodakondsuse sisseseadmist ja ENSV suveräänsust. (Loomeliitude ühispleenum, 2014) 9. Jaan Kaplinski pakkus välja surmanuhtluse kaotamise (Kornel, 2011: 140). Surmanuhtlusega käidi hooletult ringi. Tapeti põhjendamatult inimesi, k.a süütuid. Lisaks on minu arvates surmanuhtlus üldse kohutav, sest kellegi elu võtmine lihtsalt ei ole õige. Heinrich Valki ideeks oli, et perestroika esimeseks mõjuvaks võiduks saagu riikliku iseseisvuse taastamine (Kornel, 2011: 140). Patriootlik. Kui perestroikaga alustada, siis võiks tõesti see alguse saada iseseisvuse taastamisega, kuna siis saab asi tõesti
Platon- filosoof, rajas kooli nimega Akadeemia, Sokratese õpilane Aristoteles- filosoof, Platoni õpilane. Kirjutas loogikaõpetuse, mis on jäänudki loogika üldkursuse aluseks. Solon- ateena riigimees, filosoof, luuletaja. Jaotas kodanikud 4 klassi, määras igaühe õigused ja kohustused. Perikles- Ateena riigimees, teostas demokraatlikke reforme, kehtestas nõukogu liikmeile ja vandekohtunikele palga. Drakon- ateena riigimees. Kehtestas esimesed Ateena kirjalikud seadused, mis nägid ette surmanuhtluse paljude kuritegude eest. Herodotos- kreeka ajaloolane, luuletaja. Ajaloo ja etnoloogia isa ,,Historia". Kogus andmeid maade ja rahvaste kohta. Thukydides- klassikalise ajastu suurim ajaloolane. Keskendus vaid poliitilisele ajaloole. Aiscylos- kreeka näitekirjanik. Atika tragöödia peamine looja. Lisas näidendisse 3 näitleja, suurendas dialoogi osakaalu. Sophokles -kreeka näitekirjanik. Euripides kreeka tragöödiakirjanik. Tema teosed said edukaks alle peale tema surma.
Sama teemat käsitles Aischylos ,,Oresteias" ja Euripides ,,Elektras". Teeba müüditsükkel on aluseks kolmele tragöödiale: ,,Antigone", ,,Kuningas Oidipus", ,,Oidipus Kolonoses" ,,Antigone" esitati 442. aastal, seotud Oidipuse looga, kuna nimitegelane on Oidipuse tütar. Sisust: Oidipuse pojad Eteokles ja Polyneikes on langenud teineteise käe läbi: esimene Teeba linna kaitstes, teine seda rünnates. Kuningas Kreon korraldab Eteoklesele matused, kuid keelab surmanuhtluse ähvardusel Polyneikese matmise. Hukkunute õde Antigone ei suuda leppida venna teotusega. Keelust hoolimata matab ta Polyneikese. Kreon laseb teolt tabatu elavalt maa-alusesse koopasse sulgeda, kus Antigone endalt elu võtab. Saatus karistab ka Kreoni: tema poeg Haimon, kes armastab Antigonet, tapab end, murest murtud Kreoni naine teeb sama. Kreon kahetseb, kuid on juba hilja. Tragöödia konflikt seisab Antigone õekohuse ja Kreoni valitsejakohuse vahel,
27 giljotiin auväärne meditsiinidoktor Joseph Ignace Guillotin [gijo´tä(n)] ei ole giljotiini leiutaja, kuigi selle tapariista nimi on tuletatud tõepoolset tema perekonnanimest. Ligilähedane hukkamisriist eksisteeris juba renessansiajal Itaalias ja arvata võib, et see oli olemas veel varem. Doktor Guillotin oli parlamendi esimese koosseisu Asutava Kogu liige, kus ta rääkis üksnes kõikide hukatavate võrdsusest surmanuhtluse täideviimisel (ta nõudis, et ei tehtaks vahet tavalise surmamõistetu ja aadliku vahet). Kuna Pariisi tapamajas juba kasutati loomade tapmiseks mehaanilist tapariista, paluski ta oma kolleegi doktor Louis'd, et too parlamendi istungil saadikutele lamba peal demonstreeriks, kuidas see riist toimib (doktor Louis tellis riistapuu meistrilt nimega Schmidt). Tapariista algne nimi "louisette" ei läinud aga käibele, sest doktor Louis'd
xviii. Noorte salaorganisatsioonid Relvastatud vastupanu kõrval oli näha põrandaalused noorteorganisatsioonid, mille liikmed olid enamasti üliõpilased ja keskkooliõpilased.. Nende tegevus oli sõjajärgsetel aastatel ulatuslik. 9 aasta jooksul leiti natuke üle 800 osalist. Suurem osa neist arreteeriti otse koolipingist ja suurem osa arreteeritutest läks kohtu ette. Mõned mõisteti õigeks, kuus said surmanuhtluse, millest kolm teostati ära. Enamus tegevusest toimus Tallinas ja Harjumaal ning Tartu- ja Virumaal. Samal ajal, kui metsavennad olid enamasti maha surutud, tegutsesid noorte salaorganisatsioonid ikka edasi. Organisatsioone iseloomustas range distsipliin, põhikir, vandetõotus, käsitsi kirjutatud lendlehed ja relvade kogumine. Eeskuju võeti metsavendadest, iseseisvusaegsest kirjandusest ja mälestustest. Üks selline salaorganisatsioon oli Eesti Rahvuslaste Liit.
Tahtes selliselt rahvale kaudselt ristiusku vastuvõetavamaks teha, soodustas kirik seega tahes tahtmata ristiusku segunemist paganlike elementidega. Tule ja mõõgaga toodud ristiusk ei leidnud kõlapinda maarahva juures. Sunnitut omandati ja täideti teatavaid väliseid kometalitusi, käidi kirikus, lasti end laulatada jne. Siiski harrastati kõige selle kõrval edasi muistseid paganlikke kombeid. Kaua veel pesti lastelt ristimine maha. Alles keskaja lõpupoole keelati see komme surmanuhtluse ähvardusega. Karjasetöö lasus preestril, kes tuli vallutajate ridadest. Preestri ülalpidamiseks oli harilikult mõni väiksem mõis kiriku läheduses, mida ta kasutas läänimehena ja kus töö tegi kihelkonna rahvas. Lisaks sellele said preestrid mitmesuguseid andameid. Sakslastest või välismaallastest preestrid, tihtipeale rahvakeele mitteoskajad ning puuduliku ametialase ettevalmistusega ei leidnud oma kogudustega vajalikku sidet- liiatigi kui kirikukeeleks oli talurahvale
XVI sajandi lõpu poole on Eestis nagu paljudes Euroopa maades nõidade jälitamine intensiivistunud, kuid enamik nõiaprotsesse toimus siiski XVII sajandil. Enamik nõiaprotsesside surmaotsuseid tähendas süüaluse tuleriidale mõistmist. Nõia põletamise kõrval on teada kuus mõõgaga hukkamise juhtumit nn. Pehmendavatel asjaoludel nagu nõia ja kuradi otsese lepingu puudumine või puhtsüdamlik ülestunnistamine. Mõisnike kahjustav nõidumine võis tuua kaasa mitmeastmelise surmanuhtluse. Nõidade surmamõistmisel toetuti mitte ainult vanadele ja uuematele õigustele, sageli viidati otseselt Moosese seadusele Vanast Testamendist: ,,Nõida ei tohi ellu jätta." Aastal 1650 kodifitseeris Philipp Crusius ,,Eestimaa hertsogkonna rüütli- ja maaõiguse", mis eraldas nõidumise patus erinevaid astmeid. Need, kes ristiusust lahti ütlesid ja kuradiga liidu sõlmisid, temaga kõlvatusi tegid,
Nende pere esimene laps oli Abel Joseph Hugo (1798-1855) ja tema teine vend oli Eugene Hugo (1800-1837). Victor sündis ise 26. veebruar 1802 aastal Besancosis ja suri ka prantsusmaal 22. mai 1885 Pariisis. Aastatel 1851-1870 elas ta väljaspool prantsusmaad, kuna ta ei olnud nõus tolle aegse riigipea Napolion III vaadetega. 1841 valiti Hugo Prantsuse akadeemiasse. 1841 tõstis Louis-Philippe ta aadliseisusse ja ta määrati parlamendi ülemkotta. Seal sai ta tuntuks sõnavõttudega surmanuhtluse ja sotsiaalse ebaõigluse vastu ning sõnavabaduse ja Poola iseseisvuse poolt. Pärast 1848. aasta revolutsiooni valiti ta Teise Vabariigi seadusandlikku Assambleesse ja Konstitutsioonilisse Assambleesse. Kui Napoleon III haaras 1851 täieliku võimu ja kehtestas antiparlamentaarse põhiseaduse , nimetas Hugo teda avalikult riigireeturiks. Kartes oma elu pärast, rändas ta algul Brüsselisse ja siis Guernsey saarele elama . Seal elas ta1870
liikmed olid enamasti üliõpilased ja keskkooliõpilased. Nad võtsid aktiivsest vastupanust osa relvade kogumise, lendlehtede levitamise või nõukogude monumentide õhkimise teel. Metsavendade järgi kutsusid nad endid linnavendadeks. Mitmed organisatsioonid kasutasid nime SMV (Sini-Must-Valge). 9 aasta jooksul leiti natuke üle 800 osalist. Suurem osa neist arreteeriti otse koolipingist ja suurem osa arreteeritutest läks kohtu ette. Mõned mõisteti õigeks, kuus said surmanuhtluse, millest kolm teostati ära. Enamus tegevusest toimus Tallinas ja Harjumaal ning Tartu- ja Virumaal. Võimud ei suutnud noorte salaorganisatsioonide tegevust maha suruda. Selle aegseid organisatsioone iseloomustas distsipliin, põhikiri, vandetõotus, käsitsi kirjutatud lendlehed ja relvade kogumine. Eeskujuks oli metsavendade tegevus. Noorteorganisatsiooni kandpind jäi siiski tagasihoidlikuks. 1960. aastate algul surus valitsev reziim noorsooliikumise maha
koolivägivalda". Autoriteedi tsiteerimisel on oluline vaadata, et tegemist oleks tõesti autoriteediga käsitletavas valdkonnas. Samuti võiks autoriteedi puhul vaadata ka põhjuseid, miks ta mingit ideed toetab, sealt leiab tihti veel tõestusmaterjale. Autoriteet ei pruugi olla ainult inimene, siin võib tsiteerida ka tarku raamatuid, seadusi jne. Loogika Vahel saab tõestuses läbi ka kitsas mõttes faktimaterjalita. Näiteks väitluses surmanuhtluse üle võib üks pool öelda, et surmanuhtlus ei ole põhjendatud, sest sellega kaasneb teoreetiline võimalus, et süütu inimene võidakse hukata ja üksnes juba selle teoreetilise võimaluse pärast ei tohiks surmanuhtlust kasutada. Viitamine Kõigi tõestusmaterjalide puhul on hästi oluline viidata allikale, kust see pärineb. Allikaviide peaks olema selline, et oponendid saaksid selle järgi soovi korral tõestusmaterjali ise üles leida. Seega kui
tulekust->pidasid nad rahvale jutluse(kutsusid üles patte tunnistama ja ketserlusest loobuma)->kes olid valmis oma vaadetest lahti ütlema, pääsesid tavaliselt üsna kerge karistusega(paast, palved jms). Endale kindlaks jäänud ketserid anti raskema karistuse(nt surmanuhtlus). Ilmaliku võimu esindajad ei saanud karistust ära jätta, sest siis oleks neid endid tabanud kirkust väljaheitmine. 13. sajandil ei peetud surmanuhtluse rakendamist soovitavaks, see-eest Rooma õiguse levides ketseritele hakati seda üha agedamini kasutama. Enamiku ketserite karistuseks jäi ekskommunikatsioon, vara konfiskeerimine või eluaegne vangistus. Ka inkvisitsioonikohus kasutas ülestunnistuste väljapressimiseks piinamist, ainult et pealesunnitud ülestunnistust pidi süüdistatav hiljem kohtusaalis kordama. Süüalust ei tohtinud piinata korraga rohkem kui pool tundi
vaated, kuidas ühiskonda parandada. Kuna kirjandusringkondades levisid pigem sotsialism, ateism, materialism, ei kuulunud need tema vaatega kokku. Ühines teiste teisitimõtlejatega, eelkõige Petrasevskiga (ringi kutsuti ,,petrasevskilased"). Teemadeks ikkagi rohkem vabadust, õiglust inimestele, pärisorjuse kukutamine. Levis revolutsioonimõte. 1849. aasta aprillis arreteeriti nad kõik. Pärast pooleaastast vangistust määras kohus surmanuhtluse, mahalaskmise. Detsembrikuus viidi nad hukkamisele. Hukkamist viidi läbi jaokaupa. Mehed seisid juba, kotid peas, aga siis jõudis kohale käskjalg tsaari juurest armuandlusega. Pm tehti jõhker etendus, et neile aimu anda, et asi on tõsine. Surmanuhtlus asendati 4 aasta sunnitööga + reamehena sõjaväeteenistusele asumisega. Ilmub ,,Märkmeid surnud ajast" - olukirjeldused sunnitööst Siberis; ilmub romaan ,,Alandatud ja solvatud". Nendes on inimpsüühikat, probleemsed olukorrad,
põhjuseks tema loomus, mis on kinnine, teiselt poolt vaated, kuidas ühiskonda parandada. Kuna kirjandusringkondades levisid pigem sotsialism, ateism, materialism, ei kuulunud need tema vaatega kokku. Ühines teiste teisitimõtlejatega, eelkõige Petrasevskiga (ringi kutsuti ,,petrasevskilased"). Teemadeks ikkagi rohkem vabadust, õiglust inimestele, pärisorjuse kukutamine. Levis revolutsioonimõte. 1849. aasta aprillis arreteeriti nad kõik. Pärast pooleaastast vangistust määras kohus surmanuhtluse, mahalaskmise. Detsembrikuus viidi nad hukkamisele. Hukkamist viidi läbi jaokaupa. Mehed seisid juba, kotid peas, aga siis jõudis kohale käskjalg tsaari juurest armuandlusega. Pm tehti jõhker etendus, et neile aimu anda, et asi on tõsine. Surmanuhtlus asendati 4 aasta sunnitööga + reamehena sõjaväeteenistusele asumisega. Ilmub ,,Märkmeid surnud ajast" - olukirjeldused sunnitööst Siberis; ilmub romaan ,,Alandatud ja solvatud"
· Majandusviisid: kütid-korilased; põlluh-karjakasvatajad salk-hõim-pealikkond-riik Salk: põhineb üldjuhul sugulusel. Staatus baseerub kas isiku positsioonil sugulusvõrgustikus või isiklikel oskustel ja võimetel, näiteks hea kütt. Sellises grupis on kõigil võrdne õigus jõgedele, loomadele, taimedele, maale. Üldiselt naised tegelevad korilusega ja mehed kütivad. Kõige hullem karistusviis on kogukonnast väljaajamine. Surmanuhtluse korral siis üllatusrünnak, kuid seda juhtub üldse väga harva. Tavaliselt pole salgas rohkem kui 50 liiget. Juht on siin primus inter pares (esimene võrdsete seas). Tavalised kogukonna liikmed, kuid nad lihtsalt on autoriteetsed. Samaan on tavaliselt üks kolmest tähtsamast liikmest. Eraomand puudub, varandust on vähe ja varastamise mõiste puudub täiesti. Näiteks: khoi-san'id. Khoisanid polnud alati vähemarenenud, nad lihtsalt suruti viljatutele maa-aladele.
nende karistamine muutus oluliseks 12.-13.saj., kui tekkis mitu uut ketserlikku liikumist Inkvisitsioon katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle, et neid ümber veenda ja vajadusel karistada; inkvisitsioonikohus, kohtunikud inkvisiitorid käisid linnades jutlustamas, kutsusid üles patte tunnistama, ketserlusest loobuma, need, kes olid valmis vaadetest lahti ütlema, pääsesid kergelt, teised anti üle ilmalikule võimule, kes viiks täide surmanuhtluse, need ei saanud käsku täitmata jätta, sest neid oleks kirikust välja visatud Kirikukogud tähtsamate vaimulike koosolekud, kus arutatakse peamiselt kiriku sisemist korraldust ja ristiusu õpetust puudutavaid küsimusi; niisugune kirikukogu, kus peaks olema esindatud terve kristlik maailm, nim. üleüldiseks e. oikumeeniliseks, kokku kutsus paavst, selle otsused kohustuslikud; 15.saj. probleem, kas kõrgem otsustamisõigus paavstil või kirikukogul, kas paavst peab kirikukogu otsuseid
a on 10, 2005. a 12,5 ja 2006. a 15 miljardit eurot. See aitab uute liikmesriikide majandustel ülejäänud 15-le järele jõuda. Uued ja võimalikud liitujad Euroopa Liidus käib praegu terav debatt, kas Türgi ikka sobib sellesse ühendusse, Türgi on NATO ja Euroopa Nõukogu liige, tal on assotsieerumisleping EL-iga alates 1964 ja liitumisavalduse esitas Türgi 1987. a. Pärast 1999. aastal ametlikult EL-i liikmekandidaadiks saamist on Türgi teinud tõesti suuri edusamme: kaotanud surmanuhtluse, karmistanud võitlust piinamisjuhtumitega oma õigussüsteemis, parandanud naiste olukorda ja võimaldanud kurdidel taas oma kultuurielu edendada. 3. oktoobril 2005 alustatigi liitumisläbirääkimisi Türgiga ja ka Horvaatiaga, viimane pidi välja andma serblaste vastu suunatud sõjakuritegusid juhtinud kindrali Ante Gotovina. Türgi, Makedoonia ja Horvaatia on praegu kandidaatriigid. Liitumiskõnelused Makedooniaga on edasi
27 giljotiin – auväärne meditsiinidoktor Joseph Ignace Guillotin [gijo´tä(n)] ei ole giljotiini leiutaja, kuigi selle tapariista nimi on tuletatud tõepoolset tema perekonnanimest. Ligilähedane hukkamisriist eksisteeris juba renessansiajal Itaalias ja arvata võib, et see oli olemas veel varem. Doktor Guillotin oli parlamendi esimese koosseisu – Asutava Kogu liige, kus ta rääkis üksnes kõikide hukatavate võrdsusest surmanuhtluse täideviimisel (ta nõudis, et ei tehtaks vahet tavalise surmamõistetu ja aadliku vahet). Kuna Pariisi tapamajas juba kasutati loomade tapmiseks mehaanilist tapariista, paluski ta oma kolleegi doktor Louis’d, et too parlamendi istungil saadikutele lamba peal demonstreeriks, kuidas see riist toimib (doktor Louis tellis riistapuu meistrilt nimega Schmidt). Tapariista algne nimi “louisette” ei läinud aga käibele, sest doktor Louis’d
tantsijat ja pillimängijat. Riigikogu avaldas 60 häälega valitsusele umbusaldust, toimus uue valitsuse moodustamine. Uueks peaministriks sai Andres Tarand. "Estonia" parvelaeva uppumine 1994. aastal (852 hukkunut, 137 ellujääjat). 1994. aasta oli edukas, inflatsioon langes, reaalpalk tõusis, riigieelarve oli ülejäägis. 29. aprillil 1995 avati Tallinnas Eesti esimene McDonaldsi hamburgerirestoran. 1998. a kaotati ära Eestis surmanuhtluse. 1999. a alustas Tartus tegevust Rahvusarhiiv. 2000. aastaks ÜRO arenguprogrammi aruande järgi Eesti oli inimarengu pingereas maailmas 46. kohal. Välispoliitika: 1991. aastal Eestit külastas Prantsusmaa ja Saksamaa välisministrid, USA riigisekretär, XIV dalai-laama ja Taani peaminister. Peame välispoliitika eesmärgiks oli liitumine NATO-ga ja astumine Euroopa Liitu. 1991. aasta lõpul sai Eesti Põhja-Atlandi Koostöönõukogu liikmeks. Eesti Vabariigi välispoliitikas on
sotsiaalkindlustuse maksetest paigutada isiklikku pensioniarvele. Peamine eelis seisnes selles, et pensionifondid hakkaksid vähem poliitilistest kapriisidest sõltuma. Enamik demokraate ja vabariiklasi olid kriitilised, kuna selleks oli vaja oli suurt 1 trillioni dollarilist föderaallaenamist, mis suurendaks eelarve bilansi probleemi, mida Bush käsitas kui kasvavat probleemi. Samuti viidatakse sellele, et Bushi plaan toob kasu erafirmadele. Surmanuhtlus George W. Bushi on tugev surmanuhtluse pooldaja. Kuberneri oleku ajal Texase hukati 152 inimest, mis teeb Bushist kuberneri kelle ajal on enim inimesi hukatud. Presidenina ta jätkas selle toetamist. Välispoliitika 11. septemberi terrorirünnakud 11. september jääb kõigi kaasaegsete mällu ja ükski ameeriklane alates algkoolieast ei unusta seda päeva elu lõpuni kui säravalt kaunis hilissuvine päev. Idarannikul laius Suurte
Ketserid ja inkvisitsioon Ketseriteks nimetati inimesi, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku õpetusega. Lõuna-Prantsusmaal tekkis katarite liikumine. Nad eitasid katoliku kiriku hierarhia ja kritiseerisid vaimulike elukombeid. Katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada oli inkvisitsioon. Inkvisitsiooni kohus kujunes 13ndal sajandil ja selle tegevust kontrollis paavst. Endale kindlaks jäänud ketserid anti surmanuhtluse täideviimiseks ilmaliku kohtu kätte. 3.2. Klassikaline Kreeka tsivilisatsioon Tume ajajärk (1100-800 e.Kr) Purustatud losse ei taastatud, kiri unustati ja rahvaarv vähenes. Osa kreeklasi rändas üle mere Väike-Aasiasse. Oluliseks saavutuseks oli raua kasutuselevõtt. Sellel perioodil oli Kreeka vaene ja maha jäänud maa. Tsivilisatsiooni uus tõus (8-6 saj. e.Kr.) Uuteks keskusteks said linnad ja kujunesid linnriigid: Ateena, Sparta, Korintos, Teeba. Foiniikia
tarbimine. Hoolimata rikkalikest gaasivarudest importis Iraan 2007. aastal Türkmenistanist umbes 23 miljonit kuupmeetrit gaasi päevas. Kohtumõistmine: Pärast 1979. aastal Iraanis toimunud revolutsiooni käib kohtumõistmine riigis sariaadi ehk islami seaduste järgi, mille kohaselt võib surmanuhtluse määrata mõrva, abielurikkumise, relvastatud röövi, usust taganemise ja narkokaubanduse eest. Samuti on ka mõnikord hukatud alla 18-aastasied noori. Nii Iraanis, kui ka Saudi-Araabias, Araabia Ühendemiraatides, Sudaanis kui Nigeerias on siiani
Ühiskonnaõpetuse arvestustöö II Rahvusvahelised suhted, EL, rahandus, majandus, haridus 1-2 Lauri Sokk 3-4 Artur Käpp 5-6 Mihkel Visnapuu 7 Jaan-Eerik Past 8 Liisa Sekavin 9-10 Elis Paasik 11-12 Hanna Loodmaa 13-14 Fred Värsi 15-16 Katrina Sepp 17-18 Eliis Reino-Alberi 19-20 Liisa-Reet Piirimäe 1. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted, meetodid, näited 2. Eesti kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse 3. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid: ÜRO, OSCE 4. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 5. Euroopa Liit: riigid, euro-tsoon, Schengen 6. Euroopa Liit: institutsioonid: Ülemkogu, Ministrite Nõukogu, Kontrollikoda 7. Euroopa Liit: i...
jõudma tunni aja pärast. Selleks ajaks olid seitse samniiti ümber piiranud kolm traaklast, kelle hulgas oli Spartacus. Spartacus oli sündinud Rhodope mägedes Traakias. Ta võeti vangi, kui roomlased ründasid Traakiat. Tema jõu tõttu arvati ta leegioni ning hiljem määrati dekaaniks ja sai autasuks pärja corona civica. Kui roomlased ründasid uuesti ta kodumaad, põgenes ta ning asus roomlaste vastu võitlema. Pärast vigasaamist võeti ta uuesti kinni, kuid surmanuhtluse asemel mõisteti ta teenima gladiaatorina. Seekord laskis lanista Actianus Spartacusel esmakordselt esineda tsirkuses toimuvas võitluses, sest gladiaator oli talle palju maksma läinud või ta lihtsalt hindas Spartacust tema võimete poolest. Tänu seninähtamatule osavusele oli Spartacus selles pikas, üle tunni kestnud võitluses saanud vaid kolm kerget haava ning seisis üksi nelja vastase vastu. Kuigi Spartacus arvas, et
saj Novgorod) vaimus: isa võim, ühisvara, naine järgneb mehele – Kohtuprotsess: piinamine, protokollimine, dokumentaalsed tunnistused, 10 tunnistajat, vanne piiblil. 18 saj Peeter I kolleegiumide süsteem, asjaajamiskord Pealinn Peterburi Katariina II Seaduskomisjon 1767 Kubermanguseadus 1775 (Eesti- ja Liivimaal 1783-1796) (võimude lahusus seisuste kaupa) Surmanuhtluse kaotamine Kodifitseerimine 19 saj Kava Aleksander I ajal (valitses 1801-1825) Tegelik intensiivne töö Nikolai I ajal, juhatas M. Speranski (oluline kaastööline TÜ prof. J. Neumann) Vene juristide koolitamine Berliinis, side F. C. Savignyga 1832 Vene seadustekogu (koodeks) 1864. a justiitsreform (Eesti- ja Liivimaal 1889) Modernne kohtusüsteem (õigus kaitsele, kõik seaduse ees võrdsed) + Tsensuuri leevendamine
KODANIKUÕPETUS III KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Kodanikuõpetus kutseõppeasutuste III kursusele Maht: 1 AP (40 t) Sihtrühm: kutseõppeasutuste III kursuse õpilased Kursuse eesmärk: Tähtsamate rahvusvaheliste institutsioonide ja nende eesmärkide tundmine, Euroopa Liidu (EL) kohta ülevaate saamine: miks Euroopa Ühendused loodi ja kuidas on toimunud laienemisprotsess; EL-i olulisemate lepingute tundmine; millised on EL-i tähtsamad institutsioonid; kuidas kujuneb EL eelarve; kuidas mõjutab Eestit Euroopa Liidu liikmestaatus; anda teadmised õigustest, mis kaasnesid EL-i kodanikuks saamisega, eriti tööjõu vabast liikumisest; ühtse turu funktsioneerimispõhimõtete mõistmine, põhjendatud seisukoha kujunemine EL-i kohta Kursuse sisu Tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid, demokraatiat kindlustavad konventsioonid. Euroopa Liidu kronoloogia ja integratsioon. Lääne tsivilisatsioon ja Euroopa Liidule aluseks olevad väärtused. Eu...
I põlvkonna inimõigused on negatiivsed II ja III põlvkonna õigused on positiivsed, õigus MILLELEGI. INIMÕIGUSTE KAITSE sellega tegeleb rahvusvaheline õigus. ja see on tagatud rahvusvaheliste kokkulepetega. Kui riik on kokkulepped ratifitseerinud siis tuleb nendest ka kinni pidada. 10. detsember 1948 vastu võetud ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon. 1950. Euroopa Nõukogu võttis vastu Euroopa inimõiguste konvensatsioon. see kohaldab inimõiguseid euroopa kultuurile.(see keelab surmanuhtluse karistusmäärana) 1960. aastal Euroopa Sotsiaalharta(II põlvkonna inimõigused(töötingimused, töötajate õigused, sooline võrdõiguslikkus, lastekaitse)) INIMÕIGUSTE TAGAMISEGA TEGELEVAD ORGANISATSIOONID. selle tagamise kohustus on igal demokraatlikul riigil. kui aga riigist ei piisa siis rahvusvahelisel tasandil on põhiline organ euroopas Euroopa Nõukogu ja selle juures tegutsev Inimõiguste kohus.Maailmas ÜRO ja tema allstruktuurid
Peamiselt tegelevad sellise küsimusega Niezsche, Kant ja Satre. 12. Mida tähendab eetiline relativism. Tooge poolt- ja vastuargumente. Eetilise relativismi kohaselt on erinevad seisukohad seotud ajalise ja kultuurilise olukorraga. Näiteks pole võimalik halvustada Roomlaste ja Kreeklaste orjapidamist. Kui orjuse kaotamist lugeda moraalseks arenguks siis pole see enam eetiline relativism. Kui aga lugeda seda muudatuseks töö korralduses siis on tegemist eetilise relativismiga. Näiteks kas surmanuhtluse kaotamine on moraalne areng, Või on lihtsalt praktilisem hoida inimesi vangis. Küsimused James’i Mis teeb elu tähendusrikkaks? kohta: 1. Kuidas suhtub James Chatauqua koosolekukeskusesse? Koosoleku keskosesse suhtus Chatauqua kohta, mis sarnaneb täiusliku inimühiskonnaga. Seal keskuses valitses tarkus, võrdsus, kultuur. See oli nagu maine paradiis. Kui Chatauqua tagasi tumedassi maailma jõudis tundis ta kergendust. põhjusek oli ilmselt headuse ja tarkuse ja kõige
Solon Ateena riigimees filosoof ja luuletaja. Jaotas kodanikud 4 klasi ja määras igaühe õigused ja kohustused. Tema reformid nõrgestasid aristokraatia mõjuvõimu. Peeti antiikajal üheks seitsmest targast. Perikles Ateena kuulus riigimees. Teostas demokraatlikke reforme, kehtestas nõukogu liikmeile ja vandekohtunikele palga, et ka vaesed saaks neis ametis olla. Drakon Ateena riigimees. Kehtestas esimesed Ateena kirjalikud seadused, mis nägid ette surmanuhtluse paljude kuritegude eest. Herodotos kr ajaloolane ja luuletaja. Nimetatakse ajaloo isaks. Kogus rikkalikult andmeid maade ja rahvaste kohta. Thukydides klassikalise ajastu suurim ajaloolane. Keskendus vaid poliitilisele ajaloole. Käsitles sündmusi ja nende tekkepõhjusi ajaloolises arengus ja vastastikuses seoses. Rajas pragmaatilise ajalookirjanduse. Xenophon kr ajaloolane ja kirjanik. Pööras peatähelepanu suurtele ajaloolistele isikutele. Teda hinnati lihtsa ja selge stiili tõttu
peaaegu kõik Hitleri-vastase koalitsiooni liikmed. Konverentsi viimasel päeval kirjutasid viiskümmend üks riiki alla ÜRO põhikirjale, mis jõustus 24. oktoobril 1945. Seda päeva tähistatakse ÜRO sünnipäevana. Üks sõjajärgseid probleeme oli kohtupidamine sõjasüüdlaste üle. Mõni nädal pärast Teise maailmasõja lõppu võeti Rahvusvahelises Sõjatribunalis vastutusele 24 natslikku sõjaroimarit. Kohtuprotsess toimus Saksamaal Nürnbergis. Sõjatribunal määras surmanuhtluse kaheteistkümnele Saksamaa kõrgele riigiametnikule (nende hulgas oli näiteks H. Göring, J. v. Ribbentrop, A. Rosenberg, M. Borman). Teised süüalused said pikaajalisi vanglakaristusi. Nürnbergi protsessiga algas Euroopa puhastamine natsismist ja fasismist. Teise maailmasõja tulemused muutsid järsult jõudude vahekorda maailmas. Suurriikide seast langesid mõneks ajaks välja sõja kaotanud Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Vähenes ka Prantsusmaa ja Suurbritannia osatähtsus
· Progressiusk: tuleviku optimism · Eneseusk: ,,Meie ühiskond on maailma kõige arenenum ja parem kui teised, kuna on sotsiaalselt dünaamiline": ... self-made man aristokraatia ja türannia asemel · Vaba ja õiglane ühiskond, kus inimesed on võrdsed (va. Orjad): demokraatlik poliitika USA mentaliteedi kujunemine · Missioonitunne igal alal: ususektid (nt. Metodistid, baptistid, mormoonid), Karskusliikumine, naisliikumine, vanglareformid (kasvatav vangla surmanuhtluse asemel) Mõjutajad: · SB traditsioonid, protestantism, PA omapära, valgustus, romantika · ,,Lääne hõivamine" (The winning of the West); elu piiripärases dümaamilises tsoonis (frontier) ... Piiramatute võimaluste maa tavainimeste ja surutute ja tõrjute eurooplaste jaoks · Liikuv põllumajanduslik ühiskond · Paralleelselt kapitalismi areng: heaolu garantii (Alexander Hamilton) · Eraettevõtluse ja tööstuse soosimine (kaitsetollid)
peaaegu kõik Hitleri-vastase koalitsiooni liikmed. Konverentsi viimasel päeval kirjutasid viiskümmend üks riiki alla ÜRO põhikirjale, mis jõustus 24. oktoobril 1945. Seda päeva tähistatakse ÜRO sünnipäevana. Üks sõjajärgseid probleeme oli kohtupidamine sõjasüüdlaste üle. Mõni nädal pärast Teise maailmasõja lõppu võeti Rahvusvahelises Sõjatribunalis vastutusele 24 natslikku sõjaroimarit. Kohtuprotsess toimus Saksamaal Nürnbergis. Sõjatribunal määras surmanuhtluse kaheteistkümnele Saksamaa kõrgele riigiametnikule (nende hulgas oli näiteks H. Göring, J. v. Ribbentrop, A. Rosenberg, M. Borman). Teised süüalused said pikaajalisi vanglakaristusi. Nürnbergi protsessiga algas Euroopa puhastamine natsismist ja fasismist. Teise maailmasõja tulemused muutsid järsult jõudude vahekorda maailmas. Suurriikide seast langesid mõneks ajaks välja sõja kaotanud Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Vähenes ka Prantsusmaa ja Suurbritannia osatähtsus
peaaegu kõik Hitleri-vastase koalitsiooni liikmed. Konverentsi viimasel päeval kirjutasid viiskümmend üks riiki alla ÜRO põhikirjale, mis jõustus 24. oktoobril 1945. Seda päeva tähistatakse ÜRO sünnipäevana. Üks sõjajärgseid probleeme oli kohtupidamine sõjasüüdlaste üle. Mõni nädal pärast Teise maailmasõja lõppu võeti Rahvusvahelises Sõjatribunalis vastutusele 24 natslikku sõjaroimarit. Kohtuprotsess toimus Saksamaal Nürnbergis. Sõjatribunal määras surmanuhtluse kaheteistkümnele Saksamaa kõrgele riigiametnikule (nende hulgas oli näiteks H. Göring, J. v. Ribbentrop, A. Rosenberg, M. Borman). Teised süüalused said pikaajalisi vanglakaristusi. Nürnbergi protsessiga algas Euroopa puhastamine natsismist ja fašismist. Teise maailmasõja tulemused muutsid järsult jõudude vahekorda maailmas. Suurriikide seast langesid mõneks ajaks välja sõja kaotanud Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Vähenes ka Prantsusmaa ja Suurbritannia osatähtsus
peaaegu kõik Hitleri-vastase koalitsiooni liikmed. Konverentsi viimasel päeval kirjutasid viiskümmend üks riiki alla ÜRO põhikirjale, mis jõustus 24. oktoobril 1945. Seda päeva tähistatakse ÜRO sünnipäevana. Üks sõjajärgseid probleeme oli kohtupidamine sõjasüüdlaste üle. Mõni nädal pärast Teise maailmasõja lõppu võeti Rahvusvahelises Sõjatribunalis vastutusele 24 natslikku sõjaroimarit. Kohtuprotsess toimus Saksamaal Nürnbergis. Sõjatribunal määras surmanuhtluse kaheteistkümnele Saksamaa kõrgele riigiametnikule (nende hulgas oli näiteks H. Göring, J. v. Ribbentrop, A. Rosenberg, M. Borman). Teised süüalused said pikaajalisi vanglakaristusi. Nürnbergi protsessiga algas Euroopa puhastamine natsismist ja fasismist. Teise maailmasõja tulemused muutsid järsult jõudude vahekorda maailmas. Suurriikide seast langesid mõneks ajaks välja sõja kaotanud Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Vähenes ka Prantsusmaa ja Suurbritannia osatähtsus
Artikkel 9 Mõtte, südametunnistuse ja usuvabadus Artikkel 14 Diskrimineerimise keelamine (Loetelu diskrimineerimise elemenditest) Inimsuse vastased kuriteod ei aegu kunagi ja kasutatakse tagasiulatuvat jõudu. Protokoll nr. 4, Strasbourg 16.09.1983. a. Artikkel 1 Võlavangistuse keelamine Artikkel 2 Liikumis vabadus Artikkel 4 Välismaalaste kollektiivse sunniviisilise väljasaatmise keelamine. Protokoll nr. 6, Strasbourg 28.04.1983. a. See protokoll keelab surmanuhtluse. Artikkel 1 Surmanuhtlus Artikkel 2 Surmanuhtlus sõja ajal Artikkel 3 Taganemise keelamine Protokoll nr.7, Strasbourg 1984. a. Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool See protokoll on inimeste õigustest. Artikkel 1 Välismaalaste väljasaatmine avaliku korra huvides Artikkel 2 Hüvitusmäär vääralt süüdimõistetule Artikkel 4 Teistkordse kohtumõistmise ja süüdimõistmise keelamine Artikkel 5 Abikaasade võrdsus
oli Saksamaa saatus. Saksamaa otsustati: · Jagada neljaks olupatsioonitsooniks USA, Suurbritannia, NSVL ja Prantsusmaa vahel · Demilineerida · Demokratiseerida · Demonteerida (lahti võtta) reparatsioone ei nõutud rahas, vaid tehaste siseseadetes, millest enamus anti NSVL'le. Saksamaa muretses endale uue tehnika · Denatsifitseerida. Kohtuprotsess sõjakurjategijate üle toimus Dürnbergis 20nov 1945- 1okt 1946. 12 inimest said surmanuhtluse, sealhulgas von Ribbendrop. Kolm inimest said eluaegse vanglakaristuse. · Ida-Euroopa sakslased otsustati saksamaale umber asustada. (üle 14 milj inimese) · Saksamaa liitlaste (Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari ja Soome) tuli sõlmida rahulepingud, mis valmisid Pariisi rahukonverentsil Juulist Oktoobrini 1946. Määrati riikide piirid ja reparatsioonid. · Jaapanile esitati ultimatum alistumiseks Külm sõda
Maa jagamisel suudeti rahuldada 70% maad taotlenute soovi. Eesõigus oli Leedu armee vabatahtlikel (tasuta maa, 15% maast said). 1926. aasta riigipööre ja A. Smetana autoritaarne reziim- 1926. aastal valimistel võimule tõusis Rahvussotsialistide ja Sotsiaaldemokraatide koalitsioo, mille presidendiks sai Kazys Grinius ja peaministriks Mykolas Slezevicius. Uus valitsus eemaldas korrupteerunud ametnikke, kärpisid sõjalist eelarvet, kaotasid ära surmanuhtluse, amnestia poliitvangidele. Suleti rida katoliiklikke ühinguid. Amnestiaga vanglast vabastati kommuniste, kes organiseerisid suure poliitilise demonstratsiooni. Ebastabiilsus ja korratused õhutasid parempoolse tiiba vastureaktsiooni, milles juhtivat osa etendasid kristlikest demokraatidest ja rahvuslikult meelestatud üliõpilastest ning ohvitseridest. 17. detsembril 1926. aastal leidis aset parempoolsete
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
