(mida tegelikult ei olnudki). Paljud eestlastest maadeuurijad on jäädvustatud maailmakaardile. Tolli nimi on antud seitsmele Põhja-Siberi paigale. Krusensterni nimi koguni kolmeteistkümnele paigale. Kõrvuti mereteede ja maade kirjeldamisega on Eestiga seotud teadlased püüdnud lahendada ka geograafia ükskikküsimusi. K.E. von Baer tähelepanek, et põhjapoolkeral jõed uuristavad oma parempoolset kallast. J. C. Klinge sõnastas soode arengu loos lause: Järvede kinnikasvamine algab tuulealusest küljest. Seda nimetatakse Klinge seaduseks. Geograafilised uuringud tänapäeval Mandrid on avastatud, poolused ja kõrgeimad mäetipud vallutatud, mered risti- rästi läbi sõidetud ja sügavaimasse ookeani süvikusse laskutud. Tekib küsimus, mida teeb tänapäeva geograaf. Muidugi jätkub järest täpsemate kaartide koostamine. Põhi- töö on, aga leida uusi seoseid ja sõltuvusi looduskomponentide vahel. Üha enam
külvamine. Künti puust adraga, mille otsas olid rauast sahaterad. Atra vedasid härjad. Pärast kündi põld äestati ja siis võis juba seemne mulda külvata. Külvati käsitsi ja väga hoolikalt. Kasvatati rukist, otra, nisu ja kaera. Kevadel veeti laudad sõnnikust puhtaks, see sai väetiseks kesapõllule, mis järgneval sügisel üles künti. Pärast jaanipäeva, kui ilm vähegi lubas, tuli alustada heinateoga. Sageli asusid heinamaad talust kaugel metsade ja soode keskel. Heina niideti vikatiga hommikul vara, kui kaste oli veel maas. Keskpäevapalavuses muutus niitmine väga vaevaliseks. Kuiv hein pandi suurtesse kuhjadesse või veeti küüni. Sügistööde algust tähistas rukkilõikus, milleks kasutati sirpe. Muu teravili niideti vikatiga. Vili köideti vihkudesse ja pandi põllule hakkidena kuivama. Mõne aja möödudes alustati rehepeksuga. See oli väga raske töö ja nõudis sageli lisa öötundidest. Reht peksti eriliste puust kootidega,
hulka. Kaitseala pindala on 10110 ha, sellest 4012 ha Jõgeva vallas. Looduskaitseala moodustati 1985. aastal Eesti kesk- ja idaosale iseloomulike soode ja soosaarte ning Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate säilitamiseks. Kaitse all on ulatusliku Endla soostiku keskosa: kaheksa rabalaama, neid ümbritsevad
ühiskonnas. Ühiskonna parandamiseks tuli läbi viia reforme. Valgustatud absolutism Preisimaal. Kõike tuntum oli Friedrich II, ta viis läbi valgustusreformid. · Majanduspoliitika oli rangelt merkantistlik kaubanduslik. · Talupoegade teokoormistele kehtestati ülempiir. · Rajati viljamagasinid ehk aidad. · Kartulikasvatuse propageerimine. (kartul päästis euroopa näljasurmast) · Soode kuivendamine riigi kulul. · Uute külade rajamine · Usuvabadus. Valgustatud absolutism Austrias. Austrias valitses Habsburgide dünastia, kellest kujunes tolleaegse maailma üks mõjukamaid dünastiaid. Hasburgide üks mõjukamaid valitsejaid oli Maria Theresia. Valgustuslikud reformid austrias · Kaotati pärisorjus · Aadel ja vaimulikud muudetu maksukohustuslikuks. · Provintside omavalitsused kaotati ja asjaajamine allutati keskvalitsusele. · Usuvabadus
Bioloogia TÜNK MV Bioloogia uurimisvaldkond Elusorganismide rühmad: *Taimed *Loomad *Seened ja samblikud *bakterid ja protistid TAIMERIIK ÕISTAIMED PALJASSEEMNE- SÕNAJALG- SAMMAL- VETIKAD (21 000 liiki) Taimed (640 liiki) taimed (10 000 li) taimed (23 000) Lehtpuud Eesti okaspuud (4): Sõnajalad Rohe- Põõsad Pruun- Puhmastaimed Külmataluvad okaspuud Osjad Puna- Lilled (seedermännid, ebatsuugad, ...
põllumajanduspoliitikat . · Siseturgu kaitstakse tollimaksude , kvootide või muude impordipiirangutega . Nii suudetakse hoida siseturu aupade hinnataset, kaitstakse kodumaist tootjat. Riik maksab põllumajandustoodetele toetusi ehk subsiidiume 11 . · · Põllumajanduse mõju keskkonnale · Looduslike ökosüsteemide muutmine ja hävitamine , loodusliku veereziimi rikkumine. Metsaraie, soode kuivendamine, kuivade alade niisutamine. Põllumaade saamise eesmärgil. · Muldade erosioon ja põllumaade halvenemine. Ulatuslikuim troopilistes ja lähistroopilistes piirkondades. Raiutakse metsi. Suure rahvaarvu ja toiduvajaduse tõttu. · Muldade sooldumine . · Reostamine . Väetised, taimekaitsevahendid. Vesi muutub joogikõlbmatuks. Hävib mullaelustik. Muld muutub viljatuks. · · 12 KALANDUS · ·
Enimlevinud puuliigid on mänd ja kask. Põlvamaa metskonna metsamaa pindalast 7% moodustavad rangelt kaitstavad ja 16% majandamispiirangutega metsad.2 Põlvamaa metsades asuvaid vääriselupaiku on kokku 316 hektaril. Sealsed männimetsad on suure tootlikkusega ja on sageli killustunud väiksemateks tukkadeks. RMK korraldab iga-aastast metsauuendust, millest enamuse moodustab istutus, aga ka külv. 2010. aastal uuendati metsa 381 hektaril. Põlvamaal on soode all ligi 10% territooriumist ja need tekkisid tuhandete pärast jääaega moodustunud järvede kinnikasvamisel.3 Suurimad on Valgesoo ja Meeninkunno raba. 1 http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/polvamaa-metskond, üldinfo 2 http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/polvamaa-metskond, loodusväärtused 3 http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/polvamaa-metskond, looduslikud tingimused 5
või THB 40,000 pere kohta. Keelatud ained: 1. tulirelvad ja laskemoon; ilutulestikuraketid; narkootilised ained, s.h. heroiin; 2. kuld kangides või vermimata kujul; 3. lihatooted Allikas: Berger reisid Vaktsineerimine Taisse reisijatel soovitatakse end vaktsineerida A-hepatiidi (kollatõve) vastu. Eelnevaid vaktsineerimisi ega ennetavate tabletikuuride manustamisi nõutud pole. Kui tegemist on suhteliselt lühikese puhkusereisiga, mille majutuskohad jäävad kaugele suurte soode ja metsade piirkonnast, siis praktiliselt puudub malaaria ja muude nakkushaiguste oht. Malaariat võib esineda eeskätt vihmaperioodil ning Myanmari ja Kambodzaga piirnevatel metsarohketel aladel riigi põhjaosas. Malaariat kannavad Tai 410-st sääseliigist 7 ning need lendavad päikeseloojangust päikesetõusuni, seega on parim kaitse öösiti hotellitoa aknad kinni hoida ja pimedal ajal õues olles pikki puuvillaseid riideid kanda.
päevani, püüdke leida kõik olulised pöördepunktid (nt mingitel harudel on selleks tsaari-Venemaa koostises olemine ja seal lahkumine, mingitel harudel võis oluline olla raudtee ehitamine, nt St.Peterburgi jne) ja olulised turud, kus juba tegutsetakse. Kasutage ka statistikaameti arve jms. Suruge käsitlus kokku ca ühele leheküljele. Meie kaugete esivanemate küttide- kalurite- korilaste põhilise elukeskkonna moodustas mets sinna jäävate jõgede, järvede, soode või külgneva merega. Puud ja mets on kaitsjaks ja katjaks kogu inimese eluaja hällist kirstuni. Puud andsid peavarju, andsid suurema osa tööriistadest, tarbeesemetest, relvadest, sõiduvahenditest, ravimitest, andsid sooja ja aitasid teha toitu. Eks olnud suurem jagu suupärasestki: loomad, linnud, marjad, seened, pähklid pärit ikka metsast. Ka tänapäeval pole meie side metsaga just väike, kuid paljud tooted jõuavad meieni kaudseid teid pidi ja tugeva ümbertöötluse saanult.
ürgorule iseloomuliku kuju. Orust kaugemale jäävad mõlemal pool moreenitasandikud, mis suuremas osas on pinnalt läbiuhutud. Nende kõrval hõlmavad osa alast liivased märjad järvetasandikud. Orundis ainulaadne 7 km pikkune 10-12 m kõrgune munakalisest kruusast oosilaadne vall (Sännast kirdesuunas kuni Nursini). Sellest ida pool on Ahitse järv (5,7 ha), Hargla nõos ainuke järv väljaspool edelaosa soid. Kaugjärvest lähtuv Mustjõgi voolab kirde suunas läbi soode ja ümber savise lavatasandiku, mis ulatub Sarust Luhametsani ning läbib loodeosas madalsoometsaga kaetud ja kuivendatud Kagu-Eesti ühe suurema Kerreti soo (5545 ha). Hargla nõo kirdeosa liitub Vagula järvest edela pool Võru orundiga, mille suurem osa asub Haanja kõrgustiku jalamil. Vagula järve lõunakalda märg liivaseid ürgalluviaalseid ja järveveetasandikku, mis läheb lõuna pool üle kõrgustiku kuivaks sanduriks, katavad vastavalt niiskusoludele kas
TÕDE JA ÕIGUS I osa kokkuvõte 30 aastat vana Andres Paas asub koos naise Krõõdaga elama Vargamäe soode ja rabade vahele. Andres on ostnud Vargamäe kui põrsa kotis, teadmata koha tegelikku väärtust, mees loodab tööga teha Vargamäest unistuste kodu. Andrese naine Krõõt on koha suhtes umbusklik, sest isakodus olevate laante ja metsadega ei anna Vargamäed võrreldagi. Vargamäe on jagatud kaheks osaks, millest üks asub all orus, kus elab Pearu Murakas(ka Oru Pearu) ja teine mäe peal, kuhu asub elama Andres (ka Mäe Andres). Pearust ja Andresest lähemalt järgnevas tabelis:
soostunud lehtpuumetsasid · kultuurrohumaid ning põlde. 6 Matsalu ümbruses ja Haapsalus on omapärased viirsavitasandikud. Nimetus tuleneb savi viirulisusest, mis on seotud settimise rütmiga (Arold, 2005) Joonis 4. Eesti geoloogiline aluspõhi 5. Taimestik Lääne-Eesti tasandike taimkatet iseloomustab niitude ja puisniitude, soode, luhtade ja roostike rohkus. 20. sajandi esimesel poolel olid eelkõige puisniidud Lääne-Eesti maastike iseloomulikuks jooneks. Kunagi väga iseloomulikke kuivi liigirikkaid tammepuisniite on praeguseks vähe säilinud. Neid leidub peamiselt kaitsealadel Laelatus, Nedremal, Matsalu looduskaitsealal. Niiskeid arupuisniite leidub peamiselt Kasari jõgikonnas luhaniitudega külgnevatel aladel (Kaur, 2008) Lääne-Eesti puisniidud on üks maailma liigirikkamatest taimekooslustest
Selliseid kahehobusetalusid tehti üle 32 tuhande, peale selle veel üle 23 tuh ühehobusetalu nn. käsitöölistele (kingsepad, rätsepad, kooliõpetajad jt.). Seoses maareformiga tõusis hobuste arv Vabadussõjaaegsest 167 tuhandelt 230 tuhandeni (1927), viidi lõpule universaalse tori hobusetõu aretus, kahekordistus talude arv, koos üksikmajapidamiste arvuga tõusis see 1940.aastaks 140 tuhandeni. Tori tõu IV periood (1936...1959). Seoses soode ülesharimisega vajati 30ndatel tugevamatüübilist, universaalset hobust. Selleks osteti 1936. a. lõpus M. Ilmjärve eestvõtmisel Prantsusmaalt viis postjee-bretooni täkku, kes said hiljem tori tõus uuteks liinialustajateks. Tori tõu V periood (1960...1972). Hobuste massiline likvideerimine algas 1950/60. aastatel, kus mehhaniseerimise-kemiseerimise ettekäändel korraldati neile plaanilisi tapatalguid. See viis hobuste järsule vähenemisele. Tori tõu VII periood (1991...2002)
Eesti asub vööndis, kus kehtib IdaEuroopa aeg, mis määratakse 30° idapikkuse meridiaani järgi. Sellest tulenevalt on meie aeg kaks tundi ees. Eestile on omased järgmised tunnused: 1. Mereline asend Läänemere rannikul vastu Fennoskandia kilpi; 2. Vanema paleosoikumi setete esinemine pealiskorras; 3. Kvaternaarsete jäätumiste ning Läänemere veepinna kõikumiste osa pinnamoe kujunemisel; 4. Parasjahe niiske mereline kliima; 5. Järvede, jõgede, soode rohkus; 6. Segametsade allvööndile omased mullastiku ning floora ja faunakompleksid; 7. Inimtegevuse oluline mõju nüüdismaastike kujunemisele. 2. Eesti mõõtmed, majandusgeograafiline asend, piirid. Läbimõõt läänest idda on 350 ja põhjast lõunasse 240 km. Narvast Sõrve sääreni on 391 km. Pindala on 45 227 km2, 5% järved ja 9,2% meresaared. Eestis elab 1,340,021 inimest, rahvatikutihedus on 31 inimest 1 km2 kohta.
Riigid on sunnitud oma põllumajandust toetama või piirama, rakendatakse põllumajanduspoliitikat. Oma riigi siseturgu kaitstakse tollimaksude, kvootide või muude impordipiirangutega. Riik maksab oma põllumajandustoodetele toetusi ehk subsiidiume. Euroopa Liit praktsieerib põllumajandustoodete kokkuostu ja siseturu kaitset teiste vastu (eriti USA). Seetõttu on toiduained kaks korda kallimad kui maailmaturul. Metsaraie, soode kuivendamine ja kuivade alade niisutamine uute põllumajandusmaade saamise eesmärgil on aegade jooksul väga suurtel aladel hävitanud ja muutnud looduslikke ökosüsteeme ning rikkunud looduslikku veereziimi. Järjest kiirenev muldade erosioon ja põllumaade halvenemine on ilmselt üks kõige olulisemaid põllumajanduse negatiivseid mõjusid paljudes piirkondades. Muldade erosiooni põhjustab suureneva toiduvajaduse tõttu teostatav metsaraie. Umbes
akumulatiivsed järved. III Kõrg-Eesti eutroofsete järvede valdkond- Sakala kõrgustik, Väikese Emajõe orund, Võrtsjärve nõgu, Otepää kõrgustik, Kagu-Eesti lavamaa põhja- ja lääneosa ning Vooremaa maastikuline valdkond. IV Pandivere lubjatoiteliste järvede valdkond- sinna kuuluvad Pandivere kõrgustiku järved V Vahe-Eesti düstroofsete järvede valdkond- see haarab Alutaguse lääneosa, Kõrvemaa lõunaosa, Kesk-Eesti ja Pärnu madaliku, jääb ulatusliku soode ja rabade leviku alale. VI Madal-Eesti düseutroofsete järvede valdkond- Põhja-Eesti rannikumadalik, Põhja- Eesti lavamaa lääneosa, Lääne.Eesti madalik ja Hiiumaa järved. VII Lääne-Eesti halotroofsete järvede valdkond- vanemad järved Lääne-Eesti rannikul ja Saaremaal kuuluvad düseutroofsesse tüüpi, nooremad halotroofsete järvede hulka. Tõenäoliselt on halotroofsete järvede osatähtsus suurem, kuid paljud rannikujärved on veel uurimata
Metsadde lageraie,karjääride taimestumine, järvede kinnikasvamine seoses biogeense reostuskoormusega, allmaakaevandamise mõju veetasemele 4. Evolutsioonilised muutused tuhandetes aastates, liigiteke ja kohastumuste muutused ii. Piiride muutus 1. Suureneda, nt. Mahajäetud põllumaade iseeneslik metsastumine, maismaa kerkimine ja selle taimestumine 2. Vähenemine, nt. Järvedes veetaseme alandamine, soode kuivendamine iii. Aine ringe keemiliste elementide tsükliline liikumine eri vormides eluta keskkonna ja elusorganismide vahel, korduv 1. Reservfond atmosfääris, nt. Süsinik, lämmastik, hapnik; häirimiseks tuleb rakendada märkimisväärseid pingutusi, aga inimesel on õnnestunud süsinikuringe tasakaalust välja viia massilise fossiilsete kütuste kasutamisega 2
Mulla kobestamist tehakse selleks, et õhustada mulda, tehakse kevadel.Põõsaste ja ebasobivate puude kõrvaldamine, tehakse kevadel.Kulu kõrvaldamine vähendab näriliste hulka, tehakse sügisel.Rohuniitmist tehakse valgustamise eesmärgil, tavaliselt mai lõpp juuli algus. 9. Noori männi taimi kahjutab väga palju põder. Põder toitub kuni keskealiste mändide koorest ja noorte mändide võrsetest, mille käigus ta murrab tihti puu ladva. Suuri kahjustusi esineb soode lähedal kasvavates noorendikes. Noori puid kahjustavad samuti metskitsed. Hiired närivad väikeste mändide tüve alaosa koort lume all või tihedas rohus. Lumerohkel talvel murduvad lume raskuse all sageli suurte puude oksad ja väikeste puude ladvad. Kaitseks põdra ja metskitse eest tuleks metsakultuurides ja noorendikes vähemalt puude latvasid töödelda repellentidega. Suurt kahju männikutele võivad tekitada ka metsapõlengud, olles samas vajalikud männimetsade taastekkeks.
Jõe langus on 72,2 m ja keskmine lang 0,54 m/km.Lang on võrdlemisi suur esimesel 20 km-l lähtest kuni Imandu jõe suudmeni (keskmiselt 0,95 m/km) ja keskjooksul Raasna oja ja Alevisaare peakraavi e. Külmaoja suudme vahemikus (20 km-1 21 m,s.o. keskmiselt 1,05 m/km). Ülemjooksul ja keskjooksu alumises osas on jõe lähiümbruses ülekaalus tiheda asustusega põllustatud alad.Keskjooksu ülemises osas ja alamjooksul voolab jõgi valdavalt läbi soode ja soiste metsade,kus inimasustus on väga hõre vüi puudub.Jõkke kandub reostust ülemjooksu piirkonnas Väike-Maarja alevist,Rakke alevikust,Kiltsi asundusest,keskjooksul Põltsamaa linnast,Päinurme,Adavere ja Kamari alevikust.1988. a. asusid jõe läheduses loomapidamis suurfarmid Väike-Maarjas,Aol,Piibel ja näiteks Pärinurmes. Kõlvikute jaotus jõe valgalal on A.Loopmanni (1979) andmeil järgmine:põld 38%,mets 37%,soo 8%,soostunud heinamaa ja võsa 17%.
Suuremaid metsi kasvab üksnes Kesk- Eesti tasandiku ja Pärnu madaliku siirdealal Kabala ümbruses. 8 VAATAMISVÄÄRSUSED · ENDLA LOODUSKAITSEALA Endla looduskaitseala asub Kesk-Eestis, Põltsamaa (Piibe) jõe keskjooksul, Järva, Jõgeva ning Lääne-Viru maakonna piirimail. Kaitseala, mille pindala on 10110 ha, moodustati 1985. aastal Eesti kesk- ja idaosale iseloomulike soode ja soosaarte ning Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate säilitamiseks. Kaitse all on ulatusliku Endla soostiku keskosa: kaheksa rabalaama, neid ümbritsevad siirdesood ja madalsood, märjad metsad, järved, ojad ja jõed, ning Norra- Oostriku-Võlingi allikad. Rabade võlumaa Endla Looduskaitseala kuulub rahvusvahelise tähtsusega märgalade hulka. Siin hoitakse soid, märgi metsi, järvi, jõgesid ja allikaid. Selle ala võtmesõnaks on vesi.
võõrliikide pealetung jms. Liikide hävimist hinnatutest). Seejuures kvaliteedi vähenemise põhjustab põhiliselt nende elupaikade hinnatakse Eestis väljasurnuiks peatamist; kahjustamine, hävitamine ja muutmine: või peaaegu hävinuiks 295 liiki o liikidele mõjuvate metsade raiumine ja põletamine, soode ehk 7% hinnatutest ja u 1% peamiste ohutegurite kuivendamine, intensiivne kemikaalide seni Eestis leitud liikidest. kõrvaldamist (või olulist kasutamine põllumajanduses, Eelnevale tuginedes võib vähendamist);
Saju intensiivsus- väheneb, kuna vesi imbub tasapisi. Kivimite poorsus- mida poorsemad kivimid seda rohkem imbub. Taimkatte esinemine- mida rohkem taimi seda vähem vett läni pääseb. Nõlva kalle- kui suur kalle siis voolab palju vett ära. Pinnase niiskus- kui on niiske siis vee imbumine suurem, kui külmunud siis väiksem. 18. Selgita põhjavee taseme muutumise põhjuseid. On põhjavee vähenemine ja suurenemine. Suureneb põhjavee tase kui toimub sademetevee infiltratsioon, mõjutab ka soode esinemine ja karstilehtrid ja karstlus. Põhjavesi väheneb auramise, inimtegevuse käigus, taimed võtavad palju vett, allikate äravool. 19. Põhjenda põhjavee kaitse vajalikkust oma kodukohas. Kui vesi imbub maapinda võtab ta kaasa palju reoaineid. Maa sees puhastub pikapeale looduslikult enamikest reoainetest. Mida kiiremini vesi kivimites saab liikuda seda suurem on põhjavee reostus. Näiteks Pandivere kõrgustikul põhjavesi suure nitraatide sisaldusega, sest
Ka liustike sulavesi põhjustab suuremat äravoolu. Reinis aastaringi suht ühtlane. See asub lõunapool, nii et selle tõttu sulavett seal vähem, suvel on veidi rohkem vett ja siis on veidi suurem äravool. Huang He - mõjutavad samuti suvemussoonid, kuid üleüldse on veerohkem kui nt Ganges. Tigris suurem vihmaperiood on kevadel, siis on väga veevaene. Loe lk 118-119. PÕHJAVESI Infiltratsioon. Kuidas toimub põhjavee suurenemine ja vähenemine? Sademetevee infiltratsioon, soode ümbruses imbub vett, karstilehtrites neeldumine põhjavesi auramine, väljapumpamine, allikate äravool, taimede veetarve. Selgita kuidas mõjutavad järgmised tegurid sademetevee imbumist põhjavette: Saju kestus mida kauem sajab seda rohkem vett imbub, kuni on totaalselt niiske pinnas ja enam vett ei võta. Saju intensiivsus kui sajab pikalt ja rahulikult siis imbub rohkem. Kivimite poorsus mida poorsemad on kivimid, seda paremini pääseb vesi läbi.
glatsiofluviaalsed e voolavate jääsulavete poolt kujundatud pv: kulutusvormid (jääsulamisvee uuristus ja äravoolu orud); kuhjevormid (oosid, sandurid). limnoglatsiaalsed e jääjärve tekkelised pv: kulutusvormid (jääpaisjärve abrasioonitasandikud, -nõlvad ja -astangud); kuhjevormid (jääpaisjärve akumulatsioonitasandikud, rannavallid), kulutus-kuhjevormid (jääpaisjärvede abrasiooni-akumulatsiooni tasandikud) Iseloomusta soode teket, arengut ja leviku iseärasusi Eestis. Soo võib kujuneda veekogust selle kinni kasvades e mültudes või mineraalmaa muldade soostudes. Soostumine toimub niiske kliimaga aladel, kus ökosüsteemi aineringe on tasakaalustamata- taimejäänuseid ladestub rohkem, kui veerohkes ja hapnikuvaeses keskkonnas laguneb. Osaliselt lagunenud taimejäänused ladestuvad turbana- suure veesisaldusega orgaanilise ainena. Mineraalmaaline teke: jääjärvetasandikel
Setteist moodustuvad saared ja poolsaared. Soo on looduslik ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana. Soo teket soodustab kliima, vettpidav pinnas, madal reljeef ja kõrge põhjaveetase. Sood tekivad maa soostumisel või järvede kinnikasvamisel. Eestis eristatakse sood soostunud alast, kui turba paksus on vähemalt 0,3 meetrit. Soode tüübid ehk soode arenguastmed madalsoo siirdesoo kõrgsoo ehk raba Järvede kinnikasvamine Tõenäoliselt on kuni kolmandik meie soodest järvelise päritoluga. Järv võib hakata kinni kasvama kas põhjast või pealt õõtsikuga kaanetumise teel. Viimane variant on vähelevinud ja saab toimuda vaid tuulte eest varjatud väikeste järvede kallastel. Kõige levinum on järvede kinnikasvamine üheaegselt põhjast ja kaldailt. Kõrge produktiivsusega eutroofseis
ja bioloogilise mitmekesisuse, kohaliku elulaadi ja kultuuripärandi ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamine, uurimine ja tutvustamine. 4. Mis on kaitsealal erilist, omapärast? Otepää kõrgustiku vahelduv ning mosaiikne maastik on väga omapärane. Siinset maalilist maastikku ilmestavad liigirikkad kooslused ja mitmed eriilmelised paigad metsatuka, järvesopi, põllulapi või taluhoonetega. Otepää looduspargile on iseloomulik väikeste soode rohkus. Otepää looduspargi suurimaks väärtuseks on mitmekesine ja põnev kuppelmaastik, 15 mis on kujunenud looduslike tingimuste ja inimtegevuse koosmõjul. Otepää looduspargi territooriumil on eristatud 8 erinevat reljeefitüüpi ja alltüüpi. Maastike vaheldusrikkusest tulenev elupaikade rohkus annab aluse liigilisele mitmekesisusele. 5
kohtuvõim. Rousseau- ideaaliks vabariik, kõrgeim võim kuulub rahvale Descrates- mõistus on teadmiste allikas, kahtle kõiges! VALGUSTATUD ABSOLUTISM Preisimaal Friedrich II- reformijast sõjamees, kes toetub ametnikele. · Toimiv õiguskorraldus · REFORMID: · Äraostmatu ametnikkond · Usuvabadus · Usuline tolerants · Uute külade rajamine, soode · Austria pärilussõja tulemusel kuivendamine vallutati Sileesia · Kartulikasvatuse propageerimine · Uued õppeasutused · Teokoormiste ülempiir · Merkantilistlik majanduspoliitika Austrias Maria Theresia (1740-1780)- Panustas sõjaväele, tulumaksuseadus kõigile seisutele, luksuskaupadele tulumaks, rahvakoolide võrgu laienemine, sõjaväeakadeemia Therezianum,
,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus," ütles isa. ,,Sina oled seda teinud jaminu ema tegi ka, ega ta muidu nii vara surnud; aga armastust ei tulnd. Teda pole tänapäevani Vargamäel." Lapsed tahtsid Vargamäelt ära minna, sest nii tundus olema kergem. Vana andres aga tahtis, et lapsed sinna jääks, või siis vähemalt tagasi tuleks. Aga noorele Andresele ei meeldinud mõte sellest, et ta oma noore elu sinna soode vahele matma peaks. Vana andres arvas ikka, et tööd tehes tuleb ka armastus, aga poja arvates polnud seda niinimetatud armastust sinna ka aastate jooksul tulnud.Kuigi noor Andres oli isa moodi tugev ja töökas poiss, ahvatles teda võimalus mujalt kergemat leiba teenida. 7. Kummas perekonnas M äe Andrese või Oru Pearu omas sina elaksid ? Miks ? Tahaks hirmsasti öelda, et mina tahaks elada Mäe Andrese peres, aga siis ma valetaks. Ma arvan,
Kooslus (biotsönoos) kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil või liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. Populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas, mõnedel juhtudel lisandub tingimus, et populatsiooni isendid ristuvad omavahel. Ökosüsteem süsteem, mis haarab endasse koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud keskkonna (abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus). Biosfäär Biosfäär on see osa Maast, kus organismid elada saavad (s.t. bioloogiliselt sobiv muld, õhk, vesi). Biosfäär või ökosfäär sulanduvad märkamatult (terava piirita) litosfääri (kaljud, setted, Maa pealiskord jne.), hüdrosfääri ja atmosfääri. Gaia hüpotees e geokeemilise keskkonna bioloogiline reguleerimine: Elu olemasolu Maal tagab ise eluks vajalike füüsikaliste ja keemiliste olude stabiilsuse Maa pinnal, õhkkonnas ja maailmameres. reguleerib atmosfääri gaasilist koostist (O2 ja CO2 tasaka...
andidekorjamisest kloostritele. See komme tuli keskaja lõpul sakslaste kaudu ka Eestisse. Meil korjasid mardisandid, nagu rahvas neid tavaliselt nimetas, ande mitte kloostrile ega kirikule, vaid endale, millest valmistati kohalikus külakõrtsis või mõnes talus omavaheline lõbus koosviibimine mardipäeva õhtul. Tavaliselt oli mardipäeva ajal juba kõva külm, arvestades sellega, et mardipäeva oli vanasti vana kalendri järgi kaks nädalat hiljem praegusest mardipäevast. "Mart tegi sillad soode peale, madalama maade peale," laulis minu ema. Tähendab: öökülmad kaanetasid juba järvi, soid ja veeloike ning veed muutusid kandvaiks ja võis igaltpoolt otse läbi minna ning esimesel jääl liugu lasta. Tore oli sõit Sõerusoo esimesel jääl. All vanast vikatist omatehtud uisud. Pärast koolitunde rõkkas sooäärne kuusik laste rõõmukisast mardipäeva jääl. Kodus ennustati, et mardipäeva lumi toob hea vilja - aasta ja kasvatab palju õunu.
Jägala juga asub Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jägala jõel, 3 km selle suudmest ülesvoolu ja 1 km Koogi küla keskmest põhja pool. Joa kohal laskub Jägala jõgi 8 km kõrguse ja kuni 60 m laiuse kaarja joana alla Põhja- Eesti klindi paeplatoolt, Kallavere-Ülgase klindipoolsaare ja Ruu klindineemiku vahelisse Jägala klindiorgu. 97 km pikkusel ja 82- meetrise langusega Jägala jõel on laialdane (1570 km²) tagamaa Kõrvemaa soode ja metsade näol. Eesti mõistes on jõgi, mille keskmine vooluhulk on 10 m³/s, küllaltki suur. Suurvee aegu on Jägala jõe vooluhulk tõusnud kohati isegi enam kui 200 m³/s. Klassikalise Põhja-Eesti klindi joana on ka Jägala juga moodustunud pae- ja liivakivilasundi piirimail. Joaastangu läbilõikes paljanduvad (ülalt alla): kesk-ordoviitsiumi Kunda lademe hall lubjakivi, mis sisaldab rohkesti peajalgsete kivistisi (2,2 m); kesk-
taimkatte järgi võivad olla raskesti eristatavad. 1.3.3.A. Nõmmraba kasvukohatüüp - levib tasastel madalatel või nõgusatel aladel. Tekkinud korduvate metsapõlemiste tagajärjel. 1.3.3.B. Siirderaba kasvukohatüüp - siirdesoost tekkinud raba esimene arenguaste, levib tasasel alal. Valitsevad põhiliselt sademeteveest toituvad männikud. 1.3.3.C. Kõrgrabad - oma arenguastmelt teistest rabadest vanemad. Kõrgraba on siirderaba või nõmmraba edasise soostumise tagajärg ja soode arengu viimane aste. 2. Metsatakseerimine Metsatakseerimine on metsa hindamine e. mõõtmine. Metsatakseerimise põhiülesandeks on iseloomustada metsa, selgitada metsade territoriaalset paiknemist, metsa moodustavate puistute tootlikkust ja varusid. 2.1 Kasvava puu ja puistu takseerimine (diameetri, kõrguse, rinnaslõikepindala mõõtmine, vanuse ja tagavara hindamine), selleks kasutatavad instrumendid.
esinemine ainult teatud piiratud aladel, gigantsus roomajatel ja lindudel, kääbusjad imetajad, lennuvõimetus ). Maismaal - Brasiilia, Hiina, India; Suured saared - Uus- meremaa, Austraalia; Ookeanide saared – Havai. 23.Demograafiliste muutuste mõju liigikaitse aspektist Inimese arvukus, tihe asustus, teadmatus, hoolimatus avaldavad mõju liigikaitsele. Nt: Teede- ja liiklustihedus, metsade raiumine ja põletamine, soode kuivendamine, vee ja õhu reostamine, intensiivne kemikaalide kasutamine põllumajanduses, happevihmad jne muudavad kõik erinevate liikide elutingimusi märkimisväärselt. ,30 24.Populatsioonide väljasuremiskeeris on populatsiooni geneetilise mitmekesisuse kadu igas järgmises põlvkonnas kuni populatsiooni täieliku väljasuremiseni. 25.Ex-situ liigikaitse, mis see on ja millised asutused on sellega seotud Otseses väljasuremisohus olevad liigid. Neid saab säilitada loomaaedades,
Talveuni, talveuinak, paksem karv, söögivarude kogumine... 6. Nimeta ja kirjelda peamisi ökoloogilisi tegureid (biootilised; abiootilised ja antropogeensed). 1. biootilised eluslooduse tegurid nt liigikaaslased, kisklus, parasitism, konkurents, sümbioos 2. abiootilised eluta looduse tegurid nt päikesekiirgus, tuul, sadamed, temperatuur 3. antropogeensed inimtegevusest tulenevad tegurid nt keskkonna saastamine, metsade hävitamine, soode kuivendamine, salaküttimine 7. Kirjelda erinevaid organismidevahelisi suhteid (parasitism, sümbioos, mutualism, kisklus, herbivooria, kommensalism); too näiteid. 1. parasitism erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik nt sääsed, kirbud, täid 2. sümbioos erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu nt seeneniidistik ja puujuur, vetikas ja seen 3
Tööleht 4 : Valguse ja aine vastastikmõju 1.Sõnasta geomeetrilise optika põhiseadused: Valguse sirgjoonelise levimise seadus: ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Kiirte sõltumatuse seadus: kiired ei mõjuta lõikumisel üksteise liikumist. Valguse peegeldumise seadus: langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. Valguse murdumise seadus: langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. Kiirte pööratavuse printsiip: kiir läbib süsteemi päri- ja vastassuunas ühte teed mööda. Ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Kui aga valguse teele jääb ette mingi keha või läheb valgus üle teise keskkonda, siis valguse levimissuund muutub. Esimesel juhul räägitakse valguse peegeldumisest, teisel juhul valguse murdumisest. Läbipaistvate kehade korral esinevad mõlemad nähtused korraga. Kui pind on sile, siis jääb parall...
pärssivalt (Valk 2005: 100). 1.3.1 Toitained ja nende edasikandmine puudes Taimede kõige tähtsamateks toiteelementideks peetakse lämmastikku, fosforit ja kaaliumit (Valk 2005: 68) ja magneesiumit. Vähesel hulgal on vajalikud veel mitmed 15 ained, sealhulgas raud. Kõiki neid aineid saavad taimed peamiselt mullast, ehkki mõndagi saab võtta ka lehtede kaudu õhust. (Pleijel 1993: 19). Soode puhul pole ka kahtlust, et kaltsium on üks olulisemaid tegureid, millest sõltub turvasmuldade viljakus (Valk 2005: 68). Puud nagu teisedki rohelised taimed saavad toitumiseks vajaliku süsiniku peamiselt õhust (Taimre 1989: 14). Kasvuks vajalikud ained hangivad puud mullast juurestiku abil, kus saadakse vesi ja vees lahustunud toitained. Tulenevalt sellest sõltub puude kasv suurel määral kasvukoha mullastikust (Taimre 1989: 30) ja vee kättesaadavusest (Pleijel 1993: 14)
SOOD Soo on veerohke ala, kus suur osa taimejäänustest jääb lagunemata ja ladestub turbana. -Turba paksus enam kui 30 cm, õhema turbakihiga alasid nimetatakse soostunud aladeks. Soode levik -3% maismaast -subarktilistelt aladelt troopikani -kõige enam okasmetsade levikualal parasvöötmes -pindalalt on soid kõige enam Kanadas, Venemaal, USAs, Indoneesias, Soomes, Rootsis. Riigid soostumise % järgi: Soode levik sõltub: 1.Soome 31% -sademed 2.Eesti 21% (suuremad, kui 1ha soid 9836) -orgaanilise aine hulk 3.Iirimaa 17% -pinnamood 4.Rootsi 16% -lähtekivim 5.Kanada 14% 5.Indoneesia 13,6% Eestis on kõige enam soid Alutagusel, Peipsi ääres, Võrtsjärve nõos, Soomaal, Vahe-Eesti põhjaosas,
Antud alal leidub palju erinevaid kaitsealuseid ja haruldasi looma- ning taimeliike. [] Joonis 3 Muraka raba ( http://wikimapia.org/6502723/et/Muraka_raba ) Ratva raba Ratva külast 3km edelas asub Ratva raba, mis kuulub Muraka soostiku alla. Tegemist on umbes 40km2 suuruse rabamassiiviga. Ta kuulub samuti Muraka raba kaitseala koosseisus looduskaitse alla. 1930-ndate lõpul moodustati Ratva raba looduskaitsereservaat (1109,1ha). Valdav osa on soode ja rabade all, metsa leidub ainult 27ha. Kaitseala piiridel on ka 15 rabasaart nagu näiteks Lambarabasaared, Susisaar, Männiksaar. Seal oli üks saar nimega Hundi-Jüri vanasti elas seal selle nimeline mees, praegugi on antud saarel näha vanade koobaste, maa-aluste käikude ja keldrite jälgi. Raba kirdenurgas asub umbes 30ha suurune Ratva järv väljavooluga Ojamaa jõkke. Antud raba turbalasundi keskmine paksus on 4m, kuid suurim paksus on peaaegu 7m. [] Selisoo
Piki rannikut on väga palju väikesi kaljusaari. (2) Idaosa on hoopis tasasema pinnamoega, kuid koosneb vanadest kristalsetest kivimitest graniitidest ja gneissidest. Seal leidub rikkalikult raua- ja värviliste metallide maaki, kõikjal on graniit ja muud ehituseks sobivat materjali. (2) Aastane sademete hulk on u. 500 600 mm. Sademed ei aura täielikult ja madalamatesse kohtadesse on tekkinud rohkesti soid. Soode teket soodustab ka kristalsetest kivimitest aluspõhi, mis ei lase sademetel sügavamale imbuda. Samuti on palju kiirevoolulisi, kärestikulisi jõgesid, kuhu on ehitatud palju elektrijaamu. Jõed toituvad vihmade, lume- ja jääsulamisveest.(2) Põhja-Euroopas eristub kolm kliimavöödet: arktiline, lähisarktiline ja parasvöötme mereline valdkond. Arktikavööde hõlmab Teravmäed ja Franz Josephi maa. Päikesekiirguse
registreeritud üle 90 pesitseva linnuliigi. See on suurim teadaolev arvukus Euroopa linnades. Luunjast Kavastuni on jõgi sügav, mudase põhja ja aeglase vooluga.. Emajõkke suubuvad Porijõgi, Haaslava ehk Roiu oja ning Kaagverest 700 m allavoolu suubuv Luutsna jõgi. Selles lõigus on Emajõgi kõige sügavam. Alamjooks (Emajõe Suursoo maastikukaitseala) Peipsi äärsel madalikul on Emajõgi aeglase vooluga, 80-120 m lai ja 6-7 m sügav. Põhi on mudane. Siin on kujunenud ainulaadne soode ja luhtade maastik. Kuna soo pind on tasane, siis suurvesi ujutab ta igal aastal üle. Turbalade on siin kohati isegi 10 m. Alale jääb 80 soosaart ning 8 tumedaveelist järve, suurimad neist Koosa (295 ha), Kalli (176 ha) ja Leegu (84 ha). Valdav osa alast on peamiselt tarnakooslustega lagesoo. Kohati moodustavad madalad kased ja pajuliigid hõreda võsa. Emajõe Suursoo on rahvusvahelise tähtsusega linnuala. 6
meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks Keskkonnategurid: organismide või nende koosluste elu mõjustavad keskkonna elemendid või protsessid. Ökoloogilised tegurid: abiootilised/füüsikalised: päikesevalgus, temp., niiskus, tuul, vee ja mulla PH, rõhk. Biootilised/organismide vahelised suhted: sümbioos, konkurents parasitism, taimtoidulisus, kisklus, amensalism, kommensalism, kolooniaalsus. Antropogeensed(inimtegevus) Soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, heitgaasid, naftareostus, osoonikihi hõrenemine, metsade üleraie jne Ökosüsteemi mõiste: koosluse ja sellega seotud keskkonna vastastikku seotud tervik, mis hõlmab teatud piirkonna kõikide elusolendite populatsioonid ja lisaks nende füüsikalise ja keemilise keskkonna. Eluta loodus: on see osa universumist, mis pole bioloogilises mõttes elus. Eluta looduse hulka kuuluvad õhk, muld, vesi ja mineraalid. See on ökosüsteemi
Kuna survelised põhjaveed toituvad pinnasevetest. Siis oleneb lõppude lõpuks nendegi kaitstus pinnasevee kaitstusest. Pumpamine tähendab veetasemete alanemist. Kui möödunud sajandi alguses tõusis Tallinnas Koplis puurkaevust vesi paar meetrit üle maapinna, siis nüüdseks on see mitukümmend meetrit allpool. Kardetakse merevee sissetungi põhjavette. Seda on juhtunud mitmel pool saartel ja läänerannikul. Intensiivne maaparandus ja soode kuivendamine on samuti alandanud veepinda ja seda soodest üpris kaugel. Magistraalkraave on lõhatud paesse, sellega on avatud survelist põhjavett, mis omakorda on esile kutsunud kaevude kuivenemist suurtel aladel. Soodest tuleb rääkida eraldi. Teatavasti on neid kolme tüüpi: · Madalsood, mis toituvad põhiliselt põhjavetest. Põhiliselt sellepärast, et juurde tuleb ka sademete vett · Siirdesood, mis on üleminekualaks
Maria). Assoori saartel toimub palju vulkaanipurskeid ja maavärinaid. 4 PINNAMOOD, LOODUS Selgelt eristub Portugalis kaks piirkonda. Tejo jõega rööpselt kulgeva Sierra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja ja lõunaosa. Põhjapool on mägine, kus on viljakad orud. LoodePortugal on kuivem. Riigi lõunaosa on madalam ja künkliku pinnamoega. 850 kilomeetri pikkusel rannaribal laiub rohkete soode ja järvedega ulatuslik tasandik. Atlandi ookeanis kuulub Portugalile Madeira saar ja Assooride saarestik. Portugal paikneb vahemerelises kuivalembelise põõsastiku loodusvööndis. Atlase järgi asub Portugalist lõuna pool Atlandi ookeanis vähesel määral veealuseid tegevvulkaane ja Portugali lõunaosa on seismiliselt aktiivne (1755. a Lissabonis toimunud maarvärinat peetakse tolle aastatuhande üheks tugevamaks).
Villu. Kas põhjus, miks sa olid nõus saama Kõrboja perenaiseks oli ka Villuga seotud ? Anna. Kui sa läksid Anna jutule, et Anna võiks Villu jätta sulle, siis mis täpsemalt su meelt ikkagi muutis, et sa lõpuks ei küsinudki seda ? Kuusiku Eevi. 6. Teose miljöö Kogu tegevus toimus 19. sajandil, enne I Maailmasõda ja maareformi. Aastaajaks on suvi, kui oli palju pühi ning tähtsad sündmused talupidamises. Inimesed elasid üksildases maakohas soode ja rabade vahel. Talud olid üksteisest kaugel ja inimesi oli vähe. Kõik teadsid üksteist, võõraid seal ei käinud. Inimesed olid seetõttu kinnised, hoidsid omaette. Kuna inimesed olid pigem kinnised, siis polnud omavahelised suhted väga avatud ega laialdased. Räägiti omavahel vähe, ei tahetud ega osatud rääkida oma tunnetest. Ei meeldinud teistest erinevad inimesed, näiteks Villu, üldse ei meeldinud mingid erinevused.
tõsta siseturu kaupade hinnataset ning kaitsta kodumaist tootjat väliskonkurentsi eest. Riik maksab oma põllumajandustoodetele toetusi e. Subsiidiume (ekspordipreemiad jne..). Euroopa Liit praktiseerib põllumajandustoodete kokkuostu ja siseturu kaitset teiste vastu, seetõttu on toiduained kaks korda kallimad kui maailmaturul. USAs on olulisemad meetmed söötijäämispreemiad ja riigiettevõtlus. Põllumajanduse mõju keskkonnale Metsaraie, soode kuivendamine ja kuivade alade niisutamine uute põllumaade saamise eesmärgil on aegade jooksul väga suurtel aladel hävitanud ja muutnud looduslike ökosüsteeme ning rikkunud looduslikku veereziimi. 40 aastaga on kuivaks jäänud suurem osa Araali järvest. Järjest kiirenev muldade erosioon ja põllumaade halvenemine on ilmselt üks olulisemaid põllumajanduse negatiivseid mõjusid paljudes piirkondades. Kõige ulatuslikum on see
murakaliikidest ainukesena on kahekojaline. See tähendab, et taimel on eraldi isas- ja emasõied, kusjuures need asuvad eri taimedel. See tõsiasi teeb marjasaagi tavaliselt enam sõltuvaks tolmeldajatest ja nende lendamiseks sobivast ilmast. Rabamuraka viljad valmivad juulis ja augustis. Alles kuju võtva marja värvus on rohekaskollane, valmimisjärgus muutub see punaseks ja täisküpsena oranzkollaseks. Rabamurakas on levinud põhjapoolsetel aladel kõikjal ümber põhjapooluse kuni soode lõunapiirini ekvaatori suunas. Eestis kasvab mandriosa niisketel aladel, eriti siirdesoodes ja rabades ning rabamännikutes küllaltki laialdaselt. (Marjaraamat, 2006) 2.6 Harilik jõhvikas (Oxycoccus palustris) Kõik ilmselt tunnevad jõhvikat ja on seda haput marja ka maitsnud. Kuid harva teatakse, et jõhvikamarjad kasvavad puittaimede küljes. Veelgi imelikum võib tunduda tõsiasi, et jõhvikataim on tegelikult kääbuspõõsas. Pole ju tema välimusel mitte midagi ühist põõsaga,
tihedalt asustatud maastiku Räpina ja Vastseliina lähedalt. 1918. aastal saavutasid eestlased lõpuks omariikluse ja 1920. aasta Tartu rahuga pidi seda tunnistama ka Venemaa. Piiri tõmbamisel püüdis Vabadussõjas võidukas olnud Eesti parandada ajaloo ebaõiglust ja ühendada endaga ka idakristlikud eestlased (setud ja vadjalased). Tartu rahu piir kulges veidi ida poolt Narva jõge, üle Peipsi järve ja siis Pihkva lähedalt läbi suurte soode maastiku Irboskast kagus. Piir oli lühike ja kergemini kaitstav kui ükski teine arvessetulev joon. Ent ajalugu parandada ometi ei õnnestunud - juurdetulnud alad olid vahepeal tugevasti venestunud ja nende elanikud suurelt osalt eestivaenulikud. Nõukogude okupatsiooni ajal liideti enamik neid taas Venemaaga. Eestile jäid siiski Mikitamäe, Värska, Saatse, Meremäe, Obinitsa ja Luhamaa. Eesti taasiseseisvudes 1991. aastal taotleti ka Tartu rahu piiri taastamist
Saksa okupatsiooni ajal tegutses Omakaitse 32 000-liikmelise julgestusorganisatsioonina. Sügisel 1944 moodustati Omakaitse lahingrügemendid ja lahingpataljonid, mis võitlesid Punaarmee vastu. Hävituspataljon- Põletatud maa taktika- Tannenbergi liin- oli II maailmasõja ajal saksa sõjaväe organisatsiooni "Organisation Todt" poolt Kirde-Eestisse 19431944 ehitatud kaitseliin. Liini ehitamist alustati 1943. aastal. Kaitseliini võtmeks olid soode ja lagendike üle valitsevad Sinimäed. Tannembergi liini lõunaosas toimusid lahingud alates veebruarist 1944 peale Krivasoo pladstarmi moodustumist. 25. juulist 19. septemberini 1944 kestis Tannenbergi liinil Sinimägede lahing. Punaarmee vaatamatta jõupingutustele ja tohututele kaotustele inimestes ja tehnikas Tannenbergi liini võtmepositsioone läbi murda ei suutnud. 26. juulist 10. augustini 1944 oli Sinimägede lahingute ohvriterohkeim periood
Kui heita pilk tagasi industrialiseerimiseelsele ajale ja võrrelda seda inimestest puutumata jäänud metsadega, on selgesti näha, et majandamise tulemusena on välja kujunenud täiesti erinev metsamaastik. Majandatud metsades ei jätku kõikidele liikidele elupaiku, millega nad on evolutsiooni käigus kohastunud. Pikaajalise inimtegevuse tagajärjel asenduvad liigirikkad kooslused liigivaestega, nagu juhtus kuusikutega. Kui puuduks inimtegevus, oleks meie maa kaetud soode, metsade ja veekogudega nagu 4000 aastat tagasi, mil metsakatvus oli 85-90 % (V.I.E LK 8). Looduslike väärtuste püsima jäämine eeldab eelkõige inimese ja looduse sõbralikku läbisaamist ja nende vahelist harmoonilist tasakaalu. On olemas ütlus, ,,Mets ühendab põlvkondi" ja et selle moto mõte jääks püsima peab inimene käituma nii, et kahju metsale ei tekiks või oleks siis võimalikult väike. Vääriselupaigad Eesti metsades
Samuti tuleb nii kiiresti kui võimalik tagada kogu alamvesikonna elanikkonnale ohutu joogivesi. Seega on väljatöötatud veemajanduskava põhirõhk maakonnas paiknevate reostusallikate korrastamisel, joogiveevarustusel ja veekogumite seisundi halvendamise ennetamisel.( 2 )( 3) 6.3. Saaremaa ja Hiiumaa sood ja nende areng. Saaremaal on 292 km² sood ja rabad ning see teeb 10% saare pinnast. Rabades kasvab turvas ja seal asuvad ka turbakaevandused. Hiiumaa keskosas on ulatuslikud soostikud, soode pindala on umbes 7%. Seega on põllumajanduslikke maid ja asulaid alla 20% saare pindalast. ( 2 )( 3 ) 12 7. Mullad ja taimestik 7.1. Saaremaa mullad ja taimestik. Saaremaa metsade mullad kuuluvad poolhüdromorfsete muldade ja hüdromorfsete turvastunud muldade hulka. Esineb ka rähkmuldi. Muldade lähtekivimiks on enamasti meresetted: liivad, liivsavid ja savid, mis sisaldavad sageli ka veerist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
