Kuidas reguleerivad loomad oma kehatemperatuuri?

Vastus leiad õppematerjalist: Ökoloogia

Kuidas on loomad kohastunud põhjapoolsete alade talveperioodiga?

Vastus leiad õppematerjalist: Ökoloogia

Ökoloogia (2)

Keskkool - Bioloogia - Bioloogiline mitmekesisus ökosüsteemides

3 HALB

Esitatud küsimused

Millised on peamised bioloogilise mitmekesisuse tasemed?
Miks on liigiline mitmekesisus oluline?
Kuidas reguleerivad loomad oma kehatemperatuuri?
Kuidas on loomad kohastunud põhjapoolsete alade talveperioodiga?
Mis on fotoperiodism ning kuidas see organisme mõjutab?
Kuidas muutub biomass ökoloogilises püramiidis?
Miks organismid ei talleta kogu toidus sisalduvat energiat?
Kuidas jagatakse kaitstavad loodusobjektid?
Mis on säästev areng?
Mis on selle eesmärgid?
Milles seisneb Säästev Eesti 21" SE21 olemus?
Millal vastu võetud?
Milles seisneb Eesti keskkonnastrateegia 2030" olemus?
Mida tähendab NATURA 2000?
Mis on selle eesmärk?
Mida näitab Kuidas arvutatakse?

Kordamisküsimused: Ökoloogia

Millised on peamised bioloogilise mitmekesisuse tasemed?
1. liikide mitmekesisus ehk liigirikkus
2. geneetiline mitmekesisus ehk liigisisene – sama liigi isendid erinevad üksteisest, see suurendab liigi kohanemis- ja ellujäämisvõimet, tagab uute liikide tekke.

Selgita, kuidas ja miks muutub liikide arv, kui liikuda :

rannajoonelt avamerele- Mida kaugemale avamerele, seda suurem on liikide arv, sest meres on palju erinevaid kalaliike , taimeliike, mikroobe , planktonid jt mereelukaid. Rannajoon võib olla tühi liivarand, kus peamiselt on vaid pisielukad.

Miks on liigiline mitmekesisus oluline?
Liikide vähenemine avaldab negatiivset mõju keskkonna ja inimeste heaolule. Looduse ja keskkonna kaitsmine tagab selle, et maakera oleks elamiskõlbulik ka tulevastele sugupõlvedele.
(Ökosüsteem on tasakaalus, kui kõik see, mida organismid valmistavad, samas ka kellegi poolt varem või hiljem ära kasutatakse. Kui mõni organismide elutegevuse jääk ökosüsteemis tarbijat ei leia, siis see koguneb ning võib ökosüsteemi aineringed tasakaalust välja viia. Liigid erinevad oma toitumisvajaduste ja kasutatavate keskkonnaosade poolest. Liigirikkamas ökosüsteemis on tarbijaid enamatele ainetele ja seega tasakaal paremini tagatud).

Ökosüsteemi mõiste.
Isereguleeruv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslusest (ökosüsteemi elus osa) ja ökotoobist (ökosüsteemi eluta osa).

Temperatuuril on oluline mõju loomade käitumisele ja ka nende levikule.

Kuidas reguleerivad loomad oma kehatemperatuuri? Püsisoojased loomad reguleerivad oma kehatemperatuuri järgnevalt::• karvad , suled ning paks rasvakiht hoiavad keha soojust;• värisemine annab ka sooja juurde; kõrvad ja saba tuulutavad ning jahutavad keha;• koerad lõõtsutavad;• higistamine .
Kuidas on loomad kohastunud põhjapoolsete alade talveperioodiga? Talveuni, talveuinak, paksem karv , söögivarude kogumine...

Nimeta ja kirjelda peamisi ökoloogilisi tegureid (biootilised; abiootilised ja antropogeensed ).
1. biootilised – eluslooduse tegurid nt liigikaaslased, kisklus , parasitism , konkurents, sümbioos
2. abiootilised – eluta looduse tegurid nt päikesekiirgus, tuul, sadamed, temperatuur
3. antropogeensed – inimtegevusest tulenevad tegurid nt keskkonna saastamine , metsade hävitamine, soode kuivendamine, salaküttimine

Kirjelda erinevaid organismidevahelisi suhteid (parasitism, sümbioos, mutualism, kisklus, herbivooria, kommensalism ); too näiteid.
1. parasitism – erinevat liiki organismide kooseluvorm , mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik nt sääsed, kirbud , täid
2. sümbioos – erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu nt seeneniidistik ja puujuur , vetikas ja seen
3. mutualism – kahe organismi vaheline suhe ökosüsteemis, kus mõlemad liigid saavad kasu nt tolmnemine
4. kisklus e. karnivooria – saaklooma ja röövlooma omavaheline toitumissuhe nt kits – gepard
5. herbivooria – taimetoidulise looma e. herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe nt bambus – hiidpanda
6. kommensialism – erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik nt inimese soolebakterid, takjas ja imetajad

Mis on fotoperiodism ning kuidas see organisme mõjutab?
Organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutumisele. Vastavalt sellele eristatakse lühi- ja pikapäevataimi. Mõjutab loomade aktiivsust, sigimist ja rännet.

Oska graafiliselt kujutada ökoloogilise teguri mõju mõnele organismile (kasutades ja selgitades termineid: alumine- ja ülemine taluvuslävi; ökoloogiline amplituud ja optimum).
Alumine taluvusväli – teguri minimaalne intensiivsus, mille alanedes organism hukub. Enamiku meie kliima taimede areng pidurdub, kui temp. on 4 kraadi.
Ülemine taluvusväli – teguri maksimaalne intensiivsus, mille tõustes organism hukub. Enamiku meie kliima taimi kannatab temp. kuni 40 kraadi.
Ökoloogiline amplituud – ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele.
Ökoloogiline optimum – kõige soodsam tingimus kus organism hakkama saab, sõltub organismi iseärasustest.

Ökonišš- Liigi või populatsiooni positsioon ökosüsteemis. Näitab, kuidas organism oma elupaigas elab ja hakkama saab. Seda kirjeldavad abiootilised ja biootilised tegurid.

Oska selgitada ja arvutada populatsioonide arvu, arvukust ja tihedust .
Populatsioonide arv – näitab, kui mitu erinevat populatsiooni antud ökosüsteemis leidub nt kui linnas elab 1000 inimest, 25 koera ja 10 kassi, siis populatsioonide arv on 3.
Populatsioonide arvukus – ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv, seda reguleerivad sisefaktorid (sündimus, suremus , konkurents, migratsioon ) ja välisfaktorid (haigustekitajad, kisklus) nt Alutaguse metsas elab 40 hunti .
Populatsioonide tihedus – populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta, sõltub sündimusest, suremusest, toidust, parasiitidest, vaenlastest, haigustest . Populatsiooni tihedus on eri liikidel erinev, sõltudes eelkõige nõudlusest keskkonnategurite suhtes nt 4 hektari suuruses metsas elab 40 hunti – seega 40/4 = 10 isendit/ha.

Oska diagrammilt ära tunda kasvav-, kahanev- ja stabiilne populatsioon ning selgita vastavat populatsiooni tuues näiteid.
Kasvav populatsioon – sündimus ületab suremust, arvukus suureneb.
Kahanev populatsioon – suremus ületab sündimuse, isendite arvukus väheneb, põhjuseks võib olla kliimamuutused , vaenlased, haigused, inimmõju.
Stabiilne populatsioon – vanade ja noorte isendite arv püsib tasakaalus, pika ajavahemiku jooksul arvukus oluliselt ei muutu.

Ellujäämuskõver.
Graafik nõgus – enamik isendeid sureb noorelt ( kalad , kahepaiksed, putukad)
Graafik kumer – enamik isendeid elab vanaks
Sirge graafik – suremus on kõigis vanusastmetes ühtlane

Oska graafikult leida seoseid kahe erineva populatsiooni arvukuse muutuses ( populatsioonilained - Populatsiooni arvukuse muutused periooditi ).

Oska konstrueerida ökoloogilist püramiidi.

Kuidas muutub biomass ökoloogilises püramiidis?
Biomass ja energia vähenevad kõrgemate tasemete suunas. Biomassijuurdekasv e produktiivsus väheneb kõrgemate tasemete suunas. Iga järgmise taseme biomass on u 10% eelmise taseme biomassist.

Selgita, miks organismid ei talleta kogu toidus sisalduvat energiat?
Toidus olevate orgaaniliste ainete lagundamisel hajub suur osa energiast soojusena ning teatud osa kasutatakse elutegevusprotsessideks.

Selgita ja järjesta järgmised mõisted: ökosüsteem, biosfäär, bioom , kooslus, populatsioon.
2. Populatsioon – ühel territooriumil elavad ühe ja sama liigi isendid.
3. Kooslus – ökosüsteemi elus osa
1. Bioom – geograafiliselt piiritlev ala mingi taimkatte - ja ühtlasi ka kliimavööndi piires.
5. Biosfäär – Maad ümbritsev elusloodus (hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri).
4. Ökosüsteem - isereguleeruv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslusest (ökosüsteemi elus osa) ja ökotoobist (ökosüsteemi eluta osa).

selgita mõisted; tootjad e autotroofid, tarbijad ehk heterotroofid , produtsent , konsument , destruent, herbivoor , omnivoor.
Tootjad e. autotroofid – organismid, kes toodavad vajaliku orgaanilise aine ise nt taimed
Tarbijad e. heterotroofid – organismid, kes saavad vajaliku orgaanilise aine väliskeskkonnast toiduga nt inimene
Produtsent – tootjad nt taimed
Konsument – tarbijad nt inimesed
Destruent – lagundajad nt bakterid , seened
Herbivoor – rohusööja (I astme tarbija)
Omnivoor – kõigesööja (II astme tarbija)
Karnivoor – lihasööja (III astme tarbija)

Laguahel ja nugiahel.
Laguahel – algab eluta orgaanilisest ainest, koosneb esmastest tarbijatest ja lagundajatest, lõpeb alati destruendiga (lagundajatega) nt kõdunenud lehed – vihmaussid – lestad – bakterid ja mikroseened
Nugiahel e. parasiittoiduahel – iga järgmine lüli parasiteerib eelneval lülil nt õunapuuleht – lehetäi – seened - mikroviirused

Koosta 5 lülist koosnev toiduahel, koosta toiduvõrgustik.
Jänesekapsas -> jänes –> rebane –> kotkas –> mullabakter

Arvuta biomass (näidisül: Milline võiks olla maksimaalne kulliliste biomass, kes on ära söönud 1 tonnist nisust toitunud närilised?).
NISU – 1000 kg
Närilised – 100 kg
Kullilised – 10 kg

Kuidas jagatakse kaitstavad loodusobjektid ? (4)
* kaitsealad ( rahvuspargid , looduskaitsealad , maastikukaitsealad )
* püsielupaigad
* kaitstavad liigid ja kivimid
* kaitstavad üksikobjektid

Looduskaitseseaduse eesmärk.
1) looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku , taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega ;
2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine;
3) loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine.

Oska nimetada Eestis asuvaid maastikukaitsealasid, looduskaitsealasid ja rahvusparke. (5)

Maastikukaitsealad
Looduskaitsealad
Rahvuspargid
Ainja
Akste
Lahemaa
Alatskivi
Alema
Karula
Luhasoo
Kabli
Soomaa
Kaali
Kesknõmme
Vilsandi
Kallaste
Laulaste
Matsalu

Oska nimetada Eesti kaitsealuseid taime- ja loomaliike ning nende kaitsekategooriaid. (5)
I kategooriasse kuuluvad enamasti vähenenud arvukuse ning kriitilise piirini rikutud elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. Nt Lendorav (loom), Nõtke Näkirohi (taim)
II kategooriasse kuuluvad väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, kelle arvukus langeb ning levila aheneb. Nt harivesilik (loom), Kaunis Kuldking (taim)
III kategooria liigid on praegu veel suhteliselt tavalised , kuid ohutegurite toime jätkumisel võib nende arvukus kriitiliselt langeda. Nt Atlandi Tuur (loom)kala

Oska nimetada kaitsealuseid üksikobjekte Eestis:
* Tamme Lauri tamm
* Aandu karstiala
* Aasumägi
* Aianduse kivi
* Helme koopad

Mis on säästev areng? Mis on selle eesmärgid?
Säästev areng on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidus ning kooskõlaline arendamine. Eesmärk on tagada inimestele kõrge elukvaliteet , turvalisus ning puhas elukeskkond täna ja tulevikus.

Milles seisneb „Säästev Eesti 21“ (SE21) olemus? Millal vastu võetud?
,,Säästev Eesti 21’’ on Eesti jätkusuutliku raengu riiklik strateegia kuni 2030. Aastani. Riigikogu kiitis strateegia heaks 14. Sept 2005. SE 21 ei ole suunatud üksnes keskkonnakaitselistele ja ökoloogilistele aspektidele, vaid on kogu Eesti ühiskonnaelu haarav arengukava. Eesmärk: Eesti kultuuriruumi elujõulisus; inimese heaolu kasv; sotsiaalselt sidus ühiskond; ökoloogiline tasakaal.

Milles seisneb „Eesti keskkonnastrateegia 2030“ olemus?
See on keskkonnavaldkonna arengustrateega, mis juhindub ,,Säästev Eesti 21’’ põhimõtetest. Keskkonnastrateegia eesmärk on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele.

Mida tähendab NATURA 2000? Mis on selle eesmärk?
Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse.

Konventsioonid: Ramsari , Washingtoni ( CITES ), Berni, Helcom (Helsingi Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon ), Bonni, Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon. Peamine sisu, eesmärk.
Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon
Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon on 1992. aastal Rio de Janeiros allkirjastatud rahvusvaheline kokkulepe looduse mitmekesisuse säilitamiseks, selle komponentide jätkusuutlikuks kasutamiseks ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava kasu õiglaseks jagamiseks.
Eesti liitus 12. juuni 1992
Ramsari konventsioon
Ramsari konventsioon (ka veelinnuelupaikadena rahvusvaheliselt tähtsate märgalade kaitse konventsioon) on rahvusvaheline leping, mille eesmärgiks on märgalade säilitamine ja nende jätkusuutlik kasutamine. Lepinguga tunnistatakse märgalade ökoloogilist tähtsust ja püütakse piirata nende kadu. Konventsiooni tekst koostati ja võeti vastu Ramsaris Iraanis 2. veebruaril 1971 ning see jõustus 21. detsembril 1975. Eesti jaoks jõustus konventsioon 29. juulil 1994.
Washingtoni konventsioon ehk CITES
CITESi ehk Washingtoni konventsioon (1973 Washington) on rahvusvaheline valitsustevaheline leping, mis reguleerib ülemaailmse kaubitsemise tagajärjel ohtu sattunud liikide riikidevahelist importi ja eksporti. Eesti ühines 1992. aastal.
Berni konventsioon
Berni konventsioon, mille algataja oli Euroopa Nõukogu, sõlmiti 1979. aastal. Konventsiooni eesmärgiks on Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse, pöörates erilist tähelepanu ohustatud liikide, sealhulgas ohustatud rändliikide kaitsele. Eesti ühines 1992. aastal.
Helcom (Helsingi Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon)
Rahvusvaheline leping Läänemere looduskeskkonna kaitseks, mis sõlmiti 9. aprillil 1992 kõigi Läänemerd ümbritsevate riikide (Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani,Venemaa) ja Euroopa Ühenduse vahel. Konventsioon jõustus 17. jaanuaril 2000 pärast täienduste lisamist ning see hõlmab siseveekogusid, merd , merepõhja ja valgala maismaalt pärit reostuse vähendamist.
Bonni konventsioon
Rändeluviisiga loomade kaitse leping, mis jõustus 1983. aastal. 1989. aastaks oli sellega ühinenud 29 riiki. Eesmärgiks on kaitsta nende metsloomade populatsioone , kes liiguvad ühest riigist teise. Eesti liitus 2008. aastal.

Ökoloogiline jalajälg. Mida näitab? Kuidas arvutatakse?
Ökoloogiline jalajälg on summaarne näitaja, mis väljendab inimeste keskkonnakasutuse suurust võrreldes Maa ökosüsteemide taastootlikusvõimega.
Arvutamisel lähtutakse inimtegevuse nõudlusest selliste ökosüsteemi toodete ja teenuste järele, mis tulenevad maakera pinna suutlikkusest kasvatada elusainet.

Selgita, mida tähendab igaüheõigus, too näiteid.
Igaüheõigus annab igale inimesele loa nautida loodust meelepärasel viisil, saada osa tema rikkusest ja ilust , olenemata maa omandist.
Näiteks tohib veekogust vett võtta, teha lõket maaomaniku loal, aga ei tohi prahti ja jäätmeid loodusesse jätta.

Selgita lühidalt süsiniku-, lämmastiku- ja fosforiringet.
Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid , konsumendid, lagundajad). Süsinikuringe tähtsad protsessid on fotosüntees ja hingamine . Toimub nii aeroobses kui ka anaeroobses keskkonnas.
Lämmastikuringe on lämmastiku ja tema ühendite tsükliline liikumine eluta ja eluslooduse elementide vahel ökosüsteemis.
Fosforinge on biogeokeemiline ringe, mis hõlmab endas fosfori ühendite ringlust litosfääris, hüdrosfääris ja biosfääris. (erinevalt teistest aineringetest ei ole atmosfäär fosfori ringluses oluline, sest fosfor ja selle ühendid on õhust raskemad)

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 29 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-10-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

29 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

glafira Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

docx

bioloogia kontrolltöö ökoloogia

Ökoloogia fundamentaalteadusena 1. Ökoloogia mõiste. Ökoloogilised tegurid ja näited nende mõjudest erinevatele liikidele (biootilised, abiootilised, antropogeensed tegurid). ÖKOLOOGIA- teadus organismide ja eluta keskkonna (abiootilised tegurid) ning oranismide omavahelistest suhetest (biootilised tegurid). KESKKONNATEGUR ehk ökoloogiline faktor: aine, energia või info voog keskkonnast. Organiseerituse tasemed ja ökoloogia harud: ❏ molekul ❏ rakk, kude, elund, elundkond/ökofüsioloogia ❏ organism/autökoloogia ❏ populatsioon- ühte liiki organismide kogum teatud maa-alal/demökoloogia ❏ ökosüsteem- eluskooslus (biotsönoos) koos eluta loodusega (biotoop/ökotoop)/ sünökoloogia ❏ bioom- ühe taimkattevööndi elustik (tundra, taiga jne) ❏ biosfäär- kogu maa elustik/globaalökoloogia Abiootilised tegurid- päikesevalgus, temperatuur, sademed

ökoloogia

doc

Ökoloogia ja keskkond

Ökoloogia ja keskkond Abiootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid, eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld, vesi) ning kliimaga seotud tegureid Astropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele Areaal levila, ühe süstemaatikaüksuse (nt populatsioon, liik, perekond) asula Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku Biootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust Biosfäär - Maa pinnakihtide(litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) ruumiosa, mida asustavad elusorganismid Biotsönoos elukooslus, ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioon Herbivooria taimetoidulise looma toitumissuhe taimedega Kahanev populatsioon populatsioon, milles suremus ületab sündimuse Karniv

Bioloogia

doc

12. klass (Bioloogia küsimused ja vastused)

Bioloogia 12. klass Kai Mänd Õpik lk. 12 1. Selgitage ökoloogilise teguri mõistet. Ökoloogilised tegurid on organismide elutegevust mõjutavad keskkonnaregurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest; jaotatakse abiootiliseks ja biootiliseks. 2. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks? Tegureid, mis mõjutavad organismide elutegevust (nt. õhk, vesi ja muld). 3. Millised ökoloogilised tegurid on biootilised? Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. 4. Milliste biootiliste tegurite toimet inimesele on kõige raskem vältida? Inimestele on kõige raskem vältida antropogeensete tegurite toimet, sest see on tingitud inimtegevusest. 5. Kirjeldage nähtava valguse mõju taimedele. Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Taimeliikidel on erinev nõudlus [nt. valguslembesed taimed vajavad täisvalgust(niidutaimed), varju taluvad taimed kasvavad tava

Bioloogia

docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Ökoloogilised tegurid Organismide elutegevust mõjutavaid keskkonnategurid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. Mis on ökoloogilised tegurid? o Abiootilised tegurid on organisme ümbritsevast eluta loodusest. (temperatuur, sademed, õhk, vesi, muld) o Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. See võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Milleks vajavad organismid valgust? o Nähtava valguse vahemik 380...760 nm. o Sellest lühilainelisem on ultraviolettkiirgus ehk ultravalgus ja pikalainelisem on infrapunakiirgus ehk infravalgus. o Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. o Taimeliike eristatakse kolme moodi: valguslembesed, varjutaluvad ja varjulembesed. o Organismide reaktsiooni ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutustele nimetatakse fotoperiodismiks. o Lühipäevataimed: riis,

Bioloogia

doc

Ökoloogia spikker

Organismide elutegevust mõjutavaid keskkonnategureid nim. Ökoloogilisteks teguriteks. abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. biootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. Abiootilised ja biootilised kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. ökoloogiline amplituud- Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda, elada ja paljuneda. Organisme vastastikku mõjutavaid tegureid nim. Biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. antropogeenne tegur - inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. sümbioos - eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. kommensalism - eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. konkurents - sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. parasitism - eri liiki organism

Bioloogia

docx

Ökoloogia 12.klass

I Mõisted 1. Abiootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid 2. Antropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele 3. Areaal leviala 4. Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitlus(ristkülikud) 5. Biootiline tegur - organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid 6. Biosfäär maa pinnakihid(litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) 7. Herbivooria/herbivoor - taimtoidulisus 8. Karnivooria /karnivoor - loomtoidulisus 9. Kisklus röövlooma toitumissuhe saakloomaga 10.Kommensalism +/0 11.Konkurents -/- 12.Destruent lagundaja 13.Omnivoor - kõigesööja 14.Parasiit/ parasitism - +/- 15.Populatsioon (kasvav, kahanev, stabilne) ühel ala elavad isendid 16.Populatsioonilained populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused 17.Sümbioos /sümbiont +/+ 18.Konsument - tarbija 19.Toiduahel/toiduvõrk algab tootjaga, lõpeb tarbijaga 2

Bioloogia

docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse I

Ökoloogia ja keskkonnakaitse I 1.1 Ökoloogilised tegurid 1. Selgitage ökoloogilise teguri mõistet. Ökoloogilised tegurid on organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest. 2. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks? Abiootilisteks teguriteks nimetatakse organismide elutegevust mõjutavaid eluta looduse tegureid. Eristatakse nii elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) kui ka kliimaga seotud tegureid. 3. Millised ökoloogilised tegurid on biootilised? Biootilisteks teguriteks nimetatakse organismide elutegevust mõjutavaid elusa looduse tegureid, mis tulenevad organismide kooselust (kisklus, herbivooria, sümbioos, parasitism, kommensalism). 4. Milliste biootiliste tegurite toimet inimesele on kõige raskem vältida? Inimestele on kõige raskem vältida antropogeensete tegurite toimet, sest see on tingitud inimtegevusest ning seda on raske vältida. Näiteks 1986. aasta Tsernobõi tuumakatastroofi

Bioloogia

docx

Ökoloogia KT nr. 4

KT nr. 4 Organismide kooseksisteerimine (ÖKOLOOGIA) 1. Ökoloogilised tegurid. Organismide elutegevust mõjutavaid tegureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. Vastavalt sellele, kas organisme mõjutavad tegurid on pärit eluta või elusast loodusest, eristatakse abiootilisi ja biootilisi ökoloogilisi tegureid. Abiootilised tegurid on pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkonna (õhk, muld, vesi) ja kliimaga (temperatuur, niiskus, tuul, päikesekiirgus jt) seotud tegurid. Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Abiootilised ja biootilised tegurid kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. Seejuures mõjutavad nad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ning evolutsiooni. 2. Valguskiirguse ja temperatuur

Bioloogia

Rohkem sarnaseid