Eesti talurahva eluolu 19.sajandil (1)

TALUTÖÖD
Eesti talurahva olukord polnud 19. sajandi keskel kerge. Lisaks kohustustele käia saksa mõisniku juures orjamas tuli teha ka oma talu tööd, mida jätkus aastaringselt . Talutööde alustamisel ja lõpetamisel jälgiti hoolega loodusmärke ja rahvakalendri tähtpäevi.
Kevadel olid peamisteks põllutöödeks kündmine, äestamine ja külvamine. Künti puust adraga, mille otsas olid rauast sahaterad. Atra vedasid härjad. Pärast kündi põld äestati ja siis võis juba seemne mulda külvata. Külvati käsitsi ja väga hoolikalt. Kasvatati rukist , otra , nisu ja kaera.
Kevadel veeti laudad sõnnikust puhtaks, see sai väetiseks kesapõllule, mis järgneval sügisel üles künti. Pärast jaanipäeva, kui ilm vähegi lubas, tuli alustada heinateoga. Sageli asusid heinamaad talust kaugel metsade ja soode keskel. Heina niideti vikatiga hommikul vara, kui kaste oli veel maas . Keskpäevapalavuses muutus niitmine väga vaevaliseks. Kuiv hein pandi suurtesse kuhjadesse või veeti küüni.
Sügistööde algust tähistas rukkilõikus, milleks kasutati sirpe. Muu teravili niideti vikatiga. Vili köideti vihkudesse ja pandi põllule hakkidena kuivama. Mõne aja möödudes alustati rehepeksuga. See oli väga raske töö ja nõudis sageli lisa öötundidest. Reht peksti eriliste puust kootidega, millega viljaterad vihkudest välja löödi.
Kuigi suvi ja sügis möödusid kibekiirelt töötades, jätkus tubaseid tegemisi ka talveajaks. Pikkadel talveõhtutel istus pere koos rehetoas pirru valgel . Naised ketrasid, kudusid kangast ja õmblesid riideid . Veel tänapäevalgi on eestlaste rahvarõivad tuntud ja kõrgelt hinnatud. Mehed tegid puutööd. Igapäevased töö- ja tarberiistad valmistati ise ja peamiselt just puust. Selliste perega koos tehtavate tööde juures lauldi rahvalaule, räägiti ennemuistseid lugusid ja nalju.
Talvel käidi ka metsas puid lõikamas ja palke vedamas. Samuti veeti kuhjadest hein koju. Mõlemaid töid oli talvel mugavam teha, sest reega pääses üle soo ja veekogude otse igale poole. Lisaks kulus talupoja kohustuste hulka mõisavooris käimine, see tähendas mõisniku vilja ja viina vedamist linna müügiks.
Rohkesti oli tööd talu naisperel. Tuli hoida kodu korras, abistada mehi põllutöödel, talitada loomi, valmistada toitu ja kasvatada lapsi. Lapsi oli taluperes rohkesti, tavaliselt 4-5 või enamgi. Juba varakult õppisid lapsed tööd tegema ja vanemaid abistama.
Mõne kiireloomulise töö puhul ei tulnud taluperel ise toime, siis korraldati talgud. Talgutele tulid naaberpered kokku ja kõike tehti ühiselt. Sellised tööd olid näiteks metsavedu, heinategu , rukkilõikus ja hoonete ehitamine. Oli kombeks, et talgulistele pakuti alati sööki ja jooki ning nooremad inimesed lõid pärast tantsugi.
SÜGISENE MAAHARIMINE
Kui vili koristatud, hakkavad võidutsema umbrohud. Põllumehel tuleb nendega pidevalt võidelda, sest umbrohi võib lämmatada järgmisel kevadel tõusva vilja ja vähendab tublisti viljasaaki. Üks maltsataim kasvatab kuni sada tuhat seemet. Paljud umbrohud levivad ka varre- või juure juuretükikestega. Maaharimisega hävitatakse umbrohtusid, samuti taimekahjureid ning – haigusi.
Sügisene maaharimine algab kõrretüügastega põllupinna kobestamist, mida nimetatakse kõrrekoorimiseks. Pehme muld meelitab idanema mahavarisenud umbrohuseemned ja takistab juurte kaudu levivate umbrohtude arenemist. Kui kooritud põllud hakkavad tärganud umbrohtudest rohetama alustatakse künniga. Vanarahvas ütleb: „Rohunina tärkab, künnimees ärkab.“
Künniga pööratakse põllu pealmine kiht tagurpidi . Umbrohud ja taimejäänused heidetakse adraga kündmisel mulla alla, kus nad kõdunevad põllurammuks. Kündmine muudab mulla kohevaks. Kohev muld aga võtab hästi sisse vihma- ja lumesulamisvett ning säilitab taimede kasvuks vajalikku niiskust. Kui põld on sügisel hästi haritud, võib järgmisel aastal oodata head saaki.
SÜGISKÜNNIL
Raud on raud,
ja teras on teras.
Maa – ainult habras muld.
Aga vagude pikal teel
atrade raudtallad, terasterad
kuluvad läbi.
Maamuld, see habras, jääb.
Elama. Elatama.
Puhkuseks aset andma
LAMMASTE PÜGAMINE
Pika villa saamiseks pöetakse lambaid üks kord aastas. Seda tehakse kevadel, kui ilmad on soojaks läinud. Hea vill peab olema vähemalt 9 cm pikk (pöetud vill jääb lamba seljast olevast villast 1 cm võrra lühemaks).
Lambaid pügatakse pügamisraudadega ja tänapäeval kohtab üha enam masinatega pügamist.
Lammaste kiir-pügamisel tuleb kasutada selliseid võtteid, mille korral on vaja teha masinaga võimalikult vähe lõikekäike. Pügamisel on vaja kasutada juuresoleval joonisel näidatud kinnihoidmis ja pügamisvõtteid.
Vill tuleb pügada ühtlaselt nahapinna lähedalt.
Pöetud villak peab jääma täielikult ühte ega tohi laguneda üksikuteks villatükkideks. Pärast lamba pügamist villak kaalutakse ja laotatakse , lõikepind allapoole, 2x1,5 m suurusele lauale või traatvõrgule. Laialilaotatud villakust korjatakse õled, heina- ja sõnnikutükid ning muu suurem praht välja.
HARVENDAMINE
 
Kell võis kaheksa ringis olla ja kella kaheksa ajal pidin mina uue lauda juures Sassi ja Pauliga kokku saama. Me käime seal teises brigaadis peete harvendamas. Saaks selle juba kaelast ära, siis võiks heinavedamise või silotegemise juures mõne põnevama tööotsa vaadata. Tee peal tuli mulle meelde, et pidin Sassile ju õngetina viima, mul parajasti kaablitina on. See on kõige parem sort, tonka jaoks kõlbab kõige rohkem. Aga ma ei viitsinud enam tagasi jooksma hakata, ja nii kui ma keskuse juures hekinurga tagant välja tulin, nii nägin, et Paul juba paistab lauda juures. Siis tuli Sass ka ja velskri Eeri oli tal sabas . Igal pool, kus meie Sassiga käime, on Eeri ka platsis. Ta hakkas juba enne kooli meie järel käima. Sass tahtis temaga pahandamagi hakata, aga mina läksin vahele ja ütlesin: “Las poisike olla, las käib.” Läksime igaüks põllu peal oma vao juurde. Aga võidu harvendada me nüüd enam ei viitsi. Alguses oli sellega igavene tegu. Eeri jäi alati kõige viimaseks ja Paul tuli ikka esimeseks, sellepärast et tema on lohakas . Ja siis me ütlesimegi, et nõnda meie enam ei taha, teeme niisama, ilma võistluseta. Ja meie Sassiga ikka kontrollime ka vahetevahel, et Paul jumalamuidu ei kükitaks, et ta harvendaks ka. Ja siis on tema kõige viimane. See tuleb iseenesest nõnda välja. Kui meie tahame rutem ära lõpetada, et suplema saaks, siis tema alati segab. Kas otsib vihmausse, või leiab järsku mõne kaheharulise peedi. Me võtsime kohe riided seljast ära ja jäime suspede väele. Hirmus kuum ilm oli. Peedilehed on niisugused laiad latakad. Neil oli veel kastet sees. Peetide vahel kasvab niisugune umbrohi, niisugune kare. Selle nimi on virn . Mina ei salli seda. Keset põldu on üks suur pikk mais. See on kogemata kasvama hakanud. Kui me selle maisini jõuame, siis peame alati natuke vahet ja istume. Mina jõudsin sel päeval kõige enne maisi juurde ja siis jõudis Eeri ja siis Sass, ja Paul oli jälle kõige viimane. Siis Sass hõikas: “Poisid, ärge jamage, näete, pilv tuleb üles, käime enne jões ära, kui sadama hakkab.” Korjasime välja äärest riided kokku ja panime igavese ajuga Kivistiku küüni juurde. Seal on üks sügavam koht. Siis hakkas vihma sadama. Mõned üksikud piisad. Sass ütles, et see ei tee veel midagi, alles tulime jõkke ja kohe mine ära. Paul oli põlvist saati vees ja püüdis kaane . Siis tuli ta meie poole ja lubas kaanid kaelasoonte külge panna. Mina ujusin vee all. Sass jäi talle kätte, puristas ja kirus ikka, et kas sul on aru peas, kus leidis mänguasja! Eeri hakkas kartma ja tõmbas vett kurku. Siis tulin mina veest välja. Meie hakkasime tasapisi riidesse panema , sellepärast et vihma tuli kõvemini ja ilm läks päris pimedaks . See oli piksepilv, mis tuli. Välku lõi ka ja kärgatas.
 
REGILAULUD
Oleks minu olemine,
teiseks minu tegemine,
küll ma teaksin , mis ma teeksin:
ma teeks puust hobuse,
mis ei hirnu heinusida
ega karju kaerasida;
hirnub selga istujaid,
karjub selga karjujaid
Peremies, peremehike,
perenaene, naesukene,
pane mulle leivakotti, hobusele kaerakotti –
siis mina tien nied teopäevad ,
aitan abivaimupäevad,
peastan ka korranädala.
Head olid härjad, suured härjad,
lähvad kiiludes külasse,
vagu aades vainiulle.
Head olid härjad , suured härjad,
veel enam härjad vedasid:
sada sülda sangaleppa,
tuhat sülda turdapuida.
ELAMUD
Eesti talurahvas elas palkidest ehitatud rehielamutes, mis koosnesid kahest suuremast osast: rahetoast ja rehealusest. Katused olid valmistatud roost või õlgedest, laastukatused tulid hiljem. Vanimatel rehielamutel polnud aknaid ega korstnaid. Suure reheahju kütmisel oli tuba paksult suitsu täis. See lasti rehetoast välja ukse või väikese suitsuaugu kaudu. Rehetoa seinad olid paksult nõgised ja tahmased. Reheahjus küpsetas perenaine leiba ja lahtisel koldetulel keedeti toitu. Rehetoas kuivatati partel vilja jatalvel külmaga toodi isegi väiksemad loomad tuppa .
Põrandad olid savist , kivist või lihtsalt mullast. Laudpõrandaid hakati panema 19. sajandi teisel poolel. Mööbel oli peamiselt puust: laud, pingid, magamisasemed, kirstud riiete hoidmiseks jne.
talu ei moodustanud üksmes elumaja, vaid selle kõrval olid veel abihooned, nagu üks ait riiete ja teine toiduainete jaoks, püstkojasarnane suveköök, laut ning saun . Taluõuel asus kindlasti ka kooguga kaev . 19 sajandil muutus ka taluelamu. Ilmusid esimesed klaasitud aknad ja korsten, mis eluruumid suitsust vabaks tegi. Need uuendused olid esialgu kätteesaadavad vaid jõukatele talupoegadele. Vaesem rahvas elas veeel kaua pimedates suitsutaredes.
ÕU
Iga talumaja ees on lahtine muruplats, mida õueks nimetatakse. Siit viivad teerajad aita, lauta, küüni, kuuri , keldrisse ja kaevule. Õue peal elab koer. Korralikus talus peetakse õuemuru puhas, mispärast sead, lambad ja veised kunagi karjaaiast õue ei tohi pääseda. Õue piiravad aiad ja kõrvalised hooned. Nende vahelt käib üks tee tänavasse ja sealt maanteele, teine põllule, kolmas rohtaeda. Õue peale sünnib ilusaid põõsaid ja puid istutada . Need kaitsevad suvel väsinud töölist puhkeajal tuule ja päikese eest ja ei lase õnnetuse korral tuld ühest hoonest teise külge hakkata.
KASUTATUD KIRJANDUS
”Seto kodu lugu”
” Kodulugu ”
5. klassi eesti keele õpik
5. klassi ajaloo õpik
”Vanad aabitsajutud”
SISUKORD
1. SISUKORD.................................................................... 3
2. TALUTÖÖD................................................................... 5
2.1. SÜGISENE MAAHARIMINE .................................. 7
2.2.SÜGISKÜNNIL............................................................ 9
2.3. LAMMASTE PÜGAMINE ......................................... 9
2.4. HARVENDAMINE .................................................... 11
2.5. REGILAULUD ........................................................... 15
3. ELAMUD........................................................................17
3.1. ÕU ............................................................................ 17
4. KASUTATUD KIRJANDUS ...................................... 19