Kõrboja peremees A. H. Tammsaare (1)

Kirjandusteose analüüs
Koostaja : XXX
05.12.08
Kõrboja peremees
Anton Hansen - Tammsaare
Tallinn 1976
1. Teose sisu lühikokkuvõte
Pärast seda kui Katku Villu vanglast tagasi Katkule tuli, hakkas ta Kivimäel kivisid lõhkuma, lootes sellest kohast põllumaad saada. Katku kõrval Kõrbojal sai uueks perenaiseks Anna, kes otsis Kõrbojale peremeest . Jaanipäeval juhtus õnnetus, mille tõttu sai Villust sant . Sandina ei tahtnud Villu saada Kõrboja peremeheks, kuigi tal oleks olnud Kõrbojaga suuri plaane . Villu otsustas võtta Katkule perenaiseks Kuusiku Eevi , kellega tal oli poeg. Eevi läks Anna jutule, et Anna jätaks Villu Eevile. Anna päris Eevi poja kohta ning Eevi otsustas siis enam mitte rääkida Villust. Perenaine küsis Pähklipühal Villu käest uuesti, kas ta tahaks olla Kõrboja peremees. Villu sooritas enesetapu. Anna kuulis Villu surmast ning otsustas Kõrbojalt lahkuda. Perenaine aga mõtles ümber, kui nägi Eevit ja ta poega . Ta oli leidnud uue Kõrboja peremehe – Villu poja.
2. Teoses esilekerkinud probleemid

Kui Villu oli kaine , siis oli ta eraklik, tegi igal pool tööd ja ei suhelnud väga inimestega. Kui ta oli purjus , siis ta pidutses koos teistega , tantsis ja oli lõbusam. Minu küsimus on see, et miks Villu (ja inimesed üldse) julgeb olla vabam, sõbralikum, suhtlevam ja lõbusam ainult siis, kui ta on purjus?

Villu lõhkus Kivimäel kive, et jõuda viljaka mullani. Pärast õnnetust ta seda enam ei teinud. Miks ta edasi kive ei lõhkunud Kivimäel, et oma unistust täide viia, isegi kui ta oli sant? Kas pole mitte nii, et kui hobuse pealt maha kukud, ronitakse tagasi selga ?

Kui Kõrboja Anna sai teada, et Villu on surnud, siis kavatses ta lahkuda Kõrbojalt. Aga teel rongile, mõtles ta ümber. Miks Anna (inimesed) üritas oma probleemide eest esimese asjana põgeneda?

Pärast Kõrboja perenaise pakkumist, tegi Villu enesetapu. Kui ta ei tahtnud saada Kõrboja peremeheks, siis miks ta ei keeldunud lihtsalt pakkumisest, ta oleks võinud võtta Kuusiku Eevi Katku perenaiseks, oma poega üles kasvatada, aga selle asemel tegi ta enesetapu. Ise ta ütles raamatus, et ta võib sandina ka elada. Miks ta siis otsustas kergema tee võtta ja ennast tappa?
3. Teose peategelas(t)e iseloomustus
Villu oli kõigist teistest ilusam ja tugevam („ .. nad ei kannata sind, sa oled neist tugevam, meeldid tüdrukutele rohkem kui nemad.” ), tal olid väiksena pelglikud silmad (.. pelglikud silmad, mis teda, Annat, aina vahivad ja vahivad..). Tal pole paremat silma, ta kogemata Annaga metsas joostes kaotas selle („Oli sul vaja ühe silmaga jääda ?” ).
Alati kui Villu millestki räägib, siis teeb ta seda suurelt ja laialt, eriti täpselt, ta teab, mida ta tahab, see teeb ta unistavaks inimeseks , lisaks on ta ka väga täpne ja üksikasjalik, mis teeb ta asjalikuks („Veel tänavu ostaks uued põllutööriistad, masinad , paar hobust ja sügisel tõmbaks söötijäänud põllud ümber, talveks hauduma.“).
Ta on tundlik, eriti vangla teemadel, kui ta rääkis millestki ja sattus vanglateemadele, siis jäi ta vait („Mina varemalt ei teadnud , missugune rahuldus on töös, aga vangis ..“ Villu peatus .)
Villu tegi oma tööd alati jõu ja püsivusega (Katku Villu murdis tööd teha, ta murdis tööd niisuguse jõu ja püsivusega...), tähendab et ta oli vastupidav ja tugev.
Ta on uudishimulik , ta ei suuda olla ilma jälge kontrollimata: „Oli täiesti ükskõik, kes jäljed oli teinud, kas inimene, mets – või koduloom , elav olend või surnud sõiduriist- Villu vahtis kõiki peaaegu ühesuguse huviga .”.
Talle meeldis eraldatus, ta mõtles alapidamata et ta tahaks kivimäe ehitada nii, et ta saaks seal üksi olla. Ta on ka kinnine , kuna talle ei meeldi inimesed „Kuluta või jalad käimisega, enne kui inimest näed”, see oli see, mis talle meeldis.
Villu oli õigust täis ja kange, see pärineb ta isalt (Villu isa ei sallinud Kõrboja peremeest, sest too tahtis temalt Katkut ära osta, see näitab, et temalt võis tulla Villu paar iseloomujoont).
Villu oli lahke , hooliv, ta läks Eevi pärast vangi, tappes mehe, kes mõnitas Eevit lapse pärast, see näitab, et Villu oli kohusetundlik (arvestades, et tal oli Eeviga laps).
Villu ei olnud osav tunnete avaldamises, ta lubas Eeviga elama hakata, kuid ta kunagi ei öelnud Eevile, mida ta tema vastu tunneb, ta armastas tegelikult Kõrboja perenaist, kuid ta kunagi ei öelnud seda ei Eevile ega Annale .
4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus
Kõrboja perenaine Anna
Anna on kõhn („Mitte just seda, aga räägitakse, preili olla haiglane, kõhnaks jäänud teine ..”), tal on lihtne välimus („..lihtsalt olnud teine riides, nii et põle teiste tüdrukute hulgast äragi tundnud .”).
Anna ei armasta rääkida („..Tema ei armasta rääkida.”), kui ta midagi küsis, siis ta alati uuris põhjalikult, mis näitab, et ta on uudishimulik („Ja Katku?” „Ka seal käisin muidugi. Villu ütles, et eks näe. Vanad ei tule.” „Miks?” küsis Anna, et aga küsida.). Ta on ka pealetükkiv, kui ta midagi tahtis, siis ta ei andnud alla enne, kui sai mida ta tahtis (Nt see, et ta ei andnud alla, kui ta tahtis, et Villu tuleks Kõrbojale peremeheks.).
Anna on töökas ja aktiivne (Läks pärast õue, võttis luua ja töötas, nii et tolmupilved keerlesid.). Ta on hoolitsev, nt kui Villu lubas Annale, et ei joo enam, kuid kui juhtus õnnetus, siis ta käskis tal juua, vaatamata talle antud lubadusest („Ärge jooge enam,” lausus perenaine paluvalt, Villu kuulis, et paluvalt. „Hea küll,” vastas ta vastu puiklemata. ; „Jooge veel,” käsib perenaine, „jooge niipalju kui läheb, nii palju kui on.”).
Anna oli kinnine, ta ei avaldanud kunagi oma tundeid. Alati Anna küsis Villult, et kas ta tuleks Kõrbojaperemeheks, mitte kunagi, et kas ta tuleks tema meheks, millest võib järeldada, et ta on arg suhete koha pealt.
Kui Kuusiku Eevi istus oma pojaga põõsastes ning nuttis, otsustas Anna Villu poja Kõrboja peremeheks teha ning võttis Eevi ja Villu poja enda juurde. Seda ta tegi, kas haletsusest Eevi pärast, mis näitab et ta pole südametu ja on sõbralik või ta tegi seda, sest ta tahtis igal juhul Villut endale peremeheks ja kui Villu suri, siis tema poeg oli lähim talle. Siiski ei saanud ju ta võtta Villu poega enda juurde, võtmata Eevit ennast ka, nii et ainus võimalus oli lihtsalt nad mõlemad võtta, kui vaadata selles vaatenurgas, siis võiks öelda, et ta on isekas ja kade .
Anna isa tahtis, et Anna tuleks Kõrboja perenaiseks. Anna nõustus, millest võib järeldada, et talle ei meeldinud linnas nii väga, et talle meeldis elada looduses ning ta ei tahtnud olla koos paljude inimestega.
Ta oli ka julge, kui mehed tülitsesid omavahel, siis tal oli julgust tulla vahele, rääkida nendega ja neid mõistusele tuua („Tehke seda teine kord, Villu, kui te muidu ei või, aga jätke see täna,“ ütles Kõrboja perenaine. „Täna tantsige. Kes riielda tahab, see mingu ära.“ )
5. Küsimus(ed) tegelas(t)ele

• Miks sa sooritasid enesetapu, kui sa oleks lihtsalt võinud keelduda Kõrboja perenaise pakkumisest või oli mingi muu põhjus miks sa seda tegid ? – Villu.
  
• Kas põhjus, miks sa olid nõus saama Kõrboja perenaiseks oli ka Villuga seotud ? – Anna.
  
• Kui sa läksid Anna jutule, et Anna võiks Villu jätta sulle, siis mis täpsemalt su meelt ikkagi muutis, et sa lõpuks ei küsinudki seda ? – Kuusiku Eevi.
  

6. Teose miljöö
Kogu tegevus toimus 19. sajandil, enne I Maailmasõda ja maareformi. Aastaajaks on suvi, kui oli palju pühi ning tähtsad sündmused talupidamises. Inimesed elasid üksildases maakohas soode ja rabade vahel. Talud olid üksteisest kaugel ja inimesi oli vähe. Kõik teadsid üksteist, võõraid seal ei käinud. Inimesed olid seetõttu kinnised, hoidsid omaette .
Kuna inimesed olid pigem kinnised, siis polnud omavahelised suhted väga avatud ega laialdased. Räägiti omavahel vähe, ei tahetud ega osatud rääkida oma tunnetest. Ei meeldinud teistest erinevad inimesed, näiteks Villu, üldse ei meeldinud mingid erinevused.
Lapsed pidid tööd tegema niipea kui vähegi jaksasid, tähtis oli kuulata vanemate sõna. Kuna ka vanemate päevi täitis töö, siis polnud neil sageli laste jaoks kuigivõrd aega. Ja kui oligi aega, siis ei osatud ka oma lastega rääkida, ei näidatud neile oma tundeid. Lapsed harjusid olema omaette, leidma loodusest omale tegevust ja sõpru.
Valitsesid klassivahed, olid peremehed ja sulased. Klassivahed ei olnud väga ranged, ka perepojad võisid abielluda mitte peretütardega, kuid seda ei kiidetud heaks. Perekond oli väga tähtis. Väljaspool abielu sündinud lapsi ja nende emasid mõisteti hukka, sageli võtsid rasedaks jäänud tüdrukud endalt elu – see tundus lihtsam kui selle häbiga elada.
7. Huvitavaid tsitaate teosest

• „Õnnetus võib igal pool juhtuda.”
  
• „Sest saadik, kui ma vanglast koju tulin, käivad kõik ninad püsti, nii et sadagu või vihm sisse!”
  
• „Istun nagu hunt aianurgas ja laksutan hambaid.”
  
• „Kont on meie oma, aga veri on teine, üsnagi teine.”
  
• „Ütlesin Leenale , et kui preili hakkab peremeheks ja perenaiseks korraga, siis peavad tal ka seelik ja püksid korraga olema.”
  
• „Mitte see töö, mitte raskus, vaid sõnad, need söövad hinge seest.”
  

8.1. Teised teosest
Eesti Päevaleht, Maarja Vaino

• Parafraseerides lauset “tõlkes kaduma läinud”, tuleb tunnistada, et “Kõrboja peremees” on lugedes kaduma läinud.
  
• Lihtsustatud armastus- ja külaromaaniks, on tõlgendamata jäänud romaani sügavam metatasand .
  
• Muidugi, ka Anna ja Villu armastusloona on “Kõrboja peremees” vapustav romaan.
  
• Külaromaanina annab ta hea mulje külaelust, kuidas see tahaks moodsamaks muutuda, kuid ei julge.
  
• “Kõrboja peremees” on teos, mida kannab eriti meisterlik, piiblist lähtuv sümbolikeel.
  
• Selle teose (ka Juudati) lõpus on sündmustekeskmeks laps (Villu poeg), kes kannab edasi teoses edastatavat sõnumi tuuma.
  
• Kõrboja peremees kajastab uustestamentlikku maailma, mida pühitseb lunastus, erinevalt Juudatist.
  
• Asetades tegelased ja sündmused nii eesti folkloori kui ka Uue Testamendi märgisüsteemi, loob Tammsaare mitmetähendusliku ja põneva maailma, kus on veel palju avastamist.
  

8.2. Minu nägemus teosest
Tõesti on seal kirjeldatud palju külaelust, Anna ja Villu suhe on ka väga romaaniline, kuid minu arvates on see pigem kurb kui lõbus, sest inimesed olid nii tagasihoidlikud, et nad ei julgenud isegi oma tundeid avaldada.
Mulle meeldib selle teose puhul see, et selles räägitakse eesti elust enne I Maailmasõda, millest mina just palju ei tea, lisaks on huvitav lugeda seda ka A. H. Tammsaare.poolse kritiseerimisega.
Mulle ei meeldinud see, et enamasti oli nende tegelaste lahenduseks probleemide eest põgenemine (Villu enesetapp, Anna tahtis linna tagasi minna).
9. Aita õpetajat

• Kuidas kaotas Villu oma silma, kumma ja kas ta süüdistas kedagi selles, keda ?
  

10. Aita iseennast kirjandi kirjutamisel
“Inimene pole võitnud midagi, kui ta pole võitnud iseennast” (A. H. Tammsaare “Kõrboja peremees” põhjal)
Inimesed üritavad alati oma eluajal saavutada nende jaoks midagi suurt. Keegi aga ei suuda saavutada midagi, kui pole ületanud iseennast. Villu, ta tahtis Kivimäe rajada endale kodu, aga tal oli probleeme, nt joomine, mille tõttu ta jäi sandiks; uhkus, mille tõttu ta ei läinud Kõrboja peremeheks; kangus, mille päras ta lõpuks tegi enesetapu. Kogu „Kõrboja peremees“ (autor A. H. Tammsaare) seisneb selles, et Villu iseloomujooned olid talle üle jõu ning see takistas tal saavutamast seda, mida ta tahtis ning lõpuks viiski see ta enesetapuni.
11. Autorist
Mõnda eluloost

• Anton Hansen- Tammsaare on loonud selle teose kujutades eesti külaelu ja looduse head tundmist, mida oli pannud tähele noores eas.
  
• Ta on 20. sajandi eesti kriitilise realismi kõige silmapaistvamaid esindajaid.
  
• Autor rõhutab oma teostes tihti seda, et ühe inimese õnn toob kaasa paratamatult mõne teise inimese õnnetuse.
  
• A. H. Tammsaare kasutab väga osavalt lause kordusi oma teostes.
  
• Talle meeldib kasutada ka rahvapäraseid väljendeid.
  
• Tema vaimset kujunemist mõjutas suur lugemus , eriti huvi loodusteaduste , filosoofia, psühholoogia ja sotsialoogia vastu.
  
• Revolutsioonisündmused ajendasid teda protestima ühiskonna vägivalla vastu (Raha auk).
  
• Kunstilisest täisküpsusest ja isikupärast annavad tunnistust Piibliaineline ekspressionistlikku laadi draama „ Juudit “ ja romaan „Kõrboja peremees“.
  

Loomingu üldiseloomustus

• Tammsaare teoseid on tõlgitud enamasti vene ja inglise keelde.
  
• Ta kirjutas oma teoseid enamasti neil hetkel õhus olevatest ühiskonna probleemidest.
  
• Kõikides tema teostes on realism .
  

Olulisemad teosed

• Jutustus, 1903 „Vanad ja noored”
  
• Jutustus, 1907 „Rahaauk”
  
• Näidend, 1921 „Juudit”
  
• Romaan, 1922 „Kõrboja peremees”
  
• Romaan (5-köiteline), 1926 - 1933 „Tõde ja õigus”
  
• Romaan, 1939 „Põrgupõhja uus Vanapagan ”
  
• Näidend, 1936 „Kuningal on külm”