Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Hüdrosfäär (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui palju vett (soolast, magedat), kus, miks ?
  • Miks on Läänemere soolsus väike ?
  • Kummal pildil kujutatud rannas on ülekaalus mere kulutav tegevus ?
  • Millise tähega kohta kaardil on joonisel kujutatud ?
  • Milline antud jõgedest on aasta läbi ühtlaselt veerohke ?
  • Kummal rannikul on sademete hulk suurem, miks ?
 
Säutsu twitteris
  • Iseloomusta vee hulka ja jaotumist maal. Kui palju vett (soolast, magedat), kus, miks?
    Vesi moodustab maailmas 71%, milles 2,8% on magevett(pinna,-põhja-ja mullavesi ) ja 97,2% on soolast vett. Enamik mageveest paikneb liustikes.
  • Iseloomusta veeringet ja selgita tegureid, mis mõjutavad selle lülisid (sademeid, aurumist, infiltratsiooni, põhjavett).
    See selgitab kõike :D cool
    Veeringe sõltub: sademetest (ookeani- ja maapinnalt aurustunud vesi langeb Maale sademetena tagasi), auramisest (toimub veepinnalt, maapinnalt, liustikelt, taimedelt; see sõltub pinnase omadustest, niiskusest ja temperatuurist), jõgede äravoolust, infiltratsioonist (ehk sellest kuidas sademevesi imbub maasse), veebilansist.
  • Selgita inimtegevuse mõju veeringe lülidele (asfalt, kanalisatsioon jne.)
    Ehitised (näiteks teed ja majad) takistavad infiltratsiooni, kanalisatsioon juhib vee ära kohtadest , kuhu see muidu koguneks ja sellega muudetakse veeringet. Selle tagajärjel võivad kokku kuivada looduslikud märgalad (nt Araali meri). Looduslikud jõed ei pruugi enam oma algsetesse suudmetesse jõuda, sest vesi kulub põldude niisutamiseks jne
  • Selgita sademete ja auramise vahekorda eri kliimavöötmetes.
    Mägede juures sajab palju kuna mäed takistavad õhumasside liikumist merelt maismaale. Maailmamerelt aurub rohkem kui maismaalt.
  • Selgita maailmamere osa kliima kujunemises. ( hoovused )
  • Selgita temperatuuri, auramise ja soolsuse seoseid maailmamere eri osades (töös kaart, on antud punktid A ja B, peab teadma, kus magedam /soolasem, seostama seda aurumise ja sademetega).
    Temperatuur- 92% neelab maailmameri päikesekiirgust. Pinnakiht u paari meetri sügavune on soojem kui sügavamal kihtidel. Tervikuna on maailmameri jahe. Kõige soojem, tervmiline ekvaator asub 5. ja 10. põhjalaiuse vahel. Põhjapoolkera on soojem kui lõunapoolkera nt sellepärast et Antarktika manner on u 15 kraadi külmem kui Arktika . Soolsus - keskmine soolsus on 35 promilli , Lähistroopilistel alade kõrgeim soolsus on tänu kõrgele aurumisele, mis ületab sademeid mitmekordselt. Madalam soolsus on ekvaatorivöödis, kus on palju sademeid ning sellest tingituna õhuniiskus suur ja aurumine tunduvalt väiksem. Suurematel, eriti põhjapoolkera parasvöötme ja arktilistel laiustel on soolade sisaldus väiksem veerohkete jõgede ja liustikesulavate mõjul.
  • Too näiteid soojade ja külmade hoovuste liikumisest ja soojuse ümberjaotumisest maailmameres.
    Soojad pinnahoovused kannavad
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    Hüdrosfäär #1 Hüdrosfäär #2 Hüdrosfäär #3 Hüdrosfäär #4 Hüdrosfäär #5 Hüdrosfäär #6 Hüdrosfäär #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-10-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor heiijjou Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Vastused kordamisküsimustele.

    1. Iseloomusta vee hulka ja jaotumist maal. Kui palju vett (soolast, magedat), kus, miks?
    Vesi moodustab maailmas 71%, milles 2,8% on magevett(pinna,-põhja-ja mullavesi) ja 97,2% on soolast vett. Enamik mageveest paikneb liustikes.

    Märksõnad

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    3
    doc
    Hüdrosfäär
    5
    doc
    Hüdrosfäär
    4
    docx
    Hüdrosfäär
    3
    doc
    Hüdrosfäär
    3
    doc
    Hüdrosfäär
    3
    docx
    Hüdrosfäär
    3
    doc
    Hüdrosfäär
    2
    doc
    Hüdrosfäär





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun