PORTERI KODUTÖÖ (0)

Koostage endale lühike ülevaade antud haru arengukäigust kuni selle tekkimisest tänase päevani, püüdke leida kõik olulised pöördepunktid (nt mingitel harudel on selleks tsaari-Venemaa koostises olemine ja seal lahkumine , mingitel harudel võis oluline olla raudtee ehitamine, nt St.Peterburgi jne) ja olulised turud, kus juba tegutsetakse. Kasutage ka statistikaameti arve jms. Suruge käsitlus kokku ca ühele leheküljele.
Meie kaugete esivanemate küttide- kalurite- korilaste põhilise elukeskkonna moodustas mets sinna jäävate jõgede, järvede , soode või külgneva merega. Puud ja mets on kaitsjaks ja katjaks kogu inimese eluaja hällist kirstuni. Puud andsid peavarju, andsid suurema osa tööriistadest, tarbeesemetest, relvadest , sõiduvahenditest, ravimitest, andsid sooja ja aitasid teha toitu. Eks olnud suurem jagu suupärasestki: loomad, linnud , marjad , seened, pähklid pärit ikka metsast . Ka tänapäeval pole meie side metsaga just väike, kuid paljud tooted jõuavad meieni kaudseid teid pidi ja tugeva ümbertöötluse saanult.
1830-ndail aastail kujunes välja metsaseemne varumise, hoidmise ja jaotamise organisatsiooniline süsteem.
Metsaseemne päritolu probleem tõusis Balti kubermangudes teravamalt esile 1880-ndail aastail, mil hakkas selguma Saksamaa seemneäridest saadud männiseemnega rajatud männikute sobimatus siinses kliimavööndis. Küsimuse lahendamiseks selgitas tollane Balti Metsaselts taoliste männinoorendike levikut, nende seisukorda, organiseeris võrdluskatseid jne. M. von Siversi eestvedamisel algas Euroopa metsanduslikus kirjanduses terav teaduslik väitlus , millega kindlustus seisukoht, et konkreetse puuliigil tuleb arvestada metsaseemne päritoluga, mis lõppkokkuvottes andis olulise tõuke edasisele arengule.
1840-ndate aastate alguses saadi esmakordselt ka Pihkva kubermangust 12 kg kuuse- ja 2,4 kg männiseemet, mida kasutati Eestimaa kubermangu riigimetsades. 1830-ndate aastate teisel poolel ehitati selle aja olulisemates metsaseemne varumise piirkondades, Karjalasmas, Vollas ja Vastemoisas, spetsiaalsed metsaseemnete hoidlad seemnetagavarade säilitamiseks ning ümberjagamiseks. Käbide lüdimine toimus tavaliselt metsavahtide rehielamuis.
1948. aastal varusid metsamajandid kokku 25 tuhat , 1955. aastal 11,3 tuhat, 1960 aastal 7,5 tuhat ja 1965. aastal 16,7 tuhat kg metsaseemet . Aastail 1966–1970 varusid metsamajandid
aastas keskmiselt 783 kg kuuse- ja 3922 kg männiseemet.
35-aastastes hariliku männi geograafilistes katsekultuurides läbiviidud uurimused andsid kinnitust, et Eestist kogutud seemnest kasvanud männid on oma kasvuomadustelt parimad. Seega selgus , et tuleks hakata meil endil intensiivselt arendama seemnekasvatust.
Metsaseemneid kasutavad metskonnad ja erametsaomanikud . RMK taimlad säilitavad oma külmlaos Eesti metsade uuendamiseks vajalikku seemnevaru, mis normi kohaselt on kuuseseemneid seitsme aasta varu, männiseemneid nelja aasta varu ja kaseseemneid kahe aasta varu. Kullengas asuv käbikuivati kuulub sada protsenti RMK-le ja Kilingi -Nõmme lähedal Maranas asuv kuulub ASile Eesti Metsataim , mille suurosanik (60%) on keskkonnaministeerium ja ülejäänud aktsiate omanik on Soome firma Forelia Oy. Keskmiselt töötlevad taimlad umbes 15 000 liitrit kuusekäbisid ja 60 000 liitrit männikäbisid, millest poole varuvad metskonnad ja teise poole korjavad talvel ja varakevadel oma seemlast. Ühe kilo seemne saamiseks tuleb töödelda umbes 180 liitrit ehk viis kartulikotitäit käbisid. Seemlas käib märtsi lõpuni aktiivne käbikorjamine. Korjajad küünitavad puu ladvas kasvavate käbideni pikal redelil seistes või tõstukikorvis.
Võõra metsaseemne kasutamine on siiski suhteliselt tagasihoidlik .
Tehke lõppjäreldus analüüsitava haru rahvusvahelise konkurentsivõime kohta. Kui leiate, et haru pole praegu konkurentsivõimeline, aga võiks selleks saada peale teemandi mõningate osade täiustamist, siis kirjeldage, mida tuleks teha. Kui mingi haru tõenäoliselt ei saa rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks, siis põhjendage, miks!
Konkurentsivõime kui selline on täiesti võimalik, aga enne kui hakata seemneid sisse tooma või välja müüma, tuleks analüüsida, kuidas on kasvanud eri piirkondadest pärinevate seemnetega rajatud männi/ kuusekultuurid. Et kui kasutada seemneid, mille sobivust on selgitatud eri päritolusid võrreldes, võib suurendada puu kasvukiirust ja saavutada puidu produktiivsuse tõusu 5–10%. Seega on aktuaalne selgitada teistest regioonidest sisse toodud metsauuendusmaterjali mõju meie metsadele . Praktiliselt on vaja analüüsida varem rajatud ja siiani jätkuvaid katseid ja selgitada, milline on erineva päritoluga männi/kuuse järglaste kasvupotentsiaal Eesti tingimustes.
Foto: Bianca Mikovitš
Eelmise riigikorra ajal toimis üsnagi populaarse talvise tööna kuuse- ja männikäbide korjamine . Neid osteti siis ja ostetakse ka nüüd kokku seemnete saamiseks, millest kasvatatakse uued puud. Männikäbide liitrist maksab RMK praegu 7,3 krooni ehk 0,46 eurosenti.
“Veneaegsest varumisest erineb praegune selle poolest, et kui siis korjati käbisid, kust juhtus, siis nüüd tuleb enne korjamist taotleda keskkonnaametist õiend . See väljastatakse vähemalt 50-aastasest ja vähemalt poole hektari suurusest korraliku puistuga metsast käbide korjamiseks ja seda saab teha koostöös raiemeestega,” selgitas Meie Maale riigimetsa majandamise keskuse (RMK) seemnemajanduse tootmisjuht Alvar Peterson .
Minimaalne kogus, mis ühelt müüjalt ostetakse, on vähemalt 500 liitrit. Ülempiiri aga pole ja käbid võetakse vastu RMK käbikuivatis Lääne-Virumaal Kullengal, mis asub Porkuni lähedal. Mõistagi tohib korjata vaid värskeid, mitte vanu käbisid, need ei tohi olla kahjustatud ja minimaalne käbi läbimõõt peab olema 2 cm.
Keskkonnaameti metsaosakonna metsauuenduse peaspetsialist Märt Bratka ütles, et saarlased on viimasel ajal männikäbide varumisel tagasihoidlikud olnud, viimati korjati siit müügiks 2007. aastal. Vormsi saarelt aga korjati käbisid müügiks ka eelmisel aastal
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX
Metsad Iiri- ja Eestimaal erinevad palju, aga metsaomanike püüdlused on üsna sarnased.
Kõigepealt lühidalt Iiri metsandusest. Metsad katavad ca 10% Iirimaa pindalast, mis on ELi madalaim näitaja. Sellest umbes 339 000 ha (46%) on erakätes ja ülejäänud 398 000 ha on riigi omandis. Metsanduse arengukava näeb ette metsasuse osakaalu tõstmist 17%ni aastaks 2035 , seda eelkõige eramaadele istutatava metsa arvelt.
Kuni 1980. aastate alguseni oli põhiline metsastaja riik, kes istutas metsa riigi maadele. Alles siis, kui valitsus ja EL asusid koos ellu viima metsandustoetuste meetmeid, hakati rajama ka eramaadele märkimisväärsel hulgal metsakultuure. Alates sellest ajast on istutatud peaaegu 250 000 ha erametsi.
Peaaegu 2/3 Iiri metsadest on vanuses 20 aastat või alla selle. Tänu mahedale kliimale ja suhteliselt pikale vegetatsiooniperioodile on puistute aastane juurdekasv suurem kui enamikus ELi maades. Märkimisväärne osa metsadest on kiiresti lähenemas esimese harvendusraie tegemise ajale. Erametsanduse aastane raiemaht on hetkel 200 000 m³, kuid aastaks 2018 suureneb see miljoni kuupmeetrini aastas.
“Iiri erametsade suurim väljakutse on puiduressursi mobiliseerimine. Enamik sellest puidust kuulub metsakasvatajatele, kelle keskmine metsaomandi suurus on üheksa hektarit,” ütleb Pat Hennessy . “On tähtis, et Iiri metsanduspoliitika toetaks metsaomanikke nende puidu turule toomisel. IFA usub, et kõige tõhusam vahend, mis aitaks tõsta Iiri metsakasvatuse majanduslikku tulukust, on metsaomanike aktiivne koostöö.”
Palju ühisjooni
Eestis oli väga huvitav kohtuda Erametsakeskuse juhatuse liikme Jaanus Aunaga, kes tutvustas metsaomanike kohalikke ja üleriigilisi organisatsioone, mis riigi toel arenevad, et mobiliseerida killustunud erametsandust.
Külastasime ka Haapsalu lähistel asuvaid erametsi ja kohtusime Läänemaa Metsaühistu juhi Mikk Lingiga. Saime teada, et regioonis on 3000 metsaomanikku, kellest 115 on kohaliku ühistu liikmed.
Ühistu pakub liikmetele laialdast teenusepaketti, milles nii nõustamine , toetuste taotlemine , inventeerimine, metsamajanduskavade koostamine kui puidu müük.
Märkasime, et ülestöötamise ja puidusortimentide hinnad on Iirimaal ja Eestis sarnased, nagu ka metsaomanike koostöö vajadus, et raietest saadavat tulu maksimeerida.
“Minu arvates on Iiri ja Eesti erametsasektori vahel sarnasusi palju,” leidis Pat Hennessy. “Näiteks see, et paljud puidutootjad on metsaomanikud, kelle teadmised metsandusest on napid, ja see, et erametsasektor on killustatud ning ei saavuta sellisena oma tegelikku potentsiaali.”
Pat Hennessy leidis, et üks suur erinevus Iiri ja Eesti era-metsa vahel on metsa aastane juurdekasv – Eestis on see 4,6 m³/ha aastas, kuid Iirimaal 20 m³/ha. Teine suur erinevus on, et Eesti riik ka ise oma metsaomanikke toetab.
“See on midagi, mille rakendumist sooviks näha Iirimaalgi,” ütles Hennessy.
Iirimaal on praeguse seisuga 24 piirkondlikku metsaomanike gruppi, kes tegutsevad ilma igasuguse riigipoolse abita , ja tundub, et paljud neist ei tule endaga toime. IFA näeks hea meelega, et Iirimaal rakenduks Eestiga sarnaselt piirkondlikele metsandusorganisatsioonidele suunatud toetusmeetmed.
Õppereisil kohtusime ka keskkonnaministeeriumi nõuniku Hanno Zingeliga, kes tutvustas looduskaitsepiiranguid Eesti metsanduses.
Jäi mulje, et selle valdkonnaga seotud metsaomanike mured Eestis ja Iirimaal on taas sarnased, kuid Eestit eristab see, et metsaomanikel on võimalik küsida majandamispiirangute eest kompensatsiooni .
Meie grupp jäi Eesti reisiga ülimalt rahule.
Iiri metsaomanikud
Iiri metsadest kuulub 46% eraomanikele ja 54% riigile.
Nii era- kui riigimetsa okas- ja lehtpuude protsentuaalne jagunemine on sarnane – 80–85% puistutest on okaspuupuistud, ülejäänud lehtpuu enamusega puistud.
Üldse kokku on 20 000 erametsaomanikku.
16 500 metsaomanikku on farmerid ehk need, kes tegelevad lisaks põllumajandusele ka metsandusega.
Farmeritest metsaomanikke esindab Iirimaa suurima farmerite organisatsiooni IFA erametsanduse sektor .
Kuna suur osa Iiri metsadest on alles hiljuti istutatud, on kogu metsandussektor (nii metsakasvatus , -kasutus kui ka -tööstus) veel kujunemas, kuid juba praegu saab metsandust lugeda kodumaise tööstuse tähtsaks osaks.
Näiteks 2008. aastal oli metsandussektori panus Iiri majandusse 1,89 miljardit eurot, mis on natuke vähem kui 1% riigi SKT
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX
Metsakapitali nõukogu otsustas eraldada miljon krooni kuuseseemnevarude uuendamiseks. Tänavu on üle pika aja väga hea seemeaasta, seetõttu otsustati koguda 5–6 tonni seemneid varuks . Metsaameti peadirektori Andres Talijärve sõnul pole viimased üheksa aastat head seemneaastat olnud. “Kui oma maa paljaks raiunud erametsaomanikud paari aasta pärast ärkavad ja tahavad uut metsa istutama hakata, on seeme neile olemas,” ütles Talijärv.
Ligi tonn kuuseseemet saadakse raielankidelt, ülejäänu tuleb korjata metsast, arvas Talijärv. Ühest kuusekäbist saab kätte umbes 3–5 protsenti seemneist. Käbid kuivatatakse ja eraldatakse neist lüdimistehnikaga seemned.
Kuuseseemne korjamise hooaeg on oktoobrist veebruarini. Lähiajal alustatakse seemnekvaliteedi uuringuid , mille käigus selekteeritakse viljakama seemnega regioonid .
Maakonnakeskused on juba valmis metsaomanikega kuusekäbi kokkuostuks eellepinguid sõlmima . Kilo kuuseseemneid maksab 500 krooni. Käbikorjajatele makstakse seemne kvaliteedi, mitte koguse järgi.