Kesk Eesti tasandik (1)

SISUKORD
Paiknemine Eestis. Kaart.........................................................................3
Geoloogiline ehitus..................................................................................4
Pinnamood ...............................................................................................5
Kliimaolud...............................................................................................6
Veestik .....................................................................................................7
Muld ja taimkate ......................................................................................8
Vaatamisväärsused...................................................................................9/10
Lisa..........................................................................................................11
Kasutatud allikad....................................................................................12
PAIKNEMINE EESTIS
KAART
Looduslikelt tingimustelt Pandivere kõrgustikuga üsna sarnane Kesk-Eesti tasandik hõlmab Mandri-Eesti keskosa. Pandivere kõrgustiku ja Vooremaa vahelisse nurka jääb Pandivere kõrgustikult pealevalguvatest vetest mõjutatud Endla nõgu, mis maastikulise liigestuse järgi on samuti Kesk-Eesti tasandikul. Selle madalama osa hõlmab Endla järv, mida ümbritsevad samanimelise looduskaitseala piiresse jäävad rabad ja madalsood.
3
GEOLOOGILINE EHITUS
Kesk-Eesti tasandikud ja voorestikud, mis paiknevad vahetult Pandivere kõrgustikust lõuna pool, moodustavad Lahkme-Eesti lõunapoolse jätku. Sarnaselt Pandivere kõrgustikuga valitsevad ka siin lainjad moreentasandikud. Erinevalt Pandiverest on Kesk-Eestis aluspõhjakivimid aga märksa paksema pinnakattelasundi all ning reljeef on tugevamini voorestatud. Reljeefi voorestatus tuleneb otseselt Pandivere kõrgustiku kui kunagise jäälahkmeala olemasolust. Kõrgustik takistas viimase jääaja lõpus liustike vaba pealetungi ning jaotas selle erinevateks jääkeelteks. Viimased liikusid kõrgustikust kummaltki poolt mööda: üks piki läänenõlva edelasse Pärnu lahe suunas ning teine piki idanõlva kagusse Peipsi nõkku. Nii kujunesid voored mandrijää kulutuse ja kuhje dünaamilises tasakaalus välja eelkõige Pandivere kõrgustikust edela ja kagu pool.
4
PINNAMOOD
Kesk-Eesti pinnamoes valitsevad lainjad moreentasandikud. Need on tekkinud mandrijää suhteliselt ühtlasel taandumisel, mille käigus settis jää sulamisel selle seest ning pealt liustikes sisaldunud purdmaterjal. Osa settematerjali on siia transporditud ka mandrijää pealetungi staadiumis jääkeelte all. Selle tunnistajateks on moreenis sisalduvate piklike veeriste kindel orientatsioon jää liikumise suunas. Kesk-Eesti moreen on reeglina lubjakiviveeriseid sisaldav saviliiv või liivsavi , mis on suhteliselt keeruka mineraalse ja keemilise koostisega ning sisaldab rohkesti savimineraale. Viimased tekivad moreenis olevate kivimiosakeste keemilise murenemise käigus ning sisaldavad taimedele kättesaadavaid mineraalseid toitaineid.
5
KLIIMAOLUD
Eestis on valdavad parasvöötme merelised ja mandrilised õhumassid. Kontinentaalse õhumassi esinemissagedus on seejuures suurem talve teises pooles , kevadel ja suve esimeses pooles. Talvel ja kevadel võivad aegajalt siia jõuda ka külmad ja kuivad arktilised õhumassid. Suvel võivad lõunatsüklonid erandkorras kaugele põhja vedada troopilist õhku.
Eesti-siseste temperatuurierinevuste peamiseks kujundajaks on Läänemeri. Talvisel ajal hoiab ta rannikualad palju soojemana kui sisemaa . Isotermid kulgevad sel ajal põhja-lõunasuunaliselt, nii et lääne pool on soojem ja ida pool külmem. Jaanuari keskmine õhutemperatuur Kesk- ja Ida-Eestis on vahemikus –6°...–7°C, samas kui Lääne-Eesti saarestikus on see –2°...–4°C. Rannikul on kõige külmemaks kuuks veebruar.
Kevadel soojeneb sisemaa märgatavalt kiiremini kui meri. Seetõttu jäävad rannikualad võrreldes ülejäänud Eestiga üha jahedamaks. Maikuu keskmine temperatuur erineb rohkem kui 3,5°C. Suvel hakkavad territoriaalsed erinevused kaduma, juuli keskmine temperatuur varieerub 16,0°C ja 17,4°C vahel. Kõige jahedamad alad asuvad kõrgustikel, kõige soojemad aga madala sisemere rannikul, näiteks Pärnus. Sügisel jahtub aga sisemaa tunduvalt kiiremini kui rannik ning talve edenedes õhutemperatuuri erinevused järjest suurenevad.
Aasta keskmine õhutemperatuur Eestis on vahemikus 4,3°C kuni 6,5°C, madalam kõrgustikel ja kõrgem saarte läänerannikul.
Aasta keskmine tuule kiirus on Eesti siseosades alla 4 m/s, avamere rannikul aga üle 6 m/s. Veelgi suuremad erinevused esinevad tormituulte sageduses. Kui sisemaal esineb tormituult (kiirusega üle 15 m/s) harva, vaid mõni kord aastas, siis avamere rannikul ja saartel on tormituuli keskmiselt 30–45 päeva.
Eesti paikneb niiske kliimaga vööndis, kus sademete hulk ületab summaarse auramise . Aasta keskmine suhteline õhuniiskus on 80–83%. Kõrgem on ta talvekuudel ja kõige madalam mais, keskmiselt 70%. Aasta keskmine sademete summa varieerub piirides 550–800 mm. Kõige madalam sademete hulk esineb reeglina rannikuvööndis. Eriti kuiv on seal kevadel ja suve esimesel poolel. Kõige sademeterohkemad piirkonnad paiknevad kõrgustikel ja läänerannikust 30–60 km kaugusel. Viimases vööndis sajab suhteliselt rohkem sügisel ja eeltalvel. Maksimaalne mõõdetud sademete aastasumma on olnud 1157 mm, kuusumma 351 mm ja ööpäeva summa 148 mm.
Lumikatet iseloomustab väga suur territoriaalne ja ajaline muutlikkus. Keskmine lumikatte kestus talve jooksul on Eestis 75–135 päeva
6
VEESTIK
Kesk-Eesti tasandiku suurim jõgi on Pärnu jõgi . Pärnu jõgi on Võhandu jõe järel Eesti pikkuselt teine jõgi (144 km). Pärnu jõe suurde jõgikonda kuulub umbes 16% Eesti pindalast. Jõgi saab alguse Pandivere kõrgustikult Roosna - Alliku allikaist (Roosna-Alliku Allikajärvest), voolab edalasse. Jõe ülemjooks asub Kesk-Eesti tasandikul, keskjooks Kõrvemaa lõunaosas ja Pärnu madalikul ning alamjooks Pärnu madalikul. Suubub üle 2 km pikkuste muulide vahelt Pärnu lahte . Parempoolsed lisajõed on (lähtest alates) Reopalu, Lintsi, Mädara, Käru, Vändra ja Sauga, vasakpoolsed lisajõed Vodja, Esna, Prandi , Aruküla, Navesti, Kurina ja Reiu .
Navesti jõgi on jõgi Eesti edelaosas. Navesti jõgi on Pärnu jõe veerohkeim lisajõgi (oma suudmes , ühinemiskohas, suuruselt umbes võrdväärne Pärnu jõega). Jõe pikkus 100 km, valgala 3000 km². Jõe ülemjooks paikneb Kesk-Eesti tasandikul, ühtlasi läbib ta kolme maakonda (Järva, Viljandi ja Pärnu maakond). Enne Ürgvõrtsjärve väljavoolu avanemist Peipsi järve oli Navesti jõgi Ürgvõrtsjärve väljavooluks.
Esna jõgi on jõgi Kesk-Eestis, üks Pärnu jõe ülemjooksul olevatest vasakpoolsetest lisajõgedest. Esna jõgi on 25 km pikk ja tema valgala on 241 km², jõgi voolab enamikus soisel alal ja vähese inimasustusega piirkonnas. Kaladest leidub jões jõeforelli, haugi , särge ja lutsu .
Võrtsjärve madalik on Eesti maastikurajoon. Madaliku pindala on 1747 km2 ja sellest üle kolmandiku (37,1%)on soostunud . Võrtsjärve madalik hõlmab selle keskmes oleva Võrtsjärve kaldalähedasi alasid ning põhja pool lõikub sügavalt mandrisse, piirnedes Kesk-Eesti lavatasandikuga. Võrtsjärve madaliku kujunemine algas Holotseeni algul ning see hõlmab suurt osa tollasest Suur-Võrtsjärvest. Maastikurajooni ilmestavad mitmed loogelised jõed, mille kallastel kasvab haruldane lammimets , samuti jääb siia Emajõe ülemjooks. Suhteliselt ühtlast reljeefi ilmestavad voorestikud.
Põltsamaa jõgi on jõgi Eestis, Pedja jõe parempoolne lisajõgi. Jõe pikkus on 135 km ja valgla 1310 km². Jõe lähe asub Tamsalu linnast 5,5 km ida pool ja suubub Pedja jõkke paremalt 4,3 km kaugusel selle suudmest, olles Pedja jõe suurim ja veerohkeim lisajõgi. Põltsamaa jõe ääres asub Põltsamaa linn. Põltsamaa jõgi on ainus jõgi Eestis, mis voolab 4 maakonna piires.
Pedja jõgi on Eesti pikkuselt neljas jõgi. Saab alguse Pandivere kõrgustikult, Simuna lähedalt ja suubub Emajõkke. Lähtest kuni Onga jõe suubumiseni tema nimi on Avanduse jõgi ja alates ühinemiskohast Põltsamaa jõega kuni Emajõkke suubumiseni kannab ka nime Pede jõgi. Pikkus 122 km, valgla 2710 km².Pedja suuremad lisajõed on Onga, Kaave, Pikknurme ja Umbusi jõgi.
Endla järv on 284,4 ha suur, asetsedes u 75 m kõrgusel merepinnast. Järve veetaset on korduvalt alandatud. Järve kaldad on enamikus mudased, turbased ja raskesti ligipääsetavad, ainult kirde pool on ka kõvemat kallast. Seal asub järve ulatuv poolsaar koos Juta kiviga. Endla järv on üks Eesti saarterohkemaid – seal on 34 saart Kaladest esineb järves särge, ahvenat, haugi ja linaskit, vähem säinast, kokre, kiiska, lutsu ja viidikat. Üks Eesti linnustikurikkamaid järvi.
7
MULD JA TAIMKATE
Moreeni peamised mehhaanilise koostise komponendid saviliiv ja liivsavi on hea veehoiuvõimega, mistõttu neil tekkinud mullad on suhteliselt hea veerezhiimiga ning kannatavad põuda harva. Nende kahe teguri toimel arenes siin varematel aegadel võrdlemisi liigirikas taimestik , mille all kujunesid leostunud ja leetjad mullad. Need tüsedad, soodsa niiskus- ja aeratsioonirezhiimiga, toitaineterikkad ning keskmise huumusesisaldusega mullad on osutunud Eesti oludes kõige produktiivsemateks põllumuldadeks. Sellest tulenevalt kuuluvad Kesk-Eesti tasandikud nagu Pandivere kõrgustikki Eesti kõige enam põllustatud maastike hulka. Viljakate kamar-karbonaatmuldadega põllualad hõlmavad sageli mitusada ruutkilomeetrit.Harva näeme moreenipinnasel kasvavaid kuusemetsi, rohumaad taanduvad peamiselt maastikurajooni madalamatele äärealadele. Suuremaid metsi kasvab üksnes Kesk-Eesti tasandiku ja Pärnu madaliku siirdealal Kabala ümbruses.
8
VAATAMISVÄÄRSUSED

• ENDLA LOODUSKAITSEALA
  

Endla looduskaitseala asub Kesk-Eestis, Põltsamaa ( Piibe ) jõe keskjooksul, Järva, Jõgeva ning Lääne-Viru maakonna piirimail.
Kaitseala , mille pindala on 10110 ha, moodustati 1985. aastal Eesti kesk- ja idaosale iseloomulike soode ja soosaarte ning Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate säilitamiseks. Kaitse all on ulatusliku Endla soostiku keskosa: kaheksa rabalaama, neid ümbritsevad siirdesood ja madalsood, märjad metsad , järved, ojad ja jõed, ning Norra- Oostriku -Võlingi allikad.
Rabade võlumaa Endla Looduskaitseala kuulub rahvusvahelise tähtsusega märgalade hulka. Siin hoitakse soid , märgi metsi, järvi, jõgesid ja allikaid. Selle ala võtmesõnaks on vesi. Inimasustuseta soo- ja metsaalad on elupaigaks enam kui 450 taimeliigile ning 180 linnuliigile. Kaitsealal võib kohata kotkaid ja kurgi , luiki ja väikseid laululinde.
Tähistatud matkarajad annavad külastajale võimaluse tutvuda erinevate metsakooslustega, puisniidu ja soodega, vaadelda linde ja õppida tundma taimi. Rajad osaliselt kattuvad, igaüks saab valida võimetekohase. Looduskaitseala idaosas on neli matkarada ja lääneosas üks. Mõned neist muutuvad märjal ajal raskesti läbitavaks, kummikud on märgalal peaaegu alati soositud. Kehtivaid piiranguid järgides on külastajal võimalik liikuda looduses ka väljaspool matkaradu, kuid igal ajal igale poole ei pääse.
*Inimesed ei ole oodatud Linnusaare reservaadis.
* Endla järv ja Sinijärv kuuluvad sihtkaitsevööndisse, kuhu minekuks on alati vaja looduskaitseala luba. Järvedele ei saa lindude pesitsemise ajal.
* Telkimiseks ja lõkke tegemiseks on lõkkealusega laagripaigad.
* Kaitseala külastamine eeldab loodushoidlikku mõtteviisi.

• PÕLTSAMAA ROOSIAED
  

Roosiaias kasvab üle 3000 roosiistiku ning erinevaid roosisorte on kollektsioonis kokku ligi 900 ( pargi -, põõsa-, roni -, mini-, teehübriid jpt).

• KIRNA MÕIS
  

Kirna mõis on paljudele inimestele nii Eestis, kui ka Euroopas tead kohana, kus abi saadud terviseprobleemidele. Sellele ravifenomenile on selgitust otsinud nii teadlased kui esoteerikud . Hästi tunnevad ennast seal igatahes enamus külalisi.

• KARL XII ISTUTATUD PÄRN
  

Suur pärn (ümbermõõt 4,29 ja kõrgus 25 m) kirikupargis on pärimuse järgi üks Karl XII istutatud kolmest pärnast.
9

• MUKRI RABA
  

* Mukri rabas asub 14 m körgune vaatetorn
* Rabasse viib laudtee
* Rabamätastelt saad marju korajata
Avatud ööpäevaringselt. Mukri raba külastamine on tasuta.
10
KASUTATUD ALLIKAD
„Eesti maastikud,“ Tallinn , Eesti Raamat , 1984
http://sigrid-mallene.blogspot.com/2009/04/opime-veel-eesti-kaarti.html
http://www.estonica.org/et/Loodus/Kesk-Eesti_voored_ja_tasandikud/Tasandikud_ja_voorestikud/
http://www.estonica.org/et/Loodus/Asend_ja_looduslikud_tingimused/Kliima/
http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rnu_j%C3%B5g i
http://www.turismiweb.ee/ee/category/Looduslikud%20vaatamisväärsused/263/?maakond=0&linn=0&saar=0®ioon=9&x=4&y=11
http://et.wikipedia.org/wiki/Endla_j%C3%A4rv
http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rnu_j%C3%B5g i
http://et.wikipedia.org/wiki/Pedja_j%C3%B5g i
http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5ltsamaa_j%C3%B5g i
http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5rtsj%C3%A4rve_madalik
http://et.wikipedia.org/wiki/Esna_j%C3%B5g i
http://et.wikipedia.org/wiki/Navesti_j%C3%B5g i
12
LISA

• ENDLA LOODUSKAITSEALA
  

• KIRNA MÕIS
  

• KARL XII ISTUTATUD PÄRN
  

• MUKRI RABA
  

• PÕLTSAMAA ROOSIAED
  

11