Kesk Eesti tasandik (1)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

36

ppt

Jõgevamaa

moreenküngastel(suurematel üle 10m) ja Põltsamaa jõe orus. · Piirkonnas kaevandatakse lubjakivi, kruusa ja turvast. · Tähtsaim maavara on lubjakivi, mida kaevandatakse Rõstlas (AS Graniit). Paasi kasutatakse killustiku tootmiseks. Jätkates praegust kaevandamistempot, ammendub Rõstla karjäär 10-12 aasta pärast. · Umbusi savi leiukoha teadaolevad varud on 10 milj m3. Savikihi paksus on 3,5 m.  Siluri ajastu · Siluris asus Eesti ala ekvaatori lähedal ja seetõttu oli merevesi soe ning keskkond soodne korallriffide tekkeks. Siluri kivimitest võib leida palju kivistunud koralle. Ladestunud setteist kujunesid lubjakivid, dolomiidid, merglid ja savid. Siluri ladestu lubjakivi ja dolomiiti kasutatakse ehitusmaterjalide tootmisel, ehitus- ja dekoratiivkivina, lubjapõletamiseks, killustiku tootmiseks ja mõningal määral klaasitööstuses. · Põltsamaa valla mullastik kuulub Eesti Vabariigi viljakaimate

Geograafia

9

odt

Põltsamaa ja pedja jõed

Rikkalik ja erakordselt mitmekesine (18 liiki) oli kalastik lõigus allpool Puurmani paisus. Vähearvukalt leidus särge, arvukalt lepamaim ja viidikat ning võrdlemisi arvukalt haugi. Jüriküla ja Utsali lõigus oli kalastik koosseisult üsna mitmekesine (9 ja 10 liiki) ning kalarohkus keskmine. Pedja jõgi Kirnal Foto: 25.05.2001 Uudo Timm Kasutatud kirjandus Joonuks, Helmut. Pedja Jõgi. Tallinn 1975 Järvekülg, Arvi. Eesti jõed. Tartu, 2001 Alam-Pedja looduskaitseala (2012) [http://et.wikipedia.org/wiki/Alam- Pedja_looduskaitseala] Pedja jõgi (2011) [http://et.wikipedia.org/wiki/Pedja_jõgi] Pedja jõgi[http://kalakoht.ee/veekogu/pedja-jogi/]

Eesti loodus- ja majandusgeograafia

22

docx

VILJANDIMAA MAASTIK JA SELLE KUJUNEMINE

aastat tagasi. Selle all lasuvad Siluri kivimid, mis tekkisid ~442 milj aastat tagasi. Seal leidub lubjakivi ja dolomiiti. Siluri all on Ordoviitsiumi kivimid, mis tekkisid ~495 milj aastat tagasi. Seal leidub liivakivisid, fosforiiti, põlevkivi ja lubjakivi. Selle all on omakorda Kambriumi kivimid, mis tekkisid ~544 milj aastat tagasi. Seal leidub sinisavi, liivakivi ja fosforiiti.(vaata ka Joonis 1) 4  Eesti geoloogiline kaart- Joonis1 5 PINNAKATE Pinnakatteks nimetatakse kõige nooremaid ja kõige pealmisi, veel pudedaid setteid, mis on kujunenud viimase paari miljoni aasta jooksul. Harilikult koosneb pinnakate vanemate kivimite murenenud pealmisest kihist. Eestis on pinnakatte kujunemises olulist rolli etendanud mandrijää, mis viis suure osa varasemast murendmaterjalist minema või paigutas seda ümber ning tõi uut materjali asemele.

Eesti loodusgeograafia

3

odt

Pärnu jõgi

Pärnu jõgi Paiknemine Pärnu jõgi saab alguse Pandivere kõrgustikult Roosna-Alliku allikaist ning voolab edelasse. Jõe ülemjooks asub Kesk-Eesti tasandikul, keskjooks Kõrvemaa lõunaosas ja Pärnu madalikul ning alamjooks Pärnu madalikul.Jõgi suubub üle 2 km pikkuste muulide vahelt Pärnu lahte ning kuulub liivi lahe vesikonda. Suurus Pärnu Jõgi on Eesti üks suurimaid jõgesid. Jõe pikkuseks on 144 km, langus on 76,2 m, lang on 0,53 m/km ning valgala pindala on 6920 km². Selle jõgikond katab umbes kuuendiku Eesti pindlast. Aluspind Alamjooksul voolab jõgi Devoni liivakivi- ja Siluri paasaluspõhja piiri lähedal, enamasti moreeni-, savi- ja liivakuhjatistes. Jõeorg on seal üldiselt laiem ja sügavam ning kive ja kärestikke on jõesängis kohati Pärnu jõe ülemjooksul

Geograafia

8

doc

Pärnu jõgi referaat

Laupal, Rael, Samlikul, Kurgjal, 2 veskit Vihtras, Levil, Asvles ja 2 veskit Oorekülas. Puupapivabriku paisud olid Tori-Jõesuus (Päästalas), ehitatud Jändjas ja Suurejõel ning kalevivabriku pais Sindis. Tänapäeval on säilinud jõepaisud Tarbjas, Jändjas, Kurgjal ja Sindis. Suurejõe, Vihtra, Levi ja Oore-Virula veskipaisud on lagunenud kärestikeks. 4 Elustik Pärnu jõgi on Eesti üks liigirikkama kalastikuga ja kalarohkemaid jõgesid. Kokku on teada 30 kalaliigi ja kahe sõõrsuuliigi(merisutt ja jõesilm) leidumise koht. Jõeosades on ökoloogilised tingimused ja kalastiku koosseis oluliselt erinevad. Pärnu jõe valdavalt külma- ja jahedaveeline ülemjooks on üsna liigivaese kalastikuga. Edasi allavoolu kalaliikide arv suureneb ja saavutab maksimumi alamjooksu alumises osas Sindi paisust alamal, kus on üsna arvukalt siirde- ja poolsiirdekalu

Geograafia

4

docx

Siseveed, mullad

(järved, tiigid, jõed, ojad), ajutised veekogud (karstiojad ja ­järved) ning sademe- ja lumesulamisvesi Veebilass ­vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas. Valgla ­ vesikond, maa-ala, millest suur veekogu ja selle osa saab vee; jaguneb maapealseks ja maa-aluseks, mille piirid ei tavatse kokku langeda Jõe langus ­ jõe veetaseme keskmine langus meetrites /km SISEVEED Siseveed koosnevad nii põhja- kui ka pinnaveest ja on tihedalt seotud geograafilise asendi, kliima ja pinnaehitusega. Eesti asub parasvöötme niiske kliimaga alal, kus sademete hulk ületab aurumise. Põhiline osa juurdetulevast veest on sademetevesi, pisut lisandub ka naaberalade juurdevoolu vett. JÕED Eesti jõed kuuluvad kolme ­ Soome lahe, Väinamere ja Liivi lahe ning Peipsi järve ­ vesikonda. Pandivere kõrgustikust saavad alguse nii Soome lahte kui ka Peipsi järve ning Liivi lahte suubuvad jõed. Kõige rohkem on jõgesid Peipsi järve vesikonnas ja kõige vähem Soome lahe vesikonnas

Geograafia

57

doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandinaavia kui saarena, mõned suuremad Läänemerre suubuvad jõed. Ptolemaiose kaardil on Euroopa äratuntav. Pytheas (tegutses) Massaliast (Marseille) sõitis Põhja-Euroopasse ja jättis kirjeldused sellest. Lennart Meri raamatus sõitis Pytheas sinna Läänemerre sisse. 325 eKr reisis Pytheas Põhja- Euroopasse, kus uuris osa Suurbritanniast, jõudis Läänemerele ja kirjeldas esimesena maad, mida kutsuti Thuleks (?!).

Eesti loodusgeograafia

16

doc

Suure Jaani kirik

..................... 13 Muud seotud objektid............................................................................................... 13 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................... 16 2 Sissejuhatus Endla looduskaitseala ­ Järvamaa piirides asuvad Norra - Oostriku allikate ala peetakse kogu Eesti veerohkeimaks lättepiirkonnaks (2,1 miljonit liitrit tunnis). Inimtegevusest puutumata alal on rikkalikult erineva lehtrisuuruse, sügavuse ja vooluhulgaga allikaid. Eesti Maaturism. Endla Looduskaitseala [http://www.maaturism.ee/index.php?id=tasub-vaadata&sid=37]10.10.10 Ala on rikas ka kaitsealuste liike ja nende elupaikade poolest, samuti on see ala olnud läbi aegade hea paik teadustööde ja uuringute läbiviimiseks. Ökosüsteemide mitmekesisus on alal väga olulise tähtusega

Söötmisõpetus

Meedia

Kommentaarid (1)