Vastus leiad õppematerjalist: "Tõde ja õigus"

"Tõde ja õigus" (20)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millisena nägi Andres oma unistuste Vargam äed aga milline see tegelikult oli ?
Millised asjaolud takistasid unistusi teostumast?
Kellel mõisteti õigus neil kordadel ?
Milline oli tegelik t õde ?
Miks Krõõt suri ?
Kummas perekonnas M äe Andrese või Oru Pearu omas sina elaksid ?
Kuhugi elus jõuda ?

Tõde ja õigus

Iseloomusta Mäe Andrest ja Oru Pearut. Leia näiteid nende nii headest kui halbadest iseloomuomadustest. Võrdle neid ka kui peremehi .
Mäe Andres oli vaikne ning tõsine töömees. Ta oli pika meelega ja kannatlik . Hinges oli Andres hea mees, kuid tema viga seisnes selles, et ta ei osanud oma tundeid välja näidata. Raamatu alguses ta toetas oma naist rasketel hetkedel, aga mida raskemaks elu läks, seda rohkem ta oma töömehe maailma kapseldus.
Oru Pearu oli ka hinges hea mees, kuid ta oli väga kange iseloomuga .
Ta tahtis, et talle alati õigus jääks. Samas püüdis ta elus kergemalt hakkama saada. Talle meeldis kõrtsus praalimas käia ja ta ei kannatanud kui talle tema arvamustes õigust ei jäänud.
Peremeestena hoolisid mehed mõlemad oma talukohtadest.Teose algul oli Andrese talukoht teise peremehepoolt unarusse jäätud ja kõik oli ligadi –logadi, aga meest see ei heidutanud, ta alustas oma eluaegset võitlust maaga, et tema talu kord õitsele lööks.
Pearu talu oli palju paremas korras, ta oli seal oma perega juba pikemat aega elanud ka. Pearu maad olid palju viljakamad. Seda seetõttu, et tema maa oli kuivemal alal.

Millisena nägi Andres oma unistuste Vargamäed, aga milline see tegelikult oli ? Millised asjaolud takistasid unistusi teostumast?
Andres nägi oma unistustes Vargamäed viljakana. Et tema talu saab ükskord korda, majad suuremad ja heledamate tubadega. Ta lootis, et maa hakkab korralikult kandma ning kariloomadele saavad korralikud karjamaad. Tegelikkuses aga jagus tööd seal mitmele põlvele. Ta rassis küll päevade viisi tööd teha, aga tundus nagu poleks seal suurt midagi muutunud. Unistuste täitumist segasid asjaolud, et tööjõudu oli vähe, peresse ei sündinud algul ühtegi poega , kes oleks isale mehemoodi abiks olnud. Samas oli üks põhjus selles, et naabertalu peremees Pearu neid ikka ja jälle oma võimuga kiusas. Ta tahis nende maid endale ja püüdis uustulnukaid sealt välja süüa, nagu ta oli seda teinud ka eelmise peremehega.

Too näiteid, miks ja kuidas otsisid Andres ja Pearu õigust kohtustning kõrtsist. Kellel mõisteti õigus neil kordadel ? Milline oli tegelik tõde ?
Üks suuremaid probleeme, mille pärast kaks meest kohut käisid, oli karjamaade kuivenduseks kahasse kaevatud kraav . Kuna kraav asus rohkem Pearu maal, siis arvas mees sellele ka enam õigust olevat.
Kord läksid mehed kohtusse selle pärast, et Pearu Mäe pere koera maha lasi. Koera süü seisnes selles, et ta karjapoisi kaitseks alati välja astus kui Pearu teda kimbutas. Siis püüdis Andres kohtus õigust leida. Karjapoiss rääkis, et koer tema kaitseks välja läks, aga Pearu väitis, et koer oli tema maadel tedrepoegi taga ajanud. Nii oli kohtus peremehe sõna karjapoisi oma vastu ja kohus andis õiguse peremehele.
Veel käisid mehed kord pikalt kohtu vahet siis, kui Pearu koer jõulude ajal Andresele tuppa ronis, ja peremees koera seepeale vaeseomaks peksis. Sellel korral jäi aga Andres kohu ees õigeks, mis aga ei meeldinud sugugi Pearule.
Kõrtsis tekkis tavaliselt nägelemine sellest, et Pearu purjus peaga praalima ja ärplema kippus. Andres aga lõõpis Pearut niisama. Pearule aga ei meeldinud mitte sugugi kui ta teiste ees naeruks tehti.

Iseloomusta Vargamäe naistegelasi: Krõõta, Marit ja tütreid. Miks Krõõt suri ? Kas Andres tegi õieti, et kutsus Mari pärast Krõõda surma perenaiseks ?
Krõõt oli võrreldes tavalise talunaisega kleenuke, aga töökas ja tragi. Ta sai kõigega hakkama, kuigi oli väga raskeid aegu. Kui ta laste kõrvalt ei saanud väljamaale tööle minna, siis tegi ta kodus palju tööd ära. Kuna esialgu perre vaid tütreid sündis,aga Andres väga poega tahtis, siis oli mees kodus suhteliselt kalk ning see muutis Krõõta järjest kurvemaks. Tahtis ju temagi mehele poega sünnitada, aga looduse vastu ei saa.
Mari oli alguses väga lõbus ja naerusuine tüdruk. Aga ei jätnud aeg ja kurvad sündmused tedagi puudutamata. Kõik see aga muutis temagi kurvaks ja enesesüüdistus mehe poomise pärast pani hingele pitseri peale. Lõpuks oli ka tema kurb ja alati tõsine. Mis alguses Andrest tema juures võlus, kadus perenaiseks saamisega .
Tüdrukud olid alguses lapsed nagu lapsed ikka, aitasid kergemaid töid majapidamises ära teha. Kui tüdrukud sirgusid, kasvasid neist väga töökad, lahtiste kätega noorikud. Oli taas aeg kus Vargamäel oli üle pika aja taas naeru kuulda. Raamat iseloomustab Liisit tüdrukuna kes on isa iseloomu ja välimusega aga ema häälega, Maretil aga on ema silmad .
Krõõt suri oma neljandat last, poega Andrest, sünnitades. Aga ma arvan et surma põhjusteks võib veel lugeda rasket elu ja karmi tööd, mis oli noore naise lihtsalt ära väsitanud.
Ma arvan, peale Krõõda surma Mari kutsumine perenaiseks oli ühtepidi viga, aga lapsed vajasid ema ja kuna Mari oli seal alati toeks olnud, siis pean seda loogiliseks asjade käiguks. Mari oli küll abielus, aga kui ta nägi, et lapsed vajasid teda ja tema sai olla ammeks väikesele Andresele, siis hakkas ta tihti üleval talus viibima, et seal abiks olla ja hiljem jättiski elu keerdkäik ta sinna. Ma arvan, et kui naine on ühe lapse oma rinnal üles kasvatanud, siis kasvab see suhteliselt tugevalt hinge külge ja mida aeg edasi, seda raskem oli tal lapsi jätta. Emasüda on ju siiski emasüda.

Iseloomusta Krõõda poega noort Andrest ja Indrekut. Mida nemad õigusest arvasid(näiteks vareste ja raudkullide lugu) ? Miks lapsed ei tahtnud Vargamäele jääda ?
Andres kasvas isa sarnane. Tugev ja asjalik . Indrek seevastu oli õrnem, kehalt kiitsakam ja talle meeldis rohkem unistada .Indrek oli ka vastupidiselt noorele Andresele hästi õrna hingega. Andres tegi asjad selgeks jõuga, kui nõust kippus väheseks jääma. Andres arvas, et sellel kellel on suurem jõud, on ka suurem õigus. Tihtipeale rakendas ta elus seda arvamist ja näitas oma vastasele koha kätte jõuga, kui mõistusest puudu jäi. Tihti pidas andres ennast teistest paremaks.
Vargamäele ei jäänud lapsed seetõttu, et elu seal oli väga raske, isa oli karm ja oma arvamustes kinni. Tüdrukud läksid mehele, poisid, kes sõjaväkke, kes kooli. Lapsed tahtsid maailma näha ka kaugemalt kui vaid Vargamäelt.

Milliseid probleeme illustreerivad järgmised tsitaadid:
Algas töö, algas eluaegne töö,algas töö, millest pidi jätkuma isegi tulevastele põlvedele.
Probleemi sisuks oli see, et Vargamäel oli nii palju tööd, et seda üks inimpõlv ei suutnud ära teha. Talus oli väga palju tööd. Vana Andres rassis küll sulastega päevast päeva tööd teha, aga see ei lõppenud kunagi.
Kui Pearu õigusest rääkis – ja Pearu rääkis õigusest samuti kui tema üleaednegi, ainult tõest oli tal pisut tume arusaamine -, siis mõtles ta ikka seda mänguõigust.
Pearu oli kange mees ja talle meeldis kui talle asjades õigus jäi. Ta valetas ja vassis, et oma tahtmist saada. Ta oli valmis mitmeid kordi kohtuvahet käia, peasi kui ta oma tahtmist saab.
„Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus,” ütles isa. „Sina oled seda teinud jaminu ema tegi ka, ega ta muidu nii vara surnud; aga armastust ei tulnd. Teda pole tänapäevani Vargamäel.”
Lapsed tahtsid Vargamäelt ära minna, sest nii tundus olema kergem. Vana andres aga tahtis, et lapsed sinna jääks, või siis vähemalt tagasi tuleks. Aga noorele Andresele ei meeldinud mõte sellest, et ta oma noore elu sinna soode vahele matma peaks. Vana andres arvas ikka, et tööd tehes tuleb ka armastus, aga poja arvates polnud seda niinimetatud armastust sinna ka aastate jooksul tulnud.Kuigi noor Andres oli isa moodi tugev ja töökas poiss, ahvatles teda võimalus mujalt kergemat leiba teenida.

Kummas perekonnas – Mäe Andrese või Oru Pearu omas - sina elaksid ? Miks ?
Tahaks hirmsasti öelda, et mina tahaks elada Mäe Andrese peres, aga siis ma valetaks. Ma arvan, et kui mul ainult kahe pere vahel valida oleks, siis pigem elaks ma Oru pearu peres, sest nende elu tundus raamatu järgi palju kergem, vähemalt laste oma.

„Avalikus kirjas kirjanik A. H. Tammsaarele” kõneleb kirjanik( Tammsaare ise ) matsist ja vurlest. Püüa iseloomustada matsi ja vurlet enne tutvumist Tammsaare seisukohtadega ja pärast. Kõrvuta kummagi väärtusi, tõekspidamisi, suhtumist töösse, kodumaasse, traditsioonidesse. Kas sa oleksid Tammsaare seisukohtadega nõus ? Põhjenda ! Keda võib pidada tänapäeva matsiks ja vurleks ?
Mats – tahumatu maamees, ta ei pööra eriti tähelepanu teiste arvamusele. Ta teeb seda, mida ta arvab enese jaoks õige olema. Mats avaldab alati oma arvamust, ega mõtle eriti,kus või mida öelda. Ta räägib labaset, ning ei kontrolli kuigi palju oma emotsioone. Ta ropendab, kui selleks tuju. Mats pole korralikku õpetust saanud.
Vurle - mina pean vurleks linnainimest. Inimest kellele meeldib mugavus. Ta käib kaasas moega . Ta hoolitseb enda eest väga. Talle läheb väga korda inimeste arvamus tema kohta. Ta on haritud, aga samas ehk isegi üleolev .
Tammsaare peab matsiks inimest, kes on hästi kõvasti kinni traditsioonides . Tema meelest on mats inimene, kes on oma püsima jäämiseks pidanud olema hästi visa ning kannatlik. Ma arvan, et ka tema räägib matsist kui maarahvast, kes ihu ja hingega maas kinni.
Vurlena näeb ka tema rohkem inimest, kes elab pigem linnas. Inimest, kes on alati valmis kaasa minema kõige uuega. Tal pole traditsioone. Ta sättib ennast elama selle järgi, kuidas talle kasulikum on . Vurle pole Tammsaare meelest kuigi ustav.
Nagu ma enne juba ütlesin, pean mina matsiks pigem tahumatut inimest maalt ja vurleks inimest linnast, aga ma
ei arva , et vurle oleks hoolimatu, vähemalt mitte tänapäeval. Kui palju on üldse tänapäeval inimesi,kes ei igatseks paremat elu ? Ma arvan, et sellest ajast, kui Tammsaare oma matsist ja vurlest kõneles, on tänapäevaga võrreldes palju asju muutunud. Eks ikka saab tänapäeval ka öelda et näe kus mats ja näe kus vurle, aga tänapäeva inimesed on kõik harjunud elama mugavamat elu, isegi siis kui ta maal elab ja oma trsditsioonidest kinni peab. Tänapäeval on ka haridusel suur osatähtsus meie elul , ning see tagab ehk matslikuse kadumise.

„Tõe ja õiguse” I köidet võib filosoofilises planis võtta kui inimese võitlust maaga. Andres tahtis luua ideaalse Vargamäe, kuid teose lõpus pole ta oma eesmärki saavutanud, lapsed ei taha tema tööd jätkata ning ta ei ela paremini kui Pearu, kes on kogu elu muretult mööda saatnud. Kumb elas õigemini Sinu arvates, kas Andres või Pearu ? Miks ? Mida võib öelda inimese pingutuste kohta kuhugi elus jõuda ? Kas polegi vaja pingutada ?
Ma arvan, et Andres elas õigemini, sest ta püüdis oma perele head elu tagada ausa tööga. Ta püüdis oma lastest kasvatada ausad ja töökad inimesed. Ta oli küll suhteliselt karmi moega, aga hing oli tal hea ja ta hoolis oma lastest ja nende tulevikust väga.
Inimese pingutuste kohta võin ma öelda, et kui inimene tahab elus edasi jõuda, siis peab ta pingutama. Ma võin omadest kogemustest öelda, et kui ma aru sain, et ma ei taha enam kodus istuda,siis võttis see suhteliselt kaua aega ja nõudis tugevat pingutust, et uuesti kooli minna. Aga ma tean et kui ma nüüd poleks ennast tagant utsitanud siis olekski ma koju istuma jäänud ja ma poleks elus kuhugi jõudnud. Ma arvan, et nüüd on mu väljavaated elus edasi jõudmiseks palju paremad.

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 631 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

631 laadimist Kokku alla laetud

20 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

arcelly Õppematerjali autor

Küsimustele vastamine tõe ja õiguse kohta

tõde ja õigus

Sarnased õppematerjalid

doc

Tõde ja õigus I osa

A.H.Tammsaare ,, Tõde ja õigus I ,, See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Ühel õhtul, kui päike oli loojumas, läksid Vargamäe poole Andres Paas ning tema vastne naine Krõõt. Vargamäest sai nende uus kodu. Vargamäel oli hulganisti soid ning rabasid, üldse oli seal kuidagi vesine. Mäe Andres aga oli kange mees ning just eriti töös, sest selles ei andnud ta armu ei endale ega ka teistele. Vargamäe saunas elas Sauna Madis oma eidega, kes oli suur lobamokk ning ei suutnud oma

Kirjandus

doc

"Tõde ja õigus" - kokkuvõte

iseloomustab puhtakujuline külarealism. Tammsaare on sündinud aastal 1878 ja surnud 1940 ning "Tõde ja õigus" on kirjaniku üks tähtsamaid teoseid. Raamatu aine on võetud autori vanematekodust ja elust. Jutt käib kahest perekonnast, naabertalude elanikest, kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööle ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Raamatu üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus. Eespere Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures tajudes, et hoolimata pingutustest jääb õigus ikka Tagapere Pearule. Andres mõistab, et võitlus maaga kestab tegelikult igavesti ning annab heal juhul tulemuseks vaid viigi. Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 ning tegevuspaikadeks on Vargamäe Oru ja Mäe talu ning külakõrts. Kõige mannetumana näidatakse Mäe talu valdusi, kuna need on liigniiskes ja vajavad alguses tugevat ülestöötamist

Kirjandus

odt

A.H.Tammsaare „Tõde ja õigus“ I osa

A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" I osa 1. Kirjuta maad mis kuulus Vargamäe Andrese talu juurde. Missugune oli see maa alguses ja kuidas Andres seda muutis? Maa oli alguses täielikult soine ja vesine, loomad jäid sinna pidevalt kinni. Põldude all oli samuti väga palju kive, mis lõhkusid Andrese tööriistu, nad korjasid neid väga palju kuid igal aastal ilmusid uued kivid nähtavale. Andres tahtis teha sinna põllu, millel kasvaks hästi vili ja soovis kraave kaevata, et vesi jõkke suunata. Ta plaanis ehitada korraliku talu, et ta naisel ja tulevastel lastel oleks seal hea elada. 2. Kirjelda ostetud taluhoonete seisukorda. Need hooned vajasid väga palju remonti. Endine peremees ei kandnud nende eest erilist hoolt. 3. Iseloomusta Andrest (välimus, päritolu, suhted abikaasaga, suhted Pearuga, suhted lastega, suhted tõe ja õigusega). Andres on väga töökas, sihikindel ja tugev mees - ilma nende omadusteta poleks ta suutn

Kirjandus

docx

Tõde ja õigus I osa, põhjalikud märkmed

pererahvale sündmusest rääkida, Andres ja Matu läksid laipa otsima, aga Pearu oli selle oma maale vedanud, käskides see nüüd teistel ära viia, Andres keeldus ja mindi sõnadega tülli - Sündmuse tagajärjeks oli Vargamäe naabrite esimene kohtuskäimine, kus Andres nõudis kahjutasu oma koera eest ja karistust tapjale, Pearu aga valuraha hammustuste eest ja tedrepoegade maha murdmise eest - Andres oli löödud, sest ei suutnud tõde jalule seada, kohus uskus pigem Pearut kui karjast, Andres kahetses, et oli ainult tõtt rääkinud, Andres hakkas kättemaksu hauduma - Matu võttis uue ja suurema koera - Naabrid hoidsid oma loomi, et need teise maa peale ei satuks, kuid Pearu karjasel see ühel korral ei õnnestunud ja nii pidi Oru Pearu Andresele kahjutasu maksma - Pearu ehitas uue tammi, Andres läks kohtusse, et see asja vaatama tuleks, tuligi, kuid Matu

Kirjandus

docx

"Tõde ja õigus" kokkuvõte

Kirjandus

rtf

Tõde ja õigus

arvanud. Krõõda surm vajutas hingele pitseri, pärastised sündmused vaid süvendasid seda. Lohutust polnud kusagilt leida, sest see, mida ta oli lootnud Marilt, seda ei saanud, sest tolle hinge piinas Jussi surm. Ei jäänud muud üle, kui pöördus ikka sagedamini pühakirja lugemisele. Kuna ta ilmas ei leidnud otsitavat õigust, pidi seda andma vähemalt tulevane elu; seal pidi Andrese õigus särama kui päike.Teine põhjus piibli juurde pöördumiseks oli kahtlus: Andres kahtles mõnikord oma õiguses, oma õiguse mõistmises. Kõneles jumalaga, sest kellegi teisega polnud seda teha. Tundis end üksildasena: lapsed alles noored, naine hingeliselt võõras. Piibli luges ta som tühjaks, sest ikka enam ja enam muutus see raamat talle mite hingekosutuseks, vaid omakasulikuks õiguse-raamatuks. Kõdunes, seest ja väljast korraga. Ei tahtnud Liisi

Kirjandus

doc

Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus" kokkuvõte ptk kaupa

Valtuga karja läks, oli naaber taas kraavikaldal. Algas tagaajamine, mille käigus Pearu koera maha lasi. Mõlemad olid juhtunust sokis. Peale toibumist jooksis poiss kohe Andresele juhtunust rääkima. Koos tuldigi sündmuspaigale, kuid koera enam polnud. Pearu oli laiba oma maale vedanud ning valetas nüüd, et koer oli tema maa peal tedre poegi püüdnud ning tallegi kallale läinud. Juhtunu tõttu käisid naabrid ka esimest korda kohut. Paraku ei õnnestunud tõde austaval Andresel võita. Järgimse kohtuskäigu põhjuseks oli Pearu loomade pääsemine Andrese maale, kus nad ädalat sõid. Pearu alustas taas tammiga naabri kiusamist. Kui kohtunik loomade tekitatud kahju tuli vaatama, oli Mart jõudnud just tammi ära lõhkuda. Seega jäi Pearu jälle võidumeheks. Andres pani Madise taas uut kraavi kaevama. XVI Jussil ja Mril sündis poeg. Mari muretses, et pojal samasugused jalad ei olek nagu Jussil. Krõõdal sündis kolmas tütar

Kirjandus