Lääne-Eesti madalik (0)

Eesti Maaülikool
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Merili Sulg , Marianne Männistö
LÄÄNE-EESTI MADALIK
Juhendaja lektor Are Kaasik
Tartu 2009

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
1. Geograafiline ülevaade 4
1.2 Pinnavormid 4
1.3 Rannajoon ja rannikualad 4
2. Kiima 5
Tuul Virtsus 1961-1990 5
3. Vetevõrk 6
4. Mullastik 6
5. Taimestik 7
6. Loomastik 8
7. Inimmõjud 9
9
7.1 Hinnang piirkonn a loodus-ja maastikuväärtustele 9
7.2 Loodusressursid ja nende kasutuspotensiaal 10
8. Kultuur 10
Kasutatud kirjandus 12

Sissejuhatus

Lääne-Eesti on mitmekesiste loodus-ja kultuuriväärtuste piirkond mere ääres. Skandinaavia rahvad on siia jätnud oma jälje.Lääne-Eesti madalik on mitu tuhat aastat noorem kui Kõrg-Eesti. Maakoor kerkib sajandi jooksul mõnekümne sentimeetri võrra. Maakerge on suurim Eesti looderannikul, ulatudes kuni 3 mm-ni aastas - nii saavad lahtedest ajapikku rannikujärved, järvedest madalsood , mudapaljanditest rannaniidud, karidest laiud ja laidudest poolsaared . Lääne-Eesti on oma olemuselt muutlik.

1. Geograafiline ülevaade

Lääne-Eesti madalikku kutsutakse ka Mereäärne maa – Terra Maritima – mis oli Henriku Liivimaa kroonika andmeil Muinas-Eesti maakond ( Estonica , 2009).
See, Eesti maastikurajoonidest kõige suurem ning mitmekeseisemate loodusoludega piirkond, hõlmab 13,3 % Eesti territooriumist (Joonis 1). Rannajoone pikkuseks on 510 km. Madaliku keskosas asub katkendlik Lääne-Eesti klindi paekõvikuline ahelik ( Arold , 2005)
Lääne-Eesti madalikule on iseloomulik mitmekesine loodus: ranna- ja puisniidud ( Puistu , Laelatu ) niidud-kadastikud, nõmme- ja salumetsad ning ulatuslikud sood. Üsna laialt on levinud lood (loopealsed), millel paasaluspõhi ulatub maapinna lähedale, kus kasvab tihti ka kadastikke. Tähtsamad kaitsealad on Matsalu , Suursoo , Silma ja Avaste ning Natuura alad (Estonica, 2009)

1.2 Pinnavormid

Üldiselt on Lääne-Eesti madalik suhteliselt tasane, nagu ütleb nimigi. Silmapaisvamad pinnavormid on mandrijää servakuhjatised-otsamoreenid ningvallseljakud, näiteks Risti-Palivere seljak , Risti-Palivere-Ridala-Puise otsamoreen. Risti-Palivere seljandikul asub ka Läänemaa kõrgeim punkt – Pikajala mägi (50,6 m) (Arold, 2005).

• Haapsalu linn asub kahel kagu-loode suunalisel paralleelsel oosil, mille kujundasid jääsulamisveed jääaja lõpul.
  
• Lihula maalinn on rajatud kümnekonna meetri kõrgusele Siluri ajastu klindisaarele(Arold,2005)
  
• Salevere salumägi on ka siluriaegne klindisaar, mis tekkis 5000-6000 aastat tagasi. Selle kõrguseks on kuni 5m.
  
• Kuijõe barr on 10 km pikkune kaarjas rannavall
  

Joonis 1. Lääne-Eesti madalik mis kujunes 8000-4000 aastat tagasi (Estonica, 2009)

1.3 Rannajoon ja rannikualad

8000 aastat tagasi, kui Eestis juba inimesed elasid, oli Lääne-Eesti veel vee all. 4000 aastaga kerkis merest Saaremaa, Hiiumaa ning Muhu, kuid Virtsu ja Haapsalu olid endiselt u 8m sügavuse vee all. Alles meie ajaarvamise algul, u 2000 a tagasi omandas Eesti rannikuala tänapäevasele sarnased kontuurid.
Siinsed rannad on madalad, valdavalt kivised moreenrannad, kuid leidub ka klibu-, kruusa - ja liivarandu. Rannajärsakuid või astanguid näeme veel Noarootsi lääneküljel Ramsi neemel, Haapsalu lähedal Pullapääl ning Suure-Väina ääres Uisu rannas (Uisu pank).
Rannikut iseloomustab nii lahtede kui ka saarte rohkus . Suuremad lahed on Haapsalu ja Matsalu, mis ligi 10 km pikkuselt tungivad maismaasse. Väiksemad lahed sirutuvad loodest kagusse, näidates kunagist mandrijää liikumise suunda.
Rannikut kujundab ümber ka kevadeti kaldale kuhjuv ajujää, mis lihvib kaldakivimeid (Arold, 2005)

2. Kiima

Kuna Läänemeri on kliimaolude suurim põhjustaja Eestis, on Lääne-Eestis temperatuuri kõikumised väiksemad kui sisemaal ning kliima pehmem, sellepärast, et meri jahtub ja soojeneb aeglasemalt kui õhk (Joonis 2).
Üldine vegetatsiooniperiood , s.o ööpäeva keskmine õhutemperatuur on püsivalt üle 5 kraadi Eestis keskmiselt 170 - 180 päeva; mai algusest septembri lõpuni. Vegetatsiooniperiood on nihkunud tavalisest varasemale ajale ( EMHI , 2009)
Temeratuur Virtusus aastatel 1961-1990 EMHI andmete kohaselt:

• Keskmine temp 5,7 °C
  
• Kesk. max 8,8° C
  
• Kesk. min 2,9° C
  
• Absoluutne max 32,8° C
  
• Absoluutne miinimum -33,7° C
  

Tuul Virtsus 1961-1990

• Aasta keskmine 4,4 m/s
  
• Eesti keskmine 4,3 m/s
  
• Maks 34 m/s
  

Sademed Virtsus 1961-1990

• Keskmine 627 mm
  
• Keskmiselt sadas 112 päeva aastas
  
• Eesti keskmine 626 mm
  

Joonis 2. Suve päevade pikkus Eestis

3. Vetevõrk

• Mandrijäätekkelised järved
  
• Rannajärved
  
• Rabajärved
  
• Matsalu lahe rannamail viirsavi põhjalised järved
  

Läänemaa järved on maatõusuga merest üsna hiljuti eraldunud rannajärved: Käomardi, Vapri, Kahvatu, Illusaare. Vanimaid järvi on Turvaste Valgejärv Läänemaa-Harjumaa piiril ning Mustjärv. Valgejärv on omapärane valge muda tõttu, mille põhjustavad lubjarikkased setted järve põhjas.
Suurim jõgi on Kasari jõgi. Veel jääb Läänemaale jõgedest näiteks Liivi, Piirsalu , Rannamõisa, Riguldi, Taebla, Tuudi, Vigala, Vihterpalu ja tuntud maa-alune Salajõgi (Arold, 2005)

4. Mullastik

Aluspõhi pärineb ordoviitsiumi ja siluri ajastust( Joonis4 ). Pinnakatte lõimis on mitmekesine nagu Lääne-Eesti looduski. Esineb nii kuivi liivasid ja saviliivasid kui märgu liivsavisid. Viirsavitasandikel on keemiliselt rikka lähtekivimi tõttu moodustunud kõrge produktiivsusega gleimullad. Põllumajanduseks sobivaimad mullad asuvad Kullamaal.
Enamjaolt on Lääne-Eesti kaetud liigniiskete gleimuldadega karbonaatsel aluspinnal( Joonis3 ).Gleimullad moodustavad omadustelt väga vaheldusrikka Joonis 3. Mullastik
muldade rühma. Nende ühiseks tunnuseks on kõrge põhjaveeseisu või ülavee tõttu kujunenud sinakas- või rohekashall gleihorisont. Pindmine horisondiks on osaliselt lagunenud toorhuumus (Estonica, 2009)
Lääne-Eestis võib leida:

• soostunud männikud,
  
• lubjarikkas keskkonnas kujunenud gleimuldadel soostunud lehtpuumetsasid
  
• kultuurrohumaid ning põlde.
  

Matsalu ümbruses ja Haapsalus on omapärased viirsavitasandikud. Nimetus tuleneb savi viirulisusest, mis on seotud settimise rütmiga (Arold, 2005)
Joonis 4. Eesti geoloogiline aluspõhi

5. Taimestik

Lääne-Eesti tasandike taimkatet iseloomustab niitude ja puisniitude , soode , luhtade ja roostike rohkus.
20. sajandi esimesel poolel olid eelkõige puisniidud Lääne-Eesti maastike iseloomulikuks jooneks . Kunagi väga iseloomulikke kuivi liigirikkaid tammepuisniite on praeguseks vähe säilinud. Neid leidub peamiselt kaitsealadel Laelatus, Nedremal, Matsalu looduskaitsealal. Niiskeid arupuisniite leidub peamiselt Kasari jõgikonnas luhaniitudega külgnevatel aladel ( Kaur , 2008)
Lääne-Eesti puisniidud on üks maailma liigirikkamatest taimekooslustest. Eesti liigirikkuse rekord on registreeritud Laelatu puisniidul – 76 taime ruutmeetri kohta. Oluline liigirikkuse põhjus on kasvukoha tingimuste suur varieeruvus (valgus ja vari, niiskus ja kuivus, toitaineterohkus, neutraalne keskkond), mis võimaldab koos kasvada nii tüüpilistel niidu- kui ka metsataimedel.
Taimed: sinililled kevadel, järgnevad võsa- ja kollane ülane, suviti hakkavad massiliselt õitsema madal mustjuur , harilik härghein, verev kurereha ja paljud käpalised, hilissuvel ädallill ja sügiseti seanupp. Suure osa puisniitude rikkalikest liikidest moodustavad siiski tarnad ja kõrrelised (Estonica, 2009)
Joonis 5. Rannakarjamaa
Rannakarjamaad on teiseks oluliseks liigirikkuse väljendajaks (Saastna, Matsalu) (Joonis 5). Soolane merevesi ujutab aeg-ajalt rannaäärsed alad üle ning kujuneb omanäoline taimestik. Karjatamata alad kipuvad roostuma. Üleujutuspiirkonnast kõrgemad alad kujunevad kuivadeks looniitudeks (Kaur, 2008)
Taimed (Joonis 6):

• rannikas
  
• tuderluga
  
• rand - teeleht
  
• randristik
  
• koldrohi
  
• hallkäpp
  
• muguljuur
  

Joonis 6. Taimestik

6. Loomastik

Matsalu looduskaitseala on Eesti rannikumärgaladest kõige tuntum, olles Euroopa veelindude pesitsus - ja rändepeatusaladest üheks suurimaks. Kevadeti rändab läbi Matsalu üle 2 miljoni veelinnu.
Suurimad populatsioonid tänapäeval on seotud karjatavate rannaniitudega. Põllumajanduse osatähtsuse vähenedes karjatamine lakkab ning rannakarjamaad roostuvad ning sellega seonduvalt väheneb sealne mitmekesisus (Estonica, 2009) Joonis 7. Kormoranid
Rannaniidud on paljude linnuliikidele pesitsus-
ja puhkepaigaks:

• balti risla (ohus)
  
• mustsaba-vigle (ohus)
  
• tutkas (ohus) (Joonis 9)
  
• kormoranid (Joonis 7)
  
• hahad (Joonis 8)
  
• punajalg-tilder
  
• partlased
  
• hanelised
  
• kurvitsalised Joonis 8. Emahahk.
  

Ohus olevad linnud vajavad korralikku karjatatud ning hooldatud rannaniite, mida on tänaseks vähe alles jäänud (Arold, 2005)
Joonis 9. Tutkas Joonis 10. Jääkoskel

7. Inimmõjud

Tänapäeval on puisniidud oma varasema majandusliku tähtsuse peaaegu täielikult minetanud - heina saadakse lagedatelt kultuurheinamaadelt ning metsa tehakse eelistatult lageraietena. Niitmata-karjatamata puisniidud võsastuvad paraku kiiresti. Eriti märgatav on puisniitude kadumine Eesti saartel. Ilma inimese tehtud hoolduseta oleks puisniitude liigirikkus tunduvalt vaesem (Estonica, 2009)
Veneaegsed kolhoosid ei sobi maastikupilti, kuigi näiteks vana Kiltsi sõjaväebaas on omamoodi kultuurne. Kolhooside varemetest on tekinud ka palju tehislikke materjalide lademeid Kiltsi sõjaväebaasi ümbrusesse, mis osaliselt segab loomulikke kohalikke koosluseid (Joonis 11).
Ungru lossi taha on ehitatud nõukokogudeaegne hoone, mis ei sobi kokku ümbrusega. Ehitise pärast on hävinud ka Ungru lossi park peaaegu täielikult.
Joonis 11. Inimmõju

7.1 Hinnang piirkonn a loodus-ja maastikuväärtustele

• Natuura alad suure tähtsusega: sisaldades puisniidud, rannaniidud, rändrahnud, jääaegsed pinnavormid, linnu-, looduse- ja veekaitsealad
  
• Mõisad, linnused säilitada, korda teha (Matsalu mõis,Ungru loss, Lihula linnus),
  
• Puisniitude säilitamine ja hooldamine
  
• Matsalu rahvusparki on kasutatud palju matkaradade võrgustikuna, teid tuleks regulaarselt hooldata ning ka reguleerida turismide hulka looduse säilimise puhul
  

Joonis 12. Kukeranna paljand

7.2 Loodusressursid ja nende kasutuspotensiaal

• Ravimuda paiknemine : Tõhela järv ja Tagalahe (settinud sinakashall meremuda-kasutatakse liigesehaiguste raviks) Ravimuda asutused
  
• Erakordne loodus, pinnavormid – turistidele ja uurijatele huvitav
  
• Unikaalne koht linnuliikide uurimiseks
  
• Roog – materjal näiteks katuste ehitamiseks
  
• Piirkonnal asetsevad ka head põllud põllumajandamiseks – Kullamaa
  

8. Kultuur

• Rannarootslaste asutused rannikualadel ning tihe asutus Vormsil ja Pakril.
  

Vormsil on tänapäevani rootsipärased külanimed ning koolis õpetatakse rootsi keelt. Samuti on säilinud rannarootslaste asutusi (Kaur, 2008)

• Maamärgid – kirikud, mõisad, lossid, raudteetammid, linnused
  

-Lihula linnus ja mõis, Matsalu mõis, Ungru barokne loss (1893a),
-Kiltsi sõjaväebaas (20saj. keskpaik ),
-Virtsu-Tln kitsarööpmeline raudtee

• Kultuuriinimesed: kunstnik Ants Laikmaa , kirjanikud E. Bornhöhe, K. Ristikivi (Kaur, 2008)
  

Joonis 15. Ungru loss enne sõda Joonis 16. Ungru loss tänapäeval
Joonis 17. Lihula mõis Joonis 18. Virtsu – Tallinn, kitsarööpmeline raudtee
Joonis 19. Kiltsi sõjaväebaas

Kasutatud kirjandus

• Arold, I. 2005. Eesti Maastikud . TÜ Kirjastus. Tallinn
  
• Kaur, E. Kuusik , M. Sepp, K. 2008. Eesti Maastikud. Tänapäev. Tallinn
  
• Eestigiid. 2009. Läänemaa.
  

http://www.eestigiid.ee/?CatID=7

• Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituut. 2009. Kliima
  

http://www.emhi.ee/

• Estonica, 2009: Loodus: Lääne-Eesti tasandikud
  

http://www.estonica.org/est/lugu.html?menyy_id=509&kateg=2&alam=69&leht=2

• Hanila vallavalitsus . 2009. Turism
  

http://www.estonica.org/est/lugu.html?menyy_id=509&kateg=2&alam=69&leht=2
12