valmistatud toidud: lambapraad, -supp, käkid) kõrval värsket leiba-saia, kooke ja muud. Oli ju ka algamas hingedeaeg esivanemate koju ootamise ja kostitamisega. Küpsetati naereid ja kaalikaid. Joogiks oli õlu. Kuna oli püha, siis tööd ei tehtud, otseseid keelde polnud. Toomapäev- 21.detsember Toomapäev langeb enam-vähem talvise pööripäevaga kokku ja on päikeseaasta lõpupäev - see on ülioluline kriitiline pöördepunkt. Skandinaavias algas toomapäeval uus aasta. Asudes skandinaavia ja germaani mõjualal on mõlemast eesti rahvakalendris jälgi. Toomapäev on oluline kurjade jõudude peletamise, valgusele ja päikesele uue jõu kindlustamise poolest. Tähtpäev on säilitanud mitmeid muistseid tavasid ja saanud juurde kristlikke motiive. Oluline oli mustuse ja laiskuse minema saatmine kaltsu- ja õlenukkudena. Toomapäeval liikusid õlut nurudes ringi toomad. Pesti kerisekive ja puhastati majapidamist. Toomapäevast alates suuremaid töid ei tehtud, sest oli alanud
Viljandi Kesklinna Kool Raamatute trükkimine trükikoja Print Best näitel Loovtöö Autor: Karita Pukk 8.A Juhendaja: Liina Smolina Viljandi 2017-2018 Sisukord Sissejuhatus 3 Töö käik 4 Trükise ettevalmistamine 5 Trükkimine 6 Trükise järeltöötlemine 9 Kokkuvõte 18 2 Sissejuhatus Teema valisin kiirelt, nii öelda käigu pealt. Emaga sellest rääkides ja arutades pakkus ta välja sellise idee. Kuna mu ema töötab trükikojas ja ma olin trükikoja tööd varem näinud ja käinud ka abiks seal, siis teadsin natukene sellest juba ning see pakkus mulle huvi. Olin algul suures hädas juhendaja leidmisel, aga tänu kehalise kasvatuse õpetajale leidsin endale juhendaja. Oma tööga tahtsin ise rohkem teada saada, kuid...
Sunnismaisus feodaalse sõltuvuse vorm: talupoeg ei tohtinud isanda loata elukohta vahetada; üks pärisorjuse põhitunnuseid. Karolingide renessanss oli kultuuriline edasiminek keskajal Karolingide dünastia valitsemisajal Frangi riigis, mille eesmärk oli saavutada Antiik-Rooma tase. Raad omaaegne linna omavalitsus ja kohtuorgan. Gild keskaegne usuline ja poliitiline kutseühing. Hansa Liit oli 13.17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Linnaõigus seadustik, mille alusel linn oma elu korraldaks. Tsunft linnakäsitöökiste kutseühing kesk- ja varauusajal. Paavst roomakatoliku kiriku pea. Piiskop on roomakatoliku kiriku ülemvaimulik. Preester vaimulik, kes on kindla korra järgi ametisse pühitsetud ja kellel on õigus riituste läbiviimiseks. Katedraal toom- ehk peakirik
Materjalidest toetub antud uurimus peamiselt antud teemat käsitlevale kirjandusele, samuti eesti inimeste seas läbi viidud anonüümsele kirjalikule küsitlusele (vt. Lisa 1.). Eestlasist käsitlevad haldjaid ja haldjakultust põhjalikumalt Oskar Loorits, Matthias Johann Eisen ja Uku Masing (kes toetub muu seas ka kahele eelmainitule). Et nende kolme uurimused käsitlevad peamiselt eesti (Loorits ja Eisen) ning soome-ugri, aga ka skandinaavia (Masing) uskumusi ja haldjakirjeldusi ning rituaale, siis käesolevas uurimuses on nende töid kasutatud peamiselt kirjeldav-illustreeriva materjalina võrdluses küsitluse tulemustega ning teadlikult pole püütud ainult nende uurimusi refereerida. Samuti on ohtralt alternatiivset materjali, mille mõju tänapäeva eestlastele on seoses muu Euroopa ja Ameerika kultuuri pealetungiga eriti tuntav, pakkunud ka Londoni Krüptozooloogia Ühingu raamat “Varjatud maailma looduslugu” ning
ÕIGUSE ALUSED Õigust on vaja selleks, et luua korda ja stabiilsust. Mitte ükski õigus ei ole piiramatu. Õigus võib välja kasvada tavast, normaalist vms. Õiguse mõistmine on erinev kui õigus pole kirja pandud. Õiguspärane on normaane käitumine. ÕIGUS on inimeste poolt ja inimeste jaoks loodud süsteem, selleks, et luua turvaline ja stabiilne elukeskkond inimestele. ,,Õigus on headuse ja õigluse kunst" (Celsius). Õiguse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Õiguse idee koosneb kolmest elemendist: 1.) Õiglus 2.) Õiguskindlus 3.) Õiguslik garanteeritus Õiglus võib olla jaotav ja võrdsustav. (nt;rohkem tööd, rohkem palka). Igaüks peab saama selle, millele tal on õigus. Õiguskindlus on ühetähenduslik, tagatud riigi poolt. - Objektiivne õigus (positiivne, sisemine õigustunne) - Subjektiivne õigus(ülipositiivne indiviid) - Normatiivne informatsiooni ja kommunikatsioonisüsteem (Riigi Teataja) ...
........................................................................................ 2 Sissejuhatus Mina valisin Taani, sest käisin Taanis puhkamas 2008. aasta suvel. See oli väga huvitav ja ma tahtsin uurida Taanist rohkem. 3 Geograafiline asend Taani Kuningriik asub Euroopas Skandinaavia poolsaare ning Saksamaa vahel. Taani piirneb lõunast Saksamaaga, läänest Põhjamerega, idast Läänemerega ning põhjast, teisel pool Skagerraki ja Kattegati väina Norra ja Rootsiga. Taani koosneb Jüüti poolsaarest, mis on riigi ainus mandriga ühendatud osa, ning arvukatest saartest. Olulisemad saared on Sjælland, kus asub riigi pealinn Kopenhaagen, Fyn ning veidi eemal Läänemeres asuv Bornholm. Taani riigi autonoomsed osad on veel
ventilatsioonikorstnate kaudu. Loomulik ventilatsioon toimib hästi kui ventilatsioonikorstnate läbimõõt on vastavuses ruumi mahuga ning ventilatsioonikorstna seinad on soojustatud. Lautades peetakse lambaid rühmasulgudes. Rühmasulu mõõtmed sõltuvad hoone suurusest. Ühes sulus soovitatakse pidada kuni 50 utte. Söödasõimed ja sulud ehitatakse nihutatavatena, et oleks tagatud kergem sõnniku väljaviimine. Vaheaiad on 95-100 cm kõrgused. Söödasõimedena sobivad hästi nn. skandinaavia tüüpi söödasõimed, mille sõime põhi on horisontaalne ja kus saab sööta kõiki söötasid (hein, silo, juurviljad, sool, mineraal-ja teraviljasöödad , proteiinsöödad). Skandinaavia tüüpi söödasõimes toimub lamba poolt söödapalade valimine sõime sees ning seepärast läheb vähe sööta raisku, sest seda ei tõmmata lammaste jalgade alla. Lambalautade ruumi põrandad peavad olema ehitatud nii, et oleks tagatud vedelate väljaheidete äravool või nende imendumine allapanusse
oli väike ja suur Venemaa oli kõrval, suur riigid ei tahtnud vene impeerimumi lõhkuda. 1921 tunnustavad meid Inglismaa kui ka Prantsusmaa. Kõige hiljem tunnustas meid usa 1928. Rahvaste liitu võeti 1921. septembri. Eesti välispoliitika ülesannted oli Eesti julgeoleku kindlustamine, üritai luua sõpralikumad suhtes Venemaaga. Suure balti liidu loomine ( Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola), Soome lages kohe välja, pigem kuulub Skandinaavia riikide hulka, Soome pooldas Saksamaad. Aktiivne osalemine rahvaste liidus, üritati sõlmida lepingut Rootsi ja poolag. Välispoliitiline isolatsioon, olime kõigile kerge saak kes seda piirkonda tahtsid. Sain teada, et Eesti tahtis luua Balti liitu, aga Soome ütles kohe ära, tahtis kuuluda Skandinaavia riikide hulka, 1931-1933 majanduskriis. II Maailmasõda 11.01.2013 30.01.1933 võimu vahetus, kantsleriks sai Hitler, kirjutas vanglas raamatu ``
Grammaticus), Haestii (Cassiodorus), Eistlanz (Ynglingasaga), Eistland ja Estland (Hervararsaga, Olafsaga, Haraldsaga), Aestland (Bremeni Adam), Astlanda (Idrisi), Estonia, Estlandia (Läti Henrik) jne. Vanadel kaartidel esinevad nimekujud Estonia, Esthonia, Estonie, Esthonie, Estlandia või lihtsalt Esten (eestlased). Tavakohaselt käib see nimetus põhjapoolse Eesti kohta, kuid 15.17. sajandil eristub ka Päris-Eesti (Estonia Propria) Liivi lahe ja Võrtsjärve vahel. Muistsed Skandinaavia saagad nimetavad maad Eistlandiks. 1930ndate lõpuni kirjutati seda nime inglise keeles enamasti Esthonia. Saksa keeles kasutati varem nime alguse pika vokaali tähistamiseks nimekuju Ehstland. 19. sajandini nimetasid eestlased ise end maarahvaks. Eestlaste hulgas juurutas Eesti nime Johann Voldemar Jannsen. [redigeeri] Loodus Next.svg Pikemalt artiklis Eesti loodus, Eesti looduskaitse. [redigeeri] Topograafia Satelliidipilt Eestist. Eesti asub Läänemere idakaldal
mägilinnused, neemiklinnused, maalinnad e. Ringvall-linnused ja Kalevipoja säng tüüpi linnused. *Linnustesse koondusid kaupmehed, linnustes väljas elasid talupojad. *Muinasaja lõpul olid maakonnad: Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Saaremaa, Sakala, Ugandi ja Lääne-Eesti. 1) Suhted Skandinaaviamaadega: *Kuni 7. sajandini olid suhted rahumeelsed, piirdudes tõenäoliselt vastastikuse kauplemisega *Alates 7. sajandi algusest kirjeldavad Skandinaavia saagad ja ruunikivid ka sõjakäike Eesti alale. *Viikingiajal (800- 1050) võisid viikingite kauba- ja sõjaretked Eesti alale olla suhteliselt sagedased, kuna Eesti asus Bütsantsi ja Idamaadesse viiva kaubatee ääres. Püsivat edu viikingid siiski ei saavutanud. Pärast Skandinaavia ristiusustamist ja riikide teket viikingite sõjakäigud lõppesid *Alates 12. sajandist aktiviseerisid oma sõjalist tegevust hoopis eestlased (eestlaste
Presidendi 3 ametit: · Riigipea · Peaminister e valitsuse juht õigus ministreid ametisse nimetada või tagandada · Vägede ülemjuhataja Seadusandlikuks institutsiooniks on kahekojaline ( Esindajatekoda ja Senat e ülemkoda) parlament e Kongress. Süsteemi eelised: valitsused on pikaajalised Süsteemi puudused: vastastikuse tegevuse pärssiminevõi blokeerimine; Kongressi ja Valge Maja poliitilise liini vastuolulisus) Parlamentaarne riigivõim (Inglismaa, Eesti, Skandinaavia, Sveits, Itaalia, Saksamaa, Iirimaa) Rahvas valib otse parlamendi. Parlament valib presidendi ( kuningriikides langeb riigipea valimine ära). Presidendi 3 ametit: · Riigi esindamine · Tasakaalustab valitsuse ja parlamendi suhteid · Nimetab ametisse kõrged ametnikud, kelle töö nõuab parteilist erapooletust (diplomaadid, kohtunikud, sõjaväe juhtkond, järelevalveinstitutsioonide juhid) Riigipea on erapooletu iseseisev võimuinstitutsioon.
Presidendi 3 ametit: Riigipea Peaminister e valitsuse juht – õigus ministreid ametisse nimetada või tagandada Vägede ülemjuhataja Seadusandlikuks institutsiooniks on kahekojaline ( Esindajatekoda ja Senat e ülemkoda) parlament e Kongress. Süsteemi eelised: valitsused on pikaajalised Süsteemi puudused: vastastikuse tegevuse pärssiminevõi blokeerimine; Kongressi ja Valge Maja poliitilise liini vastuolulisus) Parlamentaarne riigivõim (Inglismaa, Eesti, Skandinaavia, Šveits, Itaalia, Saksamaa, Iirimaa) Rahvas valib otse parlamendi. Parlament valib presidendi ( kuningriikides langeb riigipea valimine ära). Presidendi 3 ametit: Riigi esindamine Tasakaalustab valitsuse ja parlamendi suhteid Nimetab ametisse kõrged ametnikud, kelle töö nõuab parteilist erapooletust (diplomaadid, kohtunikud, sõjaväe juhtkond, järelevalveinstitutsioonide juhid) Riigipea on erapooletu iseseisev võimuinstitutsioon.
hiilimisjahina või taksi või terjeriga. Igal aastal 6500-7000 kütitakse. Üldine jahiaeg 1.aug-15.apr Jäneselised: Valgejänes (Lepus timidus) Selts: jäneselised Sugukond: jäneslased. Välimus: 2-6, enamasti 3-4kg. Võrreldes halljänesega veidi ümaramate vormidega. Kõrvalestad alati mustade tippudega, vastu pead vaevu koonuni. Talvel üleni valge, sabatutt 5-8cm pikk on ka suvel valge. Levik: Põhja-Euraasias Islandilt ja Iirimaalt üle Skandinaavia, Baltikumi, Põhja- Venemaa ja Siberi kuni Sahhalinini. Põhja-Ameerika põhjaosas. Euroopas on isoleeritud populatsioon Alpides. Meie alades põhiasukas (erinevalt halljänesest). Arvukus Eestis: Toitumine: Sama mis halljänesel, ainult, et valgejänes toitub metsas, halljänes kultuurmaastikul. Koprofaagia. Sigimine: aastas 2-3 pesakonda. Tiinus pisut kauem kui halljänesel 47-54 päeva ja poegi 2-5. Probleemid: Lubatud jahiviisid ja aeg: Nii hall- kui valgejänesele 1.okt-28.veeb
mis olid väga suurejoonelised. Samuti tegutses keisrite eeskoste all ülikool. Veel tegelesid paljud mungad ja õpetlased Vana-Kreeka filosoofide teoste ümberkirjutamisega. Vana-Vene riigi kujunemine 6. - 7. Sajandil kujunesid Dnepri jõe äärdehõimuliidud. Slaavlased olid sõjakad ja sageli kimbutasid nad oma rüüsteretkedega Bütsantsi keisririiki. Samas olid neil ka kaubanduslikud suhted ning 9. Sajandiks kujunes Dnepri jõest tähtis kaubatee Bütsantsi ja Skandinaavia vahel. Idaslaavi hõimud sõdisid omavahel ega suutnud kokku leppida valitsejas. Lõpuks lepiti kokku, et kutsutakse endale valitsejad võõrsilt. 862. aastal saabusidki kohale viikingipealik Rjurik koos oma vendade ja kaaskonnaga. Peale Rjuriku suma sai troonile tema lähikondlane Oleg, kes vallutas 882. aastal Kiievi. Seda aastat peetaksegi Vana-Vene ehk Kiievi-Vene riigi asustamisaastaks. 998. aastal võttis Kiievi suurvürst Vladimir vastu bütsantsi õigeusu
majandus sobitus ennekõike vastava looduskeskkonnaga. Hästiarenenud vasetöötlemine (kirved, ehted). Mitmed lokaalsed kultuurirühmad. Saksi-Tüüringi rühm. Siin kera- v peekrikujulised savinõud. Nöörornament, hiljem ka kuuseoksamotiiv. Merevaik, vaskrõngad. Kuul- või keraamforad. Peetakse omaette kultuuriks, millel nöörkeraamika kultuuriga rida ühiseid jooni, eksisteeris sellega samal ajal ja kohas. Levis Saksamaal Elbe jõest lääne pool, ka Poolas, Ukrainas ja Tsehhis. 3. Skandinaavia: Taani, Rootsi, Norra rannikul (piirid Uppland Rootsis ja Trøndelagen Norras). Matmispaigad maahauad. Taanis matmiskommetes rida variatsioone. Norras ja Rootsis venekirveste kultuur u 2800 eKr, peamiselt matmispaigad. Kokku teada u 3000 matust, mis on levinud piirkonnas Skånest kuni Upplandi ja Trøndelagini. Üle kogu Skandinaavia u 3000 venekujulist kivikirvest, harva neid üksnes Norrlandist ja Põhja-Norrast. Alla 100 asulakoha. Teada asulakohti,
Kalmed ja peidetud varandused- maeti tarandkalmetesse, hakati matma ka relvi, ehteid, tööriistu+ hõbeaardeid, kullatud ja kullast esemed. Ehted ja relvad peideti maasse esmajoones hädaohu korral. Kõik see-peitmine,linnuste rajamine viitab üldisele sõjakuse tõusule. Sündmused lõunaaladel keskmisel rauaajal.-idaslaavlased hakkasid põhjapiirkondadele mõju avaldama, tungima nende aladele. Ohud mere tagant-suhted ülemeremaadega elavnesid,rahulikele kaubandussidemetele vastandusid Skandinaavia sõjaretked eestisse. 600.aastal rootsi kunn Ingvar tuli väega eestisse. Peale seda,viikingite ajal, suhted elavnesid jälle. toimus ka viikingite sõjakäike eestisse. Ruunikivid-püstitati mälestusmärke eestisse langenud viikingitele. Suhted vana-vene riigiga- ,,Jutustus möödunud aegadest"- vanavene kroonika. põhjal,kutsusid venelased endale valitsejateks rjuriku, sineuse ja truvori. Suhted olid rahumeelsed. tsuudid- eestlaste nimetus eestlastele. Hiljem suhted
Aastal 1904 valminud viiulikontsert kuulub endasuguste hulgas kõige nõudlikumate ja populaarsemate teoste hulka. 1909 aastal valmis tal sügavatundeline viiulikvartett Voces intimae. 1889.a. loodud Finlandiast sai Soome iseseisvumise sümbol ja rahvuslikuks kultuuriomandiks on muutunud ka tema lavateosed ("Kuningas Kristjan II", "Surm", "Torm"), mitmed klaveri- ja viiulilood ja tuntud luuletajate tekstidest tehtud koori- ja soololaulud. Jean Sibeliuse muusikat austatakse ja armastatakse eriti skandinaavia ja germaani keelte maades, kuid Sibeliuse kohta muusikamaailmas peetakse siiski lahtiseks ja raskesti tõlgitavaks. Kodumaale on tema mõjutus olnud muidugi väga suur. LOOMING "Karelia"1893 Süit "Karelia"1893 "Kevadlaul"1894 "Finlandia"1899 Sümfoonia nr.1, e-moll 1899 Romans C-duur, keelpilliorkestrile 1903 Sümfoonia nr.2, D-duur 1901/1902 "Drüaad"1910 "Pohjola tütar" 1906 Sümfoonia nr.3, C-duur 1907 "Öine ratsasõit ja päikesetõus"1907 In memoriam, leinamarss 1909
1920. aastatel olid Eesti Vabariigi suhted Nõukogude Liiduga keerulised (optantide ehk kodumaale tagasipöördujate probleem). 1930. aastate algul suhted veidi paranesid (see paranemine oli muidugi suhteline näiteks 1933. aastal avastati Eestist 59 Nõukogude Liidu salakuulajat). 1932 sõlmiti Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel mittekallaletungipakt. Eesti välispoliitikas valitses 1920. aastatel inglise orientatsioon (=suundumus). Head olid suhted ka Skandinaavia riikidega (eriti Rootsiga). 1920. aastate algul oli päevakorral Balti liidu loomise idee. See oleks hõlmanud Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Liidu loomine ebaõnnestus (sest Poola ja Leedu vahel olid vastuolud, Soome orienteerus rohkem Skandinaaviale). Sõlmiti vaid 1923 Eesti ja Läti liiduleping (teineteist aidatakse sõja korral, omavahelised konfliktid lahendatakse rahulikult). 1920. aastate algul olid Eesti ja Läti vahel kohati üsna teravad piiriprobleemid.
Rahvastiku tihedus on 17 inimest km². Soomlasi on u 92%. Suuremad vähemusrahvuste grupid on rootslased ja saamid. Suurimad sisserännanud välismaalaste grupid on venelased, eestlased, rootslased ja somaallased. Riigikeeled: Soome ja rootsi keel. Ärisuhtluses saab enamikul juhtudel kasutada inglise keelt. Riigipea: President Tarja Halonen (al. 1.3.2000) 3 Lipp: Soome riigi lipp kujutab skandinaavia risti nagu Rootsi, Norra, Taani ja Islandi omagi. See sümbol pärineb Taani kuninga Valdemar II (1170 1241) aegadest, kes kuuldavasti nägi risti ilmuvat taevavõlvile ööl vastu võidukat lahingut Tallinna all. Soome riigilipuna kehtestati sinine rist valgel taustal 1863. aastal, s.o samal ajal, kui soome keel tunnistati riigikeeleks. Sinine värvus tähistab Soomet kui järvedemaad, valge lund, mis sajab maha viieks kuuks aastas. Soome vapil on mõõga tõstnud lõvi
(kasutatakse tänapäeval) poolt v vastu hääletades ise vastu poliitilisi otsuseid. Esindus e vahendatud e liberaalne demokraatia on nüüdisaegne demokraatiavorm, valitakse rahva poolt valitud ja rahva huvide nimel tegutsevad esindajad. Osalusdemokraatia korral on kodanikud kaasatud poliitikasse. Lisaks poolt v vastu hääletamisele saavad kodanikud osa ka küsimuste ja otsuste teostamisest (nt kodanikufoorumite kaudu). Nt USA, Skandinaavia maad. Elitaardemokraatia korral on võimul eliit, kes lähtub rahva huvidest. Mandaat on saadikule antud volitus kaitsta ja esindada valijate huve (või ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht). Saadiku kohustus arvestada valijatega, aga samas õigus oma valimisprogrammi ellu viia.. Mandaat reguleerib valijate ja saadikute vahelisi suhteid ning piirab saadikute tegevust. Demokraatia... võimalused ohud
Ugri keeled-ungarlased on soome-ugri suurim rahvus ja läbi aegade ka poliitiliselt kõige edukam. Kõnelejaid on praegu u 14 mlj. Permi keeled- neid on kolm : komi, permikomi ja udumurdi. Volga keeled- allrühm jag 2-ks: mari ja mordva keeleks. Mordva keeli on 2: ersa ja moksa. Mari keele kõnelejaid on u 600 000 ja mokslasi üle miljoni. Saami murded- saami rassilised om erinevad tunduvalt teiste soome-ugri hõimuga rassilistest omadustest. Saamisid on u 50 00 ja nad elavad Skandinaavia põhjaosas. Läänemeresoome keeled- soome, karjala, vepsa, isuri, vadja, eesti ja liivi keel. Suurim neist on soome keel, mida kõneleb u 5mln inimest. Karjala kõnelejaid on u 80 000. on ka väga kuulus oma rahvaluule poolest. Liivlasi on kokku veel ehk paarsada. Eesti keel on ungari ja soome keele kõrval kõnelejate arvult kolmas soome-ugri keel. Eesti keel on oma arengu jooksul kõige rohkem mõjutusi saanud indoeuroopa keeltest.
ning asus eemal veeteedest, Lihula aga ei sobinud looduslikult suuremaks sadamaks. Nii Tallinna kui ka Tartu puhul võib oletada, et algne linnaline asula kujunes kindluse (Tallinnas ordulinnuse ja piiskopi residentsi ning Tartus piiskopilinnuse) ümber välja 13. sajandi keskpaigaks, kuid täpsemad allikad nende varaste asulate iseloomustamiseks puuduvad. Eesti ajalookirjanduses leidub lennukaid oletusi skandinaavia ja vene kaubahoovide olemasolu kohta hilisema Tallinna all-linna kohal ammu enne seda, kui taanlased võitsid 1219. aastal eestlastega Tallinna all peetud lahingu. Ei arheoloogia andmetest ega kirjalikest allikatest aga pole sellele seni kinnitust leitud. Mõlemad linnad said linnaõiguse arvatavasti juba 13. sajandi keskpaigaks, Tallinn kasutas Lübecki, Tartu aga Riia õigust. Linnaõigus eristas linna territooriumi juriidiliselt
mõrvar oli Serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip, kes oli alaealine ning mõisteti 29 aastaks sunnitööle · 1915 jäi Adolf Hitler pildile, kus ta on Saksamaa süjakuulutusest vaimustunute seas. Tollal oli ta veel tundmatu ja töötu. Münchenis. · 1915 suures saksavastasuses nimetati Peterburi ümber Petrogradiks, Suurbritannia dünastia loobus saksa perekonnanimedest. Eestis keelati saksa keele avalik kasutamine. Soome noored aga püüdsid Skandinaavia kaudu Saksamaale põheneda, et siis Saksa armees Vene vastu võidelda · 1915 inimeste ja loomade kaitseks võeti kasutusele gaasimaskid · ''Don't waste bread! Save two slices every day and defeat the 'u' boat.'' Inglise plakat, mis kutsus inimesi säätma leiva, et saksa allveelaevu võita. 1917 · Saksa sõjaplaan Schlieffeni plaan nägi ette Prantsusmaa kiiret purustamist ning vägede suunamist Venemaa vastu
Inglismaa, Iirimaa, Hispaania rannik, läbi Gibraltari Vahemerre, selleäärsetesse pk-desse 2)Idatee-Läänemerest mööda Dnepri ja Volga jõgesid Musta/Kaspia mere äärsetele aladele- Bütsantsi 3)Retked avaookeanile-9saj jõudsid Norra viikingid Islandile,-Gröönimaale, ~1000 Leif Erikson jõudis P-Am ranniule. Usund-loodusesemete austamine, esivanemate hingede tähtsus-valhalla(viikingite taevas), päikesekultus. 11saj keskel võtsid vastu ristiusu, tekkisid kristlikud Skandinaavia kr-d Jumalad-Thor-taeva/piksejumal, Oden-päikese/sõjajumal+tarkuse ja luule kaitsja, Frej ja Freja-viljakusjumal, Loke-saatana osa 12.Suurbritannia rahvad 1)Keldid-10-15saj ekr rändasid Pr aladelt SB-sse. Paari saj jooksul asustasid kogu SB. Isaj eKr alistas Caesar keldid Pr ja nim provintsi Galliaks. ~1000a hiljem alistasid britanniasse tunginud roomlased sealsed keldi hõimud, võim kestis L-Rooma langemiseni
Inimkonna vanust arvestades (umbes 2,5 miljonit aastat) on see suhteliselt lühike aeg. Miks saabusid siis esimesed inimesed Eestisse nõnda hilja? Põhjuseks oli asjaolu, et see maa oli üheks osaks põhjapoolses Euroopas, mida tabas jääaeg. Jääaja põhjustasid kliimamuutused kogu Maal. Kliima jahenemisel kogunesid esmalt mägedele suured jää- ja lumelademed, mis paksenedes hakkasid alla libisema ja kanduma ümbritsevatele tasandikele. Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikest. Esimene jää pealetung algas juba üle miljoni aasta tagasi ja alles 11 000 - 13 000 aasta eest vabanes Eesti ala lõplikult jääst. Jääaeg kujundas oluliselt Eesti maastikku. Jää sulamisel kujunesid järved ja jõgede sügavad orud, KaguEesti kuplid ja KeskEesti voored. Jääaja mõju on kaudselt tunda isegi tänapäeval. Paksu jääkoorma raskuse all maapind vajus ja pärast vabanemist hakkas taas vähehaaval kerkima. LoodeEestis on maapind
· Hea toon oma arvamuse · Normidele kuuletumine ja väljaütlemine vanemta austamine · Individuaalne vastutus · Kollektiivne vastutus · Eraomand · Kollektiivne omand · Nt. Euroopa, Ühendriigid · Nt. Aasia, Lähis Ida, Ladina - Ameerika Skandinaavia puhul esineb mõlemat. 4. VÕIMU DISTANTS (kas võim on rahvale ligipääsetav või kaugel): Suure võimu distantsiga riigid Väikese võimudistantsiga riigid · Austatakse võimu kui positsiooni · Võim peab olema seaduslik ja · Seadusandlikkus pole oluline moraalse kontrolli all · Kõigil võrdsed võimalused
Lääne-Euroopas jagati kogu maa talumaadeks ja nende kasutamise eest maksid talupojad naturaalandamit, teotööd siis tegema ei pidanud. Kohtusõltuvus Suurfeodaal läänistas väikefeodaalile maad edasi andes nii feodaalile kohustused Isikusõltuvus Tuleneb talupoegade staatusest. Talupojad muutusid sunnismaiseks võlgade läbi ja nad kuulusid maaga kokku. Sellest kujunesid välja pärisorjad, erandiks vaid Skandinaavia. Igapäevast elukorraldust oli neil muidugi õigus ise korraldada. Kõrgkeskajal hakkasid kujunema raharendid ja rahalised suhted lükates kõrvale naturaalandamid.Talupojad ei pidanud enam feodaalisandale rohkem tööd tegema. Mõned talupojad olid koguni nii jõukad, et suutsid ennast feodaalist vabaks osta.
vastandumistest NSV Liidu ja sotsialismileeri riikidega (SDV, Poola, Tsehhoslovakkia), hoolimata oma ametlikustneutraliteedipoliitikast. Soome ja NSV Liidu nn. eriliste suhete aluseks oli 1948. aastal sõlmitud nn. Sõpruse, koostöö ja vastastikuse abistamise leping, samuti Soome kogemused Talvesõja päevilt, kui nad olid sunnitud vaatamata Euroopa ja Skandinaavia riikide abilubadustele pidama sõda oma iseseisvuse eest üksinda. OSCE- sai alguse diplomaatilise konverentsina 1975. aastal Helsingis vastu võetud lõppaktiga ning rahvusvaheliseks organisatsiooniks muutus 1994. aastal. Juba Helsingi lõppaktis olid julgeolekuprobleemid orgaaniliselt seotud inimõiguste küsimusega. OSCE tegeleb lisaks traditsioonilistele inimõigustele ka vabade valimiste ja demokraatia kaitsega. Inimõiguste seisukohast on oluline, et kuigi OSCE väljendab
Küttimise ja elupaikade hävitamise tõttu on karu paljudes piirkondades välja surnud. Kunagine levila hõlmas kogu põhjapoolkera metsavööndi ja ulatus otsapidi stepivööndini välja. Kaasajal on ta enamikus Euroopa riikides kadunud, olles säilinud veel vaid suurematel metsaaladel (tavaliselt mägedes). Eestis on ta laialt levinud mandril, kuid puudub saartel. Veel leiab teda peale Ida-Euroopa Siberist ja Skandinaavia poolsaarelt ning Põhja-Ameerikast. Eestis mandriosas on ta üsna tavaline loom, kelle arvukus on ca sajandi lõikes tunduvalt suurenenud. Karu on tippkiskja, keda ohustab ainult inimene. Üldiselt domineerivad pruunkarud teisi karusid kellega neil elupaik kattub. Karu vanuse määramiseks kasutatakse tema tagakäpa suuruse vaatlemist. 9 kuni 18 kuu vanustel poegadel on jälje pikkus 13-14,5 cm. 2,5 aastastel 16 cm. 3,5 kuni 4,5 aastastel 18- 19,5 cm ja umbes 5-aastastel kuni 22 cm
Selle tagajärjel ongi tekkinud kõik tänapäeva Euroopa tähtsamad rahvad - Germaanlaste keelte ja ladina keele segunemise tagajärjel on kujunenud ka kõik tänapäeva Euroopa tähtsamad keeled. Vahemere piirkonnas jäi domineerima ladina keel ja tekkisid romaani keeled (itaalia, hispaania, prantsuse, portugali); Põhja- Euroopas jäid domineerima germaanlaste keeled ja tekkisid germaani keeled (inglise, saksa, flaami, skandinaavia keeled). - Ristiusu kirik oli sillaks kahe kultuuri vahel. Ristiusu piiskopid olid kõik pärit Rooma aristokraatlikest suguvõsadest. Kirikud ja kloostrid kujunesid kohtadeks, kus jätkus antiikaja mõtlemine ja ladina keel. Varakristliku (varakeskaja) kultuuri tähtsaim saavutus on basiilika kirikuarhitektuur, pikliku põhiplaaniga hoone, mis sambaridadega jagatud löövideks. Sarnaseid hooneid oli ka antiikajal, siis ehitati
1.3 KELLEST ÜHISKOND KOOSNEB Ühiskond on inimtegevuse tulemus. Ühiskonna ülesehitus on kõikjal üldjoontes ühesugune, ent siiski erinevad ühiskonnad üksteisest. Neid on erinevusi põhjustab suuresti rahvastik, kes oma kultuuri, demograafilise ja sotsiaalse koostisega annab ühiskonnale oma näo. Just rahvastiku tunnusjoontest peab lähtuma poliitika. On ju inimesed poliitika tulemuse tarbijad. Poliitikaga saab ka oluliselt mõjutada ühiskonna koosseisu ning inimestevaheliste erisuste määra ja tähtsust. Näiteks mõjutab poliitika sisse-ja väljarännet, maksud reguleerivad rikkuse jagunemist inimeste vahel. Eestis arutletakse palju selle üle, kas poliitiliste meetmetega on võimalik suurendada sündimust. Käesolev peatükk tutvustabki Eesti rahvastikku. Võimalik rahvastikuareng ja- poliitika ning majanduse mõju rahvastikule tulevad vaatuse alla tagapool. Inimesed erinevad üksteisest väga paljude omaduste ja tunnuste poolest. Leidub kümneid võimal...
Kontrolltöö varakeskajast A rida Nimi ja perekonnanimi: Punktid / hinne: .......... klass 1. Suur rahvasterändamine ja Frangi riik (5 p.) Moodusta järgnevaid sõnu ja mõisteid kasutades (vajadusel uusi lisades) sisult ja vormilt korrektseid lauseid a) Hunnid, germaanlaste sisseränne, germaanlaste kuningriigid, Põhja Aafrika, Hispaania, vandaalid, läänegoodid Hunnid põhjustasid rahvaste rände, mille taga järgjel tekkisid germaanalste riigid b) Lääne-Rooma keiser, Odoaker, tüli, kõrvaldama, 476 odoaker kukutas viimase lääne-rooam keisri aastal 476. c) Frangi kuningriik, Gallia, roomlased, Chlodovech, Merovingide dünastia Chlodovechi juhtimisel loodi Frangi kuningriik Galliasse, mis peale Chlodovechi surma jagati 3 poja vahel, toimus võimuvõitlus, ja Merovingide dünastia lõppes. d) Rooma ristiust, paganad, frangid, 496 e) Karl Suur, karolingide renessa...
Suve-talve päikesekiirguse hulk on väga erinev. Jaotamist mõjutab kaugus merest, aluspinna kõrgus meretasemest, kaldumine päikesekiirte suhtes. Õhumassid- liikumine sõltub päikesekiirgusest ja alusinna iseärasusest. Aluspind mõjutab nii päikesekiirgusest saadavat energiahulka ja õhumasside liikumist. Madalrõhualad- islandi miinimum, põhja atlandi hoovus (viib sooja vett ja selle kohal olevat sooja õhku põhja) kõrgrõhualad- skandinaavia maksimum, assoori saarte kohal paiknev kõrgrõhuala. Eesti kliimat mõjutab väga palju läänemeri. Eristatakse eesti merelisemat ja mandrilisemat kliimat. Õhutemp, sademete hulk jt kliimategurid muutuvad sõltuvalt sellest, kui suur on kaugus rannajoonest. Juuli kesk 16,6 veebr -5,2 miinumum -43,5 maksimum 35,6 . Eestis valitsevad edela- ja läänetuuled. Sajab keskmiselt 550-800 mm aastas. Kõige enam sademeid saavad kõrgustikud. 170 sajupäeva on aastas. Kliima muutumine-
Hispaania rahvastiku paiknemine ja asustus 1. Riigi rahvastiku paiknemine ja tihedus Hispaania on suurriik, kus 2011 aasta juuli seisuga elab 46 754 784 inimest. (WF, 2011) Rahvastiku keskmine tihedus on 78.43 inimest/km2. Maailma arvestuses on Hispaania rahva tiheduselt 117. kohal. Temast koht ettepoole jääb Samoa, kus rahvastiku keskmine tihedus on 80.69 inimest/km2. 118. kohal, peale Hispaaniat asub Bulgaaria, millel on rahvastiku tihedus 74.13 in/km 2. (PH, 2000) Kaardi põhjal võib öelda, et Rahvastiku paiknemine Hispaanias on suhteliselt ,,killustunud". Enamus rahvast on koondunud linnadesse, kuna seal on ilmselt paremad võimalused elamiseks ning õppimiseks....
kui liigisõnaks on maa Baltimaad, Saksamaa, isikunimi liigisõnast maa Adelie maa, Baffini maa Madalmaad, mitmuslik riigi tähenduses Aafrika maad, Aasia maad, esinev maa Läänemere maad, Skandinaavia maad ARVSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE -teistkümmend, -kümmend, Seitseteistkümmend, ühelised, tuhanded, miljonid Kolm miljonit kolm tuhat kolm -sada seitsekümmend, seitsesada, paarkümmend, mõnisada ühesõnaline arvsõna ne- ja Viieaastane, viiekümneaastane, mitmesõnaline arvsõne ne- Neljakümne nelja aastane, kahe
Kostüümikunstnik Grete Laus Sündinud 1984.aastal. Ta on stilist, fotograaf ja vabakutseline kunstnik. Grete on lõpetanud moedisaini eriala Milanos ja aastal 2009 kursuse parimana stilistika ja fotograafia eriala London College of Fashion's, mis on üks suurimaid ja tuntumaid kunstikõrgkoole maailmas. Esimese diplomeeritud stilistina Eestis on ta koostööd teinud paljude muusikutega. Ta on lavastanud, filminud ja monteerinud kaks videot artistile Evestus, mis jõudis ka Baltimaade ja Skandinaavia MTV ekraanile ning mõlemad hääletati Eesti muusikavideote TOP 100 esikümnesse. Muusikajuht Kaire Vilgats Ta on sündinud 1976.aastal ning on eesti laulja ja näitleja. Lapsena mängis ta muusikakoolis akordionimängu, kuid hiljem alustas õpinguid soololauljana. Pärast keskkooli lõpetamist läks Vilgats Georg Otsa nimelisse Tallinna Muusikakooli õppima pop-jazz laulu. Alates aastast 2008 on ta Eesti Nuku- ja Noorsooteatri muusikaline juht.
Keerukad, üksteisega läbi põimunud loomadest, okstest ja köitraagudest koosnevad kujundid meenutavad üheksateistkümnenda sajandi Briti kunstikäsitööliste loomingut. Kuid kõige silmatorkavam on mitmesugustest erijoontest hoolimata siiski maitse-eelistuste järjepidevus kogu viikingitajastu jooksul. Ajastu lõpul aga saabus koos üleminekuga ristiusku suur muudatus, mis tegi väravad võõrmõjudele valla. Kaheteistkümnendaks sajandiks oli ärja uude usku pöördunud Skandinaavia võtnud omaks lõunapoolsete maade romaani stiili ning liitus hoogsalt Euroopa kunsti ja tarbekunsti põhihoovusega. Ruunide saladused Suurem osa kirjaoskajaid rahvaid on pidanud kirjasõnas peituvat jõudu enesestmõistetavaks juba nii kaua, et see ei ära enam kelleski imestust, kuid viikingite jaoks säilisid ruunitähestikus alati mingisugused ürgse nõiakunsti jäljed. Ruunide päritolu on senimaani varjatud saladuslooriga, ehkki need olid
Neutraliteedipoliitika on mitte kellegi poolele astumise poliitika ning ka agressoritele ei astuta vastu. 1938, või lihtsalt kolmekümnendate lõpp. 23. Iseloomustage kultuuripoliitikat Eesti Vabariigis. Nimetage tolleaegseid kõrgkoole. Kultuuri arengule aitas riik teadlikult kaasa. Kultuuri rahastati nii riigieelarvest kui ka Kultuurkapitali vahendusel. Toetati ka kultuuriasutusi ja ühinguid. Vene ja saksa kultuurimõjud asendusid inglise, prantsuse, skandinaavia ja soome-ugri mõjudega. Suurenes elukutseliste kirjanike, kunstnike, muusikute ja näitlejate arv, tekkisid uued professionaalsed teatrid, koorid ja orkestrid. Hoolitseti selle eest, et ka vähemusrahvused saaksid oma kultuuri arendada, kuid eelkõige arenes traditsiooniline Eesti rahvakultuur. Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Teaduste Akadeemia. 24. Mis on kultuuriautonoomia?
Midagi huvitavat veel «Mees, kes teadis ussisõnu» prantsuse meedias Nagu parimatel matustel, saab ka siin kõvasti nalja. Eestlasest autori (ja tema prantsuse tõlkija) tugevamaid külgi on see, et ta oskab panna lugeja naerma keeruliste teemade üle, kusjuures kirjanduslik kontekst seda tingimata ei soosi – Tallinnas saab paljustki ehk selgemini aru. Tõsi, raamatus tunneb ära saksa või skandinaavia muinasjuttudest, kohati isegi kogu Euroopa keskaegsest või tänapäevasestki kirjandusest tuttavaid tegelasi – kuid prantsuse lugeja puhul asi sellega piirdubki. Ja see polegi oluline, ta vilistab selle peale. Siin on kõik 8 märkimisväärselt selge ja vahetu, otsekui avastaksid, et räägid endalegi teadmata usside keelt. See romaani teine lingua franca teebki raamatu naljakaks ja irooniliseks
Kristus? – Briti kloostrikultuuri teeb eriliseks Põhja-Inglismaa abt Beda Venerabilis, kes kirjutas ladinakeelse ``Inglise rahva kiriku ajaloo.`` Karolingide renessanssi tegi eriliseks see, et uuriti kirikuisade teoseid ja ennekõike Piiblit. Korraldati ka ulatuslik ümberkirjutamine, tänu sellele ongi säilinud praeguseni paljud olulised antiikteosed. Jeesus Kristus on sündinud ajavahemikus 7.-4. saj. eKr. 10) Kuidas oli korraldatud skandinaavlaste ühiskond? – Skandinaavia ühiskond elatus peamiselt põlluharimisest ja karjakasvatusest. Selgelt välja kujunenud klassiühiskonda polnud, kuid eksisteerisid jõukamad. Enamik inimesi olid vabad ning elasid suurte taluperedena, mida juhtis bond. Kogukonna üksikasju otsustati ühiskoosolekutel. Olid olemas kogukonna pealikud- konungid. Nendest omakorda valiti pealik, kes valitses kogu maakonda. 11) Mis põhjustas skandinaavlaste massilise väljarände ja röövretkede laine alates VIII.
JOOGID Kohv ja kohvijoogid. Kohvi valmistamiseks võetakse alati puhas värske külm vesi. Kohvipulbrit arvestatakse 1l vee kohta: einekohvi jaoks 30-50g, keskmise kangusega kohvi jaoks 60-80g ja kange kohvi jaoks 100-120g. Vee temp. kohvijoogi valmistamiseks peab olema 92-97 C. Kohvijoogi valmistamine kohvimasinas: võtta soovitud kogus külma vett, mõõta vastav kogus kohvipulbrit filtrile (parim on paberfiltrid) ja kui jook on filtreerunud tuleb seda pidevalt segada ja lasta 2-3 min tõmmata. Serveeritakse vahetult peale valmistamist. Kannukohvi valmistamine: mõõta õige kogus vett ja lasta keema tõusta, keeva vee hulka mõõdetakse vastava jahvatusastmega kohv, lasta korra keema tõusta, aga mitte keeta. Lasta kohvil 5 min sadestuda. Kohv kallata kohvipaksu pealt eelsoojendatud kannu. Võib serveerida koos lisanditega suhkur, piim, koor, brändi, liköör Presskannukohvi valmistamine: valida jämedama jahvatusega kohvipulber, kohvipuru mõõta eels...
EESTI JA ROOTSI MERENDUSPOLIITIKA VÕRDLUS Essee Antud essee eesmärk on võrrelda, mis on meie valitud riigi ja Eesti merenduspoliitikate sarnasused ja erinevused. Mis on valitud riigi poliitikas prioriteedid, fookused. Kas Eesti peaks midagi üle võtma teiste riikide kogemusest või vastupidi tundub teile, et teiste riikide poliitikates on midagi puudu. Valisime võrdlevaks riigiks Rootsi. Rootsi on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas, kus valitseb konstitutsiooniline monarhia ja 1995. aastast Rootsi on Euroopa Liidu liige. Rootsi majanduse kõige olulisemad sektorid olid 2015. aastal avalik haldus, riigikaitse, haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, tööstus ning hulgi- ja jaekaubandus, transport, majutus ja toitlustus. Rootsi merenduspoliitika suund on mere- ja rannikualaderessurse kasutamine säästaval viisil selleks, et ökosüsteemi säilitada ja taastada, aga võimaldades samal
Valitsemine Majandus Struktuur Ürgühiskond - Hankiv Elati kogukondad es Vana-aja Väheste võim e Naturaalmajandus/agraarüh Rikas tsivilisatsioon aristokraatia iskond ülemkiht Feodaaltsivilisatsi Absolutism Naturaalmajandus/agraarüh Seisused oon iskond Uusaeg Konstitutsioonili Tööstusühiskond Klassid ne monarhia XX saj. demokraatia Teenindusühiskond kihiühiskond Nüüdisühiskonna tunnused: Tööstuslik kaubatootmine Rahva osalemine ühiskonna v...
a , sõjavägi moodustus läänimeestest. Lääni andja oli suur feodaal(senjöör) ja saaja rüütel(läänimees). 3. Kirjelda Frangi riigi kujunemist ja selle valitsemist Karl Suure ajal. Chlodovech rajab Frangi riigi V. Sajandil, rajab merovingide dünastia (V-VIII). Merovingidel oli peaminister majordoomus. Karl Suure ajal saavutas riik suurima võimsuse, vallutati langobardide kuningriik. 4. Iseloomusta viikingite ühiskonda ja nende vallutus- ning avastusretki. Viikingid olid Skandinaavia vabad mehed, nad elasid pikimajades. Otsustati asju tingil=rahvakoosolekul. Nad olid elukutselised sõjamehed. Viikingite aeg lõppes siis kui ristiusk tuli. Taani – Iirimaa. Rootsi – Bütsants. Norra-Island. 5.Võrdle feodaali ja talupoja elu Feodaal Talupoeg Valitseb Värvilised valdusi riided Osaleb Maad ei oma sõjakäigul Saab vaid Rendib talu poeg Annab talu Relvaõigus puudub 6
toodetega võrreldes kogu oma olelustsükli jooksul keskkonnale väikseimat kahju. Eesti ökomärgist ei anta toiduainetele ja ravimitele, kuid seda saab anda nende pakendile. EL-i ökomärgi saamiseks peab taotlev ettevõte tagama tema toodetud kauba keskkonnasõbralikkuse kogu selle eluea jooksul (vähese saastamise tootmistsüklis, kauba enda ohutuse ning selle hilisema ümbertöötlemise). Skandinaavia ökomärk - mahepõllumajanduslikult toodetud toiduainete märgistamiseks Roheline Energia on Eesti Energia poolt turustatava alternatiivenergia kaubamärk. Märgi kasutamisõiguse ostnud tootjad maksavad elektrienergia eest veidi kõrgemat hinda võrreldes tariifijärgsete hindadega. Sellega toetatakse keskkonnasõbraliku energia tootmist. Rohelise punkti märk - selle märgiga pakendid võib visata pakendikonteinerisse
Kristel Tikerperi ROOTSI Referaat Juhendaja: 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 ÜLDANDMED ..........................................................................................................................3 LOODUS.................................................................................................................................... 4 RIIK............................................................................................................................................ 5 Riigikord................................................................................................................................. 5 Haldusjaotus............................................................................
Selles pole süüdi niivõrd riik ise, kui okupatsiooniaastate märk vanemaealise töötajaskonna mälus. Kuid arusaama, et haridust pole vaja ja riik peab töö mulle leidma hakkab vähenema ja riik kannab selles oma osa. Pakkudes töötutele tasuta väljaõpet ja võimalusi ettevõtluse alustamiseks väheste vahenditega. Riigi suuremaks probleemiks võib hoopis pidada väljarännet, mille hoogu on palju raskem peatada. Skandinaavia riigid on ahvatluseks paljudele eestlastele, kes hea õnne ja suurema palga nimel eestimaa tolmu jalgealt pühivad. Sellisele probleemile pole aga ühtset lahendust. Erinevad probleemid tekitavad surnud ringi, kus ühe probleemi tekitajaks on teine ja reaalne lahendus oleks võimalik saada kõikide murede üheaegsel lahendamisel. Kuna riigiaparaadi juhtimine on aeglane ja keeruline, siis pole ka võimalust kiireid lahendusi saavutada rääkimata
sajandi lõpu tuntuim baltisaksa naiskirjanik. Tema suhted vanematega isa taani päritolu laevakapten, ema teise põlve baltisakslane olid pingelised, probleemsed suhted emaga oli Marholmi teostes sage motiiv. Riia tütarlastekoolis omandas ta õpetajahariduse, täiendas ennast iseõppimise teel. Oli julgete poliitiliste väljaütlemistega, kritiseeris tugevalt baltisaksa ühiskonda. 1885. aastal kolis Kopenhaagenisse, kus tutvus mitmete mõjukate Skandinaavia kirjanikega, kelle loomingut hakkas sakslastele tutvustama ja tõlkima, sajandi viimastel kümnenditel kujuneb temast tunnustatud kirjandus- ja teatrikriitik. 1895. ilmub tema tuntuim teos "Naiste raamat", naisküsimust ja naiste psühholoogiat käsitleb ta oma loomingus ka edaspidi. Elu teises pooles võitles ta aina süveneva vaimuhaigusega ning tema loomingus muutuvad oluliseks katoliikliku kiriku mõjud. Baltisaksa omaelulooline kirjandus (Stackelberg, Hunnius, Wistinghausen, Hueck-Dehio
................ KUTSEHARIDUSKESKUS ........................ ....................... KLIENDITEENINDUSE UURIMUS Uurimustöö Juhendaja: ................. ............... 2010 SISUKORD 1. ERINEVAD KLIENDIRÜHMAD KAUBANDUSES.......................................................................................3 1.1 Klientide rühmitamine 1.2 Demograafilised tunnused 1.3 Geograafilised tunnused 1.4 Psühholoogilised tunnused 2. ERINEVAD KULTUURITAUSTAGA KLIENDID JA NENDE TEENINDAMINE......................................................................................4 2.1 Kultuuridevahelised erinevused 2.2 Vestluskäitumine 2.3 Ajakäitumine 2.4 Ruumikäitumine 2.5 Erinevate kultuuride vaheline suhtlus 3. RASKE...
Barokk & rokokoo Arhitektuuris baroklik klassitsism N.M Eigved- Amalienborg väljak Kopenhaagenis J.F. Saly- Frederik V ratsamonument (1772) Amalienborgis Maalikunst Carl Gustaf Pilo- Taani kuninga õuekunstnik 1742-1772, portreedes rokokoolik koloriit N.A. Abildgaard- rahvusliku maalikunsti rajaja, klassitsistlik Jens Juel- portreed, maastkud, olustikumaalid Skageni maalijad Skageni maalijateks nimetati Skandinaavia kunstnike rühmitust, kes alates 1870. aastatest kuni sajandivahetuseni käis suviti koos Skagenis, mis paikneb Taanis Jüüti poolsaare põhjatipus. Skageni kunstnike rühmitusse kuulusid Rootsi maalikunstnikud Oscar Björck ja Johan Krouthén, Norra kunstnikud Christian Krohg ja Eilif Peterssen, Taani kunstnikud Laurits Tuxen, Karl Madsen, Karl Locher, Viggo Johansen, Thorvald Niss, Holger Drachmann ning eriti silmapaistvad Anna Ancher ja Michael
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
