Hispaania rahvastiku paiknemine ja asustus (0)

Hispaania rahvastiku paiknemine ja asustus
1. Riigi rahvastiku paiknemine ja tihedus
Hispaania on suurriik, kus 2011 aasta juuli seisuga elab 46 754 784 inimest. (WF, 2011) Rahvastiku keskmine tihedus on 78.43 inimest/km2. Maailma arvestuses on Hispaania rahva tiheduselt 117. kohal. Temast koht ettepoole jääb Samoa , kus rahvastiku keskmine tihedus on 80.69 inimest/km2. 118. kohal, peale Hispaaniat asub Bulgaaria , millel on rahvastiku tihedus 74.13 in/km2. (PH, 2000)
K 1. Rahvastiku tiheduse kaart
aardi põhjal võib öelda, et Rahvastiku paiknemine Hispaanias on suhteliselt „killustunud“. Enamus rahvast on koondunud linnadesse, kuna seal on ilmselt paremad võimalused elamiseks ning õppimiseks. Palju rahvast elab ka ranniku-äärsetel aladel, sest seal asub Atlandi ookean ning Vahemeri, mistõttu on ka sadama ühendus hea. Turistid külastavad ohtralt Vahemere-äärseid alasid. (KV, 2011)
Kõige tihedamalt on rahvast Madridis, ulatudes kõvasti üle 100inimese/km2 Rahva ebaühtlast paiknemist mõjutab veel mägiste alade suhteliselt ebakorrapärane paiknemine. (SMA, 2005) Arvatavasti lõunapool Hispaanias elab rohkem rahvast, sellepärast et seal on aasta läbi soojem, kui põhja- ja keskosas. Põhjapool jääb aastane temperatuur +8 ja + 12 kraadi vahele ning lõunaosas +18 ja +24 kraadi vahele. Põhjas ja loodes on ka sademete hulk suurem. (HK, 2003) Kõige väiksema tihedusega ala kus inimesi praktiliselt ei ela, asub Ibeeria mägedes. Seal on rahvastiku tihedus keskeltläbi 7 inimest/km2. Ühtlase rahvastiku tihedusega suurem ala on veel kohas, kus voolab Guadalquiviri jõgi – Sierra Morena ja Betica mäe vahel Lõuna – Hispaanias. Tihedus seal on umbes kuni 100 inimest/km2. (SMA, 2005)
2. Asustus ja linnastumine
Riigi rahvastikust elab suurem osa inimesi linnades, 77%. Linnastumise tempo on aastas 1%. Seda kõike 2010 aasta seisuga. Kõige rohkem inimesi elab pealinnas Madridis, kus elab umbes 5 762 miljonit inimest. (WF, 2011) Hispaanias on linnaelanike tase on Hispaanias kõrge, kuid linnastumise tempo pole õnneks nii hullul suur. Maailma keskmine linna elanike arvu kasv on 2,1 % aastas. Kõige kõrgem on linnastumine Burkina Fasos, kus aastane linnaelanike juurdekasv on 6,2%. Kõige väiksem linnastumise näitaja on Leedus, kus selle näitaja on hoopis negatiivne (- 0,5% aastas elanike kohta). Eestis aga on see näiteks 0,1 (WS, 2011)
Palju rahvast elab ka Kataloonia pealinnas Barcelonas – 5 029 miljoni elanikuga. See linn on suuruselt teine selles riigis, mis asub Llobregati ja Besòsi jõe suudmete vahel. Rahvastiku tihedus on umbes sama suur, kui Madridis, üle 100 inimese/km2. Koordinaadid on 41° 23′ N, 2° 11′ E ning selle pindala on 100,4 km² (W1, 2012) Linn asub Kirde – Hispaanias Vahemere ääres, Pürenee ja Ibeeria mägede vahel. (SMA, 2005)
V 2. Hispaania linnade kaart
alencias, kui suuruselt kolmandas linnas elab 812 000 elanikku (2009). Ta on Valencia autonoomse piirkonna pealinn. Linna geograafilised koordinaadid on 39° 28′ N, 0° 22′ W. Pindala on aga umbes 30 km2 rohkem kui Barcelonal. (W2, 2011) Linn asub samuti Vahemere ääres, Barcelonast lõunapool idas. Läänepoolset rannajoont vaadates, asub ta selle keskel, Valencia lahe ääres. Ka seal on rahvastiku tihedus umbes100inimest/km2. (SMA, 2012)
Linnastumise tempo mõnedes teistes riikides võrdluseks Hispaaniaga. Andmed: (WS, 2011)
3. Riigi pealinna iseloomustus
R 3. Madridi kaart
iigi pealinn on Madrid , mis on ka Hispaania suurima elanike arvuga linn(5 762 miljonit). Administratiivse jaotuse järgi asub see Madridi autonoomses piirkonnas. (Hispaanias on kokku 17 ajalooliselt väljakujunenud autonoomset omavalitsustega piirkonda). See on Euroopa pealinnadest kõige kõrgemal geograafilisel tasandil asuv pealinn. (HK, 2003) Pealinn asub riigi keskel, Tajo jõe lähedal. Ta asub Kesk-Kordiljeeride ääres. Rahvastiku tihedus on üle 100 inimese/km2.(SMA, 2012) Geograafilised koordinaadid sellel linnal on 40° 23′ N, 3° 43′ W. Madridi pindala on 605 77 km². (W3, 2011) Pealinn on tähtis sõlmpunkt sõidukitele ning lennukitele. Madridis asuvad tähtsad teadus asutused. Näiteks Hispaania Kuninglik Akadeemia (1713) ja Madridi Ülikool (1508). (HK, 2003) Suurem haljasala , Casa de Campo, jääb Madridi ääralale.
4. Madridi kesklinn
4. Linnastumisega kaasnevad probleemid
Linnastumine on Hispaanias tõusnud probleemiks just keskkonnale, mistõttu teatud ringkonnad on asunud loodusesse valguvate linnade pealetungile vastu seisma. Majandusbuumi ajal ehitati ohtralt uusi elamuid ning arendati turismi. Rannikuäärsed alad muutusid rohkem suuremaks ja lisandusid äärelinnad. Kuna hispaanlastel on kombeks käia nädalavahetusel looduses puhkamas ning sportimas, siis on sealse rahva kui ka mitmekesisuse jaoks loodusalad eriti tähtsad. Oma maja või hoovi omamine on kohalikele suhteliselt kallis.
Kuna looduskauneid paiku on üha vähemaks jäänud minnakse ka sinna kuhu ei tohiks. Sellest tulenevalt on hakanud spetsialistid ning valitsus muretsema looduse reostamise pärast ning juhivad üha enam tähelepanu sellele, et puuduvad piisavad võimalused loodusterritooriumite säilitamiseks ning taastamiseks.
Muretsema panevad ka kala- ning jahimehed , kes ka keelatuid paiku külastavad. Nii on hakatud looduskeskkonda n-ö üle tarbima, mis viib fauna ümberpaigutamise, taimestiku hävinemise ning metsapõlengute suurenemise riskini. Lisaks halvendavad looduskeskkonda ka vee ning õhu reostus, mis kaasnevad linnadega ning tööstusega. Loodusalade kaitsmine on väga tähtis sest vähendavad reostumist ning puhastavad õhku, pinnast ning vett ja stabiliseerivad linnade mikrokliimat.
Tõhusat kaitset väärivad loodusalad Hispaanias

• mägised alad, mis on otseselt ühenduses nii asulate kui ka linnadega;
  
• rannikualad, mida kasutatakse kalapüügiks;
  
• tasandikud, lahedad alad sisemaal;
  
• vesised lauskmaad, kus vee tõttu saab harrastada mitmeid turismivaldkondi;
  
• orud ning kõrgendikud, mida võib leida keset linnastikke ja millest on kujunenud linnarahva väljasõidupaigad.
  

(ÄP, 2012)
5. Huvitavaid fakte

Hispaania on hõredama asustusega riik Lääne-Euroopas (va Skandinaavia ).

Hispaanias on üle 8000 km rannajoont

Hispaania on üks mitmekesisema maastiku ja kliimaga riik Euroopas. Hispaania asub maailma asustatumate riikide hulgas 28. kohal ning 6. kõige asustatum riik Euroopas (pärast Saksamaad, Prantsusmaad, Suurbritanniat, Itaaliat ja Ukrainat).

Keskmine eluiga Hispaanias on 79.

Hispaania suuruselt kolmas riik Euroopas (pärast Prantsusmaad ja Ukrainat).
(EOS, 2004)

Maailmas räägib hispaania keelt üle 500 miljoni inimese

Aastaks 2050 on Ameerika Ühendriikide hispaaniakeelsete elanike arv 132 miljonit ja neid on rohkem kui inglise keelt rääkivaid elanikke.

1898 kaotas Hispaania oma viimased kolooniad – Kuuba ja Filipiinid

“Hispaania” tähendab foiniikia keeles “jäneste maa”.

Hispaania kuningriik koosneb 17st autonoomsest piirkonnast.

Hispaania keel on suuruselt teine keel Ameerika Ühendriikides.

Almería maakonnas on olnud võttepaigaks mitmetele kuulsatele filmidele – näiteks “Indiana Jones : Viimane Ristiretk” ja Barbar Conan ”.

Rikkaliku islami kunstipärandiga Alhambra linn kuulub UNESCO maailmapärandisse.

Hispaania kõige tähtsamad saarestikud on Baleaarid ja Kanaari saared.
(HM, 2010)

Hispaania hõlmab oma territooriumilt :
4/5 Pürenee poolsaarest
Vahemeres Baleaari saared
Atlandi ookeanis Kanaari saared
Maroko rannikul Põhja- Aafrikas Ceuta ja Melilla linnad
Põhja- Aafrika rannikuvetes asuvad saared, Vélez de la Gomera, Alhucemase ja Chafarinase
(HK, 2003)
Kasutatud kirjandus

• Central Intelligence Agency : https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/sp.html (WF, 2011)
  
• Photius : http://www.photius.com/wfb1999/rankings/population_density_3.html (PH, 2000)
  
• Kätlin Variksaare koduleht : http://katakene11.weebly.com/8hispaania-linnastumine.html (KV, 2011)
  
• „Suur maailma atlas “ Eesti Entsüklopeediakirjastus AS (2005) (SMA)
  
• Hannes Kruusi koduleht: http://www.hot.ee/hanneshotee/hispaania.htmlb (HK, 2003)
  
• World Stat: http://en.worldstat.info/World/List_of_countries_by_Rate_of_urbanization (WS, 2011)
  
• Hispaania maja: http://www.hispaaniamaja.ee/muud-kasulikku/huvitavad-faktid.html (HM, 2010)
  
• Eye on Spain : http://www.eyeonspain.com/spain-magazine/fun-facts.aspx (EOS, 2004)
  
• Äripäev: http://leht.aripaev.ee/?PublicationId=464dc490-fb94-4024-9b75-258ddc8543a9&articleid=74987&paperid=E6AB75A7-6ABD-4CBB-B5CD-8F8EBA624566 (ÄP, 2010)
  

• Wikipedia:
  

http://et.wikipedia.org/wiki/Madrid (W3, 2011)
http://et.wikipedia.org/wiki/Valencia (W2, 2011)
http://et.wikipedia.org/wiki/Barcelona (W1, 2012)
Pildid

• Kätlin Variksaare koduleht: http://katakene11.weebly.com/2-hispaania-rahvastiku-paiknemine.html 1 (1)
  
• Wikipedia: http://en.wikipedia.org/wiki/Spain 2 (2)
  
• Map of Madrid: http://www.dit.upm.es/figures/maps/m40_map.html 3 (3)
  
• Spain: http://www.spain-madrid.com/map/madrid-full.gif (4)
  

Liina Ots
11a
2012