Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Esimene maailmasõda (13)

4 HEA
Punktid
Varia - Need luuletused on nii erilised, et neid ei saa kuidagi kategoriseerida
Esimene maailmasõda
1) Põhjused, eellugu, taust
Põhjused:
  • teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel: Saksamaa ↔ Prantsusmaa / Inglismaa
  • kiirelt arenev Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas
  • Balkani poolsaarel põrkusid Austria-Ungari ja Venemaa → konkurents mõjupiirkondade pärast
  • Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass -Lotringi alade pärast
  • kolooniate ümberjagamine
  • natsionalism
  • suurriikide liidusuhete mehhanism
  • militarism , võidurelvastumine ja soov rakendada sõjaplaane
  • imperialism → ühe riigi enesekeskset poliitikat oma võimu- ja mõjupiirkonna laiendamiseks
  • riikide teatud inimrühmade ja üksikisikute ambitsioonid
  • psühholoogiline hirm kaotada oma liitlastele
  • kultuurierinevus ja fatalism (usk saatusesse )
  • valmisolek riskida sõjaga vähemoluliste eesmärkide nimel
  • ülitundlikkus suurriikide pidevate kriiside ja pingete tõttu
Eelugu, taust
  • alahinnati ohtu → riigimehed ei uskunud, et sõda kujuneb nii suureks ja laastavaks. Pigem puhkevad piirkondlikud sõjalised konfliktid.
  • sõja romantiseerimine → levinudoli kuijutelm, et sõda on hiilgav ja romantiline. Sõda oodati põnevusega.
  • puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid
  • Franz Ferdinandi tapmine → annab Austria-Ungarile ettekäände õiendada arved Serbiaga
  • Austria-Ungari sai toetust Saksamaalt
  • Saksamaa soovis algatada suuremat sõda → rünnata Prantsusmaad enne, kui see oli jõudnud sõjaks valmistuda
  • Wilhelm II oli veendunud, et Venemaa jääb tekkinud konfliktist kürvale, mistõttu pole oodata suuremat sõda
  • Austria-Ungari esitas Serbiale omapoolsed nõudmised, mis pidid tagama Austria-Ungari julgeoleku
  • tekitas Euroopa juhtivate poliitikute seas kartuse, et tekkinud vastasseis võib haarata ka teisi riike
  • Venemaa otsustas Serbiat tingimusteta toetada
  • Venemaalt julguse saanud Serbia lükkas noodi tagasi, jättes ukse lahti edasisteks läbirääkimisteks
  • 28. juuli 1914 kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja
  • Saksamaa püüdis küll seda ära hoida, kuid Nikolai II kuulutas ikkagi välja üldmobilisatsiooni. Nii Austria-Ungari kui ka Saksamaa alustasid üldmobilisatsiooni.
    2) 1914 → Läänerinne
  • 1. august 1914 → Saksamaa kuulutab Venemaale ja Prantsusmaale sõja
  • Saksamaa tungis kallale neutraalsele Belgiale → sõtta astus Inglismaa
  • 23. august 1914 astus sõtta Antandi poole peal Jaapan → vallutas Saksamaa saared Vaikses ookeanis ja tugipunktid Hiinas
  • 1914 novembris astust sõtta Türgi → Inglismaa pidi sõdima Mesopotaamias ja Egiptuses
  • sõjategevus läänerindel
  • algas 2. august 1914 → saksa väed hõivasid Luksemburgi
  • 4. august → sissetung Belgiasse
  • 21.-25. august → piirilahing Saksamaa ja Prantsuse-Inglise vägede vahel
  • 2. september → sakslased Pariisist 35 km kaugusel
  • ägedad lahingud → inglaste poolt toetatud Prantsusmaa väed panid Marne 'i lahingus Saksamaa väed seisma → algas positsioonisõda
  • sõjategevus idarindel
  • 17. august → 2 vene armeed alustasid sissetungi Ida-Preisimaale
  • Saksa armeel uus juhtkond → kindralid Hindenburg ja Luddendroff → üks Vene armee löödu puruks, tine suruti taanduma
  • Galütsia lahingutes kandsid Austria-Ungari väed suuri kaotusi (Venemaa vastu), ebaõnnestus ka pealetung Serbias
  • 1914 sügisel saatis Saksamaa osa jõude idarindele, et koos Austria-Ungariha alustada pealetungi Varssavile
  • aasta lõpus olukord stabiliseerud, aga ei muutunud positsioonisõjaks
    3) 1915 → Idarinne
  • sõtta sekkus Itaalia Antandi poolele
  • läänerindel suuri muutusi ei toimunud → positsioonisõda
  • Saksamaa keskendus idarindel sõdimiseks
  • algasid lahingud ka Türgi rindel
  • algul saatis Saksamaad edu ja vene vägedele oli tekitatud väga olulisi kaotuseid
  • Saksamaa suunas oma väed uuesti läände, arvates, et idarindel on lahing lõppenud
  • läänes loodeti sõda lõpetada ühe lahinguga
  • positsioonisõja eeldused:
  • miljoniliste armeede olemasolu
  • tehnika areng ja uute relvade kasutuselevõtt
  • välikindlustute ehitamine
  • gaasi kasutamine sõjategevuses
  • allveesõda, kus saksa allveelaevad uputasid kõik Inglismaale minevad laevad
  • ''Lousitania uputamine oli üks traagilisemaid, pärast seda loobuti laevade uputamisest
  • Inglise-Prantsuse väed lõid Itaalias uue rinde
  • Verduni lahinguks valmistumine

4) 1916 → Läänerinne
  • sõtta sekkusid Portugal ja Rumeenia
  • Verduni lahing → 21. veebruar 1916
  • taheti valida läänerindel selline koht, mida prantslased kaitseksid viimse meheni
  • läänerindel hukkus 1 milj meest, Somme'i lahingus 1,3 milj, kuid rindejoon ei liikunud
  • vallutati esimene ja teine kaitseliin , aga läbimuttet ei toimunud
  • kestis 10 kuud
  • esmakordselt kasutati tanke
  • need hävitasid traattõkkeid, purustasid kindluseid ja tekkitasid paanikat
  • aprill 1916 → idarindel Vene poolel nõupidamine, kus otsustati alustada suvel suurt pealetungi ja algasid selle ettevalmistused
  • 1916 aasta kurnas välja Keskliidu jõud
  • Jüüti merelahing → 31. mai üritas Saksa laevastik väljuda oma baasidest ründamaks Inglise laevu

5) 1917 → Idarinne
  • 1917 aasta veebruariks oli Venemaa kaotanud üle 6 mln sõduri
  • suured kaotused + vilets varustamine → vene sõdurid ei tahtnud sõdida → revolutsioonid
  • Saksa väejuhatus kasutas olukorda vastulöögi andmiseks → Vene väed taandusid peaaegu vastupanu osutamata
  • august-september 1917 → Saksa vägede operatsioon Riia vallutamiseks
  • kuigi rünnaku täpne aeg ja koht olid teada, ei suudetud laguneva armeega midagi ette võtta
  • tõhusat vastupanu osutasid läti kütid
  • 3. september langes Riia sakslaste kätte
  • oktoobri algul vallutati Saaremaa, Muhumaa ja Hiiumaa
  • Brest -Litovski vaherahu → Venemaa väljus sõjast
  • Caporetto katastroof
  • augustis 1917 olid Austria-Ungari väed nõus sõlmima Itaaliaga separaatrahu, kuid appi tulid saksa väed
  • oktoobris Saksa ja Austria pealetung, Itaalia rinne murti läbi → tohutud kaotused
  • alles Inglise-Prantsuse väed lõid Itaalias uue rinde
  • sakslaste võimalus oma jõude läänerindel küllalt vabalt ümber paigutada
  • ootas Venemaa kokkuvarisemist → peamine jõud läänerindel, kus aga ei tunginud peale, vais lasi teha lääneliitlasel lootuses, et nende jõud raugeb
  • Nivelle'i tapatalgud ( aprillis )
  • saksalstel eesliini taga varuliinid → vaenlased pommitasid tühje kaevikuid
  • prantsuse sõdurite pahameel → mässud mõnes üksuses
  • inglaste rünnak Cambrai all (novembris-detsembris)
  • inglased jätsid ära suurtükitule ettevalmistuse → tungisid varasemast rohkem tankekasutades sakslaste kaitseliinist läbi
  • seejärel suunasid suurtükitule sakslaste kaugemate positsioonide pihta
  • saksa vägedes hetkeks paanika , ent inglased ei kasutanud seda maksimaalselt ära ja sakslased peatasid läbimurde
  • USA astumine maailmasõtta → 6. aprill → Ühendriigid kuulutasid Saksamaale sõja

6) 1918 → meeleheide, ida- ja läänerinne
  • 3. märts 1918 → Bresti rahu
  • veebruaris üritas Saksamaa Venemaale uut pealetungi teha
  • 1918 sekkus otseselt sõtta ka USA, mis tekitas Saksamaale uusi probleeme
  • märtsist juulini võtsid sakslased läänerindel ette neli suurpealetungi → peamiselt tegutsetigi läänerindel, idarindel Saksa väed taganesid
  • sõja kestel olid keskriigid end ära väsitanud
  • Saksamaa tegi Prantsusmaale veel 4 suurt pealetungioperatsiooni, polnud enam ressursse sõda jätkata
    7) Tulemused
  • tekkis tööjõupuudus vabrikutes , kaevandustes, põllumajanduses
  • tööle pidid minema naised ja noormehed , kellele maksti väiksemat palka
  • mõnedes riikides kehtestati üldine töökohustus (mehed 16-60)
  • keelatud nõudmised palga või töötingimuste parandamiseks + streigid
  • USA-st sai Euroopa riikide võlausaldaja ning neile tekkis piiramatu turg
  • raha väärtus langes katastroofiliselt
  • maailm suhteliselt rahulik, lõpetas sajandi kestnud arengu
  • kukutati dünastiad, kes sõja üldse alustasid
  • alandavad rahutingimused tekitasid sakslastes kibestumist, sest väed olid veel vallutatud maal
  • katastroof:
  • hukkus 10 mln inimest
  • haavatud 20 mln → neist 3,5 mln jäi vigaseks
  • nälga ja haigustesse suri samuti mitu miljonit
  • sõjavintsutus ja alatoitumus → gripiepideemia pärast sõda (20 mln)
  • ''kadunud põlvkond'' → vaimselt ja füüsiliselt muserdatud noorte meeste põlvkond
  • ei lahendanud lõplikult mingeid probleeme, tekitas neid juurde → ''sõda, mis lõpetab kõik sõjad''
  • 4 impeeriumi kadusid maailmakaardilt: Venemaa, Austria-Ungari, Saksamaa, Türgi
  • nende varemeil tekkis hulga rahvusriike → sh Eesti
  • USA → ainuke selge võitja
  • Saksamaa → suurim pettumus pärast sõja lõppu → ebaõiglane Versailles ' rahu
  • Ungari → loovutas suure osa senisest territooriumist
  • Venemaa → pidas end kaotajaks → soov maailma uuesti ümber jagada
  • Saksamaa ja Venemaa Versailles' süsteemi vastane koostööleping
  • Itaalia ja Jaapan → jäid ilma oma territooriumitest ja kolooniatest, ei saanud sõjast otsekui mingit kasu, kandsid raskeid kaotusi
  • ülemaailmne majanduskriis 1929 -1933
  • Saksamaa majanduslik nõrkus aeglustas kogu Euroopa majanduse arengut
  • tööpuudus, inflatsioon
  • sotsiaalsed probleemid
  • äärmusliikumised → 1919 komintern
  • ületootmine
  • vale majandamine
  • valitsuse vead kriisi ajal

8) Varia
  • Sarajevo atendaat → Austria-Ungari ershertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juuni 1914, mõrvar oli Serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip, kes oli alaealine ning mõisteti 29 aastaks sunnitööle
  • 1915 jäi Adolf Hitler pildile, kus ta on Saksamaa süjakuulutusest vaimustunute seas. Tollal oli ta veel tundmatu ja töötu. Münchenis.
  • 1915 → suures saksavastasuses nimetati Peterburi ümber Petrogradiks, Suurbritannia dünastia loobus saksa perekonnanimedest. Eestis keelati saksa keele avalik kasutamine. Soome noored aga püüdsid Skandinaavia kaudu Saksamaale põheneda, et siis Saksa armees Vene vastu võidelda
  • 1915 → inimeste ja loomade kaitseks võeti kasutusele gaasimaskid
  • ''Don't waste bread! Save two slices every day and defeat the 'u' boat .'' → Inglise plakat , mis kutsus inimesi säätma leiva, et saksa allveelaevu võita. 1917
  • Saksa sõjaplaan → Schlieffeni plaan → nägi ette Prantsusmaa kiiret purustamist ning vägede suunamist Venemaa vastu
  • Prantsuse sõjaplaan → plaan 17 → nägi ette pigem enda kindlustamist (õpituna Prantsusmaa-Preisi sõjast) ning seejärel sissetung Saksamaale
  • Inglismaal sõjaplaan puudus → koostöö Prantsusmaaga
  • Venemaa oli nürgalt ette valmistanud → mehi palju viletsa varustusega
  • Austria-Ungari → arvestamine 5 rindega: lõunasse Serbia vastu natuke ja Venemaa vastu suurem. Saksa toetuseda arvestamine.

4
Esimene maailmasõda #1 Esimene maailmasõda #2 Esimene maailmasõda #3 Esimene maailmasõda #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-09-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 372 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 13 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor saalu Õppematerjali autor
Font 12, Times New Roman
Teemad:
1) põhjused, eellugu, taust
2) 1914 - tegevus läänerindel
3) 1915 - tegevus idarindel
4) 1916 - tegevus läänerindel
5) 1917 - tegevus idarindel
6) 1918 - meeleheide, tegevus ida- ja läänerindel
7) tulemused ja mõju
8) varia

Sarnased õppematerjalid

Esimene maailmasõda 1914-28 juuli -1918 11 November
4
docx

Esimene maailmasõda 1914 (28 juuli)-1918(11 November)

Sõjaplaanid · Saksamaa ­ purustada kiiresti Prantsusmaa ja seejärel suunduda idapoole. · Venemaa ­ pealetung austerlastele ja siis kaitsetegevus sakslaste vastu Poolas ja Kuramaal. · Inglismaa- pakkus oma laevastikku ja rahalist abi. Uuendused sõjapidamises · Kasutatakse Ypri all esimest korda keemiarelva · Hävituslennukid · Tankid · Kaevikusõda Põhjused: 1) Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel 2) Ohu alahindamine ­ usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne, kuna suur sõda kahjustaks rahvusvahelist majandust, poliitikud bluffisid kergekäeliste sõjaliste ähvardustega (Maroko kriisid) 3) Sõja romantiseerimine 4) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 5) Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (oli toimunud sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel - laevastikuseadused, Venemaa allveelaevatehased;

Ajalugu
I maailmasõda
4
doc

I maailmasõda

ESIMENE MAAILMASÕDA Põhjused: · Alahinnati ohtu, kriise. (Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse). · Sõda romantiseeriti (oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav) · Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine · Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Maailmasõja ajend: Austria-Ungari ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914. Sarajevo asus A-U-le kuuluvas Bosnias, kus atendaadi sooritas Serbia terrorist. Venemaa asus toetama A-U surve alla sattunud Serbiat. Saksamaa õhutusel kuulutas A-U Serbiale sõja, vastuseks kuulutas Venemaa välja mobilisatsiooni. Saksamaa

Ajalugu
Esimene maailmasõda 1914-1918
14
pptx

Esimene maailmasõda 1914-1918

Esimene maailmasõda 1914-1918 Põhjused 1) Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel 2) Ohu alahindamine ­ usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne, kuna suur sõda kahjustaks rahvusvahelist majandust, poliitikud bluffisid kergekäeliste sõjaliste ähvardustega (Maroko kriisid) 3) Sõja romantiseerimine 4) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 5) Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (oli toimunud sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel - laevastikuseadused, Venemaa allveelaevatehased;

Maailmasõjad
Esimene-maailmasõda
14
pptx

Esimene-maailmasõda

Esimene maailmasõda 1914-1918 Põhjused 1) Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel 3) Ohu alahindamine ­ usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne, kuna suur sõda kahjustaks rahvusvahelist majandust, poliitikud bluffisid kergekäeliste sõjaliste ähvardustega (Maroko kriisid) 4) Sõja romantiseerimine 5) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 6) Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (oli toimunud sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel - laevastikuseadused, Venemaa allveelaevatehased; kindralstaapide

Ajalugu
Esimene maailmasõda
3
docx

Esimene maailmasõda

I MAAILMASÕDA (1914-1918) 1. I maailmasõja põhjused, osapooled ja ajendid Üldisem põhjus: vastuolude teravnemine Euroopa suurriikide vahel. Sõja puhkemisele aitasid kaasa: Alahinnati ohtu (suurriigid ei uskunud maailmasõja teket, arvati ainult, et tekivad piirkondlikud sõjalised konfliktid, mis kestavad lühikest aega) Sõda romantiseeriti (arvati, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav, sooviti seda, oodati põnevusega) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (ei arvestatud sõjatehnika arengut ega uuendatud sellele vastavalt julgeolekupoliitikat, puudusid sõjaplaanid) Osapooled, ajendid: Suurbritannia vs Saksamaa

Ajalugu
Esimene maailmasõda
14
rtf

Esimene maailmasõda

Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20. sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslased olid veendunud, et selleks tuleb kõigepealt purustada Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga Austria- Ungari ja Venemaa taotlused. Samas poleks need vastuolud pruukinud sõtta paisata tervet maailma. Majanduselu oli muutunud rahvusvaheliseks, sõda oli kõigile kahjulik ning seetõttu polnud riiki, kes oleks teadlikult üritanud valla päästa maailmasõda. Et see ikkagi puhkes, sellele aitasid kaasa järgmised asjaolud: -Alahinnati ohtu. Suurriikide valitsused ei uskunus maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt. Paljudele riigimeestele tundus, et Euroopas võivad puhkeda vaid piirkondlikud sõjalised konfliktid ning et sellised lokaalsed sõjas kestavad lühikest aega ega kujune eriti laastavateks.

Ajalugu
Esimene maailmasõda
4
doc

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda 1. Sõjategevuse algus. Läänerinne. 1914. aasta. 2. augustil 1914. aastal okupeerisid Saksa väed Luxemburgi. 3. augustil tungisid Saksa väed Belgiasse. Belgia Liege´i kindlus pidas ligi 2 nädalat vastu. Oli esimeseks signaaliks, et sõda võib venida pikale. Järgnesid ägedad piirilahingud kuni 25. augustini 250 km pikkusel rindel. Saksa väed võitsid. Prantsuse väed taganesid, kuid säilisid. 27. aug anti Saksa vägedele korraldus liikuda Pariisi peale. Otsustaval momendil aga nõrgendas Moltke sakslaste paremat tiiba, võttis mõned korpused ära ja saatis Ida-Preisimaale Vene vägesid tagasi tõrjuma. See oli strateegiline viga! 2

Ajalugu
Esimene maailmasõda
7
doc

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.sajandi alguseks teravnenud vastuolud

Ajalugu




Kommentaarid (13)

andres24 profiilipilt
Mario Oiram: õpris ülevaatlik punkt-punkti haaval tehtud konspekt. usun, et kontrolltööd teeb edukalt ära kui vähegi õpikusse lisaks piiluda või tunnis õpetaja juttu kuulata. ainuke miinus oli suur kogus näpuvigasid.
11:29 07-10-2009
tiuxy profiilipilt
tiuxy: korralik :) hästi on asjad välja toodud
20:32 16-11-2009
-ketukas- profiilipilt
-ketukas-: abiks oli.. mulle vähemalt.
17:55 12-04-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun