Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Muusika retsentsioon "Libahunt" (0)

3 HALB
Punktid

Libahunt
Sissejuhatus
Käisin vaatamas „Libahunti“, mis toimus 3.mail 2011, Tallinna Nuku- ja Noorsooteatris. Valisin selle muusikali , sest huvitav ja olen käinud kõiki Nuku- ja Noorsooteatri muusikale vaatamas. 2011.aastal sai 100 aastat mööda A.Kitzbergi tragöödia „Libahunt“ lavalejõudmisest.
Muusikal on tehtud August Kitzbergi raamatu „Libahundi“ põhjal.
August Kitzberg
Ta on sündinud 1855 aastal Eestis Pärnumaal. Lapse- ja noorpõlves oli tema kasvataja ja vaimne suunaja kooliõpetajast 17 aastat vanem vend Jaan, kelle juures Niitsaadu vallakoolis sai Kitzberg koolihaiduse. 1893 lahkus Mulgimaalt Riiga tööle. 1901 asus elama Tartusse , kuni elu lõpuni.
Kitzberg on kirjutanud 13 näidendit, paarkümmend külajuttu, arvukalt följetone ja artikleid. Esimene raamat, romantiline ajalooline jutustus „Maimu“. 1911 sai kuulsaks tragöödiateos „Libahunt“.
Muusika autor Tiit Kikas
Ta sündis 1975.aastal Tallinnas ja on Eesti muusik . 4-aastaselt alustas viiuliõpingutega. Ta on loonud muusikat filmidele, telelavastustele ja raadiosaadatele ning välja andnud üle 90 plaadi koos erinevate muusikutega.
Muusika ja laulusõnade autor Jaagup Kreem
Sündinud 1973.aastal Tallinnas ja on Eesti muusik, helilooja ja ansambli Terminaator solist . Ta on lõpetanud Nõmme Gümnaasiumi, Soome Saatkonnakooli ja Pedagoogikaülikooli näitejuhtimise erialal. Bändi hakkas Jaagup juba 7.klassis tegema. Teminaatori läbimurre toimus 1994, sellest ajast alates on bändil ilmunud 12 albumit.
Aastast 2000 on Jaagup pidanud Eesti Nuku- ja Noorsooteatris erinevaid ameteid. On mänginud ka mitmes muusikalis ja töötanud televisioonis saatejuhina. Tema elu moto : parimad asjad maailmas ei ole asjad.
Libreto ja lavastaja Neeme Kuningas
Sündinud 1955.aastal Kilingi -Nõmmel ning on Rahvusooper Estonia lavastaja aastast 1985, pealavastaja 1994-2002 ja peaprodutsent aastatel 1994-2010. Kuningas on lõpetanud Kilingi-Nõmme keskkooli, Tallinna Riikliku Konservatooriumi laulja erialal ning Moskva Riikliku Teatrikunsti Instituudi GITISe ooperilavastaja erialal.
Neeme Kuningas on muusikalavastajana loonud üle 80 ooperi-, opereti-, muusikali- ja tantsuetenduse Eesti, Soome, Leedu, Venemaa, Rootsi, Norra, Saksamaa, Prantsusmaa ja Hiina teatrites. Ta ise luuletab ka.
Lavakujundus Hardi Volmer
Ta on sündinud 1957.aastal ning on filmirežissöör, lavastaja, teatrikunstnik, kujundaja ja muusik. Volmer on lõpetanud Tehnikakooli nr 4 rätsepana ja ENSV Riikliku Kunstiinstituudi teatrikunstniku erialal. Pärast ERKI lõpetamist asus tööle filmistuudiosse Tallinnfilm nukufilmilavastaja ja –kunstnikuna, töötades samal ajal pidevalt vabakutselise lavastuskunstinikuna pea kõigis Eesti ja mõningaid välismaa teatris.
Hardi Volmer on lavastanud ja kujundanud nuku-, lühi- ja mängfilme, ühe dokfilmi, teleseriaale ja TV-saateid. Ta on loonud üle 70 lavakujunduse, lavastanud ja kujundanud ligi 20 eri tehnikas reklaamklippi ja umbes kümme muusikavideot. Kujundanud raamatuid ja teatriplakateid.
Kostüümikunstnik Grete Laus
Sündinud 1984.aastal. Ta on stilist , fotograaf ja vabakutseline kunstnik. Grete on lõpetanud moedisaini eriala Milanos ja aastal 2009 kursuse parimana stilistika ja fotograafia eriala London College of Fashion’s, mis on üks suurimaid ja tuntumaid kunstikõrgkoole maailmas. Esimese diplomeeritud stilistina Eestis on ta koostööd teinud paljude muusikutega. Ta on lavastanud, filminud ja monteerinud kaks videot artistile Evestus, mis jõudis ka Baltimaade ja Skandinaavia MTV ekraanile ning mõlemad hääletati Eesti muusikavideote TOP 100 esikümnesse.
Muusikajuht Kaire Vilgats
Ta on sündinud 1976.aastal ning on eesti laulja ja näitleja. Lapsena mängis ta muusikakoolis akordionimängu, kuid hiljem alustas õpinguid soololauljana. Pärast keskkooli lõpetamist läks Vilgats Georg Otsa nimelisse Tallinna Muusikakooli õppima pop- jazz laulu. Alates aastast 2008 on ta Eesti Nuku- ja Noorsooteatri muusikaline juht. Näidelnud on Kaire neljas erinevas Eesti teatris- Nuku- ja Noorsooteatris, Draamateatris, Linnahallis ja Vanemuises. Kooriliikmena on Vilgats osalenud enamikus muusikalides, mis Eestis viimase kümnendi jooksul mängitud. Kaire laulab albumil "Family We are Family". Ta on sage taustalaulja paljude solistide ja ansamblitega. Aastatel 2000 ja 2002 osales ta Eurovisiooni lauluvõistlusel, olles Eesti ja Malta esinduslugude taustvokalist.
Valguskunstnik Margus Vahur
Ta on tunnustatud valguskunstnik, kes teinud silmapaistvat tööd nii Eesti teatrites kui välisriikides. On lõpetanud Viljandi Kultuurikolledži valguskujunduse erialal. Aastatel 1994-2002 töötas Viljandi draamateatris Ugala . Aastast 2002 on Pärnu teatri Endla valgusala juht. Vahur teeb valguskujundust ka Tallinna Linnateatri, Birgitta festivali , Smithbridge Productionsi, Vaasa Ooperiteatri jt teatrite lavastustele.
Koreograaf Vahur Agar
Sündinud 1984.aastal. Ta on tantsija ja koreograaf, kes valdab paljusid tantsustiile nagu hip-hop, house, breik-, klubi- ja võistlustants ning eesti rahvatants .
Vahur on kaasa teinud tantsijana tunnustatud Rahvusooper Estonia lavastuses „Wallenberg“ ning samuti Eesti Rahvusooperi lavastuses „Minu veetlev leedi“. Ta on osalenu tantsijana veel muusikalis „ Fame “ ja koreograaf-tantsijana ooperis „Aida“ Vaasa Ooperiteatris Soomes.
Oma tantsugrupi Terminatorz Family’ga osales Vahur saates Eesti Talent 2010, kus saavutas II koha, võites nii publiku südamed kui ka tantsumaailma austuse.
Koreograafi- ja tantsijaameti kõrval on Vahur ka aktiivne tantsuõpetaja, olles andnud meistriklasse Eestis, Portugalis, Ungaris, Soomes ja mujal. Lisaks on ta veel meigikunstnik, tegeleb fotograafia ja filmindusega , olles seeläbi osalenud paljudes filmides, muusikavideodes ja TV-saadetes nii Eestis kui välismaal.
Koreograafia assistendid Sandra Steinberg ja Angelika Kušanova
Osades
TIINA Liisi Koikson
Ta on sündinud 1983 Kilingi-Nõmmel ning on Eesti laulja ja tekstiautor. Ta on lõpetanud Kilingi-Nõmme gümnaasiumi ja Georg Otsa nim. Tallinna Muusikakooli pop-jazz-laulu erialal. Liisi Koikson on üks Eestis armastatumaid lauljatare, kes alustas oma karjääri juba teismelisena laste laulukonkursil.
Liisil on ilmunud 3 albumit: debüütalbum “The Gemini Diaries”, mis pälvis 2003. aasta Eesti Muusikaauhindade jagamisel “Aasta naisartisti” ja “Aasta uue tulijatiitli   ning 2005. aasta lõpus ilmunud plaat “Väike järv”, kus lauljatar esitas eesti muusikute poolt spetsiaalselt talle kirjutatud lugusid . Ka tol aastal võitis Liisi Eesti Muusikaauhindade konkursil "Aasta naisartisti" ning "Aasta jazz/ blues artisti " tiitlid. 2010 sügisel ilmus plaat „ Ettepoole “, sedakorda päris oma bändiga. "Ettepoole on uudne ka stiililiselt - kui varem võis Liisit siduda rohkem jazzilikuma muusikaga, siis uue albumi muusikalist materjali sobib väga hästi kirjeldama sõnapaar ' akustiline pop'.
Liisi on mänginud muusikalides „Evita“, „Aida“, „Miss Saigon “, „Helisev muusika“, „Georg#, „ Jesus Christ Superstar“, sh peaosad Eesti Nuku- ja Noorsooteatri muusikalides „ Grease “ ja „Romeo ja Julia “. Ta on mänginud peaosa ka mängufilmides „ Detsembrikuumus “ 2008.aastal ja laulnud sisse selle filmi tunnusloo.
Väike TIINA Annabel Kreem või Lisanne Rull
MARI Hanna -Liina Võsa
Sündinud 1981 ning on Eesti laulja ja näitleja. Ta on lõpetanud Viimsi Keskkooli ja Ameerika Muusikali- ja Draamaakadeemia muusikanäitleja erialal. Hanna-Liina Võsa alustas laulmist 3-aastaselt  ja oli palju aastaid ETV kontsertkoori liige ja solist. 1997.võitis ta publikulemmiku auhinna ETV noorte lauljate võistlusel “Kaks Takti Ette”.
Hanna-Liina on mänginud muusikalides „ Happy days “, „ Angels “ ja „La cage aux folles“ USA-s, „Hairspray“ Soomes ja muusikalides „Ooperifantoom“, „ West Side Story“, „Hüljatud“, „Hull sinu järele“, „Väike õuduste pood“ ning „Kabaree“ Eesti teatrites.
Väike MARI Hanna Helen Kaabel või Susanne Rull
MARGUS Argo Tamm
Lõpetanud Tartu Miina Härma Gümnaasiumi ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia džässmuusika osakonna laulu erialal. Aastast 2008 õpetab pop-jazz-teooriat, - klaverit ja –ansamblimängu Viljandi Muusikakoolis.
Väike MARGUS Gulliver Kenn Pai või Otto Reisser
PERENAINE Liivika Hanstin
PEREMEES Riho Rosberg
VANAEMA Kaire Vilgats
LINNSPES Taavi Tõnisson
HULL-JASS Silver Laas
TIINA ema Triinu Taul
Rahvas
Andres Roosileht , Ingrid Isotamm , Mihkl Tikerpalu , Alice Kirsipuu , Jevgeni Moiseenko, Toomas Kreen , Reet Loderaud ja Anti Kobin.
Hundid
Jeanette Täht, Angelika Kušanova, Keisy Põldsam, Sandra Steinberg, Aleksei Troitski, Igor Kudrin, Vahur Agar ja Ahti Kiili .
Muusika
I vaatlus
Jääkülmas öös
Tule poole
Vaikseks jäänud väljadel
Ostke asju
Olla ja jääda
Lilled juustes
Asjatu võitlus
Pidu hakkab
Sajatus
II vaatlus
Tulevik algab siin
Surun samblasse näo
Unenägu
Jahe veri
Kuulikindel
Täiuslik maailm
Eluvärvid
Muusika oli väga meeldiv. Muusikas oli esindatud lava-, vokaal -, instrumentaal-, koori- ja kammermuusika. Muusikas oli ka kindlasti esituses pop, folk ja klassikalised žanrid. Kõige rohkem meeldis mulle muusikapala „Vaikseks jäänud väljadel“ juba sellepärast, et seda laulis väiks Mari.
Lõppsõna
Sain sellest muusikalist väga vägeva elamuse, kuid mulle meeldis rohkem „Keskkooli muusikal“, sest seal oli rohkem tantsupalasid. Kõige rohkem mulle meeldis ikkagi tantsud ning peategelastest Aron Tamm ja Liisi Koikson.
Vasakule Paremale
Muusika retsentsioon-Libahunt #1 Muusika retsentsioon-Libahunt #2 Muusika retsentsioon-Libahunt #3 Muusika retsentsioon-Libahunt #4 Muusika retsentsioon-Libahunt #5 Muusika retsentsioon-Libahunt #6 Muusika retsentsioon-Libahunt #7 Muusika retsentsioon-Libahunt #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mer.ka Õppematerjali autor
See on retsentsioon muusikali "Libahunt" kohta. selle aastal (2011) käidud vaatamas. ise sain hindeks 5!

Sarnased õppematerjalid

Muusikal-Fame-- retsensioon
7
doc

Muusikal "Fame" - retsensioon

Retsensioon Muusikal ,,Fame" David De Silva ­ ,,Fame" idee autor. David De Silvat kutsutakse "Fame'i isaks". 1980. aastal esilinastunud film "Fame" põhines tema ideel ning ta oli ka üks filmi produtsentidest. Järgmisel aastal esitati see film Oscari nominendiks neljas kategoorias ja ta võitis neist kahes. Samuti oli ta kaasprodutsent kuus aastat jooksnud samanimelise teleseriaali juures, mis pärjati korduvalt Emmy auhindadega ning mida on näidatud 68 riigis. David De Silva usub aga, et "Fame'i" kõige edukamad aastad on hoopis teatrilaval. Selle muusikali noortepärane ideestik ning siinjapraegu toimuva etenduse energia vaimustab noori üle maailma. José Fernandez libretto autor. José Fernandes sündis 1948.a. Kuubal, Havannas. Ta alustas oma teatrikarjääri näitlejana ning on mänginud Broadway etendustes. 1984. aastal alustas José Fernandes koos David De Silvaga tööd "Fame'i" toomiseks muusikali

Muusika
Minu veetlev leedi
19
doc

Minu veetlev leedi

Loewe isa oli tuntud operetitenor Edmund Löwe. 5- aastaselt hakkas Frederick(siis veel nimega Fritz) klaverit õppima ja juba 7-aastaselt komponeeris oma esimesed meloodiad. 1924. aastal saatis Fritz Löwe(ehk Frederick Loewe) oma isa Ameerika-turneel. Pärast seda otsustas ta Ameerikasse jäädagi. Paraku ei olnud ta Ühendriikides siiski nii edukas, kui Berliinis. Ta proovis mitmeid erinevaid ameteid nagu profipoksija, ratsutamisõpetaja, klaverimängija, ratsakirjakandja ja kullakaevur. Muusika juurde suundus ta tagasi aurikul, mis pidas ühendust Miami ja Havanna vahel. 1930ndate aastate algul sõitis ta New Yorki ja hakkas Yorkville'is lõbustama õllesaali külalisi saksa laulude ja meloodiatega. Esimest korda puutus Loewe kokku muusikateatriga 1935. aastal, kui kirjutas ühe show tarbeks laulu ,,See valss sündis Viinis". 1937. aastal valmis tal muusikal ,,Tervitus kevadele"(Salute to spring) ning kohe järgmisel aastal esietendus tema

Muusika
Eesti interpreedid
8
docx

Eesti interpreedid

· "Kohtumine Albertiga" (2003) 7 Olav Ehala Olav Ehala (sündinud 31. juulil 1950) on eesti helilooja ja pianist. Lõpetas 1969 muusikateooria alal Tallinna Muusikakooli ja 1974 kompositsiooni erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (professor Eugen Kapi klass). Ta mängis ansamblis "Kristallid" ja kirjutas ansamblile mõned lood. Oli aastatel 1970--1975 Noorsooteatris muusik ja 1975--1991 muusikaala juhataja, aastast 1991 töötab Eesti Muusikaakadeemia õppejõuna. Esinenud pianistina paljudes riikides, saanud joonis- ja nukufilmide muusika eest ("Aeg maha", "Eine murul", "Ärasõit", "Papa Carlo teater", "Hotell E") rahvusvahelisi auhindu. Olav Ehala on loonud muusikat ka filmidele ja lavastustele. Aastal 2006 valiti ta Eesti Heliloojate Liidu esimeheks. Muusikalid Sabata krokodill (1972), Oliver ja Jennifer (1972), Buratino (1975) ja Johnny (1980, koos

Muusika
Referaat-Tuntud muusikalid
9
odt

Referaat "Tuntud muusikalid"

Sellegipoolest oli lavastus menukas, linnahallis mängiti seda ligi 20 korda. Aasta pärast Eesti lavastust tuli muusikal lavale ka Helsingi Linnateatris, kus osalesid samades rollides Koit Toome ja Lauri Liiv, neile lisaks koorilauljatena veel ka Evelin Samuel ja Mikk Saar. Suvel 2003 etendas Eesti trupp "Miss Saigoni" ka Saksamaal ja Luxembourgis, kuid enamik peaosalisi oli neil etendustel siiski teistest riikidest. Aida Aida on muusikal, mille muusika on kirjutanud Elton John ja laulusõnad Tim Rice. Aidat on mängitud Atlantas (1998), Chicagos (1999), Broadwayl (2000), Amsterdamis (2002) ja Tartus (2003). Aidat esitati esimest korda 1. aprillil 1996 Disney kompanii juhtidele New Yorgi teatris New Amsterdam Theatre, mille Disney kompanii ostis ja renoveeris. Lauludest tehti demoülesvõte Elton Johni esituses. 16. novembril 1996 oli uus kuulamine teiste esitajatega. Tantsijaid Aida lavastuseks valiti 8. ja 9

Muusikaajalugu
Ooperifantoom
22
docx

Ooperifantoom

tuttavalt" ning võitis. Paljud väiksed fännid teavad kindlasti ka seda, et Koit on dubleerinud mitmeid animafilme nagu : „Autod” ja „Autod 2” (Pikne McQueen), „Haikala lugu” (Oscar), „Lugu hiirest nimega Despereaux”. 8 Ajakirjanduses Ajakirjanduses on ilmunud väga palju artikleid selle teose kohta. Artiklid on peamiselt selle etenduse lavatagusest ja inimeste arvamusest „Ooperifantoomi“suhtes. Näiteks:  Muusika pimeduse varjus  Kui näis Fantoomist tähtsam muu …  Robe Helps Unmask the Phantom Magic in Estonia  Tehniline meistritöö, laulust rääkimata  Vanemuises möllab fantoom  “Ooperifantoom” – millest hävingud alguse saavad?  “Ooperifantoom” on elamus  Tippmuusikal Eesti pakendis  Fantoom soosis vanemuislaste tööd  Georg Malvius: “Ooperifantoom” on keeruline lavastus. See pole lihtsalt muusikal.”

Muusika
Retsensioon kontserdist-Memory 2010
3
doc

Retsensioon kontserdist "Memory 2010"

Muusikalikontsert 2010 Memory Mina käisin kuulamas 08.01.2010 Tartu Vanemuise kontserdimajas ,,Memory 2010", mida Vanemuise teater on korraldanud ka viiel varasemal aastal. Seekord oli kontsert pühendatud eesti heliloojatele ja nende armastatud loomingule. Muusikalikontserdil astusid lavale lauljad Hanna-Liina Võsa, Gerli Padar, Koit Toome ja Lauri Liiv, Vanemuise ooperisolistid Merle Jalakas, Jaan Willem Sibul ja Märt Jakobson ning teatri laulvad draamanäitlejad Maarja Mitt, Hannes Kaljujärv ja Tanel Jonas. Seekordsel ,,Memory'l" olid esindatud lastemuusikalid ,,Nukitsamees", ,,Buratiino" ja ,,Lumekuninganna"; muusikalid ,,Suveöö ilmsi", ,,Kuldvasikas ehk Raha paneb rattad käima" ja ,,Verevennad"; rockooper ,,Ruja"; operetid ,,Hermese kannul", ,,Tuled kodusadamas", ,,Raudne kodu", ,,Ainult unistus" ja ,,Laanelill", mängufilm ,,Verekivi"; muusikalavastused ,,Kaotajad" ja ,,Kuidas kuningas kuu peale kippus" jmt. Kontserdil osalesid Vanemuise t

Muusika
Minu lemmikansambel Terminaator
9
docx

Minu lemmikansambel Terminaator

Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus Muusika referaat Minu lemmikansambel Terminaator Koostas: Kerli Saluste KM11 Juhendaja: Sirje Unga Paide 2014 1 Sisukord MINU LEMMIKANSAMBEL TERMINAATOR.............................................................3 Kokkusaamine................................................................................................. 3 Tegevus, elulugu............................................................

Muusika
Tänapäeva Eesti heliloojad
8
doc

Tänapäeva Eesti heliloojad

konservatooriumi assistentuur-stazuuris Hatsaturjani ja Nikolajevi juhendamisel. On aastast 1979 Eesti Muusikaakadeemia muusikateoreetiliste ainete ja kompositsiooni õppejõud, aastast 2002 professor. Looming: Muusikakeskkoolis õppis René Eespere klaveri erialal ja ka tema loomingus on klaverimuusikal väga oluline koht - tema stiil on kujunenud esmajoones selle pilli najal. Juba üliõpilaspõlves kirjutatud klaveri prelüüdides (1974-1975) kuuleb mõningaid tema muusika põhijooni. Moskvas sündisid esimesed "Ritornellid" klaverile (1978-1982). Helilooja sõnul jõudis ta just nende kaudu oma stiilini. Need on kaunid ja peened, klaverist ja selle kõlavärvidest rõõmu tundvad mängulised palad, kus on taas suur roll kordustel. Orkestrimuusikas on Eesperele tähtsaimaks zanriks olnud kontsert. Lisaks nimetatud teosele on Eespere kirjutanud klaverikontserdi (1978), kaks viiulikontserti (1983,

Muusika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun