Pakendiaudit (0)

Q: Milline on hea pakend ?

Vastus leiad õppematerjalist: Pakendiaudit

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Milline on hea pakend ?

Sisukord

Sissejuhatus 2
1. Pakendiseadus 3
1.1. Pakendid 3
1. Pakendid 3
2. Sõltuvalt pakendi taaskasutuskordadest liigitatakse eelnevalt nimetatud pakendid veel alaliikideks : 3
3. Pakendimaterjalid : 4
1.2.Milline on hea pakend ? 4
2.Lohakus ei ole kindlustusjuhtum 6
3.Tarbijateave pakendil 7
3.1. Pakendimärgid 8
Kokkuvõte 16
Kasutatud kirjandus 17

Sissejuhatus

Majanduse raskematel aegadel otsib enamik ettevõtteid nippe, kuidas kulusid kokku hoida. Pakendiaudit on üks võimalus. Ekspedeerijate hinnangul on kauba kannatada saamine transportimisel enam kui 50 protsendil juhtudest ebapiisava pakendi süü. Kuna kaubad ja tooted on niivõrd erinevad, vajavad need sobiva pakendi leidmiseks tihti veel eksperdi arvamust. Selleks ongi vaja pakendiauditit. Pakendiauditi idee ja eesmärk on leida kliendi jaoks võimalus ettevõtte kogukulude kokkuhoiuks, seda eelkõige pakendi ja kauba logistika võtmes.

Pakendiseadus

Pakendiseaduses on põhimõte, et pakendiregistrisse esitatud andmed peab kontrollima või kinnitama audiitor . Pakendivaldkonna analüüsimisel selgus, et tegemist on keerulise valdkonnaga, mis on kaasa toonud erinevaid võimalusi õigusaktide tõlgendamisel. Pakendiseaduse kohaselt, selleks et tagada pakendi ja pakendijäätmete arvestuse õigsus, on sätestatud, et pakendiettevõtja, kes pole kohustusi üle andnud taaskasutusorganisatsioonile ja taaskasutusorganisatsioon kohustuvad esitama pakendiregistrisse ( PAKIS ) andmed, mis on kontrollitud/kinnitatud audiitori poolt. Pakendiettevõtjale, kes laseb turule pakendatud kaupa ega ole kohustusi üle andnud taaskasutusorganisatsioonile, kohustub Pakendiseaduse kohaselt kalendriaasta kohta esitama pakendiregistrisse kandmiseks järgmised audiitori kontrollitud andmed pakendi ja pakendimaterjali liikide kaupa, sealhulgas eraldi pakendiaktsiisi seaduses sätestatud pakendite osas:
1) korduskasutuspakendi mass;
2) turule lastud kauba pakendi mass;
3) andmed pakendijäätmete taaskasutamise kohta

1.1.Pakendid

Pakendid ja pakendimaterjalid on järgmised :

1. Pakendid

1.1. müügipakend ehk esmane pakend;
1.2. rühmapakend ehk teisene pakend;
1.3. veopakend ehk kolmandane pakend.

2. Sõltuvalt pakendi taaskasutuskordadest liigitatakse eelnevalt nimetatud pakendid veel alaliikideks :

2.1. korduskasutuspakend;
2.2. ühekorrapakend.

3. Pakendimaterjalid:

3.1. klaas;
3.2. plastik;
3.3. paber ja kartong, kaasa arvatud kihiline kartong;
3.4. metall ;
3.5. puit;
3.6. muu materjal

1.2.Milline on hea pakend ?

Hea pakend on informatiivne ja majanduslikult kasulik lahendus. Pakkimine pole tähtis ainuüksi toodete ja kaupade kaitsmise seisukohalt. Hea pakend teeb võimalikuks toodete efektiivsema käsitsemise, ladustamise ja veo. Pakendid vahendavad informtasiooni toodetest, nende omadustest ja kasutamisotstarbest. Atraktiivne jaepakend aitab kaasa ka toote turundusele ja võimaldab suurendada läbimüüki. Pakend võib aidata vähendada vargusjuhtumite arvu, samuti tuvastada kaupade päritolu ja ehtsust. Pakendi elutsükklis on mitmeid osalisi : tooraine ja pakkematerjalide tootjad, pakkijad, hulgi-ja jaekaubandus , tarbijad ning pakendite utiliseeriad.
Tooted peava olema kaitstud jörgnevate mõjude eest :

Liialt kõrge või madal temperatuur

Tolm

Niiskus

Õhk (vajadusel)

Valgus (vajadusel )

Vigastused veo- ja käsitsemise protsessis

Kaod varguste tõttu
Pakendite kavandamisel on vaja arvestada alljärgnevate aspektidega :

Toote füüsikalised omadused

Pakendi maksumus

Tarbijate ootused

Keskonnatingimustest põhjustatud ohud tootele

Mõõdukas tööjõukulu pakkimisel

Tarbijate ootused

Toote tuvastamis lihtsus

Taaskasutuse võimalus

Käsitsemise ja ladustamise kulud

Veokulud
Tavapärasest rangemad nõuded kehtivad ohtlike ainete vedamisel ja ladustamisel. Ohtlikke aineid võidakse vedada tünnides, kanistrites ja kottides. Nende ainete ohtlikkuse tõttu peavad olema pakendid tavapärasest tugevamad ja mehaanilistele mõjudele vastupidavamad. Pakkematerjalideks on ohtlike ainete puhul enamasti teras, puit ja klaas.

Lohakus ei ole kindlustusjuhtum

Kui tegemist on ebapiisava või vale pakendiga, siis kindlustus ei kata kulusid , sest tegemist on tootja poolse veaga. Alati enne toote väljaandmist tuleks veenduda selle õigsuses ja vastupidavuses. Kahju tekib üldiselt mitme teguri koosmõjust ning need pole alati ilmselged.

Tarbijateave pakendil

Pakendil on kohustatud olema järgnev info :

Kõlblik kuni kuupäev
Tootja tervisemärk: EESTI, loa number, EÜ – tervisemärgi järgi on võimalik tuvastada loomse toote tootja
Pakkematerjali liigi märgistus
EAN-kood: kodeerimissüsteem, mis koosneb muutuva paksuse ja sammuga püsttriipudest ning mille ülesanne on identifitseerida toode ja võimaldada seda kassas tuvastada koodilugejate e skännerite abil.
Keskmised toiteväärtused 100 g toote kohta. Laboratoorselt määratud või kirjandusest võetud toote rasva-, valgu, niiskuse ja tuhasisaldus, millest ümberarvutuskoefitsiente kasutades saadakse toote energiasisaldus .
Koostis. Koostisesse tuuakse ära kõik toote valmistamisel kasutatud koostisosad kaalu järgi kahanevas järjestuses. Kui koostisosa esineb toidu nimetuses, siis peab selle koguse protsentides välja tooma . Koostisosi, mille sisaldus on alla 2% võib esitada suvalises järjekorras muude koostisosade järel.
Säilitada +2 – +6 °C, toote säilitamistingimused, mil on tagatud toote säilimine “kõlblik kuni” kuupäevani
Tootja: valmistaja, pakendaja või Euroopa Liidu liikmesriigis asutatud müüja nimi ja aadress
Toote nimetus: Toote nimetuses tohib koostisosa välja tuua vaid juhul, kui seda koostisosa on tootes kasutatud vähemalt 2%.
Netokogus

3.1. Pakendimärgid

Pakendi liik
Maht
Panditähis
Tagatisraha eurodes
Plastist ühekorrapakend
Kuni 0,5 l (0,5 l kaasa arvatud)
A
0,03
Plastist ühekorrapakend
Suurem kui 0,5 l (0,5 l välja arvatud)
B
0,06
Metallist ühekorrapakend
Kõik mahud
C
0,06
Klaasist ühekorrapakend
Kõik mahud
D
0,06
Klaasist korduskasutusega pakend
Kõik mahud
D
0,06
Märk " Viska prügikasti";
Märk "Pakend sobib toidukauba pakendamiseks", st pakendimaterjal ei sisalda toidule kahjulikke ühendeid;
Märk "Pakendit võib põletada". Märk on näiteks saiapakendil, mis tähendab, et seda liiki plasti põletamine ei ole keskkonnale kahjulik;
Märk "Eesti Pakendiringlus". Tootjavastutus - tootja peab finantseerima enda poolt Eesti siseturule lastud pakendite kogumist ja taaskasutamist peale toote eluea lõppu.
Ohutusemärk
Tooted, mis võivad olla kasutajale ohtlikud – nagu näiteks elektrikaubad, masinad, mänguasjad ja isikukaitsevahendid – peavad olema varustatud CE-märgiga. Kui tootel puudub kohustuslik CE-märk, võib see osutada, et toode võib olla ohtlik või et tootja ei tunne tootele esitatavaid nõudeid. CE-märgistus on tootja või importija poolt antud garantii , et toode vastab kõikidele olulistele töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele. Ilma CE-märgita tooteid müüa ei tohi. CE-märgistus seondub ainult ohutusega, sealjuures ei kajasta märk toote kvaliteeti, töökorras olekut ega otstarbekohasust.
Luigemärk garanteerib, et tähistatud toode vastab karmidele keskkonna- ja kvaliteedinõuetele, näiteks on tootmisel kasutatud võimalikult vähe energiat või säästetud muul moel keskkonda. Märk on kasutusel Skandinaaviamaades.
Ökomärgist tahetakse anda toodetele, mis tekitavad teiste samaotstarbeliste toodetega võrreldes kogu oma olelustsükli jooksul keskkonnale väikseimat kahju. Eesti ökomärgist ei anta toiduainetele ja ravimitele, kuid seda saab anda nende pakendile.
EL-i ökomärgi saamiseks peab taotlev ettevõte tagama tema toodetud kauba keskkonnasõbralikkuse kogu selle eluea jooksul (vähese saastamise tootmistsüklis, kauba enda ohutuse ning selle hilisema ümbertöötlemise).
Skandinaavia ökomärk - mahepõllumajanduslikult toodetud toiduainete märgistamiseks
Roheline Energia on Eesti Energia poolt turustatava alternatiivenergia kaubamärk. Märgi kasutamisõiguse ostnud tootjad maksavad elektrienergia eest veidi kõrgemat hinda võrreldes tariifijärgsete hindadega. Sellega toetatakse keskkonnasõbraliku energia tootmist.
Rohelise punkti märk - selle märgiga pakendid võib visata pakendikonteinerisse. Märk näitab, et pakendi hinnas sisaldub pakendi käitlemise tasu jäätmekäitlussüsteemis;
Mahemärk - mahetoidu märk: toode kasvatatud ja käideldud ökoloogiliselt;
Öko - tooted, mille kasvatamiseks ei ole vähemalt kahe viimase aasta jooksul kunstväetisi ega mürke kasutatud;
Riiklik mahemärk - toode on toodetud mahepõllumajanduslikult.
Roheline toode - toode on kasvatatud ilma mineraalväetisi, putuka- ja taimemürke kasutamata.
Möbiuse leht - valged nooled valgel taustal näitavad, et toode või toote pakend on taaskasutatavad. Mustad nooled valgel taustal või valged nooled mustal taustal näitavad, et toode või pakend on valmistatud taaskasutatud materjalist
Märk "Kergesti valmistatavad tooted"
PCT on Venemaa sõltumatute sertifitseerimisasutuste poolt kasutatav tootemärgistus. PCT märgistus tootel kinnitab, et toode vastab Venemaal kehtiva standardi - Gosstandard nõuetele.
Fairtrade märk garanteerib tootel:

Arengumaade väiketalunikud saavad oma toote eest väärilist tasu, mis katab kulud ja võimaldab kestvat arengut.
Istanduste ja tootmisühistute töölised saavad inimväärset palka ja töötavad inimlikes tingimustes.
Tootmisprotsessis ei kasutata orja- ega lapstööjõudu.
Õiglase kaubanduse lisatulu kasutatakse kogukonna sotsiaalseks arenguks.
Tootmisel lähtutakse keskkonnasäästlikest põhimõtetest.

FSC — märgis puittoodetel, ehitusmaterjalidel - viitab keskkonnasõbralikult majandatud metsast saadud puidule.
Põhjamaade Sertifitseerimisagentuuri "The Nordic Certification Service - EMKO" nimetuse alla on koondunud Taani, Soome, Norra ja Rootsi rahvuslikud sertifitseerimisbürood (Demko, Fimko, Nemko, Semko). EMKO märgistus koosneb neljast märgist - (D)(FI)(N)(S), mida kasutatakse tootel ühtse märgistusena või igat märki eraldi, on Põhjamaades tuntud kui usaldusväärse ja turvalise toote märgistus.
Roheline Trükis — trükifirma Ecoprint keskkonnasõbraliku trükise kaubamärk;
Astma ja allergia märk — tootes pole kasutatud lõhnaaineid ega valgendeid;
WWF — maailma Loodusefondi märgis nendele, kes fondi toetavad;
Ökoloogiline puhas paber - paberi valmistamisel ei ole kasutatud kloori.

Kokkuvõte

Kõik tooted on erinevad, mistõttu nad vajavad ka erinevaid pakendeid. Pakend peab suutma hoida toodet tervena ja kaitsta seda ka muude ohtude eest ( vesi , tolm ). Kõik väljaantavad pakendid tuleks ülekontrollida kas need on piisavalt vastupidav .

Kasutatud kirjandus

.DOCX Laadi alla originaalfail 18 lk · .docx · 17 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-03-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

17 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Liiiiisuu Õppematerjali autor

märgis märgis pakendid märgistus koostisosa pakendimaterjal taaskasutusorganisatsioon pakendiaudit

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Märgistused

MÄRGISTUSED TALLINN 2010 Sisukord Toidukaupade märgistamine..............................................................................................lk 3-8 Pudeli märgistamine........................................................................................................... lk 9- 11 Keemia ohumärgis..............................................................................................................lk 12 Erinevad märgistused......................................................................................................... lk 13- 14 Kosmeetikatoodete märgistamine......................................................................................lk 15 Rõivaste märgistamine....................................................................................................... lk 16- 18 Kastide mägistus................................................................................................................lk 19 Nõude märgista

Kategoriseerimata

doc

EESTI KAUBANDUSES LEIDUVAD MÄRGISED

TALLINNA TEENINDUSKOOL Maie Rõmmel MK 12-TE EESTI KAUBANDUSES LEIDUVAD MÄRGISED Õpimapp Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2012 Maie Rõmmel Eesti kaubanduses leiduvad märgised 2 Maie Rõmmel Eesti kaubanduses leiduvad märgised SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................4 1. Kaubamärgistused..............................................................................................................5 Kasutatud materjali............................................................................................................. 22

Klienditeenindus

docx

Pakendiaudit

Tartu Kutsehariduskeskus Kaubandus ja Ärindus osakond x Pakendiaudit Uurimustöö Juhendaja x Tartu 2014 Sisukord 2 1. SISSEJUHATUS Uurimustöö üledandeks on leida informatsiooni, mis on pakendiaudit. Lisaks leida materjali selle kohta, kuidas õige pakend aitab säästa, millised on levinumad vead kaupade pakendamisel ja markeerimisel. Kuidas transpordipakend kaitseb kaupu vigastuste eest. Kui transpordi käigus kaup kahjustub või saab viga, siis kelle kanda on vastutus. 3 2. PAKENDIAUDIT

Laonduse alused

docx

Pakendi märgid

Toidukaupade märgistus Kvaliteedimärgid Tunnustatud maitse - märk antakse kõrge kvaliteediga toodetele, mis on toodetud EL-is Tunnustatud Eesti maitse - märk antakse kõrge kvaliteediga toodetele, mis on toodetud Eestis ning mille põhitooraine on 100 %-liselt eestimaist päritolu; Eesti parim toiduaine - märk antakse uuele Eesti tootele, mis on läbinud oma tootegrupi aastakonkursi; Aus Kaup - märk antakse toodetele, mille valmistamisel ei ole kasutatud mehhaaniliselt konditustatud lihamassi; Eesti lipumärk - see on valmistatud Eesti toiduainetööstuse ettevõtetes eestimaalaste poolt eestimaalaste maitse-eelistusi ja traditsioone silmas pidades Mahe(öko)märgid Eestis kasvatatud - märk antakse Eestis kasvatatud kõrge kvaliteediga aiasaadustele; Mahemärk - märk antakse toodetele, mis on kasvatatud ja käideldud ökoloogiliselt ning biodünaami

Müügiõpetus ja kaubandusõigus

ppt

Toodete märgistamine 2010 I osa

Toodete märgistamine I Sirje Mets 2010.a. Tarbekeemia KEMIKAALISEADUS1 Vastu võetud 6.05.1998. a seadusega (RT I 1998, 47, 697), jõustunud 7.06.1998. a. Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõuded ning kord1 Vastu võetud sotsiaalministri 3.12.2004. a määrusega nr 122 (RTL 2004, 154, 2326), jõustunud 24.12.2004. Ohumärgid Mürgine ( T ) (T+)väga mürgine Ärritav (Xi), kahjulik ("Xn") Väga tuleohtlik ("F") (F+) eriti tuleohtlik Oksüdeeriv ("O") Sirje Mets 3 Keskkonnaohtlik ("N") Sööbiv ("C") ehk aine on söövitava toimega Plahvatusohtlik ("E") Sirje Mets 4 Säilitada ainult originaalpakendis Pesta ja kuivatada käed peale toote kasutamist. Õhutada ruumi peale toote kasutamist. Mitte segada teiste toodetega. Sirje Mets 5 Hoida laste eest kättesaamatus kohas

Ökoloogia

docx

Märgistused

Tallinna Tööstushariduskeskus Puhastusõpetus MÄRGISTUSED Christie Kitsing 306 MRA Tallinn 2011 Toidu ja öko märgistused. Rahvuslipu märk toote hinnasildil näitab, et see on valmistatud Eesti toiduainetööstuse ettevõtetes eestimaalaste poolt eestimaalaste maitse-eelistusi ja traditsioone silmas pidades. Millised tooted saavad õiguse kanda lipumärki ? Tooted, mis kannavad kauplustes lipumärki, on toodetud Eesti toiduainetööstuse ettevõtetes. Eestis toodetud toiduainetes on kasutusel nii kodumaine kui importtooraine, ent suurim lisandväärtus toodetele on antud Eestis, need tooted on loodud Eesti töötajate poolt eestimaalaste maitse-eelistusi ja traditsioon

Müügiõpetus ja kaubandusõigus

doc

Referaat "Ökomärgid"

ÖKOMÄRGID Referaat Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................3 1. ökomärgised ........................................................................................................................4 1.ökomärgised .................................................................................................................................4 2. Eesti toodete/teenuste ökomärgid......................................................................................4 2.Eesti toodete/teenuste ökomärgid...............................................................................................4 1.1 Eestis enamlevinud ökomärgid..............................................................................................6 3. Erinevad märgid ja nende tähendused..............................................................

Keskkonnaõpetus

doc

Kordamiskusimused I Pakendus

se9Kordamisküsimused I. (Kõigis vastustes tuua võimaluse korral näiteid, 1-3 näidet) 1. Mis on pakend? Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel:toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Sinna alla loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid. Pakend on mis tahes materjalist valmistatud mis tahes laadi toode, mida kasutatakse kaupade kaitseks, käitlemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks, mis võib olla mis tahes toormaterjali või töödeldud tootena ja mis antakse tootjalt edasi kasutajale või tarbijale. Samal eesmärgil kasutatavaid tagastamatuid tooteid tuleb samuti lugeda pakenditeks. Määratlusest järeldub, et pakend peab olema kasutusel või kättesaadavaks tehtud koos kau

Kategoriseerimata

Rohkem sarnaseid