EESTI JA ROOTSI MERENDUSPOLIITIKA VÕRDLUS (0)

EESTI JA ROOTSI MERENDUSPOLIITIKA VÕRDLUS
Essee
Antud essee eesmärk on võrrelda, mis on meie valitud riigi ja Eesti merenduspoliitikate sarnasused ja erinevused. Mis on valitud riigi poliitikas prioriteedid , fookused. Kas Eesti peaks midagi üle võtma teiste riikide kogemusest või vastupidi tundub teile, et teiste riikide poliitikates on midagi puudu. Valisime võrdlevaks riigiks Rootsi. Rootsi on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas, kus valitseb konstitutsiooniline monarhia ja 1995. aastast Rootsi on Euroopa Liidu liige. Rootsi majanduse kõige olulisemad sektorid olid 2015. aastal avalik haldus, riigikaitse , haridus , tervishoid ja sotsiaalhoolekanne , tööstus ning hulgi- ja jaekaubandus , transport, majutus ja toitlustus . Rootsi merenduspoliitika suund on mere- ja rannikualaderessurse kasutamine säästaval viisil selleks, et ökosüsteemi säilitada ja taastada, aga võimaldades samal ajal merega seotud tööstusharudes arendada, kasvada ning tugevdada Rootsi konkurentsivõimet. Toome välja mõned Rootsi merenduspoliitika lähtepunktid. Esiteks, regionaalne koostöö merenduse küsimustes on tugevdatud tänu koostööle Euroopa Liiduga. Merenduspoliitika integreerib mitmes sektoris, nagu kalapüügi ja laevanduse sektorites ning põhineb ressurse kasutamise ja säilitamise terviklikul perspektiivil. Teiseks, merega seotud tööstuspoliitika hakkab pöörama erilise tähelepanu keskkonnaprobleemidele. Kliimamuutuseid ja teisi keskkonna probleeme, millega ühiskond on puutunud, saab kasutada kangiks majanduskasvuks( uued töökohad ning ekspordi suurendamine ). Ja kolmaks, säästev areng on kõikehõlmav eesmärk, mis tähendab seda et kõik poliitilised otsused peavad arvestama pikkaajalist majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõjut. Uus merenduspoliitika keskendub kõige sektorite, mis on huvitatud merenduses, koostööl. Koordineeritud merenduspoliitika on väga kasulik keskkonnale, kuna toob endaga säästava ressurside kasutamist. Rootsi valitsuse merendussektori arengu visioon eeldab majanduslikku, keskkondlikku ja sotsiaalse kasvu, ning tugineb kolmel küsimustel nagu tasakaalustatud merekeskkond, konkurentsivõimeline merendussektor ja atraktiivsed ranniku alad.
Mis puudutab merenduspoliitikat, Rootsi peamised prioriteedid on keskonnaalased, majanduslikud ja ühiskondlikud. Keskkonnaalane eesmärk on kaitsta rannikut ja merd . Majanduslik eesmärk on kasutada mere- ja rannikuressursse parimal võimalikul viisil, näiteks parandada merendussektori ja rannikutegevuse konkurentsivõimet; soodustada mere- ja rannikuressurssidel põhinevat tegevust ning aidata kaasa jätkusuutlikule arengule. Ühiskondlik-kultuuriline eesmärk oleks siis parandada elu kvaliteeti rannikul töökohtade loomist kohalikule elanikkonnale. Lisaks, parandada varustust ja teenuseid nii elanikele kui ka külastajatele ning aidata kaasa rannikulinnade ja -külade kultuurilise identiteedi hoidmisele. Rootsi fookused merenduses on parandada sadamate tulemuslikkust ja sidemeid sisemaaga. Kuigi kõige suuremaid Euroopa sadamaid võib pidada tõhusateks, on paljudes kitsaskohti, mis puudutab võimsust, ühendusi ja korraldust. Tuleb siis tagada transpordiahela integreeritud haldamine ja uurida uusi marsruute, viies samal ajal enne uute infrastruktuuride ehitamist läbi hoolika hindamise. Teiseks fookuseks on suurendada võimsust, hoides samal ajal keskkonda. Komisjon avaldab suunised, mille eesmärk on hõlbustada keskkonnadirektiivide ( elupaigad , linnud , vesi, jäätmed) kohaldamist sadamate planeerimise suhtes. Tarvis on luua ka sobivad jäätmekäitlusrajatised, tagada veemasside ja setete tervislik haldus ning võidelda kliimamuutuse ja õhu saastatusega. Rootsi peab ka tähtsamaks moderniseerida sadamate tegevust, luues mereohutus- ja telekommunikatsioonisüsteemid. Laevanduse ja logistika haldamist hõlbustab eelkõige „on-line- meretransport ”. Uued automaatsed sadamaseadmed etendavat ka olulist rolli. Lõpuks tuleb lihtsustada lähivedude menetlusi, et julgustada viimaseid siseturul ja soodustada „mereteede” loomist. Nagu igas arendatud riigis, Rootsil on eesmärk luua õiglased ja läbipaistvad õigusnormid investoritele, ettevõtjatele ja kasutajatele. Nimelt puudutab see järgmisi aspekti: sadamaasutuste roll,riiklik rahastamine, sadamakontsessioonid, tehnilised laevandusteenused (näiteks lootsimine, pukseerimine ), kaubalaadungite ladustamine , sadamamaksud, konkurents kolmandate riikidega. Peetakse olulisemaks ka struktuuriline dialoog sadamate ja linnade vahel. Viimaseks oleks eesmärk arendada sektoridialoogi, mis käsitleb tööd sadamates, ja parandada koolitus-, ohutus- ja hügieenitingimusi. Rääkides riikide erinevusest ja sarnastustest, võib öelda, et ühest küljest sõltub suur osa majandusest Eesti merendusest, kuna umbes 60% Eesti ekspordist ja impordist toimib meritsi. Teisest küljest võimaldab avatus merele koos asukohaga suurte kaubavoogude kaudu teenida Eestil olulist sissetulekut rahvusvahelisest kaubaveost, turismist ning kalandusest . See on aga võimalik ainult siis, kui otseselt merendusega seotud majandustegevust toetavad efektiivsed avaliku sektori teenused ja seadusandlus , hea ettevalmistusega tööjõud, üldine oskuste ja teadmiste kõrge tase ning turuosaliste vaheline koostöö. Rootsis on merenduspoliitika küll tähtis aga see ei ole nende suurim prioriteet . Sealne merenduspoliitika on juba eelnevalt välja töötatud ja toimib kauem ja effektiivsemalt kui Eestis. Praegu toimivad Eestis paljud merenduse valdkonnad efektiivselt võrreldes Rootsiga. Meie potentsiaal on veel kasutamata. Rootsi kasutab enda merenduspoliitika arendamisele palju rohkem finantse ja tegureid. Eesti merenduspoliitikal on päris sarnased eesmärgid ning seega Eesti merenduspoliitika arenguplaan ja eesmärgid sarnased Rootsi merenduspoliitikaga. Samuti tulevikus kahe riigi vahel on palju tõhusam ja tihedam koostöö. Tähtis erinevus on ka see , et Eesti laevastik on väike ja peamiselt laevad Eesti sadamates on teiste riikide laevad. Eesti tuleviku merenduspoliitikas pööratakse rohkem tähelepanu , et tuleb ehitada rohkem kaubalaevu. Rootsis aga erinev lugu. Rootsis on olemas oma laevu ja laevastik on võrdeliselt suur. Oluline erinevus on, et Rootsis on rohkem spetsialiste merenduses , aga Eesti on üsna väike riik ja meil puuduvad spetsialistid . Vaatamata, et riik on väike, toimub meil merendussektor väga hästi. Ja lisaks, Eesti arengukavas on oluliselt rõhku pandud Eesti laevanduse ja inimeste konkurentsivõime tõstmisele. Seega on lootust, et kunagi väike Eesti toimib merendussektoris nagu suur riik. Oluline on , et Rootsi kulutab ja arendab rohkem säästvale poliitikale ja looduse säilitamisele. See on väja toodud eraldi tuleviku arengus. Eesti ei saa endale hetkel seda lubada , kuigi samuti pöörab sellele tähelepanu. Põhjuseks võiks olla see fakt, et Rootsi ja Eesti eelarved on erinevad ja mõni ei saa lubada veel endale resursside pärast. Küsimusele “kas Eesti peaks midagi üle võtma teiste riikide kogemusest või vastupidi tundub teile, et teiste riikide poliitikates on midagi puudu“ võib vastata kindlalt, et Eesti on suurepärane näide, kuidas väike riik suudab hõivata nii palju aspekte ja olla edukas mingis valdkonnas. Tundub, et merendussektor Eestis on väga tähtis osa riigi elus. Mis teeb Eestit tugev merendussektori tegevuses? Võib kinlasti öelda, et siis on paar aspekti, mis päriselt teeb Eestit tugevamaks kui teised riigid. Esiteks, Eestil on soodne geograafiline asukoht. See on väga tähtis merenduses, kuna pool- Eestit ümbritseb meri. Seega kaasnevad Eesti soodsad looduslikud tingimused. Eesti asub olulisel rahvusvahelisel kaubateel ida ja lääne vahel, olles üks kiiremaid ühendusteid Peterburi ja Moskva regiooni ning Lääne-Euroopa vahel. See on selline aspekt, mida teistele riigid ei saa üle võta. Eesti sadamad teenindavad umbes 10% Läänemere idaosa sadamaid läbivatest kaubavoogudest. Sadamatest sõltub ka oluline osa Eesti ekspordist – kogutonnaažilt läks 2011. aastal läbi sadamate üle 60% Eesti ekspordist. Siinsetel sadamatel on head looduslikud tingimused, Eesti ettevõtete tooted ja teenused on kõrge kvaliteediga ja konkurentsivõimelise hinnaga ning Eesti ärikultuur on usaldusväärne . Kõige tähtsam aspekt merenduses on ajalooliselt tugev baas. Nimelt, Eestis on ammu olnud merendusega seotud traditsioonid, kaubasadamate infrastruktuur ja kindlasti meremehed. Paljudel Euroopa riikidel seda kindlasti ei ole. Eriti riikidel, kus on väiksem võimalus turustada meretsi, on puudu selline osa nagu meretraditsioonid. Selge on see, et traditsioonid näitavadki kui tähtis on merendus igas riigis. Just traditsioonid ühenduvad inimesi. Seega siin kujuneb tugevus Eesti merepoliitikas. Kahtlemata tuleb mainida, et Eesti on elektrooniline riik. Elektrooniline riik tähendab toetust nii täitevvõimu ("e-valitsus") kui ka parlamendi ("e-parlament") ja kohtunike ("e-õiguskeskkond") IKT tegevuse abil. Pole vaja öelda, et tänapäeval Eesti on ainuke riik Euroopas, kus saab nii palju teha internetist. Seda puutubki ka merendust. Eestis on rakendatud E- mereriik 2014 aastal. Antud aspekt on väga paljudel riikidel puudu. Üks olulisematest küsimustest merenduses on ohutus. Läbi aegade peamine eesmärk Eestis oli nii mereõnnetuste kui ka inimtegevusest tuleneva keskkonnakoormuse minimeerimine. Võib tunnistada, et Eestis on olnud üsna vähe traagilisi sündmusi merenduses. Samas võib tunnistada, et Eesti on päris väike riik ja seega on väike arv õnnetusi. Aga ikkagi eestlased tegelevad ohutuse küsimusega väga hoolikalt ja iga Eesti laev on valges nimikirjas. Valgesse nimekirja jõudmine on kogu Eesti merenduse jaoks tähtis sündmus. See näitab Eesti riigilipu all sõitvate laevade kõrget meresõiduohutuse taset, reederite pühendumist selle tõhustamisele ja Veeteede Ameti edukat tööd tagamaks laevade vastavust kõikidele rahvusvahelistele ja siseriiklikele nõuetele.