Läänemere eutrofeerumine Merily Taras PROBLEEMI OLEMUS Eesti randa loksuv Läänemeri usutakse olevat maailma kõige saastatum meri. Selle põhjuseks on nii Läänemere aegalne veevahetus kui ka Läänemere tasakaalu mõjutav inimtegevus. Samuti on Läänemeri ka maailma kõige tihedama liiklusega sisemeri. Läänemeri on kannatanud aastakümneid peamiselt endisest Nõukogude Liidust pärineva saaste käes. Jõed toovad endiselt merre keemilisi saasteaineid, mis panevad vohama vetikad. Tänu vetikatele on vähenenud kalade arv Läänemeres, kuna vetikad tarbivad veest ära hapniku ja eritavad vette mürke, mis põhjustab kalade massilise huku ning suplejatel nahakahjustusi. Eutrofeerumine ehk eutrofikatsioon on tavaliselt veekogude rikastumine taimede
LÄÄNEMERI 8 Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa.Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Suuremad lahed on Põhjalaht, Soome laht ja Liivi laht Suuremad saared on Sjaelland, Gotland, Fyn, Saaremaa, Öland Läänemerest üldiselt Läänemerre suubub hulk jõgesid. Suurim neist on Neeva. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale
Ookeanid peamised soojuse vastuvõtjad ja selle kogujad. Soojushulk, mis kulub auramisele, on üks olulisemaid soojusbilanssi mõjutavaid komponente. Ookeanid kaotavad tänu suuremale auramisele palju rohkem soojust kui mandrid. Suurim soojushulk kulub auramisele passaatide piirkonnas, pooluste suunas auramine väheneb. Külmade ja soojade hoovuste mõjul esineb auramisel ümbruskonnaga võrreldes suuri erinevusi. Meresid võib avatuse põhjal jagada: 1. sisemeri ühendatud väinadega ookeani , 2.ääremeri ookeanist eraldab neid poolsaar või saared ( avameri Sarkasso meri), 3. saartevahelised mered Jaava meri. Merevee omadusi mõjutavad: päikesekiirte hulk sõltub geograafilisest laiusest, sademete ja auramise vahekord, hoovused- paigutavad vett ümber. Rannikualadel võib mõjutada konkreetse merevee soolsust sisse voolavate jõgede omadused ja ühendus ookeaniga.
Läänemeri Üldandmed · Läänemere kaldal on 9 riiki. · Läänemeri on maailmas suuruselt teine sisemeri Vahemere järel. · Ta on maailma suurim riimveekogu. · Läänemeri on madal, keskmine sügavus on kõigest 55 meetrit. · Pindala on u 366 000 km2. · Vee maht on umbes 20 000 km3. · Läänemeri on Põhja- Jäämerega ühenduses Taani väinade kaudu. · Läänemeri muudab suvel lähialade kliima külmemaks, talvel aga pehmemaks. · Läänemere põhjaosa kerkib, aga lõunaosa vajub. · Umbes 20% Läänemerest on alad, mille sügavus on alla 10 meetri.
· veebilanss väljendatakse mingi maa-ala või veekogu veevaru ja selle muutust tulupool: sademed ja juurdevool kulupool: auramine ja äravool globaalset veeringet iseloomustatakse: - sademete , auramise ja äravoolu vahelise seosena (koosneb 3st lülist) Maailmameri · 71% maailmamerd maailma pindalast (põhjapoolkeral 61%, lõunapoolkeral 81%) · maailmameri -> ookean -> mered · mered oma avatuse järgi jaotatakse: sisemeri (Araali meri) ääremeri maailmamere osa, mis külgneb mandriga (Kariibi meri, Põhjameri) saartevaheline meri (Banda meri, Iiri meri) · omadused: 1. veetemperatuur - vees neeldub 92% kiirgusest - aastane keskmine temp. kõrgem kui maismaal - põhjapoolkeral vesi soojem seal rohkem maismaad antarktika jää sulamine (jää > külm vesi) 2. soolsus - kloriidid, karbonaadid (NaCl põhiline)
Mis on hdrosfr e. veestik ? Selle jaotus. Hdrosfr on maad mbritsev katkendlik kest mille moodustab veestik Veestik koosneb maailmamerest (98%), ja sisevetest (2%), mis oma korda koosneb pinnaveest ( jed,jrved,sood,liustikud) ja phjavesi. Veestik Maailmameri : 98% Siseveed : 2% Pinnavesi - jed - jrved - sood - liustikud Phjavesi 2) Maailmameri, selle osad. Maailmameri on htne veekogu mis katab 70% maakera pinnast ja on jaotatud 4 ookeaniks ,rohkem kui 60 mereks ning kus esineb arvukalt saari,vinu,lahtesid ja poolsaari. Maailmameri koosneb neljast ookeanist : - Vaikne ookean Pindala mln. km2 (ruutkilomeetrit) : 180 % maailmamerest : 50% - Atlandi ookean Pindala mln. km2 : 93 % maailmamerest : 25% -India ookean Pindala mln. km2 : 75 % maailmamerest : 21% - Arktika ookean e. Phja-Jmeri Pindala mln. km2 : 13 % maailmamerest : 4% Ookeani sgavaim punkt Mariaani svik , 11 022 m. 3) Mis on meri? Selle tbid.Iseloomusta.Too niteid Meri on ...
(Õpik lk 54-69, tv lk 34-50 + Tera) Euroopa rannik - läänes Atlandi ookean (ääremered Põhjameri ja Norra meri) ja põhjaosas Põhja-Jäämeri (ehk Arktika ookeani mered Barentsi ja Kara) Läänemeri asub tervikuna parasvöötmes madal meri (keskmiselt 50 m sügavust) poolsuletud sisemeri (vahetab vett Põhjamere ja Atlandi ookeaniga) tõusud ja mõõnad vaevumärgatavad mere eri osade kliima sõltub laiuskraadist ja kaugusest Atlandi ookeanist avaldab mõju maismaa ökosüsteemile (selle kaitsmiseks sõlmitud mitu rahvusvahelist kokkulepet) veetase kõigub tugevate tuulte tõttu, tuulte muutlikuse pärast ei teki püsivaid hoovuseid vee soolsus (keskmiselt 8-10 promilli) kujuneb mageda
*Mandrite ja ookeanide liikumine *vulkaanipursked *gaasiline koostis 4.HÜDROSFÄÄR Vee jaotumine Maal – õp lk 69 Suur veeringe Veetemperatuuri ja soolsuse regionaalsed erinevused Temperatuur – mida ekvaatori poole, seda soojem on. Kuid vesi on põhjapooluse ümbruses soojem, kuna seal pole nii palju liustikke, mis annaksid külma vett ning põhja pool on rohkem maismaad. (Maismaa ebaühtlane jaotus) Suur soolsus - Aurumine ületab sademed, pole magedaid jõgesid läheduses, on sisemeri (ookeaniga kontakt puudub, kuid suur aurumine), troopiline kliima Madal soolsus – ekvatoriaalne kliima, sademed ületavad aurumist, palju magedaid jõgesid, Põhja-Jäämeri, sisemeri (kui sademed ületavad aurumise) Hoovuste teke, seaduspärasused ja kuidas kujundavad kliimat Hoovused tekivad püsivate tuulte, vee erineva tiheduse koosmõjul. Külm hoovus on ümbritsevast veest jahedam ja soe hoovus on ümbritsevast veest soojem. Külm hoovus on
Kuigi bioloogia peaks olema apoliitiline ei pääsenud ka bioloogid repressioonidest. Aga elu läks edasi ja teadus samuti. Merd uuriti Eesti NSV-s nii: · Teaduste Akadeemia instituutides, · Ülikoolides Praegu: · Üleliiduliste organisatsioonide (VNIRO) · Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut · TTÜ meresüsteemide instituut 1 Läänemeri · Läänemeri on sügavale Euroopa mandrisse ulatuv Atlandi ookeani sisemeri, mida maailmamerega ühendavad kitsad ja madalad Taani väinad: Oresund, Suur ja Väike Belt. · Pikkus põhjast lõunasse on enam kui 1500 km. · Maht on umbes 20 000 km3. Läänemere pindala: Erinevad autorid piiritlevad Läänemerd erinevalt: · Kas Kattegat ja Skagerrak on Läänemere osad või ei. Kui ei, siis on Läänemere pindala 365 000 km2, · kui koos Taani väinadega 386 000 km2, · koos Kattegatiga 420 000 km2.
Lahed Laht on maismaasse ulatuv ookeani või mere osa. Mehhiko laht on laht Atlandi ookeani lääneosas Põhja-Ameerika kagus Pindala on 1 550 000 km². Sügavus on 5203 meetrit. Mere kaguosa läbib hoovus, mis siseneb Yucatáni väina kaudu ja väljub Florida väinast. Lahest väljudes kannab see Golfi hoovuse ehk lahehoovuse nime. Mered Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud Sisemeri on meri, mis on ühe või mitme väina kaudu ühenduses ookeani või mõne teise merega. Ääremeri on maailmamere osa, mis on avaookeanist eraldatud saarkaarega Saartevaheline meri on maailmamere osa, mida ümbritsevad saarestikud, segades vaba veevahetust maailmamere ülejäänud osaga. Punane meri Punane meri on meri India ookeani loodeosas. Mere pindala on 450 000 km², suurim sügavus 3040 meetrit, pikkus ulatub 2250 kilomeetrini, keskmine laius on 300 km.
· Riik erilisel viisil organiseritud rahvas, kes teostab teataval Mereterritooriumid territooriumil suveräänset võimu. Riigi 3 tunnust: - Mereala piiride lähtejoon riigiteritoriaalmeri 1. avalik võim (lähtejoonest väljapool asuv meri) 12meremiili; sisemeri 2. territoorium, millel see avalik võim kehtib (lähtejoonest ranniku poole) - Lähtejoon väljapool asuvate saartesisalduv joon - valitsuse moodustab president parlamendiväliselt, valitsus ei kanna parlamendi ees poliitilist vastutust Õhuterritooriumid - luba peab olema küsitud enne piiri ületamist Parlamentaarne vabariik (Eesti)
MERI Maailmaeri 97% Siseveekogud 3% liustikud 75% põhjavesi 24% ülejäänud 1 Veeringel mingit lähtekohta ei ole, aga võime alustada ookeanidest. Veeringet käigus hoidev päike soojendab ookeanide vett ning osa sellest aurub. Tõusvad õhuvoolud viivad selle auru atmosfääri jahedamatesse kihtidesse, kus ta kondenseerub pilvedeks. Õhuvoolud kannavad pilvi ümber maailma, nendes olevad veepiisakesed põrkavad kokku, ühinevad ning langevad taevast sademetena maha. Osa sademeist langeb lumena ning võib kuhjuda jääkilpidesse või liustikesse, milles külmunud vesi võib säilida tuhandeid aastaid. Soojemas kliimas lumikate kevadeti sageli sulab ning maapinda mööda ära voolav sulavesi võib põhjustada üleujutusi. Osa lumest ja jääst sublimeerub, s.o läheb tahkest olekust vahetult gaasilisse. Enamik sademeist sajab ookeanidesse tagasi, osa aga mandritele ning moodustab raskusjõu toim...
Läänemere loomastik......................................7lk Kokkuvõte.......................................................9lk Kasutatud kirjandus........................................10lk Sissejuhatus See referaat on taimestikust või loomastikust. Me teame, et Läänemeri on meri.Kuid kui suur ta on ja mis loomad ja taimed seal on, seda saadki lugeda siit referaadist. Läänemeri Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mida ühendavad ookeanigaTaani väinad. Läänemere ääres asub üheksa riiki. Läänemere pindala on 373 000 km ruudus. Läänemere kuju ja rannik on tuhandete aastadega väga palju muutunud.Läänemere keskmine sügavus on vaid 60 meetrit. See on Läänemeri ja selle kaldal asuvad maad. http://lemill.net/lemill-server/content/pieces/uppiece.2009-08-18.1946615558 (29.04.13) Läänemere taimestik Läänemere taimsetik on liigivaene.
LÄÄNEMERI. Läänemere kaldal on 9 riiki. Läänemeri on maailmas suuruselt teine sisemeri Vahemere järel. Ta on ka maailma suurim riimveekogu. Läänemeri on madal, keskmine sügavus on kõigest 55 meetrit. Täpsemalt on ta nimetus selfimeri (mandrilava meri ). Läänemere pindala on umbes 366 000 km2. Umbes 20% Läänemerest on alad, mille sügavus on alla 10 meetri. Läänemere vee maht on umbes 20 000 km3. Läänemeri on Põhja-Jäämerega ühenduses Suur- ja Väike-Belti, Sundi, Kattegati ja Skagerraki väinade kaudu. Soomes ja
Infiltratsioon vihma, lume ja liustikevee maa sisse imbumine, sellest moodustub põhjavesi(see on üks olulisi jõe toiteallikaid) Kiire imbumine toimub lubjakivi, liiva, kruusa prk-s. Aeglane imbumine savi, turba prk-s. Äravoolu alad e. valglad jaotatakse: perifeersed alad- kus jõeveed jõuavad maailmamerre, siseäravoolualad kus jõeveed ei jõua maailmamerre. Maailmameri Katab maakera pinnast 71%. Maailmamere peamised alad: Ookeanid, mered/lahed(merede jaotus avatuse järgi- sisemeri, ääremered, saartevahelised) väinad(kitsad veealad, mis ühendavad suuremaid veekogusid) Vesi on kõige tihedam 4 kraadi juures. Soolane vesi on tihedam. Maailmameri on soojuse koguja. Auramiseks kulub soojust ja auru kondenseerumisel vabaneb soojust (sademete korral). Auramine on suurem ekvaatori prk-s, väheneb pooluste suunas.Auramine on kõige suurem troopilises kliimavöötmes, kuna õhuniiskus on väike. Vee ümberpaigutamisel on tähtis roll hoovustel
GEOGRAAFIA KORDAMINE VEESTIK 1. Millisteks osadeks jagatakse veestik? V:Veestiku moodustavad pinnaveekogud, märgalad, jääkilibid ja –liustikud, põhjavesi. 2. Kuidas mõjutab veestik piirkonna kliimat ning muld- ja taimkatet? V: 3. Mis on sisemeri? Nim Euroopa sisemeresid. V:Sisemeri on meri, mis on ühe või mitme väina kaudu ühenduses ookeani või mõne teise merega. Läänemeri, Vahemeri, Must meri, Kaspia meri. 4. Mis on ääremeri? Nimeta Euroopa ääremeri. V:Maailmamere osa, mis külgneb mandriga. Läänemeri, Kaspia meri. 5. Miks nimetatakse Läänemere vett riimveeks? Miks riimvesi tekib? V:Sest selle veemass kujuneb peamiselt jõede magevee ja
sain ka omandada palju uusi ning huvitavaid fakte ja aspekte antud mere kohta. Kindlasti oleks üheks põhjuseks - soov oma saadud teadmisi tutvustada kaasüliõpilastele. Paiknemine Must meri (vene keeles , ukraina keeles , bulgaaria keeles , vene keeles rumeenia keeles Marea Neagr, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles [savi zgva]) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike- Aasia vahele jääv sisemeri. Merest lõunas on Väike Aasia vahele jääv sisemeri. Merest lõunas on Väike-Aasia, idas Kaukaasia, põhjas Ida-Euroopa lauskmaa ja läänes Balkani poolsaar. [4] Egeuse mere ja Vahemerega ühendavad seda Bosporuse väin, Marmara meri ja Dardanellid ning Aasovi merega Kertsi väin. Mõnikord arvatakse ka Aasovi meri Musta mere koosseisu. Must meri asub järskude äärtega nõos. Selle loodeosa, mille sügavus on 30-60 m, asetseb mandrilaval. Musta mere pindala on 422 000 km2 (teistel andmetel 436 400 km2 ). [1] 2
LÄÄNEMERI Referaat Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Veeresiim 3. Eesti rannikumeri 4. Hoovused, Elustik 5. Kokkuvõte 6. kasutatud materjalid Sissejuhatus Läänemeri ehk Limneameri (nimi "Balti meri" on ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Veereziim Läänemerre suubub hulk jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre u. 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt ära aurab, vahet hinnatakse u. 2000 kuupmeetrile sekundis. Et Läänemere tase on üldiselt püsiv, on Läänemerel äravool u. 16 000 kuupmeetrit sekundis...
9.1 - Läänemerest Läänemeri on riimveeline veekogu, mille keskmine soolsus on 7-8%,mis on umbes 4x väiksem maailmamere omast. Riimveelisus Põhjused miks on läänemeri madala soolatasemega 1) Sisemeri maismaa sees, ning ühendus ookeaniga väike. 2) Aurumine passiivne(väike) 3) Sissevool Läänemerre voolavad sisse magedad jõeveed Soolsuse põhjused 1)mageda vee sissevool 2)kitsas ühendus ookeaniga 3)sademete hulk ületab aurumise 9.2 Rannatüübid A. Järsakrand (Järskrannik) 1) suur suhteliste kõrguste vahe 2) paljandid 3) ranniku väike lagunemine B. Lauskrand 1) väiksed suhtelised kõrgused 2) materjal on rannal uhutud ühtlaselt laiali 3) sagedased üleujutused
Maastik ja elukeskkond Ookeanid,lahed, järved ja jõed: Jaapanit ümbritseb igast küljest meri. Seetõttu on Jaapan teiste IdaAasia riikidega võrreldes geograafilises isolatsioonis, mis võimaldas Jaapanil võtta Hiinast, Koreast ja teistest MandriAasia maadest üle mõjutusi siis, kui see sobis ning muul ajal isoleerida end välismaistest mõjudest. Jaapani meri eraldab Jaapanit Hiinast ja Koerast. Seto sisemeri on Vaikse Ookeani osa, mis eraldab Honshü, Shikoku ja Kyüshü saari. Seto sisemeres asub umbes tuhat saart. See meri oma saartega oli keskajal kaubanduse ja transpordi seisukohast oluline. Keskajal olid mitmed lahed sadamate suudmesse jäävaks vaikseks veeks, mis võimaldasid toimida nii kodukui ka välismaisel kaubavahetusel. Sel ajalooperioodil olid tähtsaimateks Osaka laht, Edo laht, Ise laht ja Uraga laht. Taimestik ja loomastik: Jaapanis leidub rikkalikult erinevaid taimi ja loomi
Põhja Jäämerre voolab läbi Norra mere soe Põhja Atlandi hoovus, mis hoiab poole Barentsi merest aastaringselt jäävabana. Kliima soojenemise tõttu on hakanud Põhja-Jää mere jääkate sulama, mis tõttu plaanitakse lähiajal rajada kaubateed Euroopast Idamaadesse, mis lühendaks kaubavahetust 40% võrra ja valdava osana läbiks Vene huviala. Peamiseks kaubandusteeks Lääne-Euroopaga on Venemaal Läänemeri. Läänemeri on maailma suurim sisemeri, mille keskmiseks sügavuseks on 55 meetrit ning suurimateks süvikuteks on Landsorti (459m) ja Ahvenamaa süvik (300m). Põhjamaade (Soome, Rootsi, Taani) ranniku vetes on hulganiselt saari ning rannajoon on lahtede ja poolsaarte rohke. Venemaal on rannajoone lähedal on vähe saari. Madalate vete ning aeglaste ja väikeste hoovuste tõttu külmub Läänemeri kiiresti. Soome laht on olenevalt aastast umbes 100 päeva jääkatte all
PIIRIVALVE KONSPEKT 1. Kes on piirivalveametnik? · Politsei/Piirivalveametnik on riigiametnik, kes vahetult täidab politsei/piirivalvele käesoleva seaduse või muu õigusaktiga pandud ülesandeid. 2. Piirivalve ülesehitus ja juhtimine. · Politsei- ja Piirivalveametit juhib peadirektor. Peadirektori äraolekul asendab teda peadirektori asetäitja või koordinatsioonibüroo juht 3. Millised on piirivalve põhiülesanded? · Politsei ja Piirivalveameti põhiülesanded on: Euroopa välispiiri tagamine Kodakondsuse määratlemine ja dokumentide väljastamine Turvalisuse ja avaliku korra tagamine riigi sees Kuritegude menetlemine ja ennetamine 4. Millised on piirivalve kohustused? Politsei/Piirivalve kohustus on olla ustav Eesti põhiseduslikule korrale ja kohustus rakendada neile antud võimu õiglaselt ning erapooletult 1) riikliku järelevalve teostamin...
Ehheneismere ning Antsülusjärve ja Litoriinamere vahelist Mastogloiamere staadiumi, viimast on nimetatud ka Klüpeuse mere staadiumiks (riimveelise ränivetika Campyloidiscus Clypeus'e järgi). Mitme uurija arvates on Läänemere geoloogiline areng Läänemere nõos hoopis lihtsam: jääajajärgsel ajal on olnud ainult 2 staadiumi, esmalt magedaveeline Antsülusjärv ja seejärel soolaseveeline Litoriinameri. Joonis 1. Läänemeri on sisemeri Joonis 2. Läänemeri Läänemere kalad Üheks Läänemere peamiseks väärtuseks on selle kalavarud. Põhja-Euroopa madalatele meredele on tüüpiline väga kõrge kalade sigivus. Seda võib õelda ka Läänemere kohta, kus on väga suur kilu- ja räimepopulatsioon. Ent samal ajal on liigiline mitmekesisus (siin elavate kalaliikide arv) üsna madal. Mere nooruse ja spetsiifilise soolsusskeemi tõttu on siin edukalt kohanenud üksnes
Läänemeri Referaat 1 Läänemere ohud ja võimalused Madli Palu 11.11.2009 Läänemeri Läänemeri ehk Limneameri (nimi "Balti meri" on ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Füüsiline iseloomustus Läänemere pindala on 373 000 km2, koos Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km2[1]. Läänemere maht on 21 721 km3, keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m (Landsorti süvik).
MUST MERI Must meri Must meri asub Atlandi ookeanist idas. Must meri on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri. Kuna nime päritolu on teadmata, siis pole ka kindlat teadmist selle tähenduse kohta, levinum on aga oletus, et sellel merel võivad sinu kohale ilmuda äkitselt ülitumedad äikesepilved, värvides merepinna mustaks. Ägedate tormide ja tiheda udu tõttu on Mustal merel sageli ohtlik. Sõna "must" võib tähendada 'ähvardav, ohtlik'. Seda seostatakse ka Noa laeva aegse veeuputusega. Türgi legendi järgi lebab Musta mere põhjas vägilasemõõk, mis visati sinna sureva võluri
6. kasutatud materjalid 2 Sissejuhatus Läänemeri on veemahu poolest suuruselt teine riimveeline veekogu maailmas. Läänemere vesi on segu ookeaniveest ja paljude jõgede toodavast mageveest. Pindmise vee soolsus on Lõuna-Läänemeres lausa 20 protsenti, kuid väheneb 6 protsendinii Läänemere põhjaosas. Jõesuudmealadel, näiteks Peterburi lähistel, on vesi peaaegu mage. Läänemeri ehk Limneameri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. 3 Veereziim Läänemerre suubub hulk jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad
Põhjasõda · Rootsi kuningriik oli 17.sai teisel poolel oma võimsuse tipul. Läänemerest oli moodustumas Rootsi riigi sisemeri. · See ei meeldinud aga Rootsile, Poolale ja Venemaale. 1699.a moodustasid August2Tugev, Frederik4 ja Peeter1 Rootsi vastase liidu. Sõjalist koalitsiooni aitas organiseerida Liivimaa maanõunik patkul. Ta mõisteti süüdi selles, et ta oli mõisate reduktsiooni vastu ja Rootsi kuninga solvamise eest. Tal aga õnnestus Stocholmist põgeneda · Sõda algas 12.veebruaril 1700a, kui Vene väed tahtsi tormi jooksuga vallutada Riiat, kuid see ebaõnnestus neil
Hüdrosfäär Vee jaotus maal-maailmameres:Vaikne ookean-52,9%; Atlandi ookean-24,8%; India ooeken-20,8%; Põhja jää meri-1,5%; muu:Liustik-75%; põhjavesi-24%; mullavesi 1% Maailmamere veetemperatuur-Maailmamere pinna aasta keskmine temperatuur on 17-18C, mis on 3-4 kraadi võrra kõrgem keskmisest õhutemperatuurist maismaa kohal.Tervikuna on maailmamere keskmine temp. 3,8C, põhjapoolkeral on vee pinnatemperatuur 3C võrra kõrgem kui lõunapoolkeral. Maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub vees 92% ja 8% peegeldub tagasi atmosfääri. Ligi 2/3 kiirgusest neeldub 1 meetri paksuses pinnakihis ning neeldumine lõppeb 30-40m sügavusel, seetõttu on veekogude paari meetri paksune veekiht palju soojem kui sügavamate kihtide vesi. Maailmamere soolsus-Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli. See tähendab, et iga kilogramm merevett sisaldab 35 grammi lah...
Ka praegu sööme me Läänemerest püütud kala, kuid seda haprat merd vaevavad mitmed probleemid, millest ilmselt kõige aktuaalsem on selle reostus. Käesolevas referaadis käsitlen ma Läänemerd üldiselt, millised on keskkonnaprobleemid täpsemalt ning missugune taimestik ja loomastik seal kanda kinnitab. Üldiseloomustus Läänemere kaldal on 9 riiki- Rootsi, Soome, Venemaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani. Läänemeri on maailmas suuruselt teine sisemeri Vahemere järel. Ta on ka maailma suurim riimveekogu. Läänemeri on madal, keskmine sügavus on kõigest 55 meetrit ja suurim 459 m. Läänemere pindala on umbes 366 000 km2. Läänemeri on Põhja- Jäämerega ühenduses Suur- ja Väike-Belti, Sundi, Kattegati ja Skagerraki väinade kaudu. Soomes ja Rootsis on palju liigestunud viljakandmatuid kiviseid randu. Seevastu on Läänemere lõunaosas palju madalaid liiva- ja luiterandu, mis sobivad hästi plaazideks. Eesti,
Eesti Maaülikool Maastikuarhitektuur Liisa Sekavin Inimtegevuse mõju elusloodusele, veereziimi muutused, kõrbestumine. Referaat Juhendaja: lekt. Merle Öpik Tartu 2012 Referaadi eesmärk on selgitada kõrbestumise ja veereziimi muutuste mõju elusloodusele ning tuua välja nende omavahelisi seoseid. Refereerimisele on võetud enamasti materjal, mida on võimalik leida internetist ja koostatud pigem välismaa näidetel. Kõrbestumise ja veereziimide muutuste mõju puhul peetakse eelkõige oluliseks mõju inimesele. Käsitletakse ka inimese mõju elusloodusele nii üldisemalt kui ka otsesemalt kõrbestumist ja veereziimide muutusi põhjustades. Hävitades troopilisi metsi, intensiivistades põllumajandust või laiendades linnu, on inimeste tegevus kõikjale ulatuvalt muutnud ma...
Lääne m e r e pindala on umb e s 366. Mere keskmine sügavus on 55 m. Umbes 20% 000 km Läänemerest on alad, mille sügavus on alla 10 meetri. Läänemere suurim sügavus on 459 meetrit. Läänemere põhjaosa kerkib, aga lõunaosa vajub, vee maht on umbes 20 000 km3 . Läänemere kaldal on 9 riiki. Ta on ka maailma suurim riimveekogu. Täpsemalt on ta nimetus selfimeri ( mandrilava meri ). Läänemeri on sisemeri, mida eraldavad Atlandi ookeanist kitsad Taani väinad on PõhjaJäämerega ühenduses Suur ja VäikeBelti, Sundi, Kattegati ja Skagerraki väinade kaudu. Soomes ja Rootsis on palju liigestunud viljakandmatuid kiviseid randu. Seevastu on Läänemere lõunaosas palju madalaid liiva ja luiterandu, mis sobivad hästi plaazideks. Eesti, Ölandi ja Gotlandi saartel on kõrge lubjakivist pankrannik. Läänemeri muudab suvel lähialade kliima külmemaks, talvel aga pehmemaks
..................................................7 4. LÄÄNEMERE REOSTUS....................................................................................... 9 KASUTATUD KIRJANDUS:....................................................................................... 10 LÄÄNEMEREST ÜLDISELT 2 Läänemeri ( joonis 1) Läänemeri (inglise keeles Baltic Sea) on Atlandi ookeani juurde kuuluv Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel asuv sisemeri, mis piirneb Eesti, Läti, Leedu Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaaga. Põhjamerega ühendavad Läänemerd suhteliselt kitsad ja madalad Taani väinad (Sund, Suur Belt ja Väike Belt) ja Kieli kanal. Läänemere juurde kuulub ka Kattegati väin Rootsi ja Taani vahel. Joonis 1: Läänemere kaart Allikas: (et. wikipedia.org) Läänemere pindala on 373 000 km2, koos Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km2[2].
3) Kui veetilgad on piisavalt suured, langevad need sademetena alla. 4) Auramine toimub ka taimedelt (transpiratsioon) ja jäält (sublimatsioon). 5) Vihmavesi imendub osaliselt pinnasesse (moodustades põhjavee) ja osaliselt voolab mööda kallakpindu veekogudesse. 6) Jõgede kaudu jõuab vesi taas maailmamerre. I MERED Ääremerel on hea ühendus ookeaniga (ookeanist eraldavad teda poolsaared või saared), sise- ja saartevahelisel merel mitte. Näiteks Läänemeri on sisemeri, kuna ühendus Atlandi ookeaniga on kitsaste väinade kaudu. Põhjameri on ääremeri, see on rohkem avatud Atlandi ookeanile. Väinameri on saartevaheline meri, sest see asub saarte vahel. Ühendusest ookeaniga sõltub veevahetus, merevee soolsus, hoovuste tugevus, jäätumine, mereelustiku liigirikkus. II JÕED Ülemjooksul on jõe lang suur ning seepärast on ka voolukiirus suur. Veevool kannab kaasa suuri kive ja kujutab rohkem põhja kui kaldaid. Jõesäng on kitsas ja sageli V-kujuline
Punavetiktaimedest on tuntuim harilik agarik (Furcellaria fastigiata), mis omab ka tööstuslikku tähtsust: sellest saadakse furtsellaani ja viimasest toodetud estagarit. Õistaimedest on Läänemere Eesti rannikualale karakteerne meriheina perekonna liigid. -17- 7. Läänemereiseloomustuse kokkuvõte Läänemere kaldal on 9 riiki. Läänemeri on maailmas suuruselt teine sisemeri Vahemere järel. Ta on ka maailma suurim riimveekogu. Läänemeri on madal, keskmine sügavus on kõigest 55 meetrit. Täpsemalt on ta nimetus šelfimeri (mandrilava meri ). Läänemere pindala on umbes 366 000 km2. Umbes 20% Läänemerest on alad, mille sügavus on alla 10 meetri. Läänemere vee maht on umbes 20 000 km3. Läänemeri on Põhja-Jäämerega ühenduses Suur- ja Väike-Belti, Sundi, Kattegati ja Skagerraki väinade kaudu
Läänemeri Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kus? Mis? Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Liigestus Rannajoon on väga liigestatud. Läänemere põhjaosa, mis jääb Ahvenamaa saarestikust põhjapoole nimetatakse Põhjalaheks ehk Botnia laheks
Siseriiklikult oli vaatamata kõigele olukord Rootsi impeeriumis poliitiliselt siiski rahulik – tegemist polnud rõhutud rahvaste kogumiga, kes võitlesid igaüks oma vabaduse eest (lk. 48). Seetõttu polnud vähemalt sisemisi konflikte oodata, mis riigi lõppu oleksid tähendanud. Rootsi suur edu 17.sajandil tekitas lähinaabrites kahtlemata kadedust ja ohutunnet – tolleaegset Euroopa kaarti vaadates oli Läänemeri sisuliselt rootslaste sisemeri. Jõudude tasakaalu punktist vaadates oli see naabritele ohu märgiks. Arvestada tuleb ka seda, et sõjad olid tolleaegse Euroopa ühiskondade lahutamatud osad ja sellesse suhtuti teatava loomulikkuse ja lugupidamisega. Martin Lutheri sõnul oli sõda „niisama vajalik ja kasulik maailmale nagu söömine ja joomine või iga teine töö“. (lk. 17). Selle taustal polnud mingi ime, et Rootsi oli kogu aeg konstantse ohu all ja ilmselt said nad sellest ka ise aru. Näiteks oli
KORDAMISKÜSIMUSED § 1-2 1. ISIKUD GEORGES CLEMENCEAU PR peaminister, kutsuti PR ,,tiigriks". Esindas PR huve Pariisi Rahukonverentsil(SM peab kõige eest maksma ja nõrgenema), kuulus ,,suurde nelikusse", mis otsustas rahulepingu tingimused. DAVID LLOYD GEORGE ING peaminister, kutsuti ,,Walesi võluriks". Esindas ING huve Pariisi Rahukonverentsil(SM tuleb karistada, aga mitte liiga karmilt), kuulus ,,suurde nelikusse", mis otsustas rahulepingu tingimused. WOODROW WILSON USA president, ,,koolmeistrist poliitik", I USA president, kes käis EUR-s. Esindas USA huve Pariisi Rahukonverentsil(tahtis ära hoida uut sõda, koostas selle jaoks ,,Wilsoni 14 punkti", mida jälgides oleks sõda ära hoitud), kuulus ,,suurde nelikusse", mis otsustas rahulepingu tingimused. BENITO MUSSOLINI IT valitseja 19221943, fasistide juht. Kehtestas riigis diktatuuri, kuulutas oma eesmärgiks muuta IT sama võimsaks, nagu seda ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Erli Pärnpuu LÄÄNEMERI Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS_______________________________________________________3 1. Läänemere liigitus ja tähtsamad saared____________________________________4-5 2. Läänemere kalastik_____________________________________________________6 3. Läänemere taimestik__________________________________________________7-8 4. Läänemere loomastiku ja taimestiku liigilise vaesuse põhjused___________________9 5. Kokkuvõte____________________________________________________________10 6. Kasutatud kirjandus_____________________________________________________11 Sissejuhatus Läänemeri ehk Balti meri, Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel olev Atlandi ookeani sisemeri, on sügavale mandrisse ulatuv riimveekogu, mida maailmamerega ühendavad kitsad ja madalad väinad. Lääneme...
rannikualadel) · Auramine Miks on põhjapoolkera palavvöös vesi soojem? (miks asub termiline ekvaator p-poolkeral) · Maismaa ja mere ebaühtlane jaotus · Antarktika on soojem kui arktika Merevee keskmine temperatuus on 3,8 kraadi, põhjapoolkeral on keskmine temperatuur 3 kraadi võrra kõrgem kui lõunapoolkeral Maailmamere keskmine soolsus on 35 promilli. Soolsus sõltub: · Mereliigist (kas on sisemeri, ääremeri v saartevaheline, ääremered on soolasemad) · Sademete ja auramise vahekord · Suubuvate jõgede arv Rannajoon on maismaa ja mere kokkupuuteala. Ajuvesi üle normaalse veetaseme Paguvesi alla normi veetaseme Rannavall ja rannabarr (on vee all ja tuleb rannikuga seoses) Kuidas võib rannik aja jooksul muutuda? Vee kuhjava tegevuse tagajärjel võivad tekkida: luited, rannavall ja rannabarr
kaubandust. Jaapanis neil aladel saavutatud tase ületab Euroopa riikide ja Ameerika Ühendriikide saavutusi mitme kandi pealt.Jaapani saarestik asetseb kaarekujuliselt Aasia idaranniku ees. See saarestik koosneb neljast suurest saarest ja paljudest väikestest saartest. Suuremad saared on Honshu, Hokkaido, Shikoku ja Kyushu. Neist suurim ja arvukaima elanikkonnaga on Honshu, kus asuvad ka Jaapani tähtsamad linnad. Aasia mandri idaranniku ja Honshu, Shikoku ja Kyushu vahele jääb Jaapani sisemeri, kuhu ei ulatu Vaikse ookeani tormid. Tegelikult on saared Vaikse ookeani rannikut ääristava suure veealuse mäestiku hari. Sellepärast ongi Jaapani pinnamood väga ebatasane. Mäestikud ja kõrgustikud hõlmavad 70% kogupindalast. Mägialasid lõhestavad sügavad kuristikud, kus käreda vooluga jõed moodustavad uhkeid joastikke. Nendes kohtades leidub palju kuumaveeallikaid. Kuna tasaseid alasid on Jaapanis vähe, siis haritav ala hõlmab 15% kogupindalast
1. Rootsi suurriigi ajastu a) Suhted Venemaa ja Poolaga: · Karl IX ajal: suhted poolaga halvenesid; sõjas poolaga otsiti liitlast, milleks sobis venemaa; vene tsaar kutsus rootsit appi; rootsi võttis enda kontrolli alla novgorodi ja ingerimaa. · Gustav II Adolf ajal 1617 omandas rootsi ingerimaa ja käkisalmi lääni; alanus sõjategevus poola vastu oli edukas ja 1629 kinnitati ametlikult liivimaa kuulumist rootsile. b) Suhted Taaniga ja Rootsi Kolmekümneaastases sõjas: - Taaniga sõditi korduvalt (põhjuseks et saavutada ülemvõim läänemerel) - 30-aastasesse sõtta astus rootsi 1630 sooviga kaitsta protestantismi katoliikluse vastu saksamaal (armee polnud piisavalt suur, kuid hästi välja õpetatud ja distsiplineeritud; vaatamata edule sai kuningas 1632 lützeni lahingus püssikuulist tabatuna surma) - Järgmises sõjas taani vastu oli rootsi ed...
eesmärk anda ülevaade veondusest Läänemerel ning ka Eesti sadamate panusest sellele. Esimeses peatükis on välja toodud suurimad sadamad Läänemere ääres ning võrreldud nende aastaseid kaubamahte. Samuti on uuritud ja võrreldud nende peamisi kaubaartikleid. Teises peatükis uuritakse ka Eesti suurimaid sadamaid, mille poolest nad üksteisest erinevad ning mis on nende eelisteks. 1. VEOD LÄÄNEMEREL Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri (Joonis 1), mille ääres asuvad Eesti, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. (Vikipeedia) Joonis 1. Läänemeri (Euroopa Komisjon) Läänemere soodne asukoht mitmete majandusruumide keskel on põhjuseks Läänemereäärsete sadamate rohkusele. Pea pool kaubavahetust Balti riikidega toimub meritsi. Läänemerel on üle 200 erineva sadama. Juba neid sadamaid,
,,kui pooled ei lepi kokku teisti" - RV õiguse PM poolte kokkulepe on alati üle igasugusest menetlusest ja lepingust. Kas alustada, lõpetada, viia teise instantsi üle. Aga selleks peab olema sõlmitud siduv kokkulepe. Mandrijoont arvestatakse suurima mõõna veetaseme järgi. Kehtestatud on sirged lähtejooned, kaugemate tippude puntjoonte vahel. Mis jääb ranniku ja sirgete lähtejoonte vahele on sisemeri. Sisemeres RV õigus ei sekku, kehtivad riikide seadused VA. Enne konventsiooni jüustumist oli kuskil sisevetes Rv kasutatav laevatee, siis seal rahumeelse läbisõidu õigus kehtib edasi. Lähtejoontest kuni 12 meremiili territoriaalmeri, osa riigi territooriumist. Majandusvöönd kuni 200 meremiili lähtejoontest. Majandusvööndi välispiir on kokku lpeitud teiste riikidega Läänemeres. 93 a vastu võetud merealapiiride seadus
Vee sogasemaks muutumist registreeriti vaid sügavamates kihtides ning kõige suurem oli see torude liitekohtades. Vee sogasus oli eeldatust suurem, kuid see püsis lühemat aega ning ulatus vähem kui kilomeetri kaugusele. Ka torujuhtme merepõhja laskmine ei põhjustanud uuringu kohaselt püsivaid keskkonnakahjustusi. (5) 6 2 LÄÄNEMERE ÖKOLOOGILISED PROBLEEMID 2.1 Läänemeri Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Läänemere pindala on 373 000 km2, koos Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km2. Läänemere maht on 21 721 km3, keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m (Landsorti süvik). (6)
Pommeri, Wismari, Bremeni hertsogiini ja Verdeni. Samuti oli Rootsi vallutanud ka Norra ja Taani maakondi. Rootsi oli tugev tänu tema heale ettevalmistusele. Rootsi väed olid palju paremini välja õpetatud kui naaberriikide omad. Tänu laskmisõppustele suutsid nad kiiremini tuld anda. Ent kui sõda venis pikaks ja sõjakulusid ei saanud okupeeritud maadele veeretada, tekkisid Rootsil raskused sõjaväe varustamise ja ülalpidamisega. Läänemeri oli praktiliselt Rootsi sisemeri ning Hansa Liit oli oma mõju minetanud. See põhjustas Rootsi naaberriikides suurt rahulolematust. Stolbovo rahuga Rootsile jäi Venemaa ilma otsesest väljapääsust Läänemerele. Venemaa ainuke meretee Euroopasse lähtus Arhangelskist, mis oli jäävaba vaid mõne kuu aastas. Ivan IV katse vallutada Baltimaad oli nurjunud. 17. sajandil ei olnud Venemaal kodusõja tõttu võimalik püüda Rootsile kaotatud alasid tagasi võita. Vene tsaar Peeter I oli 1696. a
ROOMA AJALUGU Apenniini poolsaar- Itaalia. Itaalia piirkonnad on mägised, kuid põlluharimiseks sobivamad kui Kreekas. Itaallased tegelesid põlluharimisega rohkem kui kreeklased, meresõitmisega jällegi vähem kui kreeklased. VIII-VI sajandil eKr rajasid kreeklased Itaalia lõunarannikule ja Sitsiiliasse hulga linnu- suurimad neist olid Tarentum Itaalias ja Sürakuusa Sitsiilias. Itaalia keskosas Latikumi maakonnas hakkas VIII saj eKr esile kerkima Rooma linn. Roomlased ja teised Latikumi elanikud olid rahvuselt latiinid ja kõnelesid ladina keelt. Järgnevatel sajanditel alistasid roomlased Itaalia ja seejärel kõik Vahemere maad. Ladina keel oli peamine keel Vahemere läänerannikul. Kronoloogiline ülevaade II aastatuhandel eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste vanavanemad. 1000 aastat eKr tekkis vanim asula tulev...
asukohast ja ohtudest. Enamikul tänapäeva laevadel on ECDIS ning selle osatähtsus navigeerimisel suureneb üha. Üleüldist kasutuselevõttu takistab esialgu süsteemi üsna kõrge hind. Samuti pole veel kõigi maailmamere alade kohta digikaarte. Praeguseks on Eesti vete kohta välja antud 66 digikaarti ja 54 paberkaarti ning jahtide ja lõbusõidukaatrite tarbeks kolm kaardialbumit [3,5,6]. Eesti territoriaal- ja sisemeri on vajalikul tasemel kaetud 1:100 000 ja 1:50 000 mõõtkavas kaartidega, tähtsamad veeteed ja sadamad ka suuremõõtkavaliste kaartide ning plaanidega. Samuti on välja antud lootsiraamat, kus on selgitused navigatsioonikaartide ja -tingimuste kohta (http://www.loodusajakiri.ee...). Joonis 5. Merenavigatsioonikaart 11 CORINE
II. Osa Teemad 6 - 7 Vallasomand Vallasomand tekib kas: Tehinguliselt või seadusjärgselt Vallasomand Tehinguliseks omandamiseks on vaja: 1) asjaõiguskokkuleppe sõlmimist, 2) asja üleandmist omandajale (vt AÕS § 92) Vallasomand Asjaõiguskokkulepe: On asjaõiguslik leping, millega pooled lepivad kokku teatud eseme omandi üleminekus omandajale Vallasasja asjaõiguskokkulepe on vormivaba (sh võib olla sõlmitud ka vaikimisi) Peab ulatuma konkreetsetele asjadele, mitte aga asjade kogumitele Vallasasjade puhul on lubatud ka tingimuslik asjaõiguskokkulepe (nt omandireservatsiooni korral läheb omand üle peale ostuhinna täielikku tasumist vt VÕS § 233) Vallasomand Asja üleandmine Vallasasja omandiõiguse tekkimiseks ei piisa üksnes asjaõiguskokkuleppest, vajalik on asi (asja valdus) omandajale ka üle anda valduse signaalfunktsioon Kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja ...
GEOGRAAFIA KORDAMISKÜSIMUSED!!!!!!!!!!!! Veestik 1. Millisteks osadeks jagatakse veestik? V: Veestiku moodustavad pinnaveekogud, suured märgalad, jääkilbid ja liustikud ning maasisene vesi ehk põhjavesi. 2. Kuidas mõjutab veestik piirkonna kliimat ning muld -ja taimkatet? V: 3. Mis on sisemeri? Nimeta Euroopa sisemered. V: Sisemerede põhitunnus on see, et nad vahetavad ookeaniga vett ühe või mitme kitsa väina kaudu. Euroopa sisemered on Läänemeri ja Vahemeri. 4. Mis on ääremeri? Nimeta Euroopa ääremered. V: Ookeanilisel maakoorel asuv maailmamere osa, mis on avaookeanist eraldatud saarkaarega. 5. Miks nimetatakse läänemere vett riimveeks? Miks riimvesi tekib? V: Seal aurub vett vähe, jõed toovad palju vett ja ühendus Põhjamerega on kitsas. Riimvee
Üldist Veekogusid jaotatakse nende keemilise koostise alusel soolasteks ja magedateks. Ookeanid, mered ja soolajärved on soolaseveelised. Mageveekogud on jõed, mageveejärved ja enamik allikaid. Lisaks neile eristatakse ka riimveekogusid. Enamasti on need alla 18 promillise soolasisaldusega mered või lahed, kus merevesi seguneb jõgedest tuleva mageveega. Vee liikumise alusel eristatakse seisu- ja vooluveekogusid. Vooluveekogudele on iseloomulik vee pidev ühesuunaline liikumine, seisuveekogudes liigub vesi vastavalt tuule suunale või Kuu mõjule (tõus ja mõõn). Tekke järgi eristatakse looduslikke ja tehisveekogusid. Eestis leidub nii looduslikke (meri, järved, jõed, allikad) kui ka tehisveekogusid (veehoidlad, kanalid, kraavid, tiigid, karjäärid). Soolase veega on Läänemeri, mis tegelikult on riimveeline veekogu. Eestis on ligikaudu 1200 järve, millest umbes 1000 on looduslikud. Vooluveekogusid on Eesti territooriumil üle 7000, neist kümm...