Veod Läänemerel ja läbi Eesti sadamate (1)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Majandusteaduskond
Ärikorralduse instituut
Ettevõtluse õppetool
Heleri Milber
Veod Läänemerel ja läbi Eesti sadamate
Referaat õppeaines Ärilogistika
Õppejõud: lektor Tarvo Niine
Tallinn 2014

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
1. Veod Läänemerel 4
1.1 Suurimad Läänemere-äärsed sadamad 5
2 Eesti sadamad 8
2.1 Muuga sadam 8
2.2 Paldiski lõunasadam 9
2.3 Tallinna Vanasadam 10
Kokkuvõte 12
Kasutatud materjalid 14

Sissejuhatus

Meretransport ehk mereveondus on transpordiharu, mis tegeleb nii kauba- kui ka inimesteveoga meritsi. Meretransport on võrdlemisi odavam, kui teised transpordiliigid, kuna korraga saab transportida suuremates kogustes ning erinevaid kaubaartikleid. Ka mereteede “ehitamine” ei maksa midagi, küll aga sadamate ehitus, hooldus ja akvatooriumite süvendamine . Just Läänemere-äärsed rahvad on meretranspordi võimalusi hästi ära kasutanud. Läänemere-äärsetes riikides on küllaltki erinevad majandus-, kultuuri- ja keskkonnapoliitikad, mistõttu pakuvad need riigid küllaltki erinevaid ressursse ning koostöö on paratamatu. Naaberriikidest on saanud koostööpartnerid ning koostööpiirkond on laiaulatuslik.
Ükskõik millisel hetkel on Läänemerel üle 2000 laeva. See annab tunnustust, et meretransport mängib Läänemere-äärsete riikide majanduses suurt rolli. Seetõttu on käesoleva referaadi eesmärk anda ülevaade veondusest Läänemerel ning ka Eesti sadamate panusest sellele.
Esimeses peatükis on välja toodud suurimad sadamad Läänemere ääres ning võrreldud nende aastaseid kaubamahte. Samuti on uuritud ja võrreldud nende peamisi kaubaartikleid. Teises peatükis uuritakse ka Eesti suurimaid sadamaid , mille poolest nad üksteisest erinevad ning mis on nende eelisteks.

1. Veod Läänemerel

Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri (Joonis 1), mille ääres asuvad Eesti, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. (Vikipeedia)
Joonis 1. Läänemeri (Euroopa Komisjon )
Läänemere soodne asukoht mitmete majandusruumide keskel on põhjuseks Läänemereäärsete sadamate rohkusele. Pea pool kaubavahetust Balti riikidega toimub meritsi.
Läänemerel on üle 200 erineva sadama. Juba neid sadamaid, mille käsitletav kaubamaht ületab aastas 50 000 tonni ning vähemalt osa sellest on rahvusvaheline, on umbes 190. Peamisteks transpordiartikliteks on õli, toormaterjalid, nagu näiteks puit, maak, teraviljad , ning konteinerveod . Lisaks on Läänemere põhjas ka gaasijuhe Nord Stream , mis saab alguse Venemaalt Viiburist suundudes Saksamaale Greifswaldi. (Euroopa Komisjon)
Aastal 2008 oli Läänemereäärsete sadamate kaubamaht üle 822 400 000 tonni. (Wikipedia) BDI ehk Balti kuiv indeks arvestab erinevate põhitoorainete meretranspordi maksumust. BDI indeksit arvestatakse igapäevaselt 23 põhi laevamarsuudil veetavate kivisöe , rauamaagi, teravilja ja teiste tahkete ainete maksumust. Arvesse lähevad kogused , mis on suuremad kui minimaalselt nõutud 15 000 tonni. Indeksit arvutatakse igapäevaselt prognoositava transpordimaksumuse järgi erimarsuutidel. BDI sisaldab endas teekonnamarsuudi maksumust USD/tonni kohta. Joonisel 2 tuleb välja, kuidas BDI on selle kasutuselevõtust kuni tänapäevani liikunud. Stabiilses majandusolekus püsib BDI 1000-2000 punkti vahel. Jooniselt 2 tuleb välja hästi 21. sajandi esimese kümnendi majandusbuum, kui nõudlus toodete järgi tõusis ning oldi nõus toote transpordi eest rohkem maksma, mis hiljem väljendus makseraskustes ja ka paljude ettevõtete pankrotis . (Wikipedia)
Joonis 2. Baltic Dry Index 1985-2013 (Wikipedia)

1.1 Suurimad Läänemere-äärsed sadamad

Suurimad Läänemere-äärsed sadamad on Venemaa sadamad Primorski ja Peterburi sadam, mille käsitletavad kaubamahud aastas on ligikaudu 82 miljonit ja 77,6 miljonit tonni (euroopa komisjon). Nendele järgnevad Lätis asuv Riia sadam aastal 2013 kaubamahuga 35,4 miljonit tonni, Leedus asuv Klaipeda sadam aastal 2013 kaubamahuga 33,4 miljonit tonni, Eestis asuv Tallinna sadam aastal 2013 kaubamahuga 28,2 miljoni tonni ja Saksamaal asuv Lübecki sadam aastal 2010 kaubamahuga 23.1 miljonit tonni.
Primorski sadamas asub suurim õliterminal Läänemere ääres ning just seetõttu on Primorski sadam peamine õli eksportiv sadam Venemaal. Aastal 2006 käitles Primorski sadam 5 863 000 tonni toornaftat. Aastal 2008 käitles sadam kokku 82 miljonit tonni naftasaaduseid. Põhiliselt veetakse Primorski sadamast eksporditavat õli Ventspilsi sadamasse, kust see siis omakorda edasi transporditakse
Peterburi sadamast on kujunenud üks tähtsamaid transpordikeskuseid Ida ja Lääne vahel. Peterburi sadam on üks olulisemaid kuivlasti käitlevaid sadamaid. Aastal 2013 käitles Peterburi sadam 77,6 miljonit tonni kaupa. Jooniselt 3 on näha, et suure enamuse sellest kaubamahust moodustas teras ning erinevad roostevabad metallid.
Joonis 3. Peterburi sadamas aastal 2013 käideldud kauba struktuurijaotus (Sea port of Saint- Petersburg )
Riia sadama kaubamaht aastal 2013 oli 35,4 miljonit tonni. Sellest 10,5% moodustas konteinerkaup, kivisüsi 39,6%, puit 9,3%, naftasaadused 19,8%, väetised 4,1% ning muu kaup 16,7%.
Klaipeda sadama kaubamaht aastal 2013 oli 33,4 miljonit tonni. Jooniselt 4 on näha Klaipeda sadamas käideldud kauba struktuurijaotust.
Joonis 4. Klaipeda sadamas aastal 2013 käideldud kauba struktuurijaotus (Port of Klaipeda)
Saksamaal asuv Lübecki sadam käitles aastal 2013 23,1 miljonit tonni kaupu. Kokku käitles Lübecki sadam 3 miljonit tonni puitu ning puistekaupu, 102 000 TEU-d, 76 000 mootorsõidukit, 697 000 maanteetranspordi veoautot koos selle juhiga ning 401 000 tavareisijat. (Lübecker Hafen-Gesellschaft mbH)

2 Eesti sadamad

Eestis on mereveondus hästi arenenud. Siin on palju häid sadamakohti, mis püsivad jäävabad ka talvekuudel ning seetõttu on võimalik tegutseda aastaringselt. Eesti pika rannajoone tõttu on Eestis ka tunduvalt rohkem sadamaid, mis tegutsevad kaubadamatena, kui meie naaberriikides Lätis ja Leedus.
Eesti sadamad on Läänemerel omalaadsed. Eestis asuvad ühed sügavaima akvatooriumitega sadamad, mis suudavad teenindada ka suuri Taani väinu läbivaid ookeanilaevu: nii kruiisi - kui ka kaubalaevu. Ka on Eesti sadamad tuntud oma kaasaegse infrastuktuuri ning tehnoloogiliste lahendustega, mis võimaldavad kaupa ümber laadida kiiremini kui mõnes teises Läänemere-äärses sadamas. (Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon )
Eestis on suurimate kauba- ja reisijasadamate haldajaks aktsiaselts Tallinna Sadam. Erinevalt levinud väärarvamusele ei tähenda Tallinna Sadam sugugi kõiki Tallinna lahe äärde jäävaid sadamaid, vaid Tallinna Sadama kompleksi kuuluvad ka sadamad väljaspool Tallinna piire . AS Tallinna Sadama kompleksi kuulub Tallinna Vanasadam ja Vanasadama Jahisadam, Muuga sadam, Paldiski Lõunasadam, Paljassaare sadam ja Saaremaa sadam. Tallinna Sadama kaubamaht aastal 2013 oli 28,2 miljoni tonni. Võttes arvesse nii reisijate arvu kui kaubavooge, on Tallinna Sadama kompleks suurim sadamate kompleks Läänemere ääres.

2.1 Muuga sadam

Aasta 2014 seisuga on Muuga sadam Eesti suurima tähtsusega kaubasadam, mis oma sügavuse ja kaasaegsete terminalidega kuulub Euroopa moodsaimate sadamate sekka. Muuga sadama akvatooriumi sügavuseks on 18 meetrit, mistõttu suudab see sadam teenindada kõiki Taani väinu läbivaid laevu. Muuga sadam kuulub aktsiaseltsi Tallinna Sadam sadamate koosseisu. (Tallinna Sadam)
Tänu Muuga sadama soodsale asukohale ning heale raudtee - ja maanteeühendusele sisemaaga omab ta olulist rolli Eesti transiitkaubanduses. Muuga sadama kaubakäive moodustab ligi 90% kogu Eesti sadamaid läbivat kaubamahust. Sellest võib järeldada, et Muuga sadam käitleb kaupu korraga suuremates kogustes, kui teised Eesti sadamad. Aasta 2014 augustis käsitles AS Muuga konteinerterminal 21 979 TEU’d (Ärileht). TEU mõõtühik , mille puhul 1 TEU võrdub 1 standartse kaubakonteineriga, mille mõõtudeks on 20 jalga pikkusesse, 8 jalga laiusesse ja kõrgus varieerub 4,25-9,5 jala vahel (Vikipeedia).
Muuga sadamas on võimalik lastida-lossida ja hoiustada vedellasti , s.h. toornaftat ja naftasaaduseid, puistlasti, külmutust nõudvaid kaupu, vilja, terast, kivisütt ja teenindada konteiner- ja ro-ro tüüpi laevu.
Muuga Sadama haldaja Tallinna Sadama investeeringud Muuga sadamasse on seotud transiitkaupade teenindamise , kaubavoogude mitmekesistamise ja kaupade vääristamise arendusprojektidega: tööstuspargi ja sadama idaosa arendamine, uute kaide ja terminalide rajamine.

2.2 Paldiski lõunasadam

Paldiskis asub kaks sadamat : Paldiski Põhjasadam ning Paldiski Lõunasadam. Paldiski Põhjasadam on täies ulatuses eraomanduses ning Paldiski Lõunasadam on 1992. aastal loodud riigiettevõtte Tallinna Sadam koosseisu kuuluv sadam. Seetõttu tuleb Paldiski sadama(te)st rääkides eristada neid kaht erinevat sadamat.
Paldiski Lõunasadam on regionaalne sadam, mille põhitegevuseks on suunatud Eesti ekspordi- ja impordikaupade ning transiitkaupade käitlemisele. Paldiski Lõunasadamas käideldakse peamiselt RO-RO kaupu, vanametalli, puitu, puistekaupu, turvast ja naftasaaduseid. Oluliseks tegevusvaldkonnaks on naaberturgudele mõeldud uute autode transiit ja müügieelne teenindus. Täna teenindab Paldiski Lõunasadam mitmeid regulaarliine.
Olles suuruselt kolmas Tallinna Sadama koosseisu kuuluv sadam, panustab Tallinna Sadam märkimisväärse osa investeeringutest just Paldiski Lõunasadama arendamisse. Paldiski Lõunasadamal on suur kasvupotentsiaal just sadamat ümbritsevate suurte ja mitte kasutusel olevate maaüksusteste tõttu. Koos sadamaaladega arendatakse ka sadamaga piirnevat 21 ha suurust tööstuspargi ala. (Tallinna Sadam) Just suur tööstuspargi potentsiaal on see, mis annab Paldiski Lõunasadama eelis teiste sarnaste sadamate ees.

2.3 Tallinna Vanasadam

Tallinna Vanasadam on aktsiaseltsi Tallinna Sadam koosseisu kuuluv sadam. Tallinna Vanasadam on Eesti suurim reisisadam , mis on sildumispaigaks nii reisiparvlaevadele, kruiisilaevadele kui ka kiirlaevadele. Hetkel on sadamas kasutusel on kolm erinevat reisiterminali, mis on jaotatud ära vastavalt laevakompaniide vahel. A-terminalis teenindatakse Eckerö Line, Viking Line ja St. Peterline laevadele pealeminejaid ning B-terminalis teenindatakse nende mahatulejaid. D-terminalis teenindatakse Tallinki laevadele nii peale- kui ka mahaminejaid korraga. (Tallinna Sadam)
Tallinna Vanasadama alla kuulub ka Vanasadama Jahisadam. Vanasadama Jahisadam on väikestele külalislaevadele mõeldud jahisadam Tallinna linna südames. Erinevalt Tallinna Vanasadamast, Vanasadama Jahisadamas väljaspool suvehooaega laevu ei teenindata.
Tallinna Vanasadam asub Tallinna kesk- ja vanalinna vahetus läheduses ning on osa moodsast linnaruumist. Taoline lähedus on sadamale suureks eeliseks , mis soodustab Tallinna Vanasadama eelistamist reisijate poolt. Sadama vahetus läheduses asuvad kinnistud on enamjaolt hoonestamata ning kasutusel liiklusmaana, mis lihtsustab sadamaalal orienteerumist kitsas ajagraafikus.
Selleks, et saada hakkama aina suureneva kruiisireisijateveoga, on aktsiaselts Tallinna Sadam panustanud aina enam Vanasadama territooriumile kruiisikaide ehitamisesse. Aastal 2014 valmis kruiisikai, mille akvatooriumi sügavuseks hinnatakse vähemalt 11 meetrit. ( Ibid .)
Arenguplaanid näevad ette ka Vanasadama muutmist täielikult reisisadamaks, seetõttu on kaupade käitlemine Vanasadamast liikunud aja jooksul Muugale ja Paldiski Lõunasadamasse. Täna käitlevad Vanasadama kaubaterminalid põhiliselt Ro-Ro kaupu (veeremit) ja vähesel määral segalasti.
(Ibid.)

Kokkuvõte

Meretransport on võrdlemisi odavam, kui teised transpordiliigid. Selle transpordiliigi odavus avaldub just suuremate koguste transportimisel. Seetõttu on ka Läänemerel veetavatest kaubaartiklitest just need, mida tavaliselt kulub palju: rauamaak , kivisüsi, vili, toornafta, õli jne. Läänemere-äärsete riikide eripärade tõttu toimub kauplemine peamiselt üksteise varustamise eesmärgil. Seetõttu on Läänemere veetavate kaupade meretransport seotud suuresti omavahelise kauplemisega.
Läänemerd ümbritseb üheksa riiki. Neist kõigil on oma sadamad, mistõttu paistab Läänemeri silma sadamaterohkusega. Läänemere ääres on sadamaid, mille kaubamaht ületab 50 000 tonni ning millest vähemalt osa on mõeldud rahvusvaheliseks kaubavahetuseks, on vähemalt 190. Kõikide Läänemere-äärsete sadamate kaubamaht kokku oli 2008 aastal aga lausa 822 400 000 tonni. Aastal 2013 panustas Eestis asuv Tallinna Sadam kaubamahuga 28,2 miljoni tonniga.
Eestis on kõrgelt arenenud merendus ja meretransport. Eesti eelisteks meretranspordi puhul on Eestis asuvad sadamad. Eestis on ühed sügavamate akvatooriumitega sadamad, mis suudavad teenindada ka suuri ookeanilaevu. Lisaks on Eesti sadamates hästiarenenud infrastruktuur ning kasutusel kaasaegsed tehnoloogilised lahendused.
Eesti suuremaid sadamaid haldab AS Tallinna Sadam, mille haldusesse kuuluvad ka sellised sadamad nagu Muuga, Paldiski, Vanasadam jt. Võttes arvesse sadamate eripärasid, on sadamate teeninduspiirkond ja –ulatus jagatud. Muuga sadama eripäraks on sügav akvatoorium ning hea ühendus raud- ja maanteetranspordiga, mistõttu teenindab see just suuremaid transiitkaubalaevu. Paldiski Lõunasadam on suure potentsiaaliga ning teenindab suures osas just RO-RO kaupu, mistõttu mängib see suurt rolli mootorsõidukite transpordilülis. Tallinna Vanasadam asub Tallinna südames ning seetõttu on sellest kujunenud Eesti suurim reisisadam.

Kasutatud materjalid

Euroopa Komisjon. Baltic Sea.
http://ec.europa.eu/maritimeaffairs/atlas/seabasins/balticsea/long/index_en.ht m (19.10.2014)
Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon. Meretransport.
http://www.transit.ee/meretransport (22.10.2014)
Lübecker Hafen-Gesellschaft mbH. Data and Facts.
http://www.lhg.com/index.php?id=155&L=1 (22.10.2014)
Port of Klaipeda. Port Statistics.
http://www.portofklaipeda.lt/port-statistics (22.10.2014)
Sea port of Saint-Petersburg. Figures.
http://www.en.seaport.spb.ru/article/2/ (24.10.2014)
Tallinna Sadam. Paldiski Lõunasadama Tööstuspark.
http://www.ts.ee/paldiski-toostuspark (22.10.2014)
Tallinna Sadam. Vanasadam.
http://www.ts.ee/vanasada m (19.10.2014)
Vikipeedia. Läänemeri.
http://et.wikipedia.org/wiki/Läänemer i (19.10.2014)
Vikipeedia. TEU.
http://et.wikipedia.org/wiki/TEU (22.10.2014)
Wikipedia. Baltic Dry Index.
http://en.wikipedia.org/wiki/Baltic_Dry_Index (22.10.2014)
Ärileht. Trandiidikeskuse konkteinerkäive kasvas augustis 172%.
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/transiidikeskuse-konteinerkaive-kasvas-augustis-172-protsenti.d?id=69691705 (19.10.2014)