Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Läänemeri ja sellega seonduv (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

LÄÄNEMERI
8
 
 
 Läänemeri on Atlandi ookeani  sisemeri , mis piirab 
Eestit põhjast ja läänest. Te
T ised Läänemere-äärsed 
riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Ta
T ani, Ro
R otsi, 
Soome ning Ve
V nemaa.Läänemerd ühendavad 
Põhjamerega madalad ja  kitsad  Ta
T ani väinad. 
 Suuremad  lahed  on Põhjalaht, Soome laht ja Liivi 
laht
 Suuremad saared on  Sjaelland , Gotland, Fyn
F

Saaremaa, Öland
 
 
 
 
Läänemerest üldiselt
 Läänemerre suubub hulk jõgesid. Suurim neist on 
Neeva .
 Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale 
rohkem vett, kui sealt ära aurab, vahet hinnatakse 
u. 2000 kuupmeetrile sekundis. 
 
 
Soolsus
 Kattegatist seguneb Atlandi ookeani  soolane  vesi 
(u. 34-35  promilli ) mageda Läänemere veega ning 
muutub seega riimveeks. Seetõttu on Läänemere 
süvaosa kuni sügavuseni 60...100 meetrit täidetud 
riimveega, mille soolsus on 10...15 promilli. 
 Läänemere hüdroloogiliseks iseärasuseks teiste 
meredega võrreldes on vete selgepiiriline 
kihistumine  madala  soolsusega  (5–7‰) pindmiseks 
ja suhteliselt soolaseks süvakihiks (umbes 8‰). 
See takistab oluliselt vee veevahetust.
 
 
Madala soolsuse põhjused :
- jõed toovad palju magedat vett
- veevahetus ookeaniga on aeglane
- sademete hulk ületab  aurumise
 
 
Kattegat
 
 
Tem
T
peratuur
 Ve
V e pinnatemperatuur on talvel 
mere keskosas 1-2°C, jääga kaetud 
lahtedes ja rannavetes veidi alla 
0°C (Eesti rannikumere vesi külmub 
–0,2 kuni –0,4°C juures). 
 Tä
T ielikult külmub meri vaid paar 
korda saja aasta jooksul
 Suvel soojeneb vesi avamerel 15 – 
16, lahtedes 19 – 20 kraadini
  sügavast merest eraldatud 

V inamere ja Liivi lahe  rannikuvetes  
18-19°C.
 
 
Vesi
V
 Läänemere hoovused olenevad tuule  suunast  ja tugevusest. 
Sagedamini esineb  veevool  piki Eesti rannikut ida suunas. 
 Ve
V etaset tõstavad tugevad läänekaarte tuuled, seda 
alandavad idatuuled.
  Ke
K skmine sügavus on 52 m
 Sügavaim koht – 459 m asub Gotlandi  saarest  loodes 
Landsorti süvikus
 Äärmusjuhtudel on kõikumised olnud 2–2,5 m üle ja 1,2 m alla 
keskmise veetaseme. 
 Lainekõrgus on enamasti 1–2 m, maru ajal küünib see 
avamerel 10, Soome lahes 6 ja Liivi lahes 3–4 meetrini.
  Looded  on Läänemeres alla 10 cm. 
 
 
Ke
K skkonnaprobleemid
 Vä
ikese  veemassi ja  aeglase  veevahetuse tõttu on 
Läänemeri kergesti reostatav veekogu
 Fosfori- ja lämmastikuühendite tõttu tekib vetikate 
vohamine  ja hapnikupuudus mere põhjakihtides
  Merd  saastavad ka  raskmetallid  ja nafta
 
 
Elustik
 Läänemere elustik on isenditerohke, kuid liigivaene, 
sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja 
ookeaniliikide jaoks liiga mage. 
 Paljud liigid elavad pideva soolsuse ja temperatuuri 
stressi tingimustes, mistõttu nende tundlikkus 
keskkonna muutuste suhtes on suurenenud. 
 Mereliste liikide arvukus ja kasvukiirus Läänemeres 
vähenevad koos soolsuse vähenemisega ida ja 
põhja suunas. 
 
 
Ta
T imestik
 Ta
T imestik on Läänemeres liigivaene. Selle põhiosa 
moodustavad  vetikad . Vä
. V heseid õistaimeliike (meri-
särjesilm, sõõr-s
r ärjesilm, räni-kardhein, tähk-
vesikuusk,  kamm - penikeel  jt) loetakse teisesteks 
mereasukateks.
 Räni-kardheina  vars  kasvab 1–3 m  pikkuseks
                       Räni-kardhein
 
 

T hk-vesikuusk                                                   Kamm-penikeel
 
 
 Meri-särjesilm talvitub terve taimena, talub jäässe 
külmumist. 
Meri-särjesilm
 
 
Loomastik
 Läänemere loomastiku moodustavad eri ajajärkudel 
sisserännanud organismid: 
• riimveelised ja  merelised  glatsiaalreliktid 
(Joldiamerre rännanud liikide järglased) 
• merelised boreaalsed (põhjamaised) liigid 
• mandriveekogudest pärit mageveeliigid 
 Lühikese eksisteerimisaja tõttu ei ole Läänemeres 
jõudnud tekkida endeemseid (ürgseid) loomaliike.
 
 
 Läänemeres elab u 440 liiki selgrootuid, ainult 
merelised on neist karikloomad, kammloomad, siil-, 
keraskärss- ja  hulkharjasussid
Mantelloomad
 
 
Kammloom
 Botnia ja Soome 
lahest avastatud 
niidirullisuurune 
Ameerika vetest 
pärit võõrliik 
kammloom võib 
soodsate asjaolude 
kokkulangemisel 
Läänemere kalade 
(eelkõige räime ja 
kilu ) toidulaua 
mõne aastaga 
tühjaks süüa. 
 
 
Meritäht
                           
Madutäht
 
 
Kalad
 
 
Räim
Läänemere 
tähtsaim 
püügikala, 
püütakse aastaringi
 
 
Kilu
 Elab Läänemeres kõikjal
 Püügikala, millest valmistatakse konserve ja 
vürtsikilu
 
 
Kaladest veel tursk,  lest , merihärg, 
tuulehaug , makrell jne. 
Merivarblane
 
 
Linnud
  Hank , kivirullija, alk,  pardid , kajakad, västrikud,  merisklauk
luiged jne. 
 
 
Merisk
                                                                                                      Ristpart
Imetajad
 Viigerhüljes, hallhüljes,  pringel  e. Seakala 
(kuulub delfiinlaste sugukonda)
Viigerhülge poeg
 
 
                                                                                             Pringel
Aitäh!!!
Sai läbi!
 
 

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Slide 15
  • Slide 16
  • Slide 17
  • Slide 18
  • Slide 19
  • Slide 20
  • Slide 21
  • Slide 22
  • Slide 23
  • Slide 24
  • Slide 25
Vasakule Paremale
Läänemeri ja sellega seonduv #1 Läänemeri ja sellega seonduv #2 Läänemeri ja sellega seonduv #3 Läänemeri ja sellega seonduv #4 Läänemeri ja sellega seonduv #5 Läänemeri ja sellega seonduv #6 Läänemeri ja sellega seonduv #7 Läänemeri ja sellega seonduv #8 Läänemeri ja sellega seonduv #9 Läänemeri ja sellega seonduv #10 Läänemeri ja sellega seonduv #11 Läänemeri ja sellega seonduv #12 Läänemeri ja sellega seonduv #13 Läänemeri ja sellega seonduv #14 Läänemeri ja sellega seonduv #15 Läänemeri ja sellega seonduv #16 Läänemeri ja sellega seonduv #17 Läänemeri ja sellega seonduv #18 Läänemeri ja sellega seonduv #19 Läänemeri ja sellega seonduv #20 Läänemeri ja sellega seonduv #21 Läänemeri ja sellega seonduv #22 Läänemeri ja sellega seonduv #23 Läänemeri ja sellega seonduv #24 Läänemeri ja sellega seonduv #25
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-07-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Lnemeri 9 klassidele
120
ppt

Lnemeri 9 klassidele

Läänemeri https://svs.gsfc.nasa.gov/cgi-bin/details.cgi?aid=4573 Läänemere nimetus Üldandmed • Läänemeri on sisemeri, mis on Põhjamerega ühendatud Taani väinade kaudu • Suuremad lahed on Põhjalaht, Soome laht ja Liivi laht • Suuremad saared on Sjaelland, Gotland, Fyn, Saaremaa, Öland • Läänemerd ümbritseb 9 riiki Läänemere osad Soome laht Põhjalaht Liivi laht Landsorti süvik (459 m). Läänemere valgala Soome lahe valgala Valgla ehk valgala on maa-ala, millelt vesi suuremasse veekogusse voolab.

Kategoriseerimata
Tv-lk-37
120
ppt

Tv-lk-37

Läänemeri https://svs.gsfc.nasa.gov/cgi-bin/details.cgi?aid=4573 Läänemere nimetus Üldandmed • Läänemeri on sisemeri, mis on Põhjamerega ühendatud Taani väinade kaudu • Suuremad lahed on Põhjalaht, Soome laht ja Liivi laht • Suuremad saared on Sjaelland, Gotland, Fyn, Saaremaa, Öland • Läänemerd ümbritseb 9 riiki Läänemere osad Soome laht Põhjalaht Liivi laht Landsorti süvik (459 m). Läänemere valgala Soome lahe valgala Valgla ehk valgala on maa-ala, millelt vesi suuremasse veekogusse voolab.

Kategoriseerimata
Läänemeri
9
doc

Läänemeri

LÄÄNEMERI Referaat Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Veeresiim 3. Eesti rannikumeri 4. Hoovused, Elustik 5. Kokkuvõte 6. kasutatud materjalid Sissejuhatus Läänemeri ehk Limneameri (nimi "Balti meri" on ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Veereziim Läänemerre suubub hulk jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre u. 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt ära aurab, vahet hinnatakse u. 2000 kuupmeetrile sekundis. Et Läänemere tase on üldiselt püsiv, on Läänemerel äravool u. 16 000 kuupmeetrit sekundis ehk 500 k

Geograafia
Läänemeri
15
pptx

Läänemeri

Läänemeri Jana Aasmaa EV207 Läänemeri Läänemeri ehk Limneameri (nimi "Balti meri" on ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Füüsiline iseloomustsus Läänemere pindala on 373 000 km2, koos Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km2

Geograafia
Läänemere ülevaade
10
docx

Läänemere ülevaade

Kokkuvõte.................................................................................. 8 Kasutatud kirjandus...................................................................9 Pildid Läänemerest...................................................................10 1 Sissejuhatus Selles referaadis hakkan ma kirjutama Läänemerest. Sissejuhatuseks võin öelda, et juttu tuleb peaaegu kõigest mis on Läänemeres, sellega seotud vms 2 Läänemeri Läänemeri on üks Atlandi Ookeani osa, mis piirab Eestit põhjast läände. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa. Läänemerel on kolm lahte: Põhjalaht, Liivi laht ja Soome laht. Neist suurim on Põhjalaht Läänemere füüsilised omadused Läänemere pindala on 373 000 km2, keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m

Bioloogia
Läänemeri
5
rtf

Läänemeri

Zoobentoses on arvukalt riimveeks kohastunud karpe, näiteks söödav rannakarp (Mytilus edulis), Liiva-uurikarp (Mya arenaria) jpt. Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit. Võõrliigid Alates 19. sajandi algusest kuni 21. sajandi alguseni on Läänemerre tunginud 90 5 võõrliiki, neist 70 on siin naturaliseerunud[4]. Nende levik Läänemere ulatuses on eriti kiiresti laienenud mere ja sellega ühenduses olevate kanalitel toimuva tiheda laevaliikluse tõttu. Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri www.neti.ee www.google.com

Keskkonnaõpetus
Läänemeri
34
pptx

Läänemeri

Läänemeri Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kus? Mis? Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Liigestus Rannajoon on väga liigestatud. Läänemere põhjaosa, mis jääb Ahvenamaa saarestikust põhjapoole

Bioloogia
Läänemere iseloomustus ja kalad
44
odt

Läänemere iseloomustus ja kalad

Tursa liha on rasvavaene, kuid maitsev ja sobib hästi dieettoiduks. Looduskaitse alla ei kuulu. -11- -12- 5. Lõhi Lõhe ehk lõhi (Salmo salar) on lõhelaste sugukonda kuuluv kala. Eesti keeles kasutatud ka nimesid lohe, laks. Lõhe kasvab tavaliselt 1 meetri pikkuseks ja kuni 10 kg raskuseks, haruldasemad on kuni 1,5- meetrised ja 46 kg raskused isendid. Väliselt sarnaneb meriforelliga . Lõhe asustab Atlandi ookeani ja sellega piirnevaid meresid, ka Läänemeres. Hästi kasvab lõhe ka Vaikse ookeani läänekaldail – Kamzatka poolsare äärnevatel aladel. Kudemise aegu sõna otseses mõttes ummistavad lõhed sealseid jõgesid, nii et isegi karud on neid suutelised jõest hõlpsalt kätte saama. Lõhed siirduvad sügisel kudema oma sünnijõgedesse, vajades selleks kruusast põhja. Noored lõhed elavad algul jões, siis siirduvad merre. Kudemine toimub tavaliselt oktoobris või novembris

Loodus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun