7.klass VEESTIK KT KORDAMINE (2)

Mis on h�drosf��r e. veestik ? Selle jaotus. H�drosf��r on maad � mbritsev katkendlik kest mille moodustab veestik Veestik koosneb maailmamerest (98%), ja sisevetest (2%), mis oma korda koosneb pinnaveest ( j�ed,j�rved, sood , liustikud ) ja p�hjavesi. Veestik Maailmameri : 98% Siseveed : 2% Pinnavesi - j�ed - j�rved - sood - liustikud P�hjavesi 2) Maailmameri, selle osad. Maailmameri on �htne veekogu mis katab 70% maakera pinnast ja on jaotatud 4 ookeaniks ,rohkem kui 60 mereks ning kus esineb arvukalt saari ,v�inu,lahtesid ja poolsaari. Maailmameri koosneb neljast ookeanist : - Vaikne ookean Pindala mln. km2 (ruutkilomeetrit) : 180 % maailmamerest : 50% - Atlandi ookean Pindala mln. km2 : 93 % maailmamerest : 25% -India ookean Pindala mln. km2 : 75 % maailmamerest : 21% - Arktika ookean e. P�hja-J��meri Pindala mln. km2 : 13 % maailmamerest : 4% Ookeani s�gavaim punkt Mariaani s�vik , 11 022 m. 3) Mis on meri? Selle t��bid.Iseloomusta.Too n�iteid Meri on maailmamere osa mis on l�ikunud maismaasse v�i mida eraldavad avaookeanist saared ja veealused k�rgendikud. T��bid : Sisemeri (millel on � hendus ookeaniga l�bi kitsaste v�inade N. : L��nemeri) ��remeri ( millel on selge piir ookeaniga puudub N. : P�hjameri, Norra meri) Saartevaheline meri (mis on ookeanist eraldatud saartega N. : Iiri meri) 4) Mis on laht? Mille poolest erineb merest? Too n�iteid. Laht on ookeani,mere v�i j�rve osa mis ulatub maismaasse. Mille poolest erineb: Meri on suhteliselt suur iseseisev veekogu. Laht pole iseseisev veekogu vaid on � henduses j�rve,mere v�i ookeaniga. Lahed : Soome laht, Bengali laht 5) Mis on v�in ?Too N�iteid. V�in on suhteliselt kitsas veev �li mis �hendab veekogusi ja eraldab maismaaosi. N�ited : Gibraltari v�in 6) Mis on saar? Liigitus.Too n�ited. Saar on mandriga v�rreldes v�ike maismaa osa mis on �mbritsetud igast k�ljest veega. Saarte liigitus : -Mandrilised saared -Ookeanilised saared a) Vulkaanilised ( N. : Island,Jaapan) b) Korall saared (N. : Suur korallrahu ) c) Poolsaared (N. : Skandinaavia ps, V�ike- Aasia , Araabia ps ) 7) Mis on poolsaar?Too n�iteid. Poolsaar on kaugele veekogusse ulatuv maismaa osa. (Kolmest k�ljest piiratud veega ja neljast k�ljest maismaaga ) N�ited : Araabia poolsaar,Apenniini poolsaar 8) Mis on mereveesoolsus ?Millest s�ltub.Selgita L��ne-ja Punase mere kujul. Mereveesoolsus on 1000grammis merevees olev soolade hulk grammides. Maailmamere keskmine soolsus on 35 promilli Mereveesoolsus s�ltub : 1) �hendusest ookeaniga 2)Juurde tulevast mageda vee hulgast(j�ed) 3) Sademete hulk ja v� imalik aurumine L��nemeres on soolsus v� iksem kui Punases meres ,sest �hendus ookeaniga on halvem kui Punases meres.Aasta keskmine temperatuur on Punase mere juures suurem seega toimub rohkem aurumist.Sademete hulk on Punases meres v�iksem (0-100mm) kui L��nemeres (500-600mm).L��nemerre suubub suhteliselt palju j�gesi (magevett tuleb juurde), Punasesse merre suubuvate j� gede hulk on v�ike.Soolsus L��nemeres on 7 promilli , Punases meres ligi 40 promilli. �hendus ookeaniga on L��nemerel halvem kui Punasel merel ,seega Punane meri on k� rgema soolsusega . 9)Maailmamere temperatuur ja j��tumine Maailmamere peamine soojusallikas on p�ikesekiirgus. Maailmamere temperatuur s�ltub koha geograafiliselt laiuselt. Ekvaatori l�hedal on aastaringselt 27c.Pooluste suunas langeb aga kuni -2c. Veetemperatuur muutub ookeanites kuni 300m s�gavuseni, sest s�gavamal on vee- temperatuur 4c, mis on k�ige raskem vesi, on peamiselt liikumatu. 10) Merevee liikumine Maailmamere pind p�sib harva tasasena. Mida avatum ja suurem on meri, seda tugevamad tuuled seal puhuvad. Tuultega tekib lainetus ehk vee pindmise kihi liikumine. Merevesi liigub ka hoovustega mis kujutab endast ookeanivee kindlasuunalist liikumist.Vee pidev liikumine tekib veemassi eba�htlasest soojenemisest.Enamasti tekivad hoovused alaliste ,kindlasuunaliste tuulte tagaj � rjel . 11) Looded .T�us ja m��n.Mida nad teevad? T�usu ja m��na intervallid T�htsus inimese elus. Looded e. t�us ja m��n on maailmamere veetaseme perioodiline t�us ja langus mis tekib Kuu k� lget �mbej�u m�jul. T�usuperiood on iga 12 tunni tagant.Seega esineb t�usu- ja m��nan� htus 2korda ��p�evas. 12)Mis on merehoovus?Miks tekivad?Merehoovuste liigid. Merehoovuste s� steem .Too n�ited. Merehoovus on vee horisontaalsuunaline p�siv liikumine kindlas suunas meres v�i suures j�rves. Hoovused tekivad veemassi eba�htlasest soojenemist.Enamasti tekivad hoovused alaliste,kindla- suunaliste tuulte tagaj�rjel. 13)Maailmamere rikkused