Hüdrosfäär, maailmameri, soolsus, rannikuprotsessid ja jõgedega seonduvad mõisted (0)

Hüdrosfäär
Hüdroloogia jaguneb 2-ks: merehüdroloogia ja sisevetehüdroloogia.Hüdrosfäär on tihedalt teiste sfääridega seotud.Atmosfääris on veeauru, mullas ja litosfääris on põhjavett ja mullavett, organismide koostises vett. Veebilanss – vee juurdetuleku(sademetest ja juurdevool naaberaladelt) ja veekao( auramine ja äravool) vahekord .
Infiltratsioon – vihma, lume ja liustikevee maa sisse imbumine, sellest moodustub põhjavesi(see on üks olulisi jõe toiteallikaid) Kiire imbumine toimub lubjakivi , liiva, kruusa prk-s. Aeglane imbumine savi, turba prk-s. Äravoolu alad e. valglad jaotatakse: perifeersed alad- kus jõeveed jõuavad maailmamerre, siseäravoolualad – kus jõeveed ei jõua maailmamerre.
Maailmameri
Katab maakera pinnast 71%. Maailmamere peamised alad: Ookeanid, mered /lahed( merede jaotus avatuse järgi- sisemeri , ääremered, saartevahelised) väinad( kitsad veealad, mis ühendavad suuremaid veekogusid) Vesi on kõige tihedam 4 kraadi juures. Soolane vesi on tihedam. Maailmameri on soojuse koguja. Auramiseks kulub soojust ja auru kondenseerumisel vabaneb soojust (sademete korral). Auramine on suurem ekvaatori prk-s, väheneb pooluste suunas.Auramine on kõige suurem troopilises kliimavöötmes, kuna õhuniiskus on väike. Vee ümberpaigutamisel on tähtis roll hoovustel. Hoovused on ühesuguste omadustega veemassid ookeanis, millel on välja kujunenud oma kindel liikumissuund. Külma hoovusega kaasneb – külm ja kuiv õhumass Soojaga- soe ja niiske Hoovuste tekkepõhjused: 1) püsivalt ühest suunast puhuvate tuulte mõjul tekivad triivhoovused (nt. Põhja passaad hoovus) 2) äravooluhoovused- tekivad kui kuskil on kõrge veetase ja vesi hakkab liikuma madalama veetasemega kohta. 3) tihedushoovused- tekivad erineva temperatuuri ja soolsusega vee kokkupuutealadel (Atlandi ookeanist Vahemerre)
Hoovuste liikumise suunda mõjutab veel maakera pöörlemisest tekkiv inerts e. korjoolise jõud....
Vee omadused: seda mõjutavad: 1) merepinnale langeva päikesekiirguse hulk 2) sellest sõltuv auramise ja sademete hulga vahekord 3) hoovuste mõjul vee ümberpaigutumine. Temperatuur – päikesekiirgusest neeldub maailmameres 92%, ainult 8% peegeldub tagasi. Põhja poolkeral on veepinnatemp u 3% võrra kõrgem kui lõunapoolkeral.
Kõige soojem prk nn termiline ekvaator asub 5-10 kraadi põhjalaiust. Termiline ekvaator on tingitud: 1) maismaa ja mere ebaühtlasest jaotusest põhja ja lõunapoolkera vahel (põhjapoolk maismaad rohkem) 2) suure Antarktise mandri jahutav mõju (lõunapoolk)
Soolsus
Merevesi on mineraalainete, soolade, gaaside ja org ainete lahus.Kõige soolasem on vesi troopilistel ja lähistroopilistel aladel kuna auramine on väga suur. Keskmisest madalam on soolsus poolustel, ekvaatori prk-s (väike auramine, sademetehulk suur)Voolusäng ja sellega seotud protsessid Voolava vee reljeefi kujundav tegevus: 1)jõe kulutav tegevus e erosioon – selle tagajärjel kujunevad erineva jõeoru tüübid (sälkorg, sängorg, lammorg ) kujunevad pangad ja joad, jõgedel soodid. 2) setete transport e ärakanne – selle tagajärjel jõeorud süvenevad, settimiskohtadesse tekivad settelavad ja delta . 3) setete kuhjumine e akumulatsioon – mõned jõeoru lõigud täituvad setetega. Sängivoolu mõju aluspinnale oleneb veehulgast, voolukiirusest ja setetest . Põhjaerosioon – ülekaalus ülemjooksul, kulutab põhja. Küljeerosioon – ülekaalus alamjooksul . Jõgi lookleb e meandreerub. Põrkeveerule kujuneb haudmik. Vanajõe looge – soot
Rannikuprotsessid
Suurem osa maakera rahvastikust elab rannikualadel. Sealsed elanikud peavad arvestama looduslike protsessidega e tsunamidega, üleujutustega, maalihetega, tõusu ja mõõna e loodetega. Ajuvesi – veetaseme tõus üle keskmise Paguvesi – veetaseme alanemine keskmisest madalamale (mere poole). Rannikutel esinevad pinnavormid: 1) rannavallid 2) rannabarrid- vee all olev liivast või kruusast koosnev vall 3) pankrannikud Eristatakse järskrannikuid(Põhja-Eestis) ja laugrannikuid( Lääne-Eestis) Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad randa suure energiaga, seega on ülekaalus lainete kulutav tegevus ja kujunevad kulutusrannad . Kui järsak on kujunenud tugevatesse aluspõhja kivimitesse siis nim seda pangaks ja rannalõiku pankrannikuks. Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus ja kujunevad kuhjerannad. Peamised rannamoodustised on rannavallid ja rannabarrid. Jõed toituvad lumesulaveest, vihmaveest, liustike sulaveest. 1)ekvaatori lähedal – palju sademeid, aasta läbi jõgede suur vooluhulk - Amazonas, Kongo ... 2)lähisekvatoriaalne- suurvesi suvel, kui esinevad mussoonid ( Indus ja Ganges...) 3) troopika vööde 4)lähistroopiline 5)parasvööde
Jõega seonduvad mõisted
Langus- lähte ja suudme kõrguste vahe. Lang- veetaseme langus 1km pikkusel lõigul. Jõestik. Jõgikond e valgla - ala kust jõgi kogub oma veed . Veelahe- piir kahe erineva jõgikonna vahel. Harujõgi- enne suubumist. Delta moodustub aeglase vooluga ja paljudest setetest koosnevate jõgede suudmetesse (suurim- Niiluse delta). Jõgede äravoolu mõjutavad tegurid: sademed, auramine, lume ja liustike sulamine , läbivool järvest(ühtlustab), paisu ehitamine, vee tarbimine.Põhjavesi - Maasisene vesi, mis paikneb vettkandvates kihtides vettpidavate kihtide peal. Paikneb erineva sügavusega veehorisontides. Aeratsioonivöönd- maapinna osa kus lõhesid täidavad nii õhk kui vesi. Küllastusvöönd- maapinna osa kus poorid ja tühikud on täitunud veega. Põhjavee tase jälgib üldiselt pinnamoodi . Põhjavee väljavoolu kohta maapinnal nim allikaks. Põhjavee horisontide täitumine oleneb infiltratsioonist. Vulkaanilistes prk-des esinevad kuumad veed e termaalveed. Perioodiliselt maapinnale purskav vesi on geiser . Inimtegevuse tagajärjel võib põhjaveetase langeda ja tekib alanduslehter. Kui puurkaev paikneb mere läheduses võib põhjavette tungida soolane merevesi. Põhjavett reostavad: tehaste, ettevõtete, olmemajade heit ja reoveed, põllumajandus, reostus sõnnikuhoidlatest, transpordi reostus, soola panemine maanteedele. Merereostus : meretransport, mere sügavusse maetud mürgid, nafta pumpamine , mere reostus jõgede kaudu. Merereostuse tagajärjed: mere ökosüsteemi liigiline vähenemine, vetikate vohamine , korallide hävinemine, kalavarude vähenemine, mõju turismile, mürkainete jõudmine inimese organismi.