Läänemere eutrofeerumine
Merily Taras
PROBLEEMI
OLEMUS
Eesti randa
loksuv Läänemeri usutakse olevat maailma kõige saastatum meri.
Selle põhjuseks on nii Läänemere aegalne veevahetus kui ka
Läänemere tasakaalu mõjutav inimtegevus. Samuti on Läänemeri ka
maailma kõige tihedama liiklusega sisemeri . Läänemeri on
kannatanud aastakümneid peamiselt endisest Nõukogude Liidust
pärineva saaste käes. Jõed toovad endiselt merre keemilisi saasteaineid , mis panevad vohama vetikad . Tänu vetikatele on vähenenud kalade arv Läänemeres, kuna vetikad tarbivad veest ära
hapniku ja eritavad vette mürke, mis põhjustab kalade massilise
huku ning suplejatel nahakahjustusi.
Eutrofeerumine
ehk eutrofikatsioon on tavaliselt veekogude rikastumine taimede
toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega. See
põhjustab taimede ülemäärast kasvu ja sellega kaasnevat
lagunemisprotsessi, mis toob sageli kaasa hapnikupuuduse ja
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-05-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Merta
Õppematerjali autor
rohketoitelisteks ja seejärel ülirohketoitelisteks (hüpertroofseiks), madalad veekogud kasvavad järk-järgult kinni. Veekogudes, mida inimtegevus vähem mõjutab, toimub eutrofeerumine aeglaselt ja seda põhjustab peamiselt valgalal toimuv erosioon. Eutrofeerumise probleemid Laias laastus võib eutrofeerumise probleeme jagada kolmeks: saasteainete allikad, saasteainete transport, mõju keskkonnas ja tagajärjed. Keskonnaprobleem ● 21. sajandil on eutrofeerumine muutunud globaalseks keskkonnaprobleemiks. See hävitab meie veekogusid aeglaselt ning krooniliselt. Põhjused on olnud pikaajalised, sageli märkamatud. Akuutsete tagajärgede ilmnedes on lahenduse leidmine üliraske. ● Ülemäärane eutrofeerumine toimub ka paljudes Eesti veekogudes, sealhulgas Läänemeres ja Peipsi järves. Kasutatud kirjandus ● http://moritz.botany.ut.ee/~olli/eutr/Juur.html ● http://www.kalapeedia.ee/3159.html ● https://et.wikipedia
varustamise mineraalse süsinikuga. Mürgid karedas vees toimivad halvemini mitmete keerukate funktsionaalsete mehhanismide kaudu, mis vaid osaliselt on käsitletav antud kursuses. · biogeenid Biogeenide vaeguse korral on ökosüsteemi seisund hea, kuid enamasti ebastabiilne. Biogeenide lisandumisel stabiilsus suureneb kuni teatava piirini. Biogeenide üleküllus on üks selgemaid halva ökosüsteemi seisundi väljendusi. Põhjuseks on rida veekeskkonna muutusi, mis on kirjeldatud termini all eutrofeerumine ja antropogeenne eutrofeerumine. See on käsitletud üldkursustes. · orgaanilise aine iseloom ja suurus Orgaaniline aine veekogudes võib olla väga erineva koostise ja päritoluga. Esimeses lähenduses võime jagada selle kaheks: keemiliselt kergesti ja bioloogiliselt kergesti lagunev orgaaniline aine. Esimese hulka kuuluvad peamiselt huumusained, teise aga punktreostusallikaist pärinev orgaaniline aine. Huumusained töötavad nagu
loomi o Lagundajad e destruendid, kasutavad surnuid organisme või selle osi, bakterid, seened ja paljud mulla või veekogude põhjasetete loomad. Kui lagunudumine on ebapiisava kiirusega, tekib orgaaniliste ainete ülejääk ja kumuleeriminie. Sood muutuvad hapnikuvaeseks, happeline keskkond Okaspuumets, poollagunenud orgaaniliste ainete kõdu Eutrofeerumine, veekogude mudastumine, kinnikasvamine. Troofiliste tasemete puhul - energia ülekanne iseloomustab produktsiooni energia ja toiduenergia suhe, mida nimetatakse troofiliste tasemete energeetiliseks efektiivsuseks. Koosluse produktsioon - biomassi juurdekasv ajaühikus Toiduahel - energia ja aine liikumine tootjate kaudu lagundajateni, seos teiste organismide ja taimede vahel Laguahel - toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmasest tarbijast ja
vajadustest lähtudes. Laiemas tähenduses kujutab sidus maastik endast võrgustikku (maastike kompleksi), mille koosseisus on mitmekesise struktuuriga ning ökoloogiliselt toimivad üksused, mis tagavad väärtuslike elupaikade olemasolu ning sotsiaalsete ja majandusväärtuse säilimise. Sidusate ja mitmeotstarbeliste maastike säilitamise tulemusena suureneb eeldatavalt elupaikade looduslähedus ja mitmekesisus, loodus- ja kultuurmaastikud toimivad ja neid kasutatakse säästvalt, Läänemere väärtustatud mereelupaikade, rannikualade (sh väikesaarte) ja -koosluste, soode ja siseveekogude ning metsade seisund on kestvalt soodne. Meetmed (tegevussuunad): · Looduskaitse arengu pikaajaline ja teisi valdkondi arvestav kavandamine sidusate ja mitmeotstarbeliste maastike säilitamise vajadusest ning looduskaitse arengukava prioriteetidest lähtudes. · Tasakaalustatud toetuste süsteemi väljatöötamine maastike mitmekesisuse ning erinevate elupaigatüüpide säilimise tagamiseks.
Autode hulk on kasvanud, samas kütuse kvaliteedi paranemine, autode ökonoomsem kütusetarbimine on aidanud kaasa heitgaaside ja raskemetallide vähenemisele. Mahepõllumajandus kogub hoogu. Viimasel kümnendil kasvanud metsauuendustööde maht (istutamine). Üks suuremaid probleeme on vee reostumine, kuid selle ohtu on vähendanud saastemaksude kõrge hind ja kanalisatsioonitorustike ning reoveepuhastite rekonstrueerimine. Vee seisundit halvendavad peamiselt eutrofeerumine ja maaparandus, paisude ehitamine ja veevoolu tõkestamine. Sisevete kalapüük on enamasti stabiilne. Maavarade kaevandamisega kaasnevad keskkonnale müra, tolm, veerežiimi muutused. Suurenenud jäätmete taaskasutus. Suurimad välisõhu saasteallikad on põlevkivi, järgmine on transport. Looduslikele ökosüsteemide elupaikade vähenemine. Rohealade suurendamine linnades. Joogivee kvaliteet ja suplusvee kvaliteet hea ja väga hea
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
anorgaanilisteks ühenditeks · Need on taas kättesaadavad produtsentidele · Kui lagundamine on ebapiisava kiirusega, tekib orgaanilised aine ülejääk ja kumuleerimine o sood hapnikuvaene, happeline keskkond, lagunemine aeglane. Soodesse kumuleerub süsinik, mida turba kütmisel vabaneb keskkonda o okaspuumets poollagunenud orgaanilised aine kõdu o eutrofeerumine veekogude mudastumine, kinnikasvamine Ökoloogiline püramiid (Eltoni püramiid) ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis, mille astmed on troofilised tasemed. Energiasisaldus troofilistel tasemetel väheneb järsult tootjatest tipptarbijateni. · Toitumisahela iga lüli kasutab enamikku saadud toitainetes sisalduvast energiast elutegevuse jätkamiseks. · Vaid väike osa akumuleeritakse kasvavates kudedes ja rakkudes.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid