Piirivalve konspekt eksamiks. (1)

PIIRIVALVE KONSPEKT
1. Kes on piirivalveametnik?

• Politsei/Piirivalveametnik on riigiametnik, kes vahetult täidab politsei/piirivalvele käesoleva seaduse või muu õigusaktiga pandud ülesandeid.
  

2. Piirivalve ülesehitus ja juhtimine.

• Politsei- ja Piirivalveametit juhib peadirektor. Peadirektori äraolekul asendab teda peadirektori asetäitja või koordinatsioonibüroo juht
  3. Millised on piirivalve põhiülesanded?
  
• Politsei- ja Piirivalveameti põhiülesanded on: - Euroopa välispiiri tagamine
  - Kodakondsuse määratlemine ja dokumentide väljastamine
  - Turvalisuse ja avaliku korra tagamine riigi sees
  - Kuritegude menetlemine ja ennetamine
  

4. Millised on piirivalve kohustused?
Politsei/Piirivalve kohustus on olla ustav Eesti põhiseduslikule korrale ja kohustus rakendada neile antud võimu õiglaselt ning erapooletult

1) riikliku järelevalve teostamine korrakaitseseaduses ning muudes seadustes sätestatud alustel ja korras käesolevast seadusest tulenevate erisustega;“
2) järelevalve teostamine avalikus kohas käitumise nõuete täitmise üle;
3) teadmata kadunud ja tagaotsitavaks kuulutatud isikute otsimine;
4) kinnipeetud isikute saatmine ;
5) dokumentide ja tegevuslubade väljastamine eriseadustes sätestatud alustel ja korras;
6) süütegude menetlemine seaduses sätestatud alustel ja korras;
7) karistuse täideviimine seaduses sätestatud juhtudel ja korras;
8) Vabariigi Presidendi ja tema perekonna, samuti seaduses sätestatud juhul ametist lahkunud presidendi, peaministri, välisriigi riigipeade, valitsusjuhtide, välisministrite ning teiste riigi ametlike külaliste ja siseministri poolt käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel määratud isikute julgestamine ning Vabariigi Valitsuse poolt käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel määratud objektide valvamine ja kaitsmine;
9) riigipiiri valvamine maismaal, merel ja piiriveekogudel;
10) riigipiiri ületamise kontrollimine;
11) piirirežiimi tagamine;
12) tollikontrolli teostamine piiripunktis, kus puudub alaline tollikontroll ;
13) migratsioonijärelevalve teostamine;
14) migratsiooniasjade korraldamine;
15) Eesti kodakondsuse asjade korraldamine;
16) isikute ja tööjõu vaba liikumise asjade korraldamine;
17) rahvusvahelise kaitse asjade korraldamine;
18) viisaasjade korraldamine;
19) isikute tagasivõtmisega seotud asjade korraldamine;
20) tunnistajakaitse korraldamine;
21) jälitustoimingute tegemine;
22) otsingu- ja päästetööde tegemine ning merereostuse avastamise ning likvideerimise korraldamine sise- ja territoriaalmeres, majandusvööndis, Peipsi , Lämmi- ja Pihkva järvel;
23) otsingutööde tegemine maismaal lennuõnnetuse korral;
24) muude seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmine
6. Mis on piirivalve erivahendid ja milline on nende kasutamise kord?
Erivahendid on:
1) käerauad
2) jalarauad
3) sidumisvahendid
4) rahustussärk või -tool
5) teenistusloom
6) tehniline tõke
7) sõiduki sundpeatamise vahend
8) veekahur
9) pisaravoolust, suitsu-, heli-, valgus- või muud efekti või valuaistingut esilekutsuvad granaadid
10) eriotstarbeline lõhkamisseadeldis, mida ei kasutata inimese vastu
11) eriotstarbeline valgus- ja heliseadeldis
12) eriotstarbeline värvimis- ja märgistusvahend
Erivahendi kasutamise kord ja tingimused: paragaraf 32
1 Piirivalve kasutab relva, lahingutehnikat, erivahendit või füüsilist jõudu äärmise abinõuna, kui teisiti ei ole teise isiku või enda elu ja tervist ohtu panemata võimalik täita temale pandud teenistuskohustust.
2 Kui olukord võimaldab, tuleb relva kasutamisele eelistada erivahendi või füüsilise jõu kasutamist.
3)Kui olukord võimaldab, tuleb relva, lahingutehnika, erivahendi või füüsilise jõu kasutamise eest hoiatada hüüde või hoiatuslasuga või muul viisil.
4 Relva, lahingutehnikat, erivahendit või füüsilist jõudu võidakse kasutada hoiatamata:
1) piirivalveametnikule või muule isikule ootamatu või relvastatud kallaletungi korral;
2) kallaletungi korral, milleks kasutatakse lahingutehnikat, ujuvvahendit, õhusõidukit või muud transpordivahendit;
3) relvastatud vastupanu korral;
4) vahi alla võetud isiku koos relvaga põgenemise tõkestamiseks;
5) pantvangi vabastamiseks.
5 Relva, lahingutehnika, erivahendi või füüsilise jõu kasutamise viisi ja liigi piirivalvetoimkonna või -allüksuse poolt määrab toimkonna vanem või allüksuse ülem.
6 Politsei abistamiseks kaasatud piirivalveametnikud kasutavad relvi ja erivahendeid politseiseaduses ettenähtud juhtudel ja korras.
7 Igast relva, lahingutehnika, erivahendi või füüsilise jõu kasutamise juhtumist kantakse ette korras, mille kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitatud ametkond  
8 Vabariigi Valitsus või tema volitatud ametkond kehtestab vajaduse korral relvade, lahingutehnika, erivahendite ja füüsilise jõu kasutamise eeskirjad, lähtudes nende kasutamise spetsiifikast, laadist ja ohutusnõuetest
9 Piirivalveobjekti valvav piirivalveametnik võib kasutada relva, lahingutehnikat, erivahendit või füüsilist jõudu kaitseväe garnisonimäärustikus ettenähtud juhtudel ja korras.
7. Selgita mõisteid - Eesti riigipiir (sisepiir, välispiir, merepiir, maismaapiir ) ja ajutine kontrolljoon.
- Eesti riigipiir on katkematu ja suletud mõtteline joon ning seda mööda kulgev vertikaalpind, millega piiritletakse Eesti maa-ala, territoriaalmeri, piiriveekogude Eestile kuuluvad osad, maapõu ja õhuruum.
-Sisepiir on Eesti ja Euroopa Liidu liikmesriigi ühine maismaapiir, sealhulgas jõe- ja järvepiir
-Välispiir on Eesti merepiir ja õhupiir ning maismaapiiri, sealhulgas jõe- ja järvepiiri osa, mis ei ole sisepiir.
- Merepiir Eesti õhu- ja merepiir määratakse rahvusvaheliste konventsioonide alusel Eesti Vabariigi seaduste ning riikidevaheliste piirilepingutega.
- Maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega.
-Ajutine kontrolljoon on katkematu mõtteline joon ja seda mööda kulgev vertikaaltasapind, mis eraldab Eesti jurisdiktsioonile alluvat Eesti territooriumi sellele mittealluvast Eesti osast. Eesti ja vene vahel
8. Selgita mõisteid piirivalve tegevuspiirkond, siseveed , piiriveekogu, õhuruum.
Piirivalve tegevuspiirkond on määratud Vabariigi Valitsuse määrusega. Piirivalve tegevuspiirkonda kuuluvad samuti piiriveekogude Eestile kuuluvad osad, territoriaal- ja sisemeri koos nendes asuvate saartega ning rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunkti territoorium , sõltumata piiripunkti asukohast.
Siseveed 1) Eesti sisemeri;
2) sadamarajatiste kõige merepoolsemaid punkte ühendavast mõttelisest joonest kalda poole jäävad Eesti sadamate veed ;
3) jõgede, järvede ja muude veekogude, mille kõik kaldad asuvad Eesti maa-alal, veed.
Piiriveekogu on käesoleva seaduse mõistes on jõgi, järv või tehisveekogu, mida mööda kulgeb riigipiir.
Õhuruum on Eesti maa-ala, territoriaal- ja sisevete ning piiriveekogude Eestile kuuluvate osade kohal asuv õhuruum.
9. Kuidas tähistatakse riigipiiri? Mis on piiririba?
Riigipiir tähistatakse:
1) maismaal alaliste piirimärkidega;
2) piiriveekogul ujuvate piirimärkidega, talvel jääle ajutiselt paigaldatavate piirimärkidega.
Mis on piiririba?
Piiririba on maismaal kuni 10 meetri laiune riigipiiriga paralleelselt kulgev maa-ala piirijoonest sisemaa poole. Looduslikul piirijoonel on piiriribaks maa-ala piirijõe, -oja või -tee sisemaa suunalisi lookeid ühendava sirge lähtejooneni ning sellega paralleelselt kulgev kuni 10 meetri laiune maariba sisemaa poole.
10. Selgitage mõisteid: sisepiir, välispiir, siselend.
Sisepiir: Eesti riigipiir on katkematu ja suletud mõtteline joon ning seda mööda kulgev vertikaalpind, millega piiritletakse Eesti maa-ala, territoriaalmeri, piiriveekogude Eestile kuuluvad osad, maapõu ja õhuruum.
Välispiir: Välispiir on Eesti merepiir ja õhupiir ning maismaapiiri, sealhulgas jõe- ja järvepiiri osa, mis ei ole sisepiir.
Siselend: Eesti õhupiiri ületamine, kui saabutakse Euroopa Liidu liikmesriigi siselendude lennujaamast.
11. Selgitage mõisteid: kolmas riik, välismaalane.
Kolmas riik: madalate sotsiaalse, majandusliku ja inimarengu taseme näitajatega riik.
Välismaalane: Välismaalane käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes ei ole Eesti kodanik.
12. Schengeni konventsioon ja piirivalve.
14. juunil 1985. aastal sõlmisid viis Lääne-Euroopa riiki lepingu, mis kannab sümboolselt väikese linnakese - Schengeni nime. Belgia, Holland , Luksemburg , Prantsusmaa ja Saksamaa leppisid kokku, et loobuvad omavahelisest piirikontrollist.  Rõhutamaks otsuse tähtsust sõlmiti leping sümboolselt Saksamaa, Prantsusmaa ja Luksemburgi ristumiskohas Moseli jõel, mille kaldal Schengeni linn asub. Võib öelda, et lepinguga rõhutati vastastikust usaldust ja koostöö tahet.
Kuigi nähtav piirikontroll Schengeni liikmesmaade vahelistel piiridel kaob, ei tähenda see piirivalve kadumist. Schengeni välispiiri on vaja endiselt valvata ning sellele pannakse suurt rõhku. Samuti jätkub piirivalve tegevus sisepiiride valvamisel, kuid see erineb traditsiooniliselt piirivalvest oluliselt.
13. Milles seisneb Euroopa Liidu sisepiiride ja välispiiride ületamise erinevus?
Euroopa sisepiiride ületamisel kehtib Schengeni lepingu poolt sätestatud seadus ja sellega seaoses puudub sisepiiridel piirikontroll.
Välispiiride ületamisel kontroll on olemas ja teise riiki minemiseks pead omama viisat.
14. Millised on nõuded välismaalasele, kes soovib siseneda Euroopa Liidu territooriumile?
KOHUSTUS TEATADA OMA VIIBIMISEST LIIKMESRIIGI TERRITOORIUMIL
KOHUSTUS OMADA VÕI KAASAS KANDA PABEREID JA DOKUMENTE

• Neil on kehtiv reisidokument v dokumendid mis lubab piiri ületada
  
• Neil on kehtiv viisa kui see on nõutav va juhul kui neil on elamis luba v kehtiv pikaajaline viisa
  
• Tõendavad kavatsetud viivbimise eesm2rke ja tingimusi ja neil on piisavalt elatusvahendeis olemise ajaks ja tagasi minekuks koju v kolmandasse riiki kus nende vastuvõtt on tagatud või nad on võimelised omandama need vahendid seaduslikul teel.
  
• Nende kohta ei ole kantud schengeni info systeemi kantud hoiatust sisenemise keelamis eesmärgil või nad ei ohusta yhegi liikmesriigi avaliku korda, sisejulgeolekut, rahva tervist v rahvusvahelisi suhteid eelkõige juhul kui nende kohta pole liitmesriikide siseriiklikesse andmebaasidesse kantud hoiatust riiki sesenemis keeldu samadel eesmärkidel.
  

15. Nimetage Euroopa Liidu põhilised institutsioonid .
Euroopa Ülemkogu määrab kindlaks ELi üldise poliitilise suuna, kuid tal ei ole volitusi võtta vastu õigusakte. Ülemkogu juhib eesistuja – praegu Herman Van Rompuy.
Euroopa Parlament , mis esindab ELi kodanikke ja mille kodanikud valivad vahetult;
Euroopa Liidu Nõukogu, mis esindab liikmesriikide valitsusi. Nõukogu eesistumine toimub liikmesriikide hulgas roteeruvalt;
Euroopa Komisjon , mis esindab Euroopa Liidu kui terviku huve.
16. Nimetage kolm vabalt valitud inimõigust ja selgitage nende sisu.
...
17. Mis on „distsiplinaarsüütegu“?
Distsiplinaarsüütegudeks on:
1) teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas teenistuses joobnuna viibimine ;
2) ametiasutusele süüline varalise kahju tekitamine või niisuguse kahju tekkimise ohu süüline loomine;
3) vääritu tegu, s.o. süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega, ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega või diskrediteerib ametnikku või ametiasutust, sõltumata sellest, kas niisugune tegu pandi toime teenistuses või väljaspool teenistust .
18. Nimetage ja iseloomustage erinevaid piirile saadetavaid teenistustoimkondi.
Patrulltoimkond-autod,saanud atv-d jala suskade jne.
Vaatlustoimkond -varjatud toimkond piiratud maaalal, askukohta ei reeda situatsiooni avastamisel vaid annab sellest teada häiretoimkonnale.
Otsingutoimkonnad-otsivad inimesi
Radarvaatlustoimkond-jälgib laevaliiklust ja teatab sellest kordonile. Teostatakse ühendhäire keskuses . Jälgitakse eesti mere ala ja sellel liikuvaid laevu eesmärgiga avastada ebaseadusliku tegevust merel.
19. Kellest koosneb piirivalvetoimkond?
-Piirivalvuritest.
-Ühest või enamast politsei v piirivalve ametnikust koosnev grup kes täidab pv valdkonna ylesandeid piiril v õigusaktiga määratud piirkonnas.
-Ei pea alati koosnema inimestest võib sisaldada ka koera .(otsingutoimkond, jälitustoimkond, patrulltoimkond, piirikontrollitoimkonnas)
20. Milliste ametkondadega teeb piirivalve tihedat koostööd? Tooge näiteid.
Koostöö muude isikute ja asutustega
1.Politsei teeb muude isikute ja asutustega oma pädevuses koostööd avalikku korda ähvardava ohu ennetamiseks, tõrjumiseks ja korrarikkumiste kõrvaldamiseks.
2. Politsei teavitab muid asutusi nende pädevuses teadaolevast ohust või korrarikkumisest ning teeb ettepaneku pädevale haldusorganile rakendada riikliku järelevalve meetmeid, ohu tõrjet või selgitada välja korrarikkumine. Politseil on õigus saada pädevalt haldusorganilt teavet rakendatud meetmete kohta.
21. Milliseid reisidokumente väljastab Siseministeerium?
KODANIKULE:
- Pass
-Meremehe teenistusraamat
-ID kaart
MITTEKODANIKULE:
-Välismaalase Pass
- Elamisluba
-Meresõidu tunnistus
-Ajutine reisidokument
-Pagulase reisidokument
22. Milliseid reisidokumente väljastab Välisministeerium?
KODANIKULE:
-Diplomaatiline Pass
-Tagasipöördumise tunnistus
MITTE KODANIKULE:
-tagasipöördumise luba(kehtib 12 kuud)
23. Mis vahe on reisidokumentides kasutataval paberil ja kommertspaberil?
-Turvapaberit valmistatakse ainult puuvillast ja see ei sisalda kemikaale.
-Puhas turvapaber ei helenda UV valguses.
24. Kirjeldage erinevaid trükistiile, mida kasutatakse reisidokumentides.
KÕRGTRÜKK:
-Iseloomustab sakiline, tume serv, trükk on nähtavalt ebakvaliteetne.
-Dokumendi nrid alati kõrgtrükis
SÜGAVTRÜKK ehk INTAGLIOTRÜKK:
-Trükkplaadi sisse on graveeritud kujutis
-Dokumentide kaante sisekülgedel
-Piirjooned õrnalt narmendavad
-Näpuga tuntav
-Tumeda värviga mustrid ja vapid.
PEITEKIRI:
-Asuvad sügavtrükis trükitud ornamentide sees
-Tuleb nähtavale kald valguses
-Kujutab tavaliselt riigi nimetust , selle lühendit, või riigi sümbolit
OFSETTRÜKK:
-nn. Kaudne trükk (trükkplaat otseselt paberit ei puuduta )
-Väga kõrge kvaliteet
-Selgepiiriline ja puhas
-Passi lehtedel ornamentika ja muster
JAGUNEB:
-Märgofset
-Kuivofset
TINDIPRINT:
-Värvid: yellow magenta, cyan , black
-Keemilist ja mehhaanilist kustutamist raske teostada(tint imbub pabermassi)
-Koosneb suvaliselt pihustatud täppidest
LASERPRINTER:
-Fotod ja isikuandmed
-Must on värvi tugevdajaks
-Trükitud pind ei ole puhas
-Tahmajäägid
-Täpid moodustavad kindla süsteemi, mustri
TERMOTRÜKK:
-Tähtede ääred treppjad
-Fotode puhul väga hea kvaliteet, ilusad täpid
LASERGRAVEERIMINE :
-Laseriga kantakse foto, andmed jne süsinikku sisaldavatele materjalidele nt. polükarbonaat
-Kuumuse mõjul muutub süsinik tumepruuniks
-Saab tuvastada heli järgi
-ID kaardid enamasti on lasergraveeritud
25. Mis iseloomustab reisidokumendis foto vahetust, kui foto on kaitstud värvpitseriga?
- Pitser peab järgima sümmeetria printsiipi.
-Tähtede keskteljed peavad läbima pitsati keskpunkti
-Ühes sõnas kõik tähed ühesuguste vahedega ja ühe suurused
- Fotol ja dokumendilehel oleva pitseri ornamentika ja kirje peavad kokku sobima.
-Pitser ei tohi fotol nihkes olla
-pitseri keel peab ühtima riigi keelega, kus see tehtud on
-Tähelepanu tuleb pöörata tahtlikele kirjavigadele
-Pitseri värvitoon sõltub alusmaterjalist
-Fotol ja paberil olev pitseri jäljend võib erineda üksteisest max 2 tooni
HULKNURKNE PITSAT :
-Nurgad peavad olema võrdse raadiusega ja küljed võrdse pikkusega
OVAALNE PITSAT:
-Pitsati keskteljest peavad olema mõlemad küljed propotsionaalis
RELIEEF PITSAT:
-Pitser võib paberilt niiskuse tõttu kaduda, kuid fotolt mitte.
-Muhud lohud peavad kattuma
-kontrollitakse pinsettidega
SURNUD TSOON:
Sõltub:
-Värvi hulgast
-foto paksusest
-Surve tugevusest
27. Mis iseloomustab foto vahetust, kui foto on kaitstud kilega ?'
-Kile alla paigaltatud turvaelemendid lähevad katki
-Ornamendid peavad olema selged, loetavad, kindlate piirjoontega ja ei tohi esineda topeltkujusid, ehk varje
-Kile ja paberi vahel ei tohi olla õhumulle ja võõrkehi.
-Eriline tähelepanu turvaelementidele, mis on osaliselt fotol, osaliselt lehel
-Kaldvalguses tulevad nähtavale kile defektid
KILE LIIGID
LAMINAATKILE
-Liimkilest paksem , jäigem, ja väiksema läikega
-Jaguneb: Ühepoolne/Kahepoolne
POLÜKARBONAAT KILE:
-Meemutab katsudes plastikut
-väga vastupidav, turvaline
-Sisaldab ornamentikat
HOLOGRAAFILINE KILE:
-Erinevate valgusnurkade all tulevad esileerinevad kujundid , mis võivad paikneda kogu kile ulatuses
- Tuleb jälgida kujundite kokkulangevust/ ei ole katkiseid kujundeid
RETROREFLEKTIIVNE ehk KANADA KILE/ 3M KILE:
-Kile neelab valgust
-Katsudes sametjane/matjas
-Kontrollitakse 3M lambiga/Kanada lambiga
-Turvaelementide katkevus viitab foto vahetusele
FLUORESTSEERUVAD TURVAMÄRGID (UV):
-Kontrollitakse UV valguses
-Peavad olema terviklikud, selged, kindlate piirjoontega, ei tohi olla katkendlikud.
-Peavad olema foto peal, mitte taga
28. Milliseid reisidokumente võidakse piiri ületusel kasutada?
-Pass, Meremehe teenistusraamat, Pagulase reisidokument, Meresõidu tunnistus(kodanikust meremehel), Tagasipöördumis tunnistus, Hädaabi reisisdokument, laste pass, ID kaart jne.
29. Milliseid turvaelemente võidakse lisada turvapaberi valmistamisel?
TURVAKIUD EHK MEBERKIUD:
-Lisatakse puuvilla massi, paberi tootmise käigus
-asetsevad kogu dokumendi ulatuses
MEMBERKIUD VÕIVAD OLLA IMMUTATUD :
-Tavavalguses nähtavate värvidega,
-Fluorestseeruvate värvidega
-Tavavalguses ja UV valguses nähtavate värvidega
PLANSETID:
-Sama mis memberkiud, ainult et on ümmarguse kujuga.
TURVALINT:
.-Kilest või plastmassist, paigaldatakse poolpehmesse paberimassi
-Esineb nt rahatähtedes sh EURODEL
-Võib olla immutatud fluorestseeruvate ainetega, näha on ainult UV valguses
30. Mis on täielikult võltsitud reisidokumendi põhitunnusteks?
-Aluspõhja muster ja aluspõhi ei ole prindidtud ofsetprinteriga
-Kujundid ei ole arusaadavad ja selged, ornamentika ei ole perfektne
-Dokumendi lehed ei ole kõik ühetoonilised
-Dokumendi paber ei ole optiliselt surnud.
-Aluspõhja värv ei lähe sujuvalt üle teisele värvile
-Sarnased kirjad ei asetse erinevatel lehekülgedel samadel kohtadel.
-Dokumendi nurgad ei ole võrdse raadiusega
-vesimärgid tulevad UV käes nähtavale
-memberkiud ja plansetid asuvad erinevatel lehtedel samas kohas.
Millised on dokumentide kontrolli abivahendid ?
-UV lamp
-3M lamp
-Suurendusklaas
- Mikroskoop
32. Kirjeldage piiri ületamisel isiku tuvastamist (profileerimist).
-Isiku tuvastamise käigus teostatakse erinevaid protseduure. Nii neid, mis on ette nähtud isikusamasuse kontrollimisel, kui ka võimalusel isiku küsitlemist, arhiivi jms dokumentide põhjal ütluste kontrolli, biomeetriliste isikuandmeteja muid isikusamasuse tõsikindlaks veendumiseks vajalikke protseduure.
-Kõiki avalduvaid tunnuseid tuleb vaadata eraldi(nina kõrvad, suu asetus silmade kuju, kulmud, sünnimärgid jne.)
33. Milliseid sidevahendeid piirivalves kasutatakse?

• Raadiosaatja
  
• Telefon
  
• Morse
  
• Kõik muud võimalikud vahendid(suits)
  

34. Milliseid relvi piirivalves kasutatakse?
Teenistusrelvad on:
1) tulirelv püstol PM ( makarov ) automaat galil , kalasnikov 74 aksu
2) gaasirelv;
3) pneumorelv;
4) külmrelv;
5) elektrišokirelv.