Veestik ja majandus (0)

KORDAMINE GEOGRAAFIAOLÜMPIAADIKS: VEESTIK , MAJANDUS
Veestik

• 97% Maal paiknevast veest asub maailmameres ja on soolane .
  
• Ülejäänud 3% on magevesi , mida leidub liustikes, jõgedes, järvedes, soodes , põhjaveena ja õhus veeauruna.
  
• Looduses on vesi pidevas ringluses.
  

Miks mõne järve vesi pole mage?
Kuiva ja palava kliimaga piirkondades ületab aurumine sademete hulga ja kui järvel puudub äravool , siis võibki selle vesi muutuda soolaseks.
Fakt: Balkaši järv Kasahstanis on omapärane aga selle poolest, et pool järve on mageda veega ja pool soolasega.
Kuidas vesi ringleb?
1) Veekogudest ja maapinnalt aurab vesi õhku.
2) Kõrgemale tõustes õhk jahtub, tiheneb ja veeaur kondenseerub ning tekivad pilved.
3) Kui veetilgad on piisavalt suured, langevad need sademetena alla.
4) Auramine toimub ka taimedelt ( transpiratsioon ) ja jäält ( sublimatsioon ).
5) Vihmavesi imendub osaliselt pinnasesse (moodustades põhjavee) ja osaliselt voolab mööda kallakpindu veekogudesse.
6) Jõgede kaudu jõuab vesi taas maailmamerre.
I MERED
Ääremerel on hea ühendus ookeaniga ( ookeanist eraldavad teda poolsaared või saared), sise- ja saartevahelisel merel mitte. Näiteks Läänemeri on sisemeri , kuna ühendus Atlandi ookeaniga on kitsaste väinade kaudu. Põhjameri on ääremeri, see on rohkem avatud Atlandi ookeanile. Väinameri on saartevaheline meri, sest see asub saarte vahel.
Ühendusest ookeaniga sõltub veevahetus, merevee soolsus , hoovuste tugevus, jäätumine, mereelustiku liigirikkus.
II JÕED
Ülemjooksul on jõe lang suur ning seepärast on ka voolukiirus suur. Veevool kannab kaasa suuri kive ja kujutab rohkem põhja kui kaldaid. Jõesäng on kitsas ja sageli V-kujuline.
Keskjooksul on lang väiksem, veevool aeglasem, jõgi on laiem ja veerohkem , sest temasse on suubunud lisajõgesid.
Alamjooksul on lang väga väike, vool aeglane, settinud materjalist kujuneb delta .
Võrdle sälk - ja lammorgu ning selgita, kuidas need kujunevad.
Kiirevoolulisel jõelõigul kulutab vesi rohkem sängi põhja, kui kaldaid, nii kujuneb V-kujuline sälkorg .
Tasandikul voolavad jõed aeglaselt ja loogeldes ning kulutavad rohkem kaldaid, kui põhja, seal kujuneb lammorg.
III JÄRVED
Erineva tekkega järvenõod Eestis:

• Mandrijäätekkelised /teke on seotud mandrijää taandumisega/ - Saadjärv, Võrtsjärv, Pühajärv .
  
• Rannajärved /tekkinud maakerke tagajärjel/ - Sutlepa meri, Mullutu Suurlaht .
  
• Rabalaukad
  
• Soodid /tekkinud jõesängist eraldudes/
  
• Paisjärved
  
• Veehoidlad / inimtekkelised / - Narva vh, Soodla vh
  
• Meteoriidikraatrisse tekkinud /tekkinud kosmogeenselt/ - Kaali järv.
  

IV PÕHJAVESI
Põhjavesi on maa sees olevate kivimite ja setete poorides ning tühimikes olev vesi. Põhjavesi tekib, kui sademete või lumesulavesi imendub maa sisse läbi vett läbilaskvate kivimite kuni vett pidava kihini.
V MÄRGALAD
Ala, mille pinnas on liigniiskusega küllastunud (nt sood , madalad veekogud, jõeluhad, üleujutusalad).
Soo tekib maismaa soostumisel põhjavee taseme tõustes või veekogude kinnikasvamisel.
Kõige rohkem on Euroopas soid Põhja-Euroopas, kus sademete hulk on suurem, kui aurumine. Kesk- ja Lõuna-Euroopas on soid väga vähe alles (neid on kuivendatud).
Eesti ja Euroopa majandus
Majandussektorid:
I PRIMAARNE SEKTOR ehk hankiv majandus (tegeleb hüvede loodusest saamisega)
Nt põllumajandus, jahindus , metsandus , kalandus
II SEKUNDAARNE SEKTOR ehk tööstus (tegeleb tooraine töötlemise, valmistoodete tootmise ja tarbijatele edastamisega)
Nt masinatööstus, puidutööstus, tekstiilitööstus , keemiatööstus, metallitööstus , rõivatööstus, ehitusmaterjalitööstus, elektroonika , toiduainetööstus
III TERTSIAARNE SEKTOR ehk teenindus (tegeleb teenuste osutamisega)
Nt kaubandus, side, olmeteenindus, tervishoid, riigihaldus, haridus, veondus , tarkvarateenus
***
Majandussektorite osatähtsus Eestis (SKP järgi):
71% tertsiaarne ( teenindussektor )
25% sekundaarne (tööstussektor)
4% primaarne ( esmasektor , hankiv majandus)
Majanduse spetsialiseerumine => toodetakse neid tooteid või osutatakse teenuseid, mille valmistamiseks või pakkumiseks on olemas vajalikud eeldused ja ressursid .
Loodusvarad Eestis:

• Taastuvad – tuul, vesi, mets/puit, kalavarud , muld, päikeseenergia
  
• Taastumatud – põlevkivi , turvas , liiv, kruus, lubjakivi , savi, fosforiit , puit
  

Tegurid, mis mõjutavad Eesti majandust:

• Asend Läänemere ääres
  

Saab tegeleda kalandusega, arenenud on meretransport , merega seotud turismiharud ja majandustegevused , head eeldused tuuleparkide rajamiseks.

• Loodusvarade olemasolu ja kättesaadavus
  

Eestis on mitmeid loodusvarasid, mis on majanduslikult kasulikud.

• Suhted naaberriikidega ning nende arengutase
  

Eestil on head suhted peamiste kaubanduspartneritega – Soome, Rootsi ja Lätiga. Venemaal on küll suur turg , kuid kauplemisel on mitmeid piiranguid ja keerukas on turismi arendada idasuunal.

• Kaugus Euroopa tööstustuumikust
  

Eesti asub Lääne-Euroopa arenenud riikidest kaugel ja on üks EL idapoolsemaid riike. Eesti peab arvestama ka Venemaa lähinaabrusega ja sellest tulenevate majanduspoliitiliste mõjudega.

• Kuulumine Euroopa Liitu
  

Euroopa Liitu kuulumine tagab ühise turu: vabade kaupade, tööjõu, kapitali ja teenuste liikumine. Ühisraha euro jätab ära lisakulud valuutavahetusele.
Organisatsioonid :

• EL – Euroopa Liit
  

Eesti on Euroopa Liidu liige alates 01.05.2004. a.

• NATO – Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon
  

Eesti on NATO liige alates 29.03.2004. a.

• WTO – Maailma Kaubandusorganisatsioon
  

Eesti on WTO liige alates 13.11.1999. a.
Euroopa energiamajandus
Millega tegeleb energiamajandus?
kütuste hankimine (nt nafta ja maagaas) =>
energia tootmine ( elektrienergia , mootorikütused, soojusenergia ) =>
tarbijatele toimetamine (kuidas? ülekandeliinid, soojatrassid, kütusetanklad)
Euroopa riigid, kus kaevandatakse/ammutatakse fossiilkütuseid:

• Nafta: Norra, Venemaa, Suurbritannia , Saksamaa, Rumeenia .
  
• Maagaas: Norra, Suurbritannia, Holland , Saksamaa, Rumeenia, Venemaa.
  
• Kivisüsi : Saksamaa, Suurbritannia, Poola, Ukraina , Venemaa.
  
• Pruunsüsi : Saksamaa, Poola, Rumeenia, Bulgaaria , Venemaa.
  

Millistest energiaressurssidest toodetakse elektrit Lätis ja Leedus?
Läti – peamiselt hüdroenergiast, osakaal 60-70%, mis on üks suuremaid EL-s. Pidevalt suureneb ka imporditava maagaasi osakaal, sest energianõudlus kasvab.
Leedu – enne toodeti tuumaenergiat, kuid viimane reaktor suleti 2009 aasta lõpus. Nüüd ostetakse elektrienergiat sisse. Eesti, Läti ja Leedu on alustanud konsultatsioone Leedu kirdeossa uue tuumaelektrijaama rajamise üle.
Eesti energiamajandus
Ligi 2/3 kasutatavast energiast toodab Eesti kohalike energiaallikate baasil.
Eestis kasutatavad energiaressursid tähtsuse järjekorras:
1) põlevkivi; 2) küttepuit; 3) turvas; 4) tuule- ja vee-energia
Miks ei rajata Eestisse suurt hüdroelektrijaama?
Pole piisava vooluhulgaga ja suure languga jõgesid.
Tuuleenergia
Eelised: taastuv, ei saasta õhku, rannikul tuult piisavalt, pikas perspektiivis madal omahind, energia hinda ei mõjuta kütusehindade kõikumine.
Puudused: kallis tehnoloogia , tuult pole kogu aeg, tekitavad veidi müra , tormiga ei tööta, võivad häirida linde, tekitavad häirivaid valgusefekte, rikuvad maastiku looduslikku üldilmet, vajavad kõrvale stabiilsemat lisaenergiaallikat.
Tuumaenergia
Poolt- ja vastuargumendid tuumaelektrijaama ehitamiseks Eestisse.
Pooltargumendid:

• Eestis on energeetilisi ressursse vähe, samas energiavajadus suureneb.
  
• Põlevkivi on väikse kütteväärtusega ning kasutamisega kaasneb palju aherainet.
  
• Põlevkivi on taastumatu ja ammenduv energiavara.
  
• Põlevkivivarud asuvad lõuna suunas järjest sügavamal ning kaevandamine muutub kallimaks.
  
• Tagab energeetilise sõltumatuse ja energiajulgeoleku.
  
• Võimalus naabritele eksportida.
  

Vastuargumendid:

• Avarii korral radioaktiivse saaste oht.
  
• Tuumajäätmete ladustamine on kulukas ja Eestis puuduvad selleks looduslikud eeldused.
  
• Vajab suurt kogust jahutusvett, mille tagasijuhtimine looduslikku keskkonda muudab selle temperatuurirežiimi.
  
• Vajalik on suhteliselt suur ohutsoon, millega kaasnevad muutused asustuses ja maakasutuses.
  
• Spetsialistide nappus.
  
• Suured ehituskulud , Eestil pole piisavalt kapitali, kaasnevad laenukulud ja ilmselt ka elektrihinna tõus.
  

Energiamajanduse mõju keskkonnale
Keskkonnaprobleemid, mis kaasnevad põlevkivi kaevandamisega Kirde-Eestis.
Näitaja
Karjääriviisiline kaevandamine
Maa-alune kaevandamine
Põhjavee reostumine
Põhjaveetase langeb, kaevude veetase alaneb, sageli vesi reostub.
Suur väljapumbatava vee kogus, põhjavee reostumine õlidega, fenoolidega; muutub veerežiim .
Aheraine
Suured aherainemäed, hävivad mullad ja põllumaad.
Aheraine jääb maa alla.
Pinnamoe muutus
Hävib taimkate ja kaovad loomade elupaigad; suured karjääriaugud, mida on vaja rekultiveerida.
Tekivad maapinna langatused, millega kaasnevad ehitiste ja põllu ning metsamaade kahjustused.
Mõisted:
Majanduskaardid, majandusressursid , taastuvad ja taastumatud loodusvarad, kapital , tööjõud, tööjõu kvaliteet, esmasektor, tööstus, teenindus, energiamajandus, energiaallikad
Valgla, veelahe , riimvesi, pankrannik , laidrannik, skäärrannik , luide, maasäär , rannavall, põhjavesi, veega küllastunud ja küllastamata kihid , põhjavee tase, vett läbilaskvad ning vett pidavad kivimid ja setted