Veekogude esitlus ChatliinV (0)

Veekogud
Kätlin Viilukas
Sisukord
Üldist
Lahed
Mered
Järved
Soolajärved
Allikad
Jõed
Kärestikud
Kosed
Joad
Tehisveekogud
Üldist
Veekogusid jaotatakse:
soolasteks ja magedateks.
riimveekogusid.
seisu- ja vooluveekogusid.
looduslikeks ja tehisveekogudeks.
Suurem osa Maast on kaetud veekogudega.
Vesi on aga suure soojusmahtuvusega ja seetõttu
onveekogudel tähtis roll Maa kliima kujunemisel.
Veekogud on elukeskkonnaks bakteritele, seentele,
taimedele ja loomadele ning tähtis komponent kõigi
organismide rakkudes ja kudedes.
Üldist
Hüdroloogia on teadus, mis uurib siseveekogusid,
pinnase- ja põhjavett, tegeleb vee äravooluga,
sademetega ja veevarude haldamisega.
Järvi uurib aga limnoloogia.
Lahed
Laht on maismaasse ulatuv ookeani või mere osa.
Mehhiko laht on laht Atlandi ookeani lääneosas
Põhja-Ameerika kagus
Pindala on 1 550 000 km².
Sügavus on 5203 meetrit.
Mere kaguosa läbib hoovus, mis siseneb Yucatáni
väina kaudu ja väljub Florida väinast. Lahest väljudes
kannab see Golfi hoovuse ehk lahehoovuse nime.
Mered
Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või
teistest meredest suuremal või vähemal määral
eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud
Sisemeri on meri, mis on ühe või mitme väina
kaudu ühenduses ookeani või mõne teise merega.
Ääremeri on maailmamere
osa, mis on avaookeanist
eraldatud saarkaarega
Saartevaheline meri on
maailmamere osa, mida
ümbritsevad saarestikud,
segades vaba veevahetust
maailmamere ülejäänud osaga.
Punane meri
Punane meri on meri
India ookeani loodeosas.
Mere pindala on 450 000 km²,
suurim sügavus 3040 meetrit,
pikkus ulatub 2250 kilomeetrini,
keskmine laius on 300 km.
Merel valitseb kuum ja kuiv kliima.
Merevesi on soolasem kui ookeanis,
umbes 41, ja põhjani soe, mitte alla 22°C.
Järved
Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub
vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt
asub see merepinnast kõrgemal.
Järved tekivad maapinnal olevate nõgude
täitumisel pinnaveega. Järvede vesi võib olla nii
mage kui ka soolane.
Baikal
Baikal asub Venemaal.
Baikali järv ehk Baikal on järv Aasias
Ida-Siberi lõunaosas.
Pindala 31 500 km²
Suurim sügavus 1637 m
Kõrgus merepinnast 456 m
Järve pikkus on 636 km
Laius kuni 80 km
Soolajärved
Soolajärv ehk mineraaljärv on soolase veega
siseveekogu, millel puudub ühendus maailmamerega
Suure soolsuse põhjus on äravoolu puudumine.
Peamiseks soolajärvedes lahustunud soolaks on
naatriumkloriid ( NaCl ).
Kõige madalamal asuv soolajärv on Surnumeri, mida
nimetatakse ka maailma soolaseimaiks järveks.
Surnumeri
Surnumeri on kõige soolasem soolajärv Lähis-Idas.
Surnumeri paikneb Araabia
ning Aafrika laama nihkepiiril
Kõrgus merepinnast -422 m[1]
Suurim sügavus 316 m
Pindala 600 km²
Soolsus 340
Maht 128 km³
Allikad
Allikas on koht, kus põhjavesi voolab maapinnale.
Allikad võivad avaneda ka veekogude põhja ja olla
mõnel juhul veekogu peamisteks veega toitjateks.
Survelist allikavett nimetatakse arteesiaveeks.
Allikaid võib klassifitseerida vastavalt vee
temperatuurile moodustades külmaveeallikad
ja kuumaveeallikaid.
Allikad tekivad sinna, kus põhjaveehorisont lõikub
maapinnaga.
Allikad
Aegviidu Siniallikad on tõusuveeallikate rühm, mis
asub Harju maakonnas Tapa vallas jäädes Kõrvemaa
maastikukaitseala territooriumile.
Põhjavees on tihti lahustunud palju mineraale, mis on
dissotsieerunud ioonideks.
Suure ioonidesisaldusega põhjavett võidakse
kasutada ravi- või joogiveena.
Jõed
Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda
veega vooluveekogu.
Väikseid jõgesid nimetatakse ojadeks.
Amazonas on maailma suurim, maailma pikim ja
veerohkeim jõgi Lõuna-Ameerikas.
Amazonase pikkus Marañóni lätteist 6500 km
Kärestikud
Kärestik on naaberlõikudega võrreldes suurema
kaldega jõe pikiprofiili osa.
Kärestiku lang on väiksem kui kosel.
Kiirema veevoolu tõttu on
peenem settematerjal ära
kantud ning kärestik voolab
mööda kivist põhja
Kosed
Kosk on väga suure languga vooluveekogu lõik.
Kose lang on suurem kui kärestikul.
Vesi siiski voolab kosest alla, mitte
ei lange. Seega erineb kosk langeva
veega joast.
Kuna veevool on väga kiire
on peenem settematerjal ära
kantud ning kosk voolab
mööda kivist põhja.
Joad
Juga on langeva veega
vooluveekogu lõik.
Juga erineb kosest selle poolest,
et joa vesi langeb, mitte ei voola
mööda jõesängi.
Eesti kolm kõrgeimat juga:
Valaste juga 30,5 meetrit,
Kivisilla juga 22,8 meetrit.
Kadrioru juga 15,9 meetrit
Jägala juga 8,1 meetrit
Victoria juga
Joa kõrgus on 108 meetrit
Ja keskmine voolukiirus
1088 m³/s.
Joa teeb omapäraseks ka
ebaharilik kuju ja hõlpsasti
vaadeldav elurikkus.
Victoria juga on juga, mis
asub Lõuna-Aafrikas Zambezi jõel.
Juga jääb Sambia ja Zimbabwe
territooriumile.
Tehisveekogud
Tehisveekogu on veekogu, mis on tekkinud
inimtegevuse tulemusena.
Peamised tehisveekogud on kanalid, kraavid, tiigid
ja veehoidlad.
Kanalid ja kraavid sarnanevad jõgedega. Nad
kaevatakse maa niisutamiseks või kuivendamiseks.
Tiigid ja veehoidlad
sarnanevad järvedega.
Nende rajamisel ehitatakse
jõgedele tammid, mille
taha kogutakse vesi.
Panama kanal
Panama kanal on kanal Kesk-Ameerikas, mis läbib
Panama maakitsuse ühendades Vaikset ja Atlandi
ookeani. Pikkus on 82 km.
Panama kanal koosneb
lüüside ja tehisjärvede
süsteemist.
Kanal valmis 1914. aastal
Lõpp