Läänemere loomastik ja taimestik (0)

Lilian Vehk
Läänemere loomastik ja taimestik
Referaat
Juhendaja :
õpetaja
Tallinn 2013
Sisukord
Läänemeri ......................................................4lk
Läänemere taimestik.......................................5lk
Läänemere loomastik......................................7lk
Kokkuvõte.......................................................9lk
Kasutatud kirjandus........................................10lk
Sissejuhatus
See referaat on taimestikust või loomastikust. Me teame, et Läänemeri on meri.Kuid kui suur ta on ja mis loomad ja taimed seal on, seda saadki lugeda siit referaadist.
Läänemeri
Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri , mida ühendavad ookeanigaTaani väinad. Läänemere ääres asub üheksa riiki. Läänemere pindala on 373 000 km ruudus . Läänemere kuju ja rannik on tuhandete aastadega väga palju muutunud.Läänemere keskmine sügavus on vaid 60 meetrit.
See on Läänemeri ja selle kaldal asuvad maad.
http://lemill.net/lemill-server/content/pieces/uppiece.2009-08-18.1946615558 (29.04.13)
Läänemere taimestik
Läänemere taimsetik on liigivaene.
Läänemeres kasvavad põhiliselt vetikad kuid ka muud meretaimed .Kuid lisaks veel neile kasvab seal ka mageveele iseloomuliki taimi.
Taimed
Enamik meretaimi on kohastunud soolase veega ning suudavad taluda ka tugevat lainetust.See vastu mageveele iseloomulikud taimed ei talu suurt lainetust ning see pärast kasvavad magavee taimed lahesoppades,kuhu suubuvad jõed.
Madalate lahtede rannavees vohab sageli pilliroog ,moodustades suuri roostikke.Pilliroog kasvab seepärast madalate lahtede rannavees, sest ta ei kannata soolast vett ning tugevaid laineid.Ka ujulehtedega taimed ei saa lainetele avatud rannikul kasvada, sest tormid rebivad nad lihtsalt katki.
Lainetele avatud rannikul jäävad ellu vaid veesisesed taimed nagu näiteks merehein.
Vetikad
Erinevad vetikarühmad kasvavad eri sügavusel vöönditena.Suuri silmaga nähtavaid vetikad on meres eri värvi ja kuju. Rohevetikad vajavad kasvamiseks kõige enam valgust ja seepärast on need vetikad kõige kõrgemal vööndis . Pruunvetikad vajavad natuke vähem valgust ja seega on nad rohevetikate vööndist all pool. Pruunvetikatest tuntuim on põisadru. Punavetikad ei vaja praktiliselt üldse valgust seega on nemad täiesti all ehk pruunvetikate vööndist veel all pool.Tuntuim Läänemere punavetikas on agarik .Sellest saadakse želatiinitaolist ainet, millest tehakse näiteks marelaadi.
Kaldalähedased kivid on sageli kaetud erkroheliste vetikatuustidega.Need vetikad on mitmesugused rohevetikad.Üks tavalisemaid neist on karevetikas .Karevetikas kasvab madalas vees ja katsudes pehme nagu vette kastetud vatt .
Üherakulised Vetikad:
Üherakulised vetikad ehk taimhõljumid on meres kõige olulisemad tootjad.Nad kasvavad mere pinnalähedases vees.
Taimhõljum on kõikjal avameres kuid soojades rannavetes on neid siiski rohkem. Ta on oluline tootja, sest ta annab hapniku . Taimhõljum on toiduks loomhõljumi pisiloomadele,kes on omakorda toiduks suurematele loomadele.Läänemeres on tuhandeid liike pisivetikaid.Need kõik on erineva kuid huvitava kujuga.Kaks kõige arvukamat liiki nende seas on viburvetikad ja ränivetikad.Neid on kõige rohkem varakevadel ja sügisel.
Omaette rühma hõljumis moodustavad tsünobakterid, mida varem kutsuti ka sinivetikateks ehk sinikuteks.Praegu on nad paigutatud bakterite hulka.Tsünoabakterid võivad vette eristada mürgiseid aineid ja seepärast on sellel ajal kui meres on sinikud ehk tsünoabakterid meres ujumine keelatud.
Läänemere loomastik
Läänemeres elavad loomad jagunevad kaladeks , selgrootudeks ja imetajadeks.
Kalad
Läänemere mageda vee tõttu ei saa paljud merekalad seal elada, kuid osad merekalad siiski elavad seal.Seal elavad merekaladest põhiliselt räim , kilu , tursk , lest ja lõhe. Läänemeres elavad lisaks ka magevee ja siirdekalu.Magevee kalad elavad ranna lähedal.Mageda vee kalad on näiteks haug ja ahven. Siirdekalad on kalad kes elavad meres , kuid kudema siirduvad mujale.Sellised kalad on näiteks lõhi ehk rahvakeeles lõhe ja meriforell.Nemad siirduvad kudema jõgedesse.
Selgrootud ja imetajad
Läänemere selgrootud on peamiselt põhjaloomastikus elavad loomad ja loomhõljumid.Kevadel, kui vesi on soojenenud ja taimhõljumit piisavalt, hakkab kiiresti paljunema ka loomhõljum.Siis kooruvad marjast maimud ja leiavad rikkaliku toidulaua.Loomhõljum on Läänemere noorkalade peamine toit.Räim ja kilu toituvad isegi täiskasvanuna loomhõljumist.Põhjaloomastikus on selgrootuid palju.Seal on usse , tigusid,karpe ja vähilisi.Enamik neist toitub mere põhja langenud taime ja loomajäänustest.Läänemeres elavad ka karbid , kes on selgrootud . Need on näiteks Balti lamekarp ja söödav rannakarp .Neid on merepõhjas palju.
Imetajatest elavad Läänemeres ainult hülged.Siin elavad hall ja viigerhüljes.Suurema osa on nad avamerel.Nad sukelduvad oma saagi saamiseks kuni 100 meetri sügavusele.Vee all võivad nad viibida kuni pool tundi.Nad poegivad tavaliselt kevadisel jääl.Esialgu jääb poeg jääpangale ja ema käib teda seal toitmas.Viimase 100 aasta jooksul on hallhüljeste arvukus vähenenud 10 korda.Ta arvukus on vähenenud küttimise ja vee reostuse pärast.Nüüd on tema arvukus aga jälle tõusnud.
Kokkuvõte
Läänemeri on üsna suur . Seal elavad kalad selgrootud ja imetajad.Seal kasvavad peamiselt vetikad kuid ka teised taimed.Selle referaadi tegemine oli tore. Loodan, et ka sulle,kes sa seda lugesid oli meeldiv lugeda.
Kasutatud kirjandus

http://entsyklopeedia.ee/artikkel/l%C3%A4%C3%A4nemere_taimestik (29.04.13)

Kersti Jankovski, K.J & Rein Kuresoo , R.K . 2012.
Loodusõpetuse õpik 5.klass . Tallinn: Avita .