Geograafia - Vesi (0)

MERI
Maailmaeri 97%
Siseveekogud 3% liustikud 75%
põhjavesi 24%
ülejäänud 1
Veeringel mingit lähtekohta ei ole, aga võime alustada ookeanidest. Veeringet käigus hoidev päike soojendab ookeanide vett ning osa sellest aurub. Tõusvad õhuvoolud viivad selle auru atmosfääri jahedamatesse kihtidesse, kus ta kondenseerub pilvedeks. Õhuvoolud kannavad pilvi ümber maailma, nendes olevad veepiisakesed põrkavad kokku, ühinevad ning langevad taevast sademetena maha. Osa sademeist langeb lumena ning võib kuhjuda jääkilpidesse või liustikesse, milles külmunud vesi võib säilida tuhandeid aastaid. Soojemas kliimas lumikate kevadeti sageli sulab ning maapinda mööda ära voolav sulavesi võib põhjustada üleujutusi. Osa lumest ja jääst sublimeerub, s.o läheb tahkest olekust vahetult gaasilisse. Enamik sademeist sajab ookeanidesse tagasi, osa aga mandritele ning moodustab raskusjõu toimel mööda maapinda voolates pindmise äravoolu. Osa pindäravoolu veest jõuab orgudes olevatesse jõgedesse ning liigub jõeäravooluna ookeanide poole, osa aga koguneb mageveevaruna järvedesse. Suur osa sellest veest ei jõua siiski pinnaveekogudesse, vaid imbub maasse. Osa maasseimbunud veest jääb maapinnalähedastesse pinnasekihtidesse ning võib sealt maasisese äravooluna üsna ruttu pinnaveekogudesse pääseda või maapinna ja taimede kaudu auruda (evapotranspiratsioon). Osa maasseimbunud veest vajub sügavamale maasse ning täiendab põhjaveekihtide (veega küllastunud kivimite) mageveevaru pikaks ajaks. Ka see vesi liigub ja võib leida mageveeallikatena tee maapinnale ning lõpuks tagasi ookeani jõuda, kus veeringe "lõpeb" … ja algab uuesti.
veeringe lülid - sademed, aurustumine , äravool
Kuna suur osa veest aurustub ookeanidelt ja langeb sinna ka tagasi, nimetatakse seda väikeseks veeringeks. Suure veeringe moodustab aga ookeanidelt aurunud veehulk , mis jõuab maismaale.
Veebilanss
vee juurdetuleku ja veekao vahekord aasta lõikes.
Et veebilanss oleks tasakaalus, peab vee juurdetulek olea võrdne vee äraminekuga.
Hoovused :
külmad-soojad hoovused, kliima muutumine tänu neile
külm hoovus : kuiv kül õhk jahutab, muudab kliima jahedamaks ja kuivemaks
soe hoovus : pehmendab kliimat, muudab kliima soojemaks ja niiskemaks (sajusemaks)
aurustumine
tuuled, mis mõjutavad hoovuste liikumist (passaattuuled, 
läänetuuled, idatuuled)
Kasu hoovustest?

• Külma ja sooja hoovuse kokkupõrkel tekivad veekeerised,mis uudavad ookeani vee hapnikurikkaks
  
• kergitavad veepõhjast toitaineid veeelustikule pindmistes kihtides
  Kahju hoovustest?
  
• Järsk temperatuuri muutus
  
• ohustavad laevaliiklust(jääpangad)
  Millest sõltub merevee soolsus ?
  
• Kui näiteks on tegu suletud merega ( sisemeri ), siis selle soolsus erineb tunduvalt keskmisest.
  
• Samuti sõltub merevee soolsus aurumisest ( aurumine suureneb ekvaatorist pooluse suunas)
  
• sademete hulgast (seotud rõhuvöötmetega: rohkem sajab ekvaatori lähedal ja parasvöötmes, vähem sajab troopikas ja polaaraladel)
  
• jõgede sissevoolust merre (suurte jõgede suudmete juures on merevee soolsus märgatavalt väiksem – estuaaripiirkonnad). Ka merejää sulamise tõttu väheneb merevee soolsus.
  Maailameres on : Cl 55% , Na 30% , Mg 4% , Ca 1% , K 1% , Mn 9%
  Soolad kogunevad merevette peaiselt maismaalt , sest jää kannab kaasa aineid mis on lahustunud.
  Temperatuuri muutus
  Maapind soojeneb kiiremini kui meri, sest meri on pidevas ringluses ja seetõttu jahtub meri aeglasealt, kuna ta hoiab soojust kui juba soojenenud on.
  Termiline ekvaator
  Rannikutüübid:
  
• Järskrannik (kulutus protsessid, laineenergia jõud on suur)
  

• Lausrannik (kuhje protsessid, laineenergia jõud on väike)
  

Maasäär on ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning madal peamiselt  liivast  ja kruusastkoosnev  pinnavorm .
Maasääred moodustuvad lainetuse poolt kuhjatud lahtistest rannasetteist. Maasääred kujunevad siis, kui lained ei liigu mitte otse ranna suunas, vaid selle suhtes nurga all. Selle tagajärjel hakkab toimuma setete pikiränne mööda rannikut, mille tulemusel maasääred moodustuvadki.
JÕGI
Jõe toiteallikad:

• sademetevesi
  
• lumesulamisvesi
  
• pinnaveekogud
  põhjavesi
  Jõgede toiteallikad on aja jooksul muutuvad ja sõltuvad: teperatuurist ja sademetest (aastaajalisest vaheldumisest)
  Jõe veerežiim , vee hulga ja veetaseme ajaline muutuine aasta jooksul
  

Jõeorud :

• sängorg- keskjooks , U-kujuline, palju vett, küljeerrosioon, aeglane vool
  

• sälkorg- ülemjooks, V-kujuline, põhjaerrosioon, kiire vool
  

• moldorg- keskjooks, U-kujuline, vähe vett, küljeerrosioon, aeglane vool
  

• lammorg - keskjooks, astmete olemasolu, küljeerrosioon, aeglase vool
  

Soot ehk jõekoold on jõesängist eraldunud seisuveekogu; endine looge lammil .Tavaliselt muutub ta kinnikasvavaks järvikuks.Mõnikord võivad soodid tekkida ka üheainsa üleujutusega.
PÕHJAVESI
Põhjavesi- maasisene vesi mis paikneb ja liigub maakoore erineva sügavusega horisontides
Kuidas tekib põhjavesi?

Infiltratsioon

Infiltratsioon kujutab endast sademete või  pinnavee  imbumist pinnasesse või kivimite pooridesse ja lõhedesse. Osa põhjavette infiltreerunud veest aurub aeratsioonivööst taimede abil tagasi atmosfääri, allesjäänud vee kogus täiendab põhjaveevarusid.
Põhjavee soolsus on suurem sügavamal kihtides, kuna soolakristallid vajuvad põhja. Pindmistes kihtides on soolsus madalam, kuna jää ja sademete vesi mis maasse imbub on mage .
Termaalvesi- soe põhjavesi,surve all,sügavamal ja seetõttu on soe, sest magma soojendab seda
Arteesiavesi- külm põhjavesi, surve all
Karstumine :

kurisu ehk neeluauk- koht kus pinnavesi maa alla suubub

karstikoopad

salajõgi- vesi mis voolab maasisemuses meie seda ei näe

langatuslehter- lehtri kujuline karstivorm, mis on tekkinud maa-aluse karstikoopa lae sissevarisemisel.

karr- maapinda katab lubjakivi

stalagmiit

stalaktiit