Riigi tekkimine - konspekt (1)

Tallinna Tehnikaülikool - Õigus - Õiguse alused

5 VÄGA HEA

Riigi tekkimine

Tekkis olukord: inimesed tootsid rohkem kui vajasid; hakkasid teistel ära võtma – vanemad ei saanud olukorda korda panna; tekkis selline „vanema abiline ” malev, kes juhtis( kaitsis, karistas); see oli ühiskonnast eraldunud tekkis avalik võim; riigiaparaadi algkuju – riik
Arenguprotsessis on kadunud veresugukonnad; olulisemaks sai territoorium , peresugukonnad segasid sassi.
Võimuteatajaks sai rahvas, kes annab territooriumile võimu
Riigitunnused:

avalik võim

rahvas (asustab vastavat territooriat ja avaldab võimu)
Riigivõim – suveräänne võim;
Riigi territoorium – ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu

Õiguse tekkimine:
Tavad – reeglid, mis kujunevad pika aja jooksul ühiskonna käitumist; nende teostamine o n kohustuslik, sest nad on pika aja juba eksisteerinud
Tavade rikkumist sugukond pidas ohtlikuks; sellise inimese karistatakse: kividega visati surnuks
Tava – käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu
Vajadusel hakati looma uued tavad – need reeglid olid ühiskonnalikud ehk hakati looma õigust
Õigus – reeglite kogu, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine on kohustuslik ühiskonnale

Riik – erilisel viisil organiseritud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigi 3 tunnust:

avalik võim

territoorium, millel see avalik võim kehtib

rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud

Suveräänvõim – sõltumatu vüim, koguriigi juhtimisaparaat ja selle kõrval ka avalik võim – struktuuriüksused, mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks
Riigisuveräänsus – võime teostasega seotud
Rahvusesuveräänsus – enda oma õiguse määramine
Formaalne suv. – riik ei saa kasutada oma suv. Teiste riikide mõju tõttu
Piiratud suv. – sõja kaotanud riigil või vabatahtlikult

Rahvas – on ise suveräänsuse kandja
Rahvas on ka võimu objekt
Kodakonsus – indiviidi üigus, poliitiline seos riigiga
Omandatakse sünniga või saadakse naturalisatsiooni korraga
- Sünnikodakondsus – vereõiguse alusel (inimene omandab oma vanemate kodakondsust); maaõiguse alusel (laps saab selle riigi kodakondsust, kus ta sündis – Ameerikas)
- Paiksusensus – teatud aeg, mille alusel saab inimene selle riigi kodakondsust ( Monakos, 20 aastat)
- Riigi põhiseaduse tundmine – inimene peab mitte ainult riigi põhiseadust tundma, vaid ka täitma
- Uue riigi keele tundmine
- Mõnikord uus riik nõuab tõendist uuest kodanikust, et ta on eelneva riigi vülgnevaba
- Monarhias pole kodanikke , nad on monarhi alamad
Riigipiir – on kaardil märgistatud; see on mõtteline joon
Mereterritooriumid
- Mereala piiride lähtejoon – riigiteritoriaalmeri (lähtejoonest väljapool asuv meri) 12meremiili; sisemeri (lähtejoonest ranniku poole)
- Lähtejoon – väljapool asuvate saartesisalduv joon
Õhuterritooriumid
- luba peab olema küsitud enne piiri ületamist
Riigiterritooriumi all:
- on lubatud saata kaugele, kui palju see on tehnileselt võimaldatud
- majanduslik huvi on ka kriteeriumiks
Monarhia
Monarh on ainuslikuline riigipea
Piiramata monarhia – riigipea on üheaegselt kõrgeim seadusandliku võimu organ, täidesaatva võimu juht ja õigusemõistja
- despotiia (vanades idamaas)
- türaniia (antiikmaailmas)
- absolüütne mon. (keskajal Euroopa riikides)
Seisuslik- esinduslik mon. – (monarhi pädevus on kindlaks määratud demokraatlikult kehtestatud konstitutsiooniga; seaduslik vüim kuulub parlamendile, täidesaatev vüim kuulub valitsusele
- monarh aga täidab eelkõige esindusfunktsioone
Konst . mon. On tänapäeval kõige levinum monarhia vorm

Vabariik – (riigipea – kindlaksmääratud tähtajaks valitav president )
Presidentaalne vabariik – (prem.-ministrit pole; ministrid on presidenti juures – USA; president on valitsuse juht – Venemaa, Prantsusmaa)
- riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab vüimu koondumine parlamendist sültumatu presidenti kätte
- valitsuse moodustab president parlamendiväliselt, valitsus ei kanna parlamendi ees poliitilist vastutust
Parlamentaarne vabariik (Eesti)
- riigivalitsemise vorm, mis rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel
- presedenti valitakse kas otseste vüi kaudsete valimistega; peamiselt esindusfunktsioon
- presidentil puudub seadusanndlik pädevus, ta ei ole aktiivselt tegev riigi poliitilises elus
- valitsus vastutab parlaamendi ees
Aristokraatlik vabariik
- võim kuulub kitsale pärilikule priviligeeritud eliidile
- üldine valimisõigus puudub
Demokraatlik vabariik
- võim kuulub rahvala
- valimistest võisid osa võtta kõik vabad kodanikkud
Feodaalne riik – monarhistlik vorm
Linnkommuunid
- andsid oma õigusakte, müntisid raha jne
- kaotasid sõltumatuse tsentraliseeritud riikide tekkimisega
Sotsialistlik vabariik
- seadusandliku organina ja parlamendi ülesannetes tegutses otseste valimistega valitud rahvaesindus
Nõukogude vabariik – tekkis pärast 1917a. Revolutsiooni Venemaal
- riigi kõikidel tasanditel rahvaesindusorganite ülesandeid täitev nõukogude süsteem
- nõukogudesse valimised olid üldised, ühetaolised
- riigipea puudus
riigipea ülesandeid täitis kollegiaalne riigiorgan
- üheparteiline süsteem
Rahvademokraatlik vabariik
- riigiorganite süsteem parlamendi ja valitsuse näol
- mõnes riigis ka ainusisikuline riigipea
- kui mitmeparteiline süsteem – pidid tegutsema kommunistliku või töölispartei juhtimisel
Riiklik korraldus - iseloomustab riigivõimu territoriaalset organisatsiooni
Unitaarriik (lihtriik)
- koosseisus pole suhteliselt iseseisvaid riike
- ter. jaguneb halduster, üksusteks – need jagunevad väiksemateks üksusteks
- igal holdust.-sel üksusel on oma juhtimisorgan
Föderatsioon
Konföderatsioon ( Sveits )

Õiguslikud vormid
- riigifunktsioonide teostamist õigusloo
- riigi täidesaatev tegevus
- õigusemõistmine
- kontroll
- järelevalve
Organisatsioonilised vormid
- riigiaparaadi mitmesuguste lülide vahendusel teostav töö riigielu juhtimisel
- riik teostab oma funktsioone riigiaparaadi kaudu

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 91 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-04-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

91 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Viktori4ka Õppematerjali autor

Lühidalt riigi tekkimisest, õiguse tekkimisest, kes on rahvas, mis on riigipiir, lähtejoon.

avalik võim riigi tunnused õiguse tekkimine vabariik kodakonsus

Sarnased õppematerjalid

docx

Riigi tekkimine

EUROAKADEEMIA Kelly Koort Rahvusvahelised suhted Riigi tekkimine Referaat Juhendaja: Tatjana Kalin Tallinn 2015 I Riigi ajalooline areng Lääne riigi ajalugu algab Vana-Kreekast. Platon ja Aristoteles kirjutasid polisest ehk linnriigist, kui inimkonna ideaalvormist, mis suutis rahuldada kogukonna religioossed, kultuurilised, poliitilised ja majanduslikud vajadused. Tänapäevasele riigile on lähedasem Vana-Rooma vabariik (res publica). Res publica oli õigussüsteem, mis määras kõigi Rooma kodanike õigused ja kogustused. 16. sajand, Niccolò Machiavelli ja Jean Bodin.

Õiguse alused

docx

Ühiskond, riik ja õigus

2. ÜHISKOND, RIIK JA ÕIGUS. Lk 8-35 2.1 RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE JA RIIGI PÕHIMÕISTED Lk 8-26 2.1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE. RIIGI ERINEVUS SUGUKONDLIKU KORRA VÕIMUORGANISATSIOONIST. AVALIK VÕIM, RAHVAS JA TERRITOORIUM RIIGI TUNNUSTENA. RIIGI MÕISTE Lk8-14 Riik tekkis ühiskonna loomuliku protsessi tulemusena: a) Kogukondlikud vahendid sugukonnas teostas võimu pealik(valitud juhiks austuse ja autoriteedi tõttu), sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile, käitumist juhtisid tavad. b) Riik ja avalik võim tekkis malev (et teistelt sugukondadelt vägivaldselt vara

Õiguse alused

docx

Õiguse aluste kontrolltöö kordamisküsimused vastustega

Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Lähikonda kuuluvatele isikutele hakati usaldama sugukonnasiseste funktsioonide, sealhulgas juhtimisfunktsioonide teostamist. Kogukonnast oli saanud riik. Riigi tekkimist iseloomustas:  avaliku võimu tekkimine  selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel  tekkinud oli uus inimkooslus – rahvas Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi:  riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus)

Õigus alused

docx

ÕIGUSE ALUSED KT1

ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine Ühiskond (inimeste kooselu vorm) eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. RIIGI TEKKIMINE – tavaliselt seostatakse sotsiaalset võimu riigiga, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele ja erinevates vormides ka igale ühiskondlikule organisatsioonile ja inimkooslusele, alates perekonnast ja hõimust ning lõpetades mitmesuguste mitteriiklike majanduslike ja poliitiliste ühendustega. Riik on organisatsioon, mis teatud territooriumil(territoriaalne võim) teostab suvenäärset võimu, on varustatud relvadega ja surub maha oma klassivaenlasi.

Õigus alused

docx

Õiguse alused mõisted

Tootmises tekkis ülejääk ja selle vägivaldseks omandamiseks tekkis pealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes pealiku lähikond. Riigi erinevus- veresuguluse asemel on territoriaalne võimukooslus, mis tähendab, et kui enne hõlmas pealiku võim veresuguluse alusel sugukonda kuuluvaid isikuid, siis riigis oli võimule allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond. Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil avalikku võimu. Riigi tekkimine: avaliku võimu tekkimine, võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, rahva tekkimine. Avalik võim (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim) on kogu riigi juhtimisaparaat, võimu ülesehitus, selle kasutamise eesmärgid võivad olla erinevad. Demokraatlikes riikides teostavad avalikku võimu riigiaparaat ja kohaliku omavalitsuse asutused. Antidemokr poliitilised riigid kasutavad sageli ka erinevaid mitteriiklikke sunniorganisatsioone.

Õiguse alused

J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa

236

pdf

J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa

§3. ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA 14 § 4. ÕIGUSÕPE 14 § 5. ÕIGUSTEADUSE NING ÕIGUSTEOORIA FUNKTSIOON 14 § 6. SUURED ÕIGUSSÜSTEEMID 15 TEEMA 1. PÕHIMÕISTED 16 I OSA. RIIK TEEMA 2. RIIGI TEKKE TEOORIATE PALJUSUS 17 § 1. RIIGI TEKKE AJALOOLISED TEOORIAD (Platoni kontseptsioon riigist ning 17 riigi tekke Aristotelese teooria) P.1. PLATONI KONTSEPTSIOON RIIGIST 17 P.2. RIIGI TEKKE ARISTOTELESE TEOORIA 19 § 2. RIIGI TEKKE PATRIARHAALSED TEOORIAD 20 § 3

Õigus

docx

Õiguse entsüklopeedia

On teada ajaloost 4 ajaloolist tüüpi: 1)orjanduslik õigus 2)feodaalne õigus 3)kapitalistlik õigus 4)sotsilistlik õigus süsteem. Õigus kehtib kõikidele, ning hõlmab iga üht. Iga õigus kuulub mingisse õigusharusse. Õigus on kohustuslikuks täitmiseks kõikidele. On olemas pädevad riigiorganid, kellel on õigus õigust luua. On olemas ka kindlad viisid, kuidas tuleb õigust luua. (Õigusnormide loomine) Õigus on riigi tahteaktina kehtestatav üldkohustuslik käitumisnormistik, mida loovad kindlal viisil pädevad institutsioonid, mida mittejärgimise korral tagatakse sunnijõuga. Õigus seab inimühiskonna liikmete teoreetiliselt absoluutsele tegevusvabadusele riigi poolt kindlad raamid, kärbib kõikvõimaliku ja kontrollimatu tegevuse vabadust, lubab mingil juhul käituda üksnes teatud viisil ja mitte teisiti. Õigus ei ole mingi ühiskonnast väljaspool seisev ja alatiselt muutumatu, staatiline nähtus

Õigus

odt

Õiguse alused

ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused ESIMENE KONTROLLTÖÖ 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Riik tekkis vajadusest ühel territooriumil asuvaid elanikke juhtida. Tekkis ühiskonnast kõrgem kiht avalik võim. Õigusemõistmine käis rahva üle, mitte sugukondade üle. Riigi tekkega tõusis ka käitumisnormide kehtestamise vajadus. Riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid ja hakkas looma uusi õigusi. 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon suhteliselt lihtne ühiskond suutis end ise juhtida. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud isikliku autoriteedi ja austuse tõttu (kogemused, teadmised, oskused jm). Pealikul puudus eriaparaat võimu teostamiseks, sugukond toetus pealikule. Sugukonnal polnud väljaspoolt pealesurutud käitumisreegleid. Käitumist juhtisid sugukonna tavad, mis

Õigus alused

Rohkem sarnaseid