Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Referaat läänemeri (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Läänemeri


Läänemeri
     Läänemeri on ainulaadne veekogu, mida iseloomustab hulk kordumatuid, ainult temale omaseid jooni.
     Läänemere pikkus põhja-lõuna suunas on üle 1500 km, lääne-ida suunas umbes 650 km. Läänemere pindala on umbes 366 000 km2. Mere keskmine sügavus on 55 m. Umbes 20% Läänemerest on alad, mille sügavus on alla 10 meetri. Läänemere suurim sügavus on 459 meetrit. Läänemere põhjaosa kerkib , aga lõunaosa vajub, vee maht on umbes 20 000 km3 . Läänemere kaldal on 9 riiki. Ta on ka maailma suurim riimveekogu. Täpsemalt on ta nimetus šelfimeri ( mandrilava meri ). Läänemeri on sisemeri , mida eraldavad Atlandi ookeanist kitsad Taani väinad on Põhja-Jäämerega ühenduses Suur- ja Väike-Belti, Sundi, Kattegati ja Skagerraki väinade kaudu. Soomes ja Rootsis on palju liigestunud viljakandmatuid kiviseid randu. Seevastu on Läänemere lõunaosas palju madalaid liiva- ja luiterandu, mis sobivad hästi plaažideks. Eesti, Ölandi ja Gotlandi saartel on kõrge lubjakivist pankrannik. Läänemeri muudab suvel lähialade kliima külmemaks, talvel aga pehmemaks. Vee keskmine soolsus Läänemeres on kõigest 0,9%. Vee soolsus väheneb Taani väinadest Soome lahe ja Põhjalahe soppide suunas.
Üldandmed:
Pindala: 365 000 km2
Keskmine sügavus: 55 m
Suurim sügavus: 459 m Landsorti sügavikus.
üle 100 000 saare
vee maht on umbes 20 000 km3
keskmine soolsus: 0,9%.
Suuremad lahed ja saared
  • Lahed
    Läänemeri jaguneb Eesti ranniku lähedal kolmeks suureks laheks: kõige põhjapoolsem osa on Botnia laht ehk Põhjalaht, ida poole jääb Soome laht ning lõunasse Liivi laht ehk Riia laht.
         Talvel jäätuvad Botnia, Soome ja Riia laht peaaegu üleni, jäävaba on vaid Läänemere keskosa.
         Lääne-Eesti saarestiku ja Mandri-Eesti vahelist rannikulähedast mere osa kutsutakse Väinamereks, sest seal on palju saari ja väinu.
  • Saared
    Läänemeres on üle 100 000 saare. Saarestikke, kus on tuhandeid saari, nimetatakse skäärideks. Eesti rannikumeres on aga üle 1000 saare. Nii nagu Läänemere rannik on liigestunud on seda ka Läänemere saarte rannik

    ELUSTIK


  • Kalad
    Läänemeres elab ligi 100 erinevat kalaliiki. Läänemeres elab palju selliseid kalaliike , mis pärinevad järvedest ja jõgedest, aga Läänemere madala soolsusetõttu saavad ka seal elada. Seal elab ka sellileid kalu, kes tegelikult elavad Atlandi ookeanis. Mõned neist aga ei saa Läänemeres järglasi, kuna siin on liiga väike soolsus. Läänemeres elavad ookeani kalad on sageli oma ookeanis elavatest liigikaaslastest palju väiksemad. Sellised kalaliigid on: kilu, räim, lest ning tursk .

    Räim


    • Läänemere tähtsaim püügikala, püütakse aastaringi
    • Toiduks plankton
    • Koeb kevadel 1-15 m sügavuses
    • Sügisel kudevat räime nimetatakse sügisräimeks

    Kilu

    • Elab Läänemeres kõikjal
    • Püügikala., millest valmistatakse konserve ja vürtsikilu
    • On räime sarnane, kuid väiksem, kareda kõhualusega
    • Kilust toituvad röövkalad, hülged ja merelinnud

    Tursk
    • Tursasaak on kõikuv
    • Elab merepõhja lähedal
    • Kasvab kuni 110cm pikkuseks
    • Toitub kaladest, selgroogsetest

    Lest
    • Laia ja lapiku kehaga põhjakala
    • Läänemere lõunaosas elav lest koeb avamerel, põhjaosa lest koeb madalas vees
    • Sööb merikarpe ja väikesi kalu



    2) Linnud
    Läänemeres on väga liigirohke linnustik . Linnustik jaguneb kahte suurde rühma: 1. Läbirändavad linnud ja 2. haudelinnud. Läbirändavad linnud on kevaditi teel põhja ja sügiseti lõunasse. Haudelinnud aga jäävad siia pesitsema ja poegi hauduma. On ka selliseid linde, keda võib kohata nii järvede kui ka mere ääres.
    Merikotkas
    • Suurim röövlind
    • põhivärvuseks on pruun, keha ülemine osa, selg on pisut tumedam keha alaosa ja “pükste” värvusest.
    • toitub veekogudel elavaist loomadest
    • Merikotkas on loodusmälestusmärk. Tema häirimine ja kahjustamine on seadusandlusega rangelt keelatud.

    Jääkoskel
    • varesest suurem sihvaka kere ja peene nokaga partlane
    • Emaslinnul on kuklas tutt ja see on puhkeperioodil parim eristamistunnus isalinnust
    • Jääkoskel kaalub keskmiselt 1,8 kilogrammi.
    • Jääkoskel tegutseb avaveel, ainult pesitsema siirdub ta metsadesse, parkidesse ja isegi inimasulatesse.
    • Pesas on mai alguses 10…15 kreemikasvalget piklikku muna
    • Jääkoskel toitub nagu rohukoskelgi kaladest

    Kühmnokk-luik

    • Eestis pesitsev suurim veelind
    • Nokal on must kühm
    • Tugev ühtekuuluvustunne
    • on looduskaitse all
    • kaalub kuni 12 kilo

    3) Imetajad
     Läänemeres ning selle ääres ei ela just palju imetajaid . Ühed kes seal elavad on hülged, veel elab Läänemere kallastel mügri ehk vesirott ehk ondatra . Eestis elab kahte liiki hülgeid: viiger ja hallhüljes.
    Hallhüljes
    • Läänemere suurim imetaja
    • Täiskasvanud isaslooma pikkus on üle 2 meetri ja kaal kuni 300 kilo.
    • elupaikadeks on mere ulguosad
    • toitub peamiselt kaladest (tursk, lest, lõhilased)
    • Pojad sünnivad hallhülgel veebruari lõpus – märtsis
    • tavaliselt sünnib üks poeg
    • Talveks rändab lõunapoolsesse Läänemere ossa

    Viigerhüljes


    • Kasvab 1,5m pikkuseks
    • Ujuvad osavasti loibadega sõudes
    • Naha all on paks rasvakiht
    • toitub peamiselt kaladest. Vähem tarvitab ta vähilaadseid ja limuseid
    • Veebruaris sünnitab jääpankadele valgekarvalise poja

    Ondatra
    • poolveelise eluviisiga
    • taimestikurikastel veekogudel elav näriline
    • hea ujuja ja sukelduja
    • Toituvad nad peamiselt veetaimedest: pilliroost, kõrkjaist, vesikuppudest jne
    • Inimene kütib ondatraid väärtusliku karusnaha pärast.

    4) Selgrootud
    Läänemeres elab selgrootutest loomplankton . Kaldaveest võib peaaegu kõikjal leida paari sentimeetri pikkuseid kirpvähilisi. Süvameres aga elab 5 sentimeetri pikkune merikilk. Suurim loomplanktoni esindaja, kes Läänemeres elab on meririst ehk millimallikas . Läänemere põhjas elab karpe.
    Merikilk
    • umbes 5 cm
    • lame keha
    • meeldib elada Läänemere sügavamates ja külmemates osades
    • kaetud soomustega

    Rannakarp
    • poolmed on pealtpoolt mustad või tume sinised
    • ei suuda kasvada Ida-Virumaa ranniku lähistel, sest seal on liiga mage vesi.
    • Nende koda koosneb kahest poolmest, millede vahele jääb pehme keha

    Meriristi
    • keha on sültjas
    • toiduks on loomplankton
    • Tal on ka rahvapärane nimi: millimallikas.

    LÄÄNEMERE TAIMESTIK
  • Vetikad
    Vetikad kasvavad vööndites. Kõige madalamas vööndis kasvavad rohevetikad , siis tulevad pruunvetikad ja kõige sügavamal on punavetikate vöönd. Vetikad pakuvad varju selgrootutele ja ka kaladele .
    • ROHEVETIKAS
  • Asub meetri sügavusel
  • Pakub varju ja toitu veeloomadele
  • On üheaastased taimed
    • PRUUNVETIKATE EHK PÕISADRU

  • Soome rannikute suurim vetikas
  • Kasvab kuni poole meetri kõrguseks
  • Moodustab madalas vees 0,5-3m sügavusel suuri kooslusi
    • PUNAVETIKAD

  • Ulatuvad kõige sügavamale
  • Kohastunud vähese valgusega
  • Punavetikate vahel on rohkesti rannakarpe
    2) Rannikutaimed

  • Põhjalahe saarte tuntuim taim
  • Oksad okkalised ja teravad
  • Valgusnõudlik
  • Kasvab kuival pinnasel
  • Hilissügisel valmivad marjad , mis sisaldavad rohkesti C-vitamiini
    • MERIHUMUR

  • Madal taim
  • Paksude lehtedega
  • Talub soolsust ja kuivust
    Kokkuvõte:
    Minu enda arvates on Läänemeri väga suur ja liigirikas veekogu. Tal on palju eriomadusi, mis võib-olla teistel veekogudel puuduvad. Seda referaati tehes oli väga huvitav uurida erinevaid taimi ja loomi, kes Läänemeres elavad. Sain ka palju fakte teada Läänemere kohta, mida varem ei teadnud . Hästi huvitav oli ka see, et enam-vähem kõikide liikide kohta leidsin netist mõned pildid, mis andsid täpse ülevaate sellest liigist või loomast . Ühesõnaga, Läänemeri on huvitav.
    Kasutatud kirjandus:
    http://www.sunsite.ee/loomad/
    http://www.miksike.ee/referaadid/laanemeri.ht m
    9. klassi geograafia õpik
    www.koolielu.ee/files/ LAANEMERI .ppt
  • Vasakule Paremale
    Referaat läänemeri #1 Referaat läänemeri #2 Referaat läänemeri #3 Referaat läänemeri #4 Referaat läänemeri #5 Referaat läänemeri #6 Referaat läänemeri #7 Referaat läänemeri #8 Referaat läänemeri #9
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-05-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor liisu13 Õppematerjali autor
    See referaat on selleks et täiendada õpilaste teadmisi, et mis toimub läänemeres!!!

    Sarnased õppematerjalid

    Lnemeri 9 klassidele
    120
    ppt

    Lnemeri 9 klassidele

    Läänemeri https://svs.gsfc.nasa.gov/cgi-bin/details.cgi?aid=4573 Läänemere nimetus Üldandmed • Läänemeri on sisemeri, mis on Põhjamerega ühendatud Taani väinade kaudu • Suuremad lahed on Põhjalaht, Soome laht ja Liivi laht • Suuremad saared on Sjaelland, Gotland, Fyn, Saaremaa, Öland • Läänemerd ümbritseb 9 riiki Läänemere osad Soome laht Põhjalaht Liivi laht Landsorti süvik (459 m). Läänemere valgala Soome lahe valgala Valgla ehk valgala on maa-ala, millelt vesi suuremasse veekogusse voolab.

    Kategoriseerimata
    Tv-lk-37
    120
    ppt

    Tv-lk-37

    Läänemeri https://svs.gsfc.nasa.gov/cgi-bin/details.cgi?aid=4573 Läänemere nimetus Üldandmed • Läänemeri on sisemeri, mis on Põhjamerega ühendatud Taani väinade kaudu • Suuremad lahed on Põhjalaht, Soome laht ja Liivi laht • Suuremad saared on Sjaelland, Gotland, Fyn, Saaremaa, Öland • Läänemerd ümbritseb 9 riiki Läänemere osad Soome laht Põhjalaht Liivi laht Landsorti süvik (459 m). Läänemere valgala Soome lahe valgala Valgla ehk valgala on maa-ala, millelt vesi suuremasse veekogusse voolab.

    Kategoriseerimata
    Läänemeri
    1
    docx

    Läänemeri

    Läänemeri Läänemeri asub Euroopas..Läänemeri on ühenduses Atlandi ookeaniga Taani väinade kaudu. Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri. . Läänemere-äärsed riigid on Läti,Eesti, Leedu, Poola, Saksamaa,Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemeres on üle 100 000 saare. Saarestike,kus on tuhandeid saari nimetatakse skäärideks.Suurimad saared Läänemeres on Sjaelland(7016), Gotland(3001) ja Fyn(2973). Nii nagu Läänemere rannik on liigestunud on seda ka Läänemere saarte rannik. Läänemeres on ka palju suuri ja väikeseid lahtesid.Suurimad lahed Läänemeres Botania laht, Soome laht,Riia laht.Eesti suurimad lahed on Tallinna-,Pärnu-ja Narva laht. Läänemeres elab ligi 100 erinevat kalaliiki. Läänemeres elab palju selliseid kalaliike, mis pärinevad järvedest ja jõgedest, aga Läänemere madala soolsuse tõttu saavad need ka seal elada. Seal elab ka selliseid kalu, kes tegelikult elavad Atlandi ookeanis. Mõned neist aga

    Geograafia
    Läänemeri
    21
    ppt

    Läänemeri

    Läänemeri Üldandmed · Läänemere kaldal on 9 riiki. · Läänemeri on maailmas suuruselt teine sisemeri Vahemere järel. · Ta on maailma suurim riimveekogu. · Läänemeri on madal, keskmine sügavus on kõigest 55 meetrit. · Pindala on u 366 000 km2. · Vee maht on umbes 20 000 km3. · Läänemeri on Põhja- Jäämerega ühenduses Taani väinade kaudu. · Läänemeri muudab suvel lähialade kliima külmemaks, talvel aga pehmemaks. · Läänemere põhjaosa kerkib, aga lõunaosa vajub. · Umbes 20% Läänemerest on alad, mille sügavus on alla 10 meetri. · Üle 100 000 saare · Vee keskmine soolsus on kõigest 0,9%. Vee soolsus väheneb Taani väinadest Soome lahe ja Põhjalahe soppide suunas. · Suurim sügavus on 459 meetrit. Loomastik · Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga

    Bioloogia
    Läänemeri
    34
    pptx

    Läänemeri

    Läänemeri Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kus? Mis? Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Liigestus Rannajoon on väga liigestatud. Läänemere põhjaosa, mis jääb Ahvenamaa saarestikust põhjapoole

    Bioloogia
    Läänemeri
    9
    doc

    Läänemeri

    ............................................................................... 1 Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 Üldiseloomustus...................................................................................................................... 3 Keskkonnaprobleemid............................................................................................................. 4 Miks on Läänemeri väga reostunud?................................................................................... 4 Kliima soojenemine.............................................................................................................. 4 HELCOM............................................................................................................................. 5 Loomastik....................................................................................................................

    Geograafia
    Läänemere iseloomustus ja kalad
    44
    odt

    Läänemere iseloomustus ja kalad

    Eesti Merekool Läänemere iseloomustus ja kalad referaat Koostaja: Rainer Roosileht Juhendaja: Lembit Liimand TALLINN 2014 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 1. RÄIM........................................................................................................................................... 3-4 2. KILU..........................................

    Loodus
    Läänemeri ja sellega seonduv
    25
    ppt

    Läänemeri ja sellega seonduv

    Veetaset tõstavad tugevad läänekaarte tuuled, seda alandavad idatuuled. Keskmine sügavus on 52 m Sügavaim koht ­ 459 m asub Gotlandi saarest loodes Landsorti süvikus Äärmusjuhtudel on kõikumised olnud 2­2,5 m üle ja 1,2 m alla keskmise veetaseme. Lainekõrgus on enamasti 1­2 m, maru ajal küünib see avamerel 10, Soome lahes 6 ja Liivi lahes 3­4 meetrini. Looded on Läänemeres alla 10 cm. Keskkonnaprobleemid Väikese veemassi ja aeglase veevahetuse tõttu on Läänemeri kergesti reostatav veekogu Fosfori- ja lämmastikuühendite tõttu tekib vetikate vohamine ja hapnikupuudus mere põhjakihtides Merd saastavad ka raskmetallid ja nafta Elustik Läänemere elustik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. Paljud liigid elavad pideva soolsuse ja temperatuuri stressi tingimustes, mistõttu nende tundlikkus keskkonna muutuste suhtes on suurenenud.

    Geograafia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun