Inimtegevuse mõju elusloodusele, veerežiimi muutused, kõrbestumine. (1)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

34

pdf

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng

Rahvusvaheline koostöö ja vajadused selle arendamiseks. Globaliseerumine, selle peamised tunnused, arenguetapid. Globaliseerumisega seotud riskid. Eesti rollid ja võimalused rahvusvahelises koostöös. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises. Majanduse kontekstis seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng

80

doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Suurimad alumiiniumi tootjad on Norra ja Saksamaa. Leidub ka kaalisoola (Rumeenias, Saksamaal, Suurbritannias, Valgevenes) ja keedusoola (Saksamaal, Tsehhis, Slovakkias), väävlit (Itaalias, Poolas, Lääne-Ukrainas). ((Foto: Bernard-Koeneni saht 2 saksamaal Saksi-Anhalti liidumaal.)) Küsimused 1. Millised on maagaasi, nafta, rauamaagi, kivi-ja pruunsöe leiukohad Euroopas? 2. Millised tekstis nimetatud maavaradest kuuluvad taastumatute maavarade hulka. Miks? 3. Millist mõju võib maavarade kaevandamine sinu arvates avaldada (või on juba avaldanud) Euroopa maastikele? Põhjenda ja too näiteid. --- 34 1.8. Eesti maavarad Eesti on maavarade poolest suhteliselt vaene maa. Tööstusele sobivaid maavarasid leidub siin vähe. Majandusliku tasuvuse seisukohast ei ole mõttekas asuda kaevandama maavarasid, mis asuvad sügaval maapõues ja on raskesti ligipääsetavad. Selline on näiteks suur rauamaagimaardla Jõhvi lähedal üle 200 m sügavusel

Euroopa

90

pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

istutatakse viljakale maale metsa, energiavõsa. Arengumaades võetakse maha vihmametsasid, mille tagajärjeks on ulatuslik vee-erosioon ­ viljakas muld uhutakse ära, kuni 1000 tonni/m2. Vihmametsades sajab üle 1500 mm aastas. Erosiooni kõrval põhjustab metsade maharaie ka probleeme süsihappegaasi sidumises ja hapniku tootmises, suurendades kasvuhooneefekti. Endla Reintam, 2008/2009 2  Inimese mõju loodusele algas juba tema arenemisega, kuid alguses oli see mõju väike, praktiliselt märkamatu ning piirdus söödavate taimede ja nende juurte ning viljade söömisega. Seejärel hakkas inimene kasutama toiduks kala ja imetajaid. Eriti intensiivseks muutus jaht tulirelva leiutamisega. 8000 aastat tagasi hakkas inimene loomi kodustama, pannes aluse loomapidamisele. Kuid veistele oli vaja karjamaad ning nii algas ulatuslik metsade maharaie ja põllumaa rajamine. Metsade maharaie sai

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

6. kultuuriloolisus  Looduskaitseväärtuse hindamine: 1. kõrge looduskaitseväärtus  2. keskmine looduskaitseväärtus 3. väike looduskaitseväärtus 0. looduskaitseväärtuseta 5. Keskkonnaprobleemid maailmas  kliimamuutused, atmosfääri saaste  üleilmne elurikkuse hävimine  maailmamere seisundi halvenemine, veereostus  muldade viljakuse vähenemine (degradatsioon), kõrbestumine  rahvaarvu kiire kasv  suur energiatarve, fossiilkütuste arvel  happevihmad  uued tehnoloogiad GMO  elupaikade hävimine  keemiareostus  radioaktiivsed jäätmed  osooniaukude teke 6. Keskkonnakoormuse allikad  Happevihmad: Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid

Keskkonnakaitse ja säästev areng

99

rtf

Põllumajandusega seotud seadused

Väetiseseadus Vastu võetud 11.06.2003 RT I 2003, 51, 352 jõustunud vastavalt §-le 47. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab väetisele ja selle käitlemisele esitatavad nõuded, mis tagavad väetise ohutuse inimese ja looma elule ja tervisele, varale ja keskkonnale ning väetise soodsa mõju taimele ja taimekasvatussaadusele. (2) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) töötlemata orgaanilisele väetisele; 2) töötlemata looduslikule väetisele; 3) reo- ja heitvee settele ning sellest valmistatud kompostile. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] (3) [Kehtetu - RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] (4) Käesolevat seadust ei kohaldata väetise Eestist väljaspool Euroopa Liidu

Põllumajandus

168

pdf

KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE

1.1 Vajadus jätkusuutliku eluviisi järele ja lahendused Igal aastal tekib Eestis ühe elaniku kohta 300–400 kilo olmejäätmeid. See on umbes 1 kg päevas. Keskmiselt kasutab üks inimene aastas ära ligi 300 kilekotti ning Euroopas toodetakse aastas kokku üle 50 miljoni tonni plastikuid aastas (Keskkonnaministeerium, 2005). Vaikse ookeani keskelt võime leida inimtekkelise prügisaare. Liikide väljasurevus on 9 suurenenud ning inimtegevuse tagajärjel, vähenevad Maa hapnikku tootvad vihmametsad. Globaalsest perspektiivist vaadatuna tarbime Maal praegu 1,5 korda rohkem, kui Maakera on võimeline läbi töötama või uuesti tootma. (Global Footprint Network, 2011). Toetudes TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni Instituudi uuringule „Mina. Maailm. Meedia.” on välja toodud, et eestlased ei väärtusta keskkonnahoidlikku ja säästvat eluviisi (EV Keskkonnahariduse Kontseptsioon 2006, 4). Eesti 2009

Eelkoolipedagoogika

226

doc

Portugali põhjalik referaat

Alverca, Covilhã, Évora, ja Ponte de Sor on Portugali peamised kosmosetööstuse keskused. 12 Vaade üle Rahvaste Pargi, Ida-Lissabonis. Kindlustussektor on hästi arenenud, kajastades osaliselt kiire arenemise Portugali turul. Kuigi on üleelatud erinevad turu-ja käenduse riskid, elu-ja kahjukindlustuse sektoris on hinnanguliselt talutud mitmeid tõsiseid sokke, kuigi mõju üksikute kindlustusandjatele on väga erinev. Global Competitiveness Report 2005, avaldatud Maailma Majandusfoorumis oli Portugal paigutatud konkurentsivõime alusel 22. positsioonile, kuid 2008-2009 väljaandes on Portugal paigutatud 43. positsioonile 134 riigi ja territooriumi hulgast. Portugal sai eurotsooni asutajaliikmeks 1999 aastal. Näidatud on kindlalt Portugali külg 1 mündil - keskmes on King Afonso Henriquese 1144 kuninglikku pitsatit.

Geograafia

284

pdf

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine

kasutajaks, kliendiks, külaliseks või turistiks (Kajala jt 2008). Külastajavoog (visitor flow) kirjeldab külastajate ruumilist ja ajalist jaotust konkreetsel alal (Kajala jt 2008). Külastuse aktsepteeritavad mõjud (limits of acceptable change) teatud piirkonna jaoks lubatud ökoloogiliste, majanduslike ja sotsiaalsete muudatuste määr. Indikaatorite limiteeritud mõõdetavad väärtused selgitatakse välja seire käigus. Kaitsekorralduses püütakse hoiduda lubatud mõju ületamisest ning keskendutakse eelkõige neile aladele, kus lubatud keskkonnamõjude määr on ületatud või on suundumus neid ületada, kui ala kasutatakse edasi samas mahus ning samamoodi. Külastuskoormuse piirtaluvus (külastustaluvus/taluvuspiir) on maksimaalne inimeste arv, kes võivad sihtkohta / kaitseala külastada tekitamata vastuvõetamatuid muutusi sihtkoha / kaitseala füüsilises ja sotsiaalses keskkonnas ning ilma, et langeks külastajate poolt

Loodus

Kommentaarid (1)