Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Läänemeri (3)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks on Läänemeri väga reostunud?

Sisukord


Sisukord 1
Sissejuhatus 2
Üldiseloomustus 3
Keskkonnaprobleemid 4
Miks on Läänemeri väga reostunud? 4
Kliima soojenemine 4
HELCOM 5
Loomastik 6
Linnustik 6
Kalad 6
Imetajad 7
Taimestik 8
Vetikad 8
Rannikutaimed 8
Kasutatud kirjandus 9

Sissejuhatus


Läänemeri on Atlandi ookeani osa. Tal on mitu nime, näiteks rootslased kutsuvad Läänemerd Idamereks. Palju teatakse ka Balti mere nimetust. Läänemerega me tavaliselt otseselt iga päev kokku ei puutu , kuid siiski mõjutab ta oluliselt meie elu. Aegade algusest on see tööd andnud kaluritele ja toonud nii mõnelegi perele toidu lauale. Ka praegu sööme me Läänemerest püütud kala, kuid seda haprat merd vaevavad mitmed probleemid, millest ilmselt kõige aktuaalsem on selle reostus .
Käesolevas referaadis käsitlen ma Läänemerd üldiselt, millised on keskkonnaprobleemid täpsemalt ning missugune taimestik ja loomastik seal kanda kinnitab.

Üldiseloomustus


Läänemere kaldal on 9 riiki- Rootsi, Soome, Venemaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani. Läänemeri on maailmas suuruselt teine sisemeri Vahemere järel. Ta on ka maailma suurim riimveekogu . Läänemeri on madal, keskmine sügavus on kõigest 55 meetrit ja suurim 459 m.
Läänemere pindala on umbes 366 000 km2. Läänemeri on Põhja-Jäämerega ühenduses Suur- ja Väike- Belti , Sundi, Kattegati ja Skagerraki väinade kaudu. Soomes ja Rootsis on palju liigestunud viljakandmatuid kiviseid randu. Seevastu on Läänemere lõunaosas palju madalaid liiva- ja luiterandu, mis sobivad hästi plaažideks. Eesti, Ölandi ja Gotlandi saartel on kõrge lubjakivist pankrannik. Läänemeri muudab suvel lähialade kliima külmemaks, talvel aga pehmemaks. Vee keskmine soolsus Läänemeres on kõigest 8-10%. Läänemere põhjaosa kerkib , aga lõunaosa vajub.  Tõus ja mõõn on peaaegu märkamatud, alla 3 cm.
Läänemeres on üle 100 000 saare. Saarestike, kus on tuhandeid saari nimetatakse skäärideks. Eesti rannikumeres on aga üle 1000 saare. Nii nagu Läänemere rannik on liigestunud, on seda ka Läänemere saarte rannik. Läänemeres on ka palju suuri ja väikeseid lahtesid.
Läänemeri märtsis 2000

Keskkonnaprobleemid


Läänemeri on oma väikese veemassi ning kehva veevahetuse tõttu väga kergesti reostuv veekogu.

Miks on Läänemeri väga reostunud?


Seda ümbritsevad üheksa arenenud tööstuse ja põllumajandusega riiki, kus sattub vette mitmeid reoaineid. Seetõttu tõttu võib toimuda eutrofeerumine. See ohustab niigi viletsa veevahetusega keskkonda. Kuna seal on üsna tihe laevaliiklus, on vahel juhtunud ka naftatankerite õnnetusi, mile tagajärjel satub vette mitmesuguseid naftaprodukte.
L Naftatankerite õnnetused mõjuvad lindudele väga halvasti
isaks saasteainetele on Läänemerre sattunud nii Teise maailmasõja ajal kui ka pärast seda mitmesuguseid mürkaineid, näiteks putukatõrje ühendeid ja dioksiine, mis kuhjuvad meresetetesse ja püsivad seal kaua. Dioksiinid jõuavad läbi toidulaua kaladesse ja seal edasi inimeste toidulauale, olles paljude haiguste põhjustajateks.

Kliima soojenemine


Seoses globaalse kliima soojenemisega, on ka Lääneres toimunud muudatused. On vähenenud jäätumine ning meri on sageli talv läbi vaba. See tuleb küll kasuks laevandusele, kuid mitte eluks jääd vajavatele loomadele. Tsüklonite kese on viimaste aastatega nihkunud ja seetõttu on hakanud esinema rohkem torme, mis toob kaasa meretaseme tõusu Läänemere idarannikul. Püsivate ning tugevate läänetuultega tõuseb meretase peamiselt Baltimaade rannikul, Rootsi idarannikul aga veetase alaneb ja tormide purustav mõju jääb tagasihoidlikuks .
Aastaks 2100 võib õhutemperatuur Rootsis, Soomes ja Loode-Venemaal tõusta 4-6 kraadi, Poolas ja Põhja-Saksamaal 3-5 kraadi. Merevee temperatuuri tõus 2-4 kraadi võrra seab ohtu kogu Läänemere ökosüsteemi bakteritest ja planktonist kuni kaladeni. IPCC ennustab, et saja aasta pärast võib maailmameri tõusta 20- 60 cm.

HELCOM


See on lühend sõnast Helsinki Commission ehk Helsingi komsjon. Selle eesmärk on kaitsta Läänemere merekeskkonda kõikide reostusallikate eest, tehes koostööd Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Venemaa ja Rootsiga.
HELCOMI tulevikunägemus oleks terve Läänemere keskkond, millel on hea ökoloogiline seisund ja bioloogiline tasakaal.
Umbes 30 aastat on HELCOM töötanud, et kaitsta merekeskkonda See töö on olnud tingitud konkreetse keskkonna-, majanduslikku ja sotsiaalse olukorra pärast Läänemere piirkonnas ja selle mere tundlikuse pärast. Projekt HELCOM on toonud kaasa edusamme mitmetes valdkondades, kuid edasise töö on veel vaja.

Loomastik


Linnustik


Läänemeres on väga liigirohke linnustik. Linnustik jaguneb kahte suurde rühma: 1. läbirändavad linnud ja 2. haudelinnud. Läbirändavad linnud on kevaditi teel põhja ja sügiseti lõunasse. Haudelinnud aga jäävad siia pesitsema ja poegi hauduma. Peamiselt elutsevad Läänemeres lauk , kivirullija , punajalg- tilder, meriski, kühmnokk-luik ja hahk .
P Lauk
aljude liikide arvukuse kasvule on kaasa aidanud näiteks pehmed talved (pikem pesitsusaeg), otsese jahtimise vähenemine (hävitamine, munade korjamine ja jaht ), toitainetega rikastumine (paranenud toitumistingimused eelkõige kala ja merekarpidest toituvatele liikidele) ning põllumajanduses tekkinud muudatused ja lahtistel prügimägedel tekkinud toitumisvõimalused (eriti kajakalistele) ning keskkonna mürkide vähenemine.
Mere saastamine laevaõlidega on merelindudele väga ohtlik. Isegi õhuke õlikirme
veepinnal põhjustab lindude vältimatu surma. Seepärast nimetatakse merevee reostamist
laevaõlidega õlikatkuks. Läänemerel on selle reostuse ohvriteks tavaliselt aulid. Õliga kokku puutudes linnu sulestik märgub ja külm vesi tungib linnu kehani. Jahe merevesi põhjustab
kehatemperatuuri kiiret alanemist. Vett täis imbunud sulestik uputab linnu.

Kalad


Läänemeres elab ligi 100 erinevat kalaliiki, tuntumad on kilu, tursk , lest , lõhe, meriforell , angerjas. Seal elab palju selliseid kalaliike , mis pärinevad järvedest ja jõgedest, aga Läänemere madala soolsuse tõttu saavad need ka seal elada. Läänemeres elavad ookeani kalad on sageli oma ookeanis elavatest liigikaaslastest palju väiksemad.
Mõnest Läänemere piirkonnast püütud kalad võivad sisaldada liiga palju mürgiseid ühendeid. Ka plaanitav Nord Streami gaasitoru ei jäta mõjutamata ühtegi kalaliiki, seda just ehituse käigus.
Merelist päritolu kalaliike leidub Eesti vetes 30 liiki. Siirdekalu on 10 liiki. Rannikumeres elab u 20 liiki mageveekalu.

Imetajad


 Läänemeres ning selle ääres ei ela just palju imetajaid . Seal elavad hülged, veel elab Läänemere kallastel mügri ehk vesirott ja ondatra ning Atlandi ookeni lähedal olevates lahtedes ka pringlid .
Hallhüljes
Hallhüljes on Läänemere suurim imetaja. Täiskasvanud isaslooma pikus on üle 2 meetri ja kaal kuni 300 kilo. Emasloomad on väiksemad. Selliste mõõtmetega ongi hallhüljes teenitult Läänemere suurim püsiasukas.
Looduses on teda näinud vähesed, kuna tema elupaikadeks on mere ulguosad. Hallhüljes toitub peamiselt kaladest (tursk, lest, lõhilased, heeringlased), süües neid teinekord ka kalameeste võrkudest ning on juhtunud, et loom on end einestamise ajal võrku kinni mässinud ning lämbub. Kalade kõrval sööb ta ka veel mereselgrootuid ja taimi.
H Hallhüljes
allhülge pojad sünnivad veebruari lõpus-märtsis. Algul on pojad abitud ning ei oska ujuda , ilma vanemateta nad hukkuksid. Hallhüljest ohustab enamasti reostumine, kuna toiduahela lõpplülina koguneb temasse palju mürkaineid. Ta on looduskaitse all.

Taimestik


Vetikad


Vetikad kasvavad vööndites. Kõige madalamas vööndis kasvavad rohevetikad, siis tulevad pruunvetikad ja kõige sügavamal on punavetikate vöönd. Vetikad pakuvad varju selgrootutele ja ka kaladele .
Rohevetikate õitsemine

Rannikutaimed


Merihein , penikeeled, hanihein, heinmudad, pilliroog , kõrkjad jt. kõrgemad taimed piirduvad tavaliselt madalate riimveeliste lahtedega. Ainsana võib avameres leida vaid meriheina - meie aladel leidub teda rohkesti Saare- ja Hiiumaa ümbruses.
Merihumur
Merihumur on mereranna taim, kes on mõnevõrra teistsugune kui enamik meie taimi. Ta kasvab eelkõige liivastel ja klibustel rannikutel. Ta on
lihakate lehtede ja vartega ning tugeva juurestikuga nagu kõrbetaimed, kuna rannas on tavaliselt kuum päike ja ilma veevarudeta kuivaks merihumur lihtsalt ära.

Kasutatud kirjandus


http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/laanemeri.ht m
Loodusgeograafia 9. klassile, I osa. Eestist Euroopasse, lk 56-57
http://www.epl.ee/artikkel/415849
http://www.fimr.fi/et/tietoa/artikkelit/eliot/et_EE/2437/
http://sudoku.postimees.ee/260105/online_uudised/156031.php
http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/hallhyljes2.ht m
http://loodus.keskkonnainfo.ee:88/ecological/sea/F1172603171
http://www.helcom.fi/helcom/en_GB/aboutus/
Vasakule Paremale
Läänemeri #1 Läänemeri #2 Läänemeri #3 Läänemeri #4 Läänemeri #5 Läänemeri #6 Läänemeri #7 Läänemeri #8 Läänemeri #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-09-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 180 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Scatty Õppematerjali autor
Referaat Läänemerest (ilma tiitelleheta). Sisukord: Sissejuhatus, üldiseloomustus, keskkonnaprobleemid, miks on Läänemeri väga reostunud? kliima soojenemine, HELCOM, loomastik, linnustik, kalad, imetajad, taimestik, vetikad, rannikutaimed
Kasutatud kirjandus

Sarnased õppematerjalid

Referaat läänemeri
9
odt

Referaat läänemeri

2 Lääne m e r e pindala on umb e s 366. Mere keskmine sügavus on 55 m. Umbes 20% 000 km Läänemerest on alad, mille sügavus on alla 10 meetri. Läänemere suurim sügavus on 459 meetrit. Läänemere põhjaosa kerkib, aga lõunaosa vajub, vee maht on umbes 20 000 km3 . Läänemere kaldal on 9 riiki. Ta on ka maailma suurim riimveekogu. Täpsemalt on ta nimetus selfimeri ( mandrilava meri ). Läänemeri on sisemeri, mida eraldavad Atlandi ookeanist kitsad Taani väinad on PõhjaJäämerega ühenduses Suur ja VäikeBelti, Sundi, Kattegati ja Skagerraki väinade kaudu. Soomes ja Rootsis on palju liigestunud viljakandmatuid kiviseid randu. Seevastu on Läänemere lõunaosas palju madalaid liiva ja luiterandu, mis sobivad hästi plaazideks. Eesti, Ölandi ja Gotlandi saartel on kõrge lubjakivist pankrannik. Läänemeri muudab suvel lähialade kliima külmemaks, talvel aga pehmemaks

Loodusõpetus
Lnemeri 9 klassidele
120
ppt

Lnemeri 9 klassidele

Läänemeri https://svs.gsfc.nasa.gov/cgi-bin/details.cgi?aid=4573 Läänemere nimetus Üldandmed • Läänemeri on sisemeri, mis on Põhjamerega ühendatud Taani väinade kaudu • Suuremad lahed on Põhjalaht, Soome laht ja Liivi laht • Suuremad saared on Sjaelland, Gotland, Fyn, Saaremaa, Öland • Läänemerd ümbritseb 9 riiki Läänemere osad Soome laht Põhjalaht Liivi laht Landsorti süvik (459 m). Läänemere valgala Soome lahe valgala Valgla ehk valgala on maa-ala, millelt vesi suuremasse veekogusse voolab.

Kategoriseerimata
Tv-lk-37
120
ppt

Tv-lk-37

Läänemeri https://svs.gsfc.nasa.gov/cgi-bin/details.cgi?aid=4573 Läänemere nimetus Üldandmed • Läänemeri on sisemeri, mis on Põhjamerega ühendatud Taani väinade kaudu • Suuremad lahed on Põhjalaht, Soome laht ja Liivi laht • Suuremad saared on Sjaelland, Gotland, Fyn, Saaremaa, Öland • Läänemerd ümbritseb 9 riiki Läänemere osad Soome laht Põhjalaht Liivi laht Landsorti süvik (459 m). Läänemere valgala Soome lahe valgala Valgla ehk valgala on maa-ala, millelt vesi suuremasse veekogusse voolab.

Kategoriseerimata
Läänemeri
21
ppt

Läänemeri

Läänemeri Üldandmed · Läänemere kaldal on 9 riiki. · Läänemeri on maailmas suuruselt teine sisemeri Vahemere järel. · Ta on maailma suurim riimveekogu. · Läänemeri on madal, keskmine sügavus on kõigest 55 meetrit. · Pindala on u 366 000 km2. · Vee maht on umbes 20 000 km3. · Läänemeri on Põhja- Jäämerega ühenduses Taani väinade kaudu. · Läänemeri muudab suvel lähialade kliima külmemaks, talvel aga pehmemaks. · Läänemere põhjaosa kerkib, aga lõunaosa vajub. · Umbes 20% Läänemerest on alad, mille sügavus on alla 10 meetri. · Üle 100 000 saare · Vee keskmine soolsus on kõigest 0,9%. Vee soolsus väheneb Taani väinadest Soome lahe ja Põhjalahe soppide suunas. · Suurim sügavus on 459 meetrit. Loomastik · Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga

Bioloogia
Läänemere üldiseloomustus
8
doc

Läänemere üldiseloomustus

Sõja järel taastus siiski mereuurimine suure NSV Liidu rüpes. Kuigi bioloogia peaks olema apoliitiline ei pääsenud ka bioloogid repressioonidest. Aga elu läks edasi ja teadus samuti. Merd uuriti Eesti NSV-s nii: · Teaduste Akadeemia instituutides, · Ülikoolides Praegu: · Üleliiduliste organisatsioonide (VNIRO) · Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut · TTÜ meresüsteemide instituut 1 Läänemeri · Läänemeri on sügavale Euroopa mandrisse ulatuv Atlandi ookeani sisemeri, mida maailmamerega ühendavad kitsad ja madalad Taani väinad: Oresund, Suur ja Väike Belt. · Pikkus põhjast lõunasse on enam kui 1500 km. · Maht on umbes 20 000 km3. Läänemere pindala: Erinevad autorid piiritlevad Läänemerd erinevalt: · Kas Kattegat ja Skagerrak on Läänemere osad või ei. Kui ei, siis on Läänemere pindala 365 000 km2, · kui koos Taani väinadega 386 000 km2,

Mereteadus
Läänemere ökoloogia
20
doc

Läänemere ökoloogia

...................20 2 EESSÕNA Vee ringvool algab ja lõpeb meres. Jõgede kaudu merre jõudev vesi kannab jälgi kõigist tehis-ja loomulikest protsessidest, mis teda teel läbi maastiku on mõjutanud. Mitmes paigas maailmas on rannikulähedastes piirkondades reostamine väga levinud. Ka Eestis, mis on tervikuma Läänemere valgalas. Läänemeri on kinnine meri, mille veevahetus maailmaookeaniga on väga aeglane. Väetavatel ainetel ja mürkidel on seepärast tendents sinna koguneda ja üleväetamist ning mürkide, nagu PCB, reostusest tingitud probleemid on suured. Merikotkad on seetõttu palju kannatanud, samuti hallhülged, pringlid, kirjuhahad ning viigrid. Liigne väetis põhjustab orgaanilise aine hulga kasvu ja selle lagunemine hapnikupuuduse merepõhjas. See on kohati tekitanud kahju merepõhja faunale. Tagajärjeks on

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
Referatiivne uurimustöö läänemere kohta
17
doc

Referatiivne uurimustöö läänemere kohta

Antsla Gümnaasium Läänemeri Referatiivne uurimustöö Juhendaja õpetaja: Antslas 2007 SISSEJUHATUS Mandri ja saarte rannnajoone pikkuselt ­ ligi 3500 km . Läänemeri, mis piirab Eestist nii lääanest ja põhjast, on etendunud minevikus kui ka praegu suurt osa meie rahva elus, eriti kalastus- ja küttimispakigana ning liiklusteena. Läänemerega on seotud palju Eestis looduse omapärast ja ilust. Eesti mererannmik on arvukate paikade ja vaadetega, kohti suurepärse liivarannaga ja karge mereveega. Läänemerei, samuti nagu teisd meresid, iseloomustab rikkalik elustik. Mere elu on väga mitmepalgeline ja keerukas, ning sisaldab palju huvitavat

Geograafia
Läänemere iseloomustus ja kalad
44
odt

Läänemere iseloomustus ja kalad

seal harva ja enamasti looduslikult jõkke ei tungi. Lõhe on siirdekala, kes võtab ette pikki rändeid, peale kudemisrände ka toitumisrändeid. Lõhi toitub Läänemeres enamasti kiludest ja räimedest, vähemal määral ka ogalikest, selleks järgneb ta oma saakkalade suurtele parvedele. Eestis teada olev rekordlõhe kaalus 37,75 kg .Püüti Keila jõest 1938. aastal . -14- -15- 6. Läänemeri Läänemeri, Euroopa ja selle poolsaarelise osa Skandinaavia vahel asuv Atlandi ookeani sisemeri; 365 000 km2 (teistel andmetel 373 000 km2), koos Taani väinadega 386 000 km2, koos Kattegaiga 420 000 km2, suurim sügavus 459 m, keskmine sügavus 55 m, maht umbes 20 000 km3; Suur-ja Väike Belti, Sundi, Kattegati ja Skagerraki väina kaudu ühenduses Põhjamerega. Läänemerega piirneb 9 riiki. Läänemeri on šelfimeri, mille sügavus ületab 200 m ainult süvikus:

Loodus




Meedia

Kommentaarid (3)

siirio profiilipilt
siirio: väga hariv :) just see mida vaja
17:08 28-11-2009
migrike profiilipilt
migrike: abiks ikka ;)
13:10 03-12-2009
ayyre profiilipilt
Aire Kuura: Suurepärane
14:26 07-05-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun