Läänemeri ja siseveed (0)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Miks on Läänemeres riimvesisoolsus väike?

Lõik failist

(Õpik lk 54-69, tv lk 34-50 + Tera )
Euroopa rannik - läänes Atlandi ookean (ääremered Põhjameri ja Norra meri) ja põhjaosas Põhja-Jäämeri (ehk Arktika ookeani mered Barentsi ja Kara )
Läänemeri
asub tervikuna parasvöötmes

madal meri (keskmiselt 50 m sügavust)

poolsuletud sisemeri ( vahetab vett Põhjamere ja Atlandi ookeaniga)
tõusud ja mõõnad vaevumärgatavad
mere eri osade kliima sõltub laiuskraadist ja kaugusest Atlandi ookeanist
avaldab mõju maismaa ökosüsteemile (selle kaitsmiseks sõlmitud mitu rahvusvahelist kokkulepet)
veetase kõigub tugevate tuulte tõttu, tuulte muutlikuse pärast ei teki püsivaid hoovuseid
vee soolsus (keskmiselt 8-10 promilli ) kujuneb mageda jõevee ja soolase ookeanivee segunemisel ehk RIIMVESI (riimveega kohanenud vähesed liigid - ent nende liikide esindajaid on palju)

Miks on Läänemeres riimvesi/soolsus väike?

aurub vähe (külm kliima)
jõed toovad palju vett
Põhjamerega ühendus väike
palju sademeid

Läänemere kihid :
Tormid panevad vee alt üles liikuma
Pindmine kiht: väikese soolsusega , päike soojendab
Keskmine kiht: raske, soolane , püsiv temperatuur
Madalaim kiht (süvikutes): püsiv süvaveekiht, soolane, hapnikuvaene
Eesti rannikumeri
suvel soojenevad madalamad osad põhjani, talvel pikalt jääs ( Saaremaalt -Hiiumaalt lääne poole minnes aina sügavam ja ei soojene suvel ega jäätu talvel)
Inimtegevus:

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

1970-01-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

45 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

nurjatu Õppematerjali autor

Milline on Läänemeri? Miks on Läänemere soolsus väike? Milline on Eesti rannikumeri? Reostus ja rannatüübid. Millest sõltub sademevee imbumine? Miks on sood olulised? Soo arengujärgud. Rabaturvas vs madalsooturvas.

läänemeri riimvesi reostus rannatüübid sood turvas

Sarnased õppematerjalid

doc

Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte

missuguse nurga alt kiired aluspinnale langevad. *Kõrgustikke ületav ÕM tõuseb palju kordi kõrgemale, kui on takistuse kõrgus. Selle käigus õhk jahtub, selles olev veeaur kondenseerub ning tekivad vihmapilved. *Nõgudesse ja orgudesse tungiv külm ja raske õhk jääb sinna pikaks ajaks püsima, seetõttu on orgudes öösiti ja talviti külmem kui tasasel maal. Eesti kliima piirkondlikud erinevused *Eesti kliimat mõjutab väga palju Läänemeri. *Õhutemp. , sademete hulk jt kliimategurid muutuvad sõtuvalt sellest, kui suur on kaugus rannajoonest. *Sademete hulk suureneb oluliselt 30-60km kaugusel rannajoonest. *U 20km kaugusele sisemaale ulatub ka merebriis, mis takistab pilvede teket. *Mere lähedal on tugevamad tuuled, harvemini öökülma ja äikesevihma. *Sademeid, äikesevihmade sagedust ning lumikatte kujunemist ja püsimist mõjutavad kõrgustikud. 10m kõrguse kasvu lisab 1% sademeid. *Kõrgustikel on madalam temp

Geograafia

doc

Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte

Geograafia

doc

Euroopa ja loodusgeograafia

.. 30 1.8. Eesti maavarad ... 34 Õppetükkide 1.1.-1.8. kokkuvõte ... 38 2. EUROOPA JA EESTI KLIIMA 2.1. Euroopa kliima ... 42 2.2. Regionaalsed kliimaerinevused Euroopas ... 46 2.3. Eesti kliimat kujundavad tegurid ... 50 2.4. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas ... 54 Õppetükkide 2.1-2.4. kokkuvõte ... 58 3. EUROOPA JA EESTI VEESTIK 3.1. Euroopa mered ... 60 3.2. Läänemere eripära ja selle põhjused ... 64 3.3. Läänemere eriilmelised rannikud ... 68 3.4. Läänemeri kui piiriveekogu, selle majanduslik kasutamine ja keskkonnaprobleemid ... 72 3.5. Euroopa jõed ja järved ... 76 3.6. Eesti jõed ja järved ... 80 3.7. Põhjavee kujunemine ja liikumine ... 86 3.8. Põhjavesi Eestis ja sellega seotud probleemid ... 90 3.9. Sood Euroopas ja Eestis ... 98 Õppetükkide 3.1.-3.9. kokkuvõte ... 98 LISA Sõnastik ... 102 Geokronoloogiline skaala ... 107 --- 4 Kuidas kasutada õpikuid?

Euroopa

doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

· Suplusperiood Väinamere ja Riia lahe randades pikem (kõige soojem vesi seal) kui Soome lahe randades · Hüdroloogiline iseärasus vete kihistus: jagunemine madala soolsusega pindmiseks ja suhtelselt suure soolsusega süvakihiks · Soolsus väheneb Taani väinadest Soome lahe suunas. · Rannikumeres tekib jää igal talvel, kuid mitte alati kogu ranniku ulatuses Läänemerest huvitav nähtus upwelling Olenevalt aastatest on Läänemeri väga erinevalt jääga kaetud. Läänemeri on mage võrreldes maailmamerega. Mida rohkem Taani väinade poole, seda soolasemaks läheb. Veetaseme muutused · Looded praktiliselt puuduvad · Esineb aastane kulg o Maksimaalne suve lõpul, minimaalne kevadel · Veetaseme suuremad kõikumised on seotud tuulte (ulatus ja tugevus) ja õhurõhuga. Hoovused · Äärmiselt muutlikud · Sõltuvad peamiselt tuulest, veetaseme ja õhurõhu erinevusest, veemasside erinevast

Eesti loodusgeograafia

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng