Läänemeri ja siseveed (0)

(Õpik lk 54-69, tv lk 34-50 + Tera )
Euroopa rannik - läänes Atlandi ookean (ääremered Põhjameri ja Norra meri) ja põhjaosas Põhja-Jäämeri (ehk Arktika ookeani mered Barentsi ja Kara )
Läänemeri
asub tervikuna parasvöötmes

• madal meri (keskmiselt 50 m sügavust)
  

• poolsuletud sisemeri ( vahetab vett Põhjamere ja Atlandi ookeaniga)
  
• tõusud ja mõõnad vaevumärgatavad
  
• mere eri osade kliima sõltub laiuskraadist ja kaugusest Atlandi ookeanist
  
• avaldab mõju maismaa ökosüsteemile (selle kaitsmiseks sõlmitud mitu rahvusvahelist kokkulepet)
  
• veetase kõigub tugevate tuulte tõttu, tuulte muutlikuse pärast ei teki püsivaid hoovuseid
  
• vee soolsus (keskmiselt 8-10 promilli ) kujuneb mageda jõevee ja soolase ookeanivee segunemisel ehk RIIMVESI (riimveega kohanenud vähesed liigid - ent nende liikide esindajaid on palju)
  

Miks on Läänemeres riimvesi/soolsus väike?

• aurub vähe (külm kliima)
  
• jõed toovad palju vett
  
• Põhjamerega ühendus väike
  
• palju sademeid
  

Läänemere kihid :
Tormid panevad vee alt üles liikuma
Pindmine kiht: väikese soolsusega , päike soojendab
Keskmine kiht: raske, soolane , püsiv temperatuur
Madalaim kiht (süvikutes): püsiv süvaveekiht, soolane, hapnikuvaene
Eesti rannikumeri
suvel soojenevad madalamad osad põhjani, talvel pikalt jääs ( Saaremaalt -Hiiumaalt lääne poole minnes aina sügavam ja ei soojene suvel ega jäätu talvel)
Inimtegevus:

• transpordikoridor (laevad) - võõrliikide kaasa tulemine
  
• kalandus
  
• veeturism
  

Reostus:
oma väikese veemassi ja kehva veevahetuse tõttu reostub kiiresti
nt. fosfori- ja lämmastikuühendid põllumajandusest ja reoveest -> vetikate vohamine -> liiga palju toitu -> veeloomad ei jõua ära süüa -> surnud vetikamass vere põhja -> kogu hapnik kulub selle lagundamiseks ehk veeloomad surevad hapnikupuudusesse
või ka merre sattunud raskmetallid (Sillamäe jäätmehoidla ohustas Soome lahe vett radioaktiivsusega, nüüdseks on see ohutuks muudetud)
Ohtlikud ained võivad sattuda ka inimeste toidulauale.
Läänemere rannatüübid
Eesti rannikut iseloomustavad

• poolsaared, saared
  
• lahed
  
• settekivimid
  
• mere taandumine ja maa kerkimine
  

JÄRSAKRANNAD

• neis paljanduvad aluspõhja settekivimid (lubja- ja dolokivid)
  
• lainetuse kulutuse järel tekkinud pangad ja astangud
  

LAUSKRANNAD

• nii kulutus - kui kuhjevorm
  
• nt. moreenrand (kivide ja rändrahnude rohkus ), klibu rand , liivarand ( luited ), möllirand (toitainerikkad, rannaroostikud ), paerand
  

Esinevad ka laiud
Rootsis ja Soomes esineb skäärrannikuid (kristalsetest aluskorra kivimitest kaljusaared), Eestist lõuna poole minnes on sirgjooneline, saarteta rannik (Läti, Leedu jne)
Läänemere areng ( Etappide nimed on määratud sellele ajale tüüpiliste limustetükkide põhjal)
Kui on järv, siis maailmamerega ühendus puudus, merega vastupidi (iseloomustus on lisatud igaks juhuks, ilmselt ei küsita)

Balti Jääpaisjärv ( rohkem kui 10 000 ekr) - põhjalahte kattis liustik

Joldiameri ( 9500 ekr) - madal soolsus, jahe ja niiske kliima

Antsülusjärv (8500 ekr) - eraldus ookeaniveest vee äravoolu tõttu

Litoriinameri (5000 ekr) - väinad, soolsuse ja temp.’i suurenemine

Limneameri (2000 ekr) - tänapäev, väinad kitsenenud, soolsus vähenenud ja kliima jahenenud ja niiskem
Siseveed
Valgla / valgala - maa-ala, millelt vesi suuremasse veekogusse voolab
Põhjavesi - sademetest tekkinud maakoore ülemises osas kivimite vaheline vesi
põhjavee alaliigid:
termaalvesi - vulkaanide piirkonnas, kuumadest kividest soojenenud
mineraalvesi - mineraalaineterohke
Arteesia vesi - surve all olev
INFILTRATSIOON - sademetevee imbumine põhjavette
vett läbilaskev: liiv, kruus, lõhelised lubjakivid - ehk POORSED
vettpidav kiht: peeneteralised setted ja tihedad kivimid
veega küllastunud kiht - kiht, mille kõik poorid veega täidetud
Pandivere kandis uueneb põhjavesi kõige kiiremini - seal on praguline lubjakivi
sademevee imbumine sõltub:

• poorsusest
  
• taimkattest
  
• nõlvakaldest
  
• pinnase niiskusest
  
• sademetest
  

oht põhjaveele: saasteainete imbumine
Sood on alatiselt märjad alad, kus hapnikuvaesus jätab taimejäänused lagunemata ja tekib turvas
Olulisus:

• magevee säilitaja
  
• süsiniku sidujad
  
• kodu loomadele-taimedele
  
• esteetiline väärtus
  
• tähtis teadusele
  
• marjade ja seente korjamispaik
  
• turvas kütmiseks
  

Teke:
soostumine ehk kui põhjavee tase tõuseb või veekogu kinni kasvab
Arengujärgud:

madalsoo - toitub pinna-, sademe ja põhjaveest

siirdesoo (mätastel rabataimes aka turbasamblad , tupp- villpea , jõhvikas jne, mätaste vahel madalsootaimed, aka soo-sõnajalg, tarnad jne)

kõrgsoo aka raba - kumedunud pind, laugaste teke, toitub AINULT SADEMETEST
lagunenud sootaimed + huumus = turvas
RABATURVAS VS MADALSOOTURVAS
kasutusala: brikett põllumajandus
värvus: helepruun must
lagunenud: halvasti hästi
Tänapäeval proovitakse kunagi kuivatatuid soid Lääne-Euroopas taastada, seal on sood haruldus, Ida-Euroopa on aga soorikas