Must meri (0)

MUST MERI
Must meri
Must meri asub Atlandi ookeanist idas. Must meri on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike- Aasia vahele jääv sisemeri .
Kuna nime päritolu on teadmata, siis pole ka kindlat teadmist selle tähenduse kohta, levinum on aga oletus , et sellel merel võivad sinu kohale ilmuda äkitselt ülitumedad äikesepilved, värvides merepinna mustaks. Ägedate tormide ja tiheda udu tõttu on Mustal merel sageli ohtlik. Sõna "must" võib tähendada 'ähvardav, ohtlik'. Seda seostatakse ka Noa laeva aegse veeuputusega. Türgi legendi järgi lebab Musta mere põhjas vägilasemõõk, mis visati sinna sureva võluri Ali palvel . Seetõttu meri lainetab ja püüab mõõka kaldale visata ning vee värvus muutub mustaks. Tegelikkuses Musta mere mikrovetikad muudavad vee tumedaks ja väheläbipaistvaks.
Kõige vanemates iraani tekstides nimetati merd “tume, mitteläbipaistev, must”. On kasutatud eirinevaid nimesid läbi aegade nagu näiteks: Keskajal Kasaari mereks. Marco Polo (13. sajand) nimetas Musta merd Suureks mereks. Aasia kirjamehed nimetasid seda Sudaki mereks (Sudaki linna järgi). On kasutatud ka Kimmeri meri, Tauria meri, Krimmi meri, Slaavi meri, Kreeka meri, Gruusia meri ja isegi Armeenia meri, see nimetus on arvatavati seotud 11. sajandil tekkinud suure armeenlaste asualaga Krimmis. Tänapäeval kasutatakse paljudes (võõr)keeltes Musta mere kohta nime, mis tähendab 'Must meri'. Kõige varasemad keskaegsed allikad, kus kasutatakse sellise tähendusega nime, pärinevad 13. sajandist. On arvatud, et selline nimi on kandunud edasi Vana- Kreekast ning ka türklased on selle eurooplastelt üle võtnud.
Meri
Keskminne sügavus
Suurim sügavus
Must meri
1315m
2210m
Lääne meri
55m
459m
Aasovi meri
7m
15m
Filipiini meri
4108m
10 265m
Ohhoota meri
821m
3521m
Kariibi meri
2429m
7680m
Musta mere pindala on 422 000 km2. Pikkus ida-lääne suunas on 1150km, laius põhja-lõuna suunas kuni 580km. Oma pindalalt jääb ta alla näiteks Kariibi merele (2 777 000 km2), Põhjamerele (565 000km2 ). Samas on suurem kui Balti meri (419 000km2 ), Kollane meri (416 000km2 ). Keskmine sügavus on 1315m, maksimaalne sügavus 2210m. All järgnevas tabelis on Must meri võrdluses teiste merede keskmise ja suurima sügavusega:
Ligikaudne vee hulk Mustas meres on 555 000km3. Musta merre suubub 11 suuremat jõge, millest tähtsaim ja suurim jõgi on Doonau . Teised suuremad jõed on Ukrainas Dnestr , Lõuna-Bug, Dnepr . Gruusias Rioni ning Türgis Kızılırmak, Sakarya, Yesızılırmak ja Coruh. Viimase suue on Gruusias Bathumi lähedal. Musta merd toidavad ka Aasovi merre suubuvad Don ja Kuban. Jõed toovad aastas 320km³ magevett. Sademeid mustal merel on keskmiselt 450mm aastas. Otseselt sademed, jää ja lume sulamine ei mõjuta Musta mere soolasust. Osa magevett voolab pinnahoovusena Bosporuse poole, süvaveehoovus aga toob Vahemerest soolast vett. Bosporuse väina kaudu voolab Musta merre 200 km³ merevett aastas. Hoovused on kahesugused, ühtesid põhjustab veevahetus Marmara merega, teised on triivhoovused , mida põhjustab tuulte tsüklonaalne iseloom.
Musta mere soolsus on pinna lähedal 17–21 (keskmiselt 18,3) ‰, jõesuu lähedal 3–9‰. Sügavusel üle 50–100 m kasvab aeglaselt kuni 30‰ Marmara mere suunas. Soolsus moodustab umbes poole maailmamere soolasusest. Merevee soolsus sõltub mitmest tegurist. Kui näiteks on tegu sisemerega, siis selle soolsus erineb tunduvalt keskmisest. Samuti sõltub merevee soolsus aurumisest, sademete hulgast ja jõgede sissevoolust merre, suurte jõgede suudmete juures on merevee soolsus märgatavalt väiksem. Ka merejää sulamise tõttu väheneb merevee soolsus. Tegemist on väga aeglase veevahetusega selles meres.
Kliima on üldiselt pehme, suved on jahedad, sügised soojad , talved lühikesed ja kevaded pikad. Kõige paremad tingimused on Krimmi lõunaosas ja kagukallastel mägede varjus . Kõige tugevamad tuuled puhuvad talvel, kui piirkonda jõuavad külmad õhumassid Siberist Suvel soojendab piirkonda niiske õhk Vahemerelt. Kõige madalamad õhutemperatuurid ulatuvad −30 kraadini talvekülmade ajal kirdes. Kõige kõrgemad õhutemperatuurid on suvel Krimmis: kuni 37 °C. Jääkate tekib talvel loode- ja kirdeosa lahtedes. Avameres on veetemperatuur talvel +6...+8 °C, loodes ja Kertši väinast lõuna pool langeb kuni +0,5 °C. Suvel on veetemperatuur üle +25 °C. Sügavusel üle 50–100 m on veetemperatuur aastaringselt +8...+9 °C.
Suurim ja parim looduslik meresadam asub Sevastopolis Krimmi poolsaarel, kus asus endine NSVL mereväebaas (muidu Ukraina koosseisus olnud aga praeguseks annekteeritud Venemaa poolt).Musta mere ääres asuvad Bulgaaria ja Rumeenia läänes, Türgi asub lõunas, Venemaa ja Gruusia idas koos Abhaasiaga ning Ukraina põhjas. Tähtsaimad ja suurimad Musta mere sadamad on:

• Ukrianas - Mõkolaiv, Odessa ja Herson
  
• Gruusia - Bathumi ja Phothi
  
• Venemaa - Novorossiisk
  
• Türgi - Samsun ja Trabzon
  
• Bulgaaria - Varna ja Burgas
  
• Rumeenia - Constanta
  

Need kuus riiki asutasid veel koos viie riigiga 1992. aastal piirkonna arendamiseks Musta Mere Majanduskoostöö Organisatsiooni. Must meri on tähtis aastaringne transporditsoon, mis ühendab Ida-Euroopa riike maailmaturuga. Mustas mereas elab umbes 185 liiki kalu aga küllaltki nõrgalt on arenenud kalapüük. Sealt püütakse aastas umbes 100 000 tonni kala, peamiselt anšoovist, stauriidi ja makrelli. Kogutakse ka palju punavetikat (biomass 5-10 miljonit tonni). Musta mere rannikul on üsna arenenud turism , seal asuvad rahvusvahelise tähtsusega kuurordid ja supelrannad. Turism mõjub Musta mere äärsete riikidele majandusele väga positiivselt.
Aga lisaks positiivsusele on asjal ka negatiivne külg reostuse näol, kus inimesed jätavad prügi enda järgi koristamata. Eriti palju on Must meri reostunud viimase kahekümne aasta jooksul. Samas reostavad Musta merd sinna suubvad jõed, kuhu juhitakse inimeste poolt reostatud vesi. Oletuslikult tuleneb Musta mere reostus 60% ulatuses sinna suubuvatest jõgedest. Suurt reostust tekitavad ka laevad, mis seilavad seal aastaringselt, sest tegemist on ainsa mereteega Ida-Euroopa riikidest lääne suunas. Seal on olnud ka palju laeva hukke, sest enamjaolt sõidavadseal vanad laevad, mis ei ole enam kõige tugevamad.
Kasutatud kirjandus:
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/meri1
https://et.wikipedia.org/wiki/Must_mer i
https://et.wikipedia.org/wiki/Mereves i
http://www.loodusajakiri.ee/loodus/artikkel569_541.html
https://www.google.ee/maps/place/Must+meri/@44.7410126,31.2527416,5z/data=!4m5!3m4!1s0x405db94b77d2f233:0xfe5cd6c659adc698!8m2!3d43.413029!4d34.299316