Täpiline surmaputk, Conium maculatum Sugukond: Sarikõielised, Umbelliferae Inimese jaoks ohtlikud, kõrvetavad ja mürgise mahlaga karuputked tunneb kõigepealt ära nende suure kasvu järgi, nad võivad olla isegi kõrgemad kui kolm meetrit. Mürgiseid karuputki kasvab Eestis teadaolevalt teede ääres, näiteks Tartu ja Viljandi maantee ääres on neid palju; Keila kandis; Rapla maakonnas; Kaareperes; Vormsi saarel - kõikjal üle Eesti. Karuputke suurekasvulistest võõrliikidest on Eestis praegu raske lahti saada, aga et nende paljunemist vähendada, tuleks neid niita, et seemned ei jõuaks valmida ja mitte lasta neil õitsema minna. Päikesepaistelise ilmaga on karuputkega kokkupuude ohtlikum kui vihmasel või jahedal päeval. Karuputked kuuluvad sarikaliste hulka, mida Eestis kasvab mitukümmend liiki. Sarikalised on näiteks aiataimed till, porgand või petersell, aga samuti surmavalt mürgised mürkputk ja surmap...
kool Handid nimi õp. nimi klass aasta Sisukord Sisukord...............................................................................................................................2 Hantide elupaik................................................................................................................3 Elamud ja riietus..............................................................................................................3 Jahindus ja kalastus..........................................................................................................4 Liiklemisvahendid........................................................................................................4 Karupidu..........................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus:...............................................
kõrgune 2-7 cm pikkuste tugevate asteldega põõsas või puu, mille lihakad luuviljad on värvuselt kollased kuni oranzpunased. Põõsad on dekoratiivsed, kannavad rikkalikult väärtuslikke marju. Vana-Kreekas lisati hobuste söödale astelpaju võrseid hobused võtsid kiiresti kaalus juurde, nad muutusid lihaseliseks ja nende karv hakkas läikima. Sellest ka astelpaju ladinakeelne nimetus: Hippophae rhamnoides L. hobuseläigeldaja (lad hippos hobune, phaos läikima). Siberis kutsutakse astelpaju hellitavalt siberi ananassiks. Astelpaju sisaldab palju mitmesuguseid mikrotoitaineid, eriti palju aga organismi antioksüdantse süsteemi komponente. Astelpajumarjad on esimese viie toiduaine hulgas nii karoteeni- kui ka askorbiinhappe- (C-vitamiini) ja E-vitamiini sisalduse poolest. Erinevatel andmetel on astelpajumarjades karoteeni 3040 mg/100, askorbiinhapet 1002000 mg/100 g ja E-vitamiini 160 mg/100 g.
Räpina Aianduskool Haljastuse eriala Päevane osakond Allar Kadai DELFI TÄHTSAMAD UUDISED Referaat Juhendaja: Valdur Truija Räpina 2008 Sisukord Eesti uudised..............................................................................................................................................3 Talunik timmib tõrudega sigu maitsvamaks..........................................................................................3 Laar Vene pressile: ime, et Gruusia üldse ellu jäi................................................................................. 3 Herman Simm sai saladuste eest 1000 eurot kuus.................................................................................3 Kruuda tunnistas pattu........................................................................................................................... 4 ...
Nikolai Baturin ,,Karu süda". Tallinn: Elmatar 2001 Autorist Nikolai Baturin on sündinud 5.augustil 1936 Eestis. On lõpetanud keskkooli, põllumajanduskooli ja merekooli. Seejärel teenis ta 5 aastat NSV Liidu mereväes, töötas 6 aastat Siberis geoloogiaekspeditsiooni liikmena ning oli 15 aastat elukutseline kütt Siberi taigas. Samal ajal kirjutas Baturin luulet, proosat, näidendeid ja esseistikat. Ta on oma raamatuid ise illustreerinud ja ka näidendeid ise lavastanud. Tema teoseid on tõlgitus vene, ukraina ja leedu keelde. Baturin on Eesti kirjanike liidu liige aastast 1973. N.Baturin on saanud romaanipreemiaid ja dramaturgipreemiaid. Sisu ja kesksed tegelased 1 Peategelane hakkab jutustama oma elust, sattumisest loodusrahva hulka
Kaplinskit, H.Runnelit, V.Luike, J.Viidingut, D.Karevat Fakte tema elust: Heiti Talvik õppis Treffneri gümnaasiumis, kuid katkestas õpingud 1921. aastal ja läks tööle KohtlaJärve põlevkivi kaevandusse 1937. aastal abiellus Heiti Talvik Betti Alveriga. Luuletusi kokku kirjutanud 28. Heiti Talvik ja Friedebert Tuglas elasid Tartus samas majas. 1945. aastal Talvik arreteeriti ja saadeti peale mõne ajalist vangistust Eestis asumisele Tjumeni oblastisse. 1947. aastal suri Siberis, sest haigestus sealsete kurnavate olude tõttu. Mõned Talviku luuletused: Tütarlaps aprillis Rõõmude vürtsiseid veine kevad mul rinda kallas. Hurmas läks päev, aga teine mustade murede vallas. Nutuga naeru pooleks pudeneb igal viivul. Emba mind, et ma kooleks lõkkele loitvail tiivul. Issand, kas iial ei leita kongi, kus koltun vahaks? Vahel su peekrisse heita kihavaid mürke tahaks. Piinan ja petan sind armus.
saad 380, see on ühekordne. 7 enama lapsetoetus lisa toetus kuus 170 Ohvriabi teenus, kus pakutakse tasuta tuge inimesele, kes on sattunud vaimse, seksuaalse kuritarvitamise ohvriks. Matusetoetus seda ei eksisteeri enam. Va siis, kui on tegemist tundmatu inimesega või sellel inimesel, kes suri ei olnud sugulasi. Represeeritute toetus tasutakse haiguskulud ja tehakse majanduslike soodustusi. (küüditatud, tööpataljonid, metsavennad, lapsed, kes siberis sündinud, kiiritusohvrid, sund korras vaimuhaiglasse saadetud inimesed) Pension Kõik inimesed kes on Eestis vähemalt elanud 15 aastat ja on 63 hakkavad saama pensioni. Alates aastast 2026 hakkab saama alles 65 aastaselt pensioni. Need inimesed kes on kuulutatud püsivalt töövõimetuteks inimesteks, need hakkavad kohe varem juba töötuvõimenduspensioni saama. Turumajandus mõisted Turg on koht, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid pakkuvad ja nõudvad inimesed.
soojusega. (Nerman, 2006) (vt. Lisa 1) 2.2 Kalarand Kalarand on olnud iidsetest aegadest Tallinna ning selle ümbruse kalurite elukoht. Konkreetsetest kaluritest on andmeid keskajast. Juba siis randusid linna kalapaadid Kalarannas. 19. sajandist on andmeid selles piirkonnas tegutsenud kalaturu kohta. Kalarand kujunes 19. sajandi lõpul Eesti kalatööstuse keskuseks. Laiemalt sai tuntuks Leesmanni kalatööstus, mille tallinna kilu pälvis rohkeid auhindu ning oli nõutud isegi kaugel siberis. (Nerman, 1996) 2.3 Kaitsekasarm Patarei kasarmuid hakati ehitama paar aastat pärast seda, kui 1827. aastal kinnitati Tallinna kindlustamise projekt, mille kohaselt tuli ümber linna ehitada neli võimsat forti. Kalamaja piirkonda pidi tulema neist kaks. Ehitustööd, mida tegid paar tuhat ehitajat, kestsid 1840. aastani. 19. sajandi teisel poolel ehitati kaitseehitis ümber kasarmuks ning 1919. aastal anti need üle Vangimajade Peavalitsusele
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida Selts: Roosilaadsed Rosales Sugukond: Roosõielised Rosaceae Alamsugukond: Roosilised Rosoideae Perekond: Murakas Rubus Liik: Harilik vaarikas Harilik vaarikas (Rubus idaeus) on roosõieliste sugukonda muraka perekonda kuuluv põõsaliik. 1.1 Levik ja kasvukohad Harilik vaarikas on looduslikult levinud Lääne-, Kesk- ja Ida-Euroopas, Siberis, Kaukaasias ja Kesk-Aasias. Levilas kasvab ta tavaliselt viljakamatel, huumusrikastel muldadel, sageli esineb neid massiliselt raiestikel, metsasihtidel ja -servadel, lagendikel jm. 1.2 Kirjeldus Püstine põõsas kasvab üldjuhul 1,01,5 (2,0) m kõrguseks, ladvaosa on tavaliselt lookas. Esimese aasta võrsed on kaetud väikeste harjastega. Lehtedeks on sulgjad liitlehed, mis on 1220 cm pikkused, 1013 cm laiad, 35 (7) lehekesega. Lehekesed on
Lenin õppis juurat ja lõpetas 1891.aastal Peterburi ülikooli eksternina. Esmakord- selt käis ta välismaal 1895.aastal, Sveitsis. Seal kohtus ta marksismi ''isa'' Georgi Plehhanoviga. Nii sai alguse tema poliitiline tegevus. Lenin arreteeriti 1895.aastal detsembris ja pärast aastast vangistust saadeti asumisele Siberisse Susenskoje külla. Oma vangistuses kogutud materjali põhjal kirjutas seal esimese raamatu ,,Kapitaismi areng Venemaal", mis ilmus 1899.aasta aprillis. Siberis võttis Lenin naise, Nadezda Krupskaja, 1898.aastal. 2.1 Leninism Leninism on ideoloogia, mida kasutati Lenini valitsemise ajal Nõukogude Vene- maal ja Vene SFNV-s. Lenini sõnul on imperialism kapitalismi kõrgeim arengujärk. Kapitalismi saab 3 kukutada ainult revolutsiooniga ning et kõik katsed kapitalismi reformida, nii et see viiks sotsialismini, on määratud läbikukkumisele. Lenin ei arvestanud Karl
sajandi I poolel (Boas, Sapir, Whorf). Taust: 19. sajandil alustati uurimisreise kaugete maade ja kultuuride juurde. Juured saksa romantikute juures. Jätkab liini Praha koolkond strukturalistid Roman Jakobson. Anders Johan Sjögren (1792-1855) - Vene tsaarilt saadud rahaga tegi aastatel 1824-1829 üle 10 000 km pikkuse uurimisreisi marsruudil Karjala-Lapimaa-Põhja-Venemaa-Koola poolsaar- Arhangelsk-Mezen-Perm-Kaasan-Sankt-Peterburg. Castrén oli 1840. aastatel peaaegu terve kümnendi Siberis, kus uuris ligi 15 keelt nende kultuurikontekstis. suulise keele uurimismetoodika rajajad, taustal antropoloogilise lingvistika teke. Hiljem sarnane suund USA-s. 2 8. Strukturalismi edasiareng 20. sajandil keskel (Bloomfield). Leonard Bloomfield: (1933) Language. Biheivioristliku keeleteaduse tuntuim esindaja. Uurija ei tohi midagi enda poolt lisada keele kohta saab öelda ainult seda, mis on objektiivselt registreeritav.
arbulifolia) hübriididega, praeguse teadusliku nimetusega A.x prunifolia, meil on juurdunud eestikeelse nimetusena must aroonia.Arvatav sünonüüm on Venemaal ja Soomes ning teistes Põhjamaades kasutatav A. mitchurinii Mitsurini aroonia. Tume aroonia pärineb Põhja-Ameerika idapiirkonnast. Aroonia nimi tuleneb Kesk- ja Lõuna-Euroopas levinud tuhkpihlaka kreekakeelsest nimest aria, mille viljad on pisut sarnased musta arooniaga.Aroonia kultuuristati viljapõõsana 20. sajandi keskel Siberis. Vaatamata suhteliselt lühikesele ajaloole, on tume aroonia Eestis marjakultuurina elanud üle nii tõuse kui mõõnu. Venemaal pööras aroonia perekonnale, kui puuviljandustaimele esimesena tähelepanu I.Mitsurin.Ta tellis 1900.a saksamaalt tumeda aroonia istikuid ning kasutas neid ristamisel pihlakaga. Taim levis kiiresti. Ja eks ta sealtkaudu Eestisse mingil hetkel jõudiski. Olid ajad, mil kohalikud veinitööstused ja loodusravientusiastid arooniat vägagi austasid
40-le, 1 kg suhkrut 5.15lt 15.50-le · 1947. a kaotati kaardisüsteem (varem, kui teistes sõjas osalenud maades) · 1947. a teostati ka rahareform. Hoiused pangas kuni 3000 rbl vahetati vahekorras 1:1, ülejäänud summa väiksemas väärtuses. Sularaha vahetati vahekorras 1:10. Riigilaenu kohta teatati, et väärtus moodustab nüüd 1/3 varasemast väärtusest · Leiva hinda alandati 3 rbl peale · Töötamist jätkasid evakueeritud ettevõtted Siberis tööliste meelepahaks, kes tahtsid koju tulla 1 Arstide süüasi (13. jaan 1953 kuni 4. aprill 1953) Hakati levitama jutte, et Kremli arstid on seotud vandenõuga, mille eesmärgiks on tappa NLKP juhid. Kuna arstide hulgas oli palju juute, kasvas sellest juutidevastane kampaania. Paljud arstid hukati või hukkusid ülekuulamise käigus. Kampaania lõpetati pärast Stalini surma
aastate algul kolisid nad Teise maailmasõja pärast Võrtsjärve lähedale Pühaste külla Alveri isa maamajja elama ja olid seal kuni 1944. aasta septembrini. Lapsi neil polnud. Talvik inspireeris suuresti Alverit sügavalt oma harituse, sisemuse ja eeskujuga [9]. Teise Nõukogude okupatsiooni ajal, 1945. aastate algul arreteeriti Talvik süüdistatuna spionaazis. Talle määrati väljasaatmine viieks aastaks Siberisse, kus ta kurnavate olude tõttu haigestus ja 1947. aastal 43- aastasena Siberis vene okupantide vanglas suri. Nüüdisajal on Talvik kirjandushuviliste silmis silmapaistval kohal. Heiti Talvik oli suure luulelise andega inimsuse sangar, kellesuguseid on vähe isegi suurtel rahvastel. Tundub, et Talviku luule haarab meid võimsamalt kui ühegi teise eelmise põlve luuletaja oma [10]. 2. Varasem looming ,,Palavik" Heiti Talviku esimene luulekogu nimega ,,Palavik" anti välja ,,Kammisseppade" sõpruskondliku kirjastuse poolt 1934. aastal
(5) 4 3. Kliima 3.1 Sahhalini saare kliimat mõjutab Ohhoota meri, külm Kuriili hoovus, mis mõjutab omakorda Ohhoota merd. Märgatavalt mõjutavad kliimat mäed. Nad peavad kinni ookeanilt saabuvat niiskust. Seetõttu sajab merepoolsetel idanõlvadel palju rohkem kui läänenõlvadel. (3) 3.2 Kliima on üpris külm, kuigi märgatavalt soojem kui sisemaal Siberis. Duis on aasta keskmine temperatuur 0.5 °C (jaanuaris -15.9 °C; juulis 16.1 °C), Kusunais 1.7 °C ja Anivas 3.1 °C (jaanuaris -12.5 °C; juulis 15.7 °C). Aleksandrovsk-Sahhalinskis Dui lähedal on iga- aastane vahemik 27 kraadist juulis kuni -39 kraadini jaanuaris, samal ajal kui Rykovski sisemuses miinimum on -45°C. Aastane sademete hulk on 570 mm. (9) Sahhalin asub parasvöötme kliimavöötmes. Õhumassiks on PÕM (parasvöötme õhumass), valdavad on läänetuuled
Kool Nimi Klass Rootsi Referaat Juhendaja: Õpetaja nimi Tallinn 2007 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 Rootsi üldandmed.................................................................................4 Rootsi geograafiline asend.............................................................................................5 Ajatsoon.........................................................................................................................6 Pinnamood......................................................................................................................6 Pinnamoe mõju majandustegevusele...........................................................7 Maavarad..........................................................................................7 Kliima......
vastupidav ja liiga kallis. See sisaldab alati mõningal määral süsinikku. Kõik ained aga rauale head ei tee. Näiteks väävel rikub seda, kuna teeb raua hapraks. (Protonizer, 2007) Vähesel määral leidub rauda maapinnal ka ehedalt. Ehe raud esineb väikeste liistakutena, harvemini suuremate osakestena analoogiliselt väärismetallide kulla ja plaatinaga. Ehedat rauda on leitud Senegalis ja mitmes paigas Siberis. Erinevalt meteoriidirauast on eheda raua niklisisaldus väga väike. (Miksike, 2007) Järgnevalt on toodud raua füüsikalised ja keemilised omadused. 4 Raua füüsikalised omadused. Puhas raud on keskmise kõvadusega hõbevalge metall. Raud on hea elektri ja soojusjuht. Raud on mehaaniliselt hästi töödeldav plastiline metall. Teda on
C. R. Jakobsoni Gümnaasium Lennart Meri Referaat Viljandi 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus Lennart Meri täispikk nimi on Lennart-Georg Meri. Ta oli Eesti president 2 ametiaega. Ta oli Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat ja poliitik. Lennart sündis 29. Märtsil 1929. aastal ning suri 14. Märtsil aastal 2006. President Lennart Meri andis ametivande Riigikogu ees 6. oktoobril 1992 ning President Lennart Meri andis tagasivalimise järel ametivande 7. oktoobril 1996. 2. Elulugu Lennart Mere isa oli kuulus diplomaat Georg Meri ning ema Alice-Brigitta Engmann. Tema isa pidi viibima pidevalt tema diploomaadilistel põhjustel välismaal ning seetõttu õppis Lennart mitmes Saksamaa ja Prantsusmaa ülikoolis. 1941 aastal küüditati Lennart Meri koos perega Siberisse ning nad naasesid sealt aastal 1946. Siberis õppis Lennart ...
tüdrukut nii halvasti kohtleb. Kaklus oli jõudnud nii kaugele, et mõlemad olid pikali maas, aga Holden tahtis et ta lõpetaks ja ta lahti laseks. ,,Kõik need sileda näoga poisid on ühe vitsaga löödud." (lk 144) Holden mõtles sellega seda, et kõik need poisid, kes enda eest hoolitsevad ja head välja näevad on kõik ühesugused. ,,Isast pole midagi, talle võib tooliga pähe virutada, ilma et ta ärkaks, aga ema sul tarvitseb ainult kusagil Siberis köhatada ja kohe ta kuuleb ära." (lk 149) Holden arvas, et ta ema ärkab iga väiksema piiksu peale üles, isa aga samas ei ärata mitte miski. ,,Ma ei olnud söönud midagi kahtlast ja üldse võin ma ka raudnaelu seedida." (lk 182) Holdenil oli süda paha, aga ta ei teadnud millest. Arvatavasti sellest, et ta ei olnud ammu midagi söönud. Lõpuks otsustas ta siiski sööma minna. 2. Lühikokkuvõte teosest.
See mõjus luulelem mis 1930-40. aastate vahetusel liikus küpsema süvenemise poole. Mõneks ajaks viis neid maale maailmasõda. Võrtsjärve lähedale oli isa ostnud maamaja. Kirjanikupaar lõi kaasa maatöödel. Kõik see inspireeris Alverit tema sõjaaegse ereda ja omapärase luule loomisel. 1943. luulekogu Elupuu. Veel rängem oli perekonna jaoks sõjajärgne aeg, 1940.aastate lõpp ja 1950. aastate algus. Heiti Talvik arreteeriti ja ta suri Siberis. Kirjandusse tagasi pöördus Puskini Jevgeni Onegini tõlkega. See oli eriti tõsine proovikiri. Eestikeelne Jevgeni Onegin ilmus ajakirjas Looming 1957.63, raamatuna 1964, seda on peetud tõlkekirjanduse üheks säravamaks tipuks. 1965. ilmusid pärast kahekümneaastast vaheaega uued luuletused ajakirjanduses, peatsel pärast seda valikkogu Tähetund(1966). Siitpeale hakkas luuletaja hiliseloomingu viljakas ja otsingulinne ajajärk.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et Raskolnikovi karistuseks oli piinav ja lakkamatu meeltesegadus, mis hakkas teda seestpoolt sööma ning mis varjutas tema unistusi ja selget mõistust. Raskolnikovi lunastuseks võib pidada tema kuritöö karistust ja armumist Sonjasse. Nimelt mõisteti peategelane teise järgu karistusega Siberisse sunnitööle. Seal algas tema muutumine ja lunastamine ning ta pidas kõigele vastu tänu Sonja armastusele. Just Siberis õppis ta Sofjat armastama. Teoses on öeldud, et Sonja pelgas Raskolnikovile oma kätt ulatada, kartes et too selle ära tõukab, kuid naise imestuseks ei võtnud mees oma käsi ära. Samal hetkel langes Raskolnikov äkitselt naise jalge ette ning hakkas nutma. Sellega mõistis Sofja Semjonova, et Rodja teda tõepoolest armastab ning algamas olid muutused. Teoses on öeldud ka, et aja pikku ei võtnud Raskolnikov kõiki sunnitöölisi nagu vaenlasi ning alustas ise vestlusi, saades
Suur on see, mis särab end säästmata. (Luuletus „Improvisatatsoone harfil“) Kes oli Artur Alliksaar? Artur Alliksaar elas aastatel 1923 – 1966. Artur Alliksaar õppis aastatel 1941- 1942 Tartu Ülikoolis õigusteadust. Peale sõda varjas poeet end Läänemaal metsavennana koos kahe luuletajaist sõbraga Rein Sepa ja Otniell Jürissaarega. Sellele järgnesid vangistusaastad ja asumiselesaatmine Siberis. Peale seda ajajärku asus luuletaja elama Tartusse. Temale said osaks uued katsumused elu poolt. Maja, kus poeet elas põles maha ja ta oli sunnitud elama muldpõrandaga kuuris koos oma kaasa ja väikese poja Jürgeniga. Raskel ajal olid toeks talle sõbrad, vähesed ja truud kaaslased poeedile tol raskel ajajärgul. Talle said osaks tolleaegsete võimukliki poolt tagakiusamine, laimamine, mahavaikimine nii luuletamise, kui selle õpetamise eest.
Elmari mälestuseks on püstitatud Audrus mälestusmärk. Aasta 1940 suvel algas okupatsioon ning sellega vaibus ka motosport. Riias toimus sama aasta augustis esimene suur võistlus. Võistles parimate hulgas ka Ove Veldeman, keda oli juba paar korda NKVDs üle kuulatud sellepärast, et ta oli üks neist kes peale jalgpallimaavõistlust staadionil rahvale rahvuslipukesi jagas. Seal samal Riia ringrajal tegi ka Veldeman oma viimase sõidu. Peale seda ta arreteeriti ning ta suri Siberis sunnitöölaagris aastal 1942. Peale Veledmani surma hakkasid kaduma ka pajud teised Viljandimaa sõitjad. Motokross tänapäeval Tänapäeval on Eestis kross väga kõrgele arenenud. Meil on siin üle 40 krossiraja ning lisaks sellele ka kaks sisehalli. Üks neist asub Sakus, mis on mõõtmetelt suhteliselt väike ning teine on Sõmerpalus mis on üks Euroopa suurimaid. Kahtlemata oli Väino Leok see, kes on Eesti motokrossi paljuski mõjutanud. Tema loodud
3. Troopikas on palav kogu aasta vältel. Seal kasvab palju puuliike. Troopikast lõuna poole on vähe parasvöötme metsi, sest lõunapoolkeral on palju vähem maismaad. Põhjapolaarjoonest lõuna poole laiuvad suured igihaljad metsad. Seal domineerivad liigid, mis suudavad üle elada talvi (mänd, nulg ja kuusk). Okasmetsavöönd on maakeral kõige suurema pindalaga loodusvöönd. Siberis kutsutakse okasmetsa taigaks. Puuliikide järgi on kahesuguseid okaspuumetsi: varjukad kuuse- ja nulumetsad (tumetaiga) ning valgusrohked männi- ja lehismetsad (heletaiga). Kuuse- ja nulumetsi on maailmas rohkem, nad kasvavad ka paljudes mäestikes. Okasmetsades on ülekaalus leetmullad (huumusrikkad kõdumullad). Okasmetsade vöönd hõlmab Kanadat, Skandinaaviamaid, suure osa Venemaast. Üleminekualadel okasmetsadelt lehtmetsadele kasvavad segametsad. Erinevalt
Kohale toodi sõjaväeosad,kes vastuhakanuid peksuga karistasid. 2. juuni hommikul piirasid ligi tuhat talupoega Juuru kihelkonda Mahtra mõisasse saadetud sõjaväeosa ümber,nõudes nende kohest lahkumist. Mahtra sõja lahinguväljale jäi hukkunuid mõlemalt poolt. Ülestõusnud talupojad said karistuseks ihunuhtlust, kadalippu, lisaks kehalisele karistusele järgnes pikk sunnitöö ja eluaegne asumine Siberis. 23) Kes olid kadakasakslased? - End sakslastena näitavad paremale elujärjele tõusnud eestlasi hakati kutsuma kadakasakslasteks. 24) Millal,miks ja kuidas taasavati Tartu ülikool? - Hakati asutama uusi ülikoole Venemaale, ning seeläbi taastati 1802. aastal ülikool ka Tartus. 25) Nimeta professorid ja nende intutsioonid - Õpetaja antud paljunduste peal 26) Kirjelda haridusolusid Vene Tsaaririigis
Kokkuvõtlikult võib öelda, et Raskolnikovi karistuseks oli piinav ja lakkamatu meeltesegadus, mis hakkas teda seestpoolt sööma ning mis varjutas tema unistusi ja selget mõistust. Raskolnikovi lunastuseks võib pidada tema kuritöö karistust ja armumist Sonjasse. Nimelt mõisteti peategelane teise järgu karistusega Siberisse sunnitööle. Seal algas tema muutumine ja lunastamine ning ta pidas kõigele vastu tänu Sonja armastusele. Just Siberis õppis ta Sofjat armastama. Teoses on öeldud, et Sonja pelgas Raskolnikovile oma kätt ulatada, kartes et too selle ära tõukab, kuid naise imestuseks ei võtnud mees oma käsi ära. Samal hetkel langes Raskolnikov äkitselt naise jalge ette ning hakkas nutma. Sellega mõistis Sofja Semjonova, et Rodja teda tõepoolest armastab ning algamas olid muutused. Teoses on öeldud ka, et aja pikku ei võtnud Raskolnikov kõiki sunnitöölisi nagu vaenlasi ning alustas ise vestlusi, saades lahket
Söömist alustavad nad saagi tagaosast. Tihti armastab tiiger varitseda loomade joogikohtade juures. Erinevate saakloomade suhtes on sageli väljakujunenud omad võtted, mis tagaksid tiigrile edu. Kuid hoolimata tiigri suurest võimekusest arvatakse, et kahekümnest katsest kroonib edu ainult üks. Tiigri saagiks on mitmed sõralised, eelkõige metssead, hirved ja metskitsed (näiteks Kesk- ja Lõuna Hiinas elutsev tukkhirv, Siberis ja Põhja-Hiinas maral ja vapiti, Indias sambar ja punahirv, samuti muntjak), aga mõnikord harva ka näiteks kilpkonnad, kalad. Vee-elukaid püüavad tiigrid hõlpsasti, sest nad on head ujujad ning neile meeldib supelda. Samuti on tiigrid raipesööjad. 5 3.SIGIMINE Sigimine ei lange tiigritel kindlale aastaajale. Seal kus neid leidub vähe, liigub emase kannul vaid üks isane
Jaanile ja Annile anti võimalus abielluda, et nad saaksid koos Siberisse sõita. Laulatus toimus ühes hallis kongis, kus olid kohal mõned vangid ja Jaani pere.Peagi seisis ees Siberisse sõit. Naised olid ühes vagunis, mehed teises. Annit ja Jaani olid saatmas ainult Kai, Mikk ja Mann. Kai jooksis kahe vaguni vahel ja vahetas sõnumeid. Vagunid hakkasid liikuma ja Jaan teadis, et näeb oma peret viimast korda, ees ootas teda elu koos Anniga Siberis. Kai saatis oma poega ja miniat kaua, teades, et näeb neid viimast korda... Selle raamatu õpetus oli, et varastada ei tohi, sest alati jäädakse vahele ja karistus on karm.
Kordamisküsimused 1) Millised tegurid ja kuidas kahjustavad keskkonda põllumajanduses? · Kestev põllumulla kurnamine - kõrbestumine · Metsade mahavõtmine - kasvab CO2-e hulk atmosfääris, ökosüsteemid hävivad · Karjamaade laiendamine - ökosüsteemid hävivad, degradatsioon · Maaviljeluse levik ebasoodsamatele aladele-erosiooni oht, muldade degradatsioon, kõrbestumine. · Suurfarmidel tekib läga - põhja- ja pinnavee reostus · Kuntslik niisutamine - põhjavee tase alaneb, pinnas sooldub. · Pestitsiidide kasutamine, ülemäärane väetamine veekogude kinnikasvamine, kasulike organismide hävimine. · Monokultuuride kasvatamine pinnase erosioon, taimehaiguste ja kahjurite levik, mulla viljakuse langus. · Maaviljeluse ja loomakasvatus - metaani hulga kasv atmosfääris ( 1 % aastas) 2) Mis on muldade degradatsioon? Mis on selle põhjuseks? Muldade kahjustumine ja mullaviljakuse vähenemine (o...
Heiti Talvik 9. november 1904 18. juuli 1947 Uurimustöö Mustvee 2009 HeitiTalvik sündis 9. novembril 1904. aastal Tartus ja suri 18. juulil 1947.aastal Tjumeni oblastis. Heiti sündimise ajal oli tema isa Siegfried alles arstiteaduskonna üliõpilane, üsna varsti aga pidalitõve uurija ning hiljem kohtumeditsiini proffessor Tartu ülikoolis. Heiti isa oli mitmekülgsete huvidega kirjandusearmastajast haritlane ning suur Juhan Liivi ja Gustav Suitsu austaja. Ka noor Talvik teadis neid luuletajaid ning nende luuletki peast. Siiski ei meeldinud varases koolipoisieas talle luule teda lummasid hoopis loodusteadused. Eriti meeldis talle E. Haeckeli teos ,,Die Welträtsel" (,,Maailma mõistatus") ning ta luges palju evolutsiooniteooria ,,isa" Charles Darwini kohta. Selline huvi loodusteaduste vastu mõjutas ka ...
Alliksaar, Artur (192366), Eesti luuletaja ja tõlkija, 1960. aastate luulepõlvkonna vaimne teejuht. Artur Alliksaar (a-ni 1936 Alnek) sündis 15. IV 1923 Tartus. Artur Alliksaar Artur Alliksaar õppis aastatel 1941- 1942 Tartu Ülikoolis õigusteadust. Peale sõda varjas poeet end Läänemaal metsavennana koos kahe luuletajaist sõbraga Rein Sepa ja Otniell Jürissaarega. Sellele järgnesid vangistusaastad ja asumiselesaatmine Siberis. Peale seda ajajärku asus luuletaja elama Tartusse. Temale said osaks uued katsumused elu poolt. Maja, kus poeet elas põles maha ja ta oli sunnitud elama muldpõrandaga kuuris koos oma kaasa ja väikese poja Jürgeniga. Raskel ajal olid toeks talle sõbrad, vähesed ja truud kaaslased poeedile tol raskel ajajärgul. Talle said osaks tolleaegsete võimukliki poolt tagakiusamine, laimamine, mahavaikimine nii luuletamise, kui selle õpetamise eest. Kõigest ja kõigist võib siin siin maailmas abi ol...
kolmandiku Eestist elamiskõlbmatuks teinud. Lennart Meri oli kaks korda abielus. Ta abikaasa Helle Meri (1949) töötas aastani 1992 Tallinna Draamateatris näitlejana. Esimene abikaasa Regina Meri emigreeris 1987 Kanadasse. Lennart Meri oli kirjanik ja riigitegelane. Euroopa Teaduste, Kunsti ja Kirjanduse Akadeemia kirjavahetajaliige (1989), Helsingi (1986) ja Lapi ülikooli audoktor (1999). Ta oli 1941-1946 küüditatuna Siberis. Lõpetas 1953 Tartu ülikooli ajalooteadlasena. Ametikohad: oli 1953-1955 ,,Vanemuise" kirjandusalajuhataja, töötas 1955-1961 Eesti Raadios ning 1963-1971 ja 1986-1988 ,,Tallinnfilmis", 1985- 1987 oli Eesti NSV Kirjanike Liidu välissuhete sekretär, asutas 1988 Eesti Instituudi ning sai selle direktoriks. Ta oli aastatel 1990-1992 Eesti Vabariigi välisminister, aprillist oktoobrini 1992 suursaadik Soomes ning 1992-2001 Eesti Vabariigi president
aasta määrust, mis mõistis karmilt hukka sotsialistlikule realismile võõrad apoliitilisuse ja ideetuse ilmingud. Kunstnikud puutusid määrusele järgnenud aastatel kokku stalinliku kultuuriterrorismi kogu võimalusteskaalaga, mis toimus paralleelselt sotsiaalse katastroofi sundkollektiviseerimise ja 22 000 riigivastaseks elemendiks kuulutatud tsiviilisiku Siberisse deporteerimisega. Ekspositsioonis näeb joonistusi laagrielust Siberis, mida Ülo Sooster seal vaatamata keelule valmistas. 1949. ja 1950. aastal toimunud repressioonid kunstnike ja kunstiinstitutsioonide suhtes lõppesid sotsialistliku realismi võiduga Eestis. Võimude järgnevaks ülesandeks sai riikliku kunsti tootmise konveieri käivitamine ja töös hoidmine.
Pohlad soo-liugur rabakonn sookurg pruunkaru rästik nastik rebane Kui toiduahelas üks lüli näiteks hukkub, siis võib juhtuda, et väheneb ka temast toituva liigi arvukus 7. Rästikute populatsioon Rästik on levinud väga laialt: elutseb Põhja- ja Kesk-Euroopas ning Põhja-Aasias, Inglismaast kuni Sahhalini ja Koreani. Põhjas on ta levinud kuni 68 laiuskraadini Euroopas ja 61-63 laiuskraadini Siberis. Lõunas ulatub kuni 40 kraadini lõuna-laiusel. Mägedes esineb ta kuni 3000m kõrgusel üle merepinna. Eestis tavaline, laialt levinud liik. Teda on nii mandril kui ka saartel. Nagu enamik põhjapoolsete ning parasvöötme laiuste madusid, jaotuvad harilikud rästikud territooriumil väga ebaühtlaselt, moodustades sobivates kohtades suuri kolooniaid maokoldeid, kuid puududes täielikult suurtel aladel. Levila põhjaosas määravad maokollete paiknemise sobivad talvitumistingimused
peaaegu 3 000 000 km² , kuid maismaa kogupindala on ainult 18 333 km². Fidzi piirneb Rotuma saarega, mis on 18 ruutmiili ja asub pealinnast Suvast 650 km loode pool. Rotumal on polüneesia rahvastik ja see saar on alates 1881. aastast Fidzi koloonia. Lähim riik kirdes on Lääne- Samoa, kagus Tonga, loodes Vanuatu. Saarestik kuulub eriti tugevate maavärinate alasse. Fidzi ainulaadse asetuse tõttu läbib teda 180-meridiaan. See puudutab maapinda nii ainult kahes kohas maailmas: Fidzis ja Siberis. SAARTE TEKE Fidzi saared on pärit geoloogilisest ajaloost. Nad asuvad vanal ladestunud veealusel platvormil ja on suurimad vulkaanilise tegevuse tagajärjel tekkinud saared. Nad on setteist moodustunud maardla ja see on kujundanud koralle. Suurimad saared on tekkelt vulkaanilised, väiksematest on enamik korallsaared. Suurim saar on Viti Levu ( 10 429 km2 ). Teda teatakse ka kui Suur Fidzi. Ta hõlmab rohkem kui poole Fidz i saarte pindalast. KLIIMA
Lasnamäe Üldgümnaasium Referaat Artur Alliksaar Henri Muldre XII klass Tallinn 2012 Sissejuhatus: 1)Fakte eluloost 2)Loomingu üldiseloomustus 3)Luulekogu analüüs/parimad luuletused 4)Portree 5)Kasutatud kirjandus 1) Artur Alliksaar (kuni 1936 Artur Alnek; 15. aprill 1923 Tartu 12. august 1966 Tartu) oli eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija. Ta õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ning seejärel aastatel 1941- 1942 Tartu Ülikoolis õigusteadust. Peale sõda varjas poeet end Läänemaal metsavennana koos kahe luuletajaist sõbraga Rein Sepa ja Otniell Jürissaarega. 1941 astus vabatahtlikuna Eesti 182.~julgestusgruppi. 19431944 teenis ta Relva-SSis. Aastast 19441949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses. 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti. Sellele järgnesid vangistusaastad ja asumiselesaatmine Siberi...
Baturin ,,Karu süda" Romaan algab seletusega ühest inimesest, kes elab kuskil külmas Siberis. Ta on veel noor ja palju on vaja õppida. Korraga ei saada targaks, lollus peab kaua laagerduma. Sealt lgas minu kool, ku tuli aegapidi loovutada teadmised, et saavutada mõningne tarkus. Kõigepealt tuli Niikal saada enda kored, kuna üksi ei saa seal olla. Koer peab olema kuri ja lohakas. Seejärel hakkas ta maja ehitama, kuid üksi ei valminud see piisavalt kiiresti. Õnneks sai ta tuttavaks lähedal elavate inimestega. Mehed on seal
Pärnumaa Kutsehariduskeskus K-10C Kert Allikvee Sibulköögiviljad Referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2010 Sisukord: 1)Sibul 2)Murulauk 3)Küüslauk 4)Porrulauk 5)Rohulauk 6)Kasutatud kirjandus Sibul Sibul on pärit Kesk-Aasiast. Hiinas ja Egiptuses on tavalist kollast sibulat kasvatatud juba üle 3000 aasta. Laugu perekonda kuuluv köögiviljataim, mis sisaldab palju eeterlikke õlisid ja fütontsiide - lenduvaid aineid, mis mõjuvad mõningaile mikroorganismidele kahjulikult. Seetõttu peetakse sibulat funktsionaalseks toiduaineks. Sibul sisaldab rohkesti suhkruid ning inimorganismile vajalikke ja väärtuslikke mineraalaineid. Vitamiinidest leidub sibulas C-vitamiini, PP-vitamiini, B-rühma vitamiine jt vitamiine, samuti karotiini. Pealsed sisaldavad C-vitamiini ja karotiini tunduvalt rohkem ning teisi vitamiine ja mineraalaineid enam-väh...
Liidunõukogu liikmeks 1974. aasta sügisel külastas Andropov NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee esimehena Eestis, kus ta korraldas nõupidamise Eesti NSV Riiklikus Julgeoleku Komitees → põhjuseks Eestis ÜRO peasekretärile saadetud “Memorandum Eesti iseseisvuse taastamise ning Eesti ÜRO liikmeksvõtmise kohta” Konstantin Mihhailovitš Tšernenko Lapsepõlv ja haridus Sündis 11. septembril 1911 Bolšaja Tessi külas, Siberis, Jenisseiski lähistel Pärit talupoja perekonnast Lõpetas pedagoogilise instituudi ja kõrgema Parteiorganisaatorit e Kooli Karjäär ja teekond tippu 1929-1930 → ÜLKNÜ (üleliiduline Kommunistlik Noorsooühing) Krasnojarski krai Novosjolovo rajoonikomitee agitatsiooni- ja propagandaosakonna juhataja 1930-1933 → teenis Punaarmee piirivalvevägedes piirivalvekordoni parteiorganisatsiooni sekretärina 1933-1943 → töötas Krasnojarski krais mitmetel parteilistel
mõjutavad Eesti kliimat kõige rohkem? Madalrõhuala Islandi miinimum, Lõuna-Aasia miinimum, kõrgrõhuala Assoori maksimum, Aasia maksimum. Eestit kliimat mõjutavad kõige rohkem Islandi miinimum ja Aasia maksimum. 6. Kus Euroopas sajab kõige rohkem? Miks? Kõige rohkem sajab Sotimaa läänerannikul, sest seal on parasvöötmeline mereline kliima. 7. Miks on talved Eestis soojemad, kui näiteks samadel laiuskraadidel Põhja-Ameerikas? Miks soojemad, kui Siberis? Sest meile saabuvad Põhja-Atlandilt soojad õhumassid. 8. Võrdle arktilist ja lähisarktilist kliimat. Nimeta Euroopa riike, mis nendes kliimavöötmetes asuvad. Arktilises kliimavöötmesse jõuab päikesekiirgust kõige vähem ning kiirgusreziimi mõjutab polaaröö ja päeva vaheldumine. Vähesed sademed (200-400mm/a) langevad peaaegu täielikult lumena, toites liustikke ja mandrijääkilpe.
Kooli nimi Nimi Klass MAITSETAIMEDE KASVATUS Referaat Juhendaja: õpetaja nimi Koht 2010 Maitsetaimede kasvatus Sissejuhatus: Mis on üleüldse maitsetaimed ehk ürdid? Tihtipeale aetakse neid segamini vürtsidega. Ürdid on aromaatsed maitseained, mis on pärit taimede rohtsetest osadest. Seevastu vürtsid on teravamaitselised või aromaatsed maitseained, mida saadakse mitmesuguste taimede seemnetest (nt muskaatpähklid, sinep), viljadest (nt pipar, vanill, koriander), õitest (nt nelk, safran), koorest (nt kaneel) või risoomist (nt ingver). Mina teen juttu järgmistest maitsetaimedest: aed-harakputk, hapu oblikas, murulauk, rosmariin, sidrunmeliss, piparmünt, basiilik ning harlik pune. Aed-harakputk: Aed-harakputk (lad.k. Anthriscus cerefolium) on sarikaliste sugukonna harakputke perekonda kuuluv ühea...
1986-90 70 381 62 871 7 510 1991-95 14 332 85 773 -71 441 1996-99 5 679 15 895 -10 216 2000-09 17 881 35 582 -17 701 Küüditamisrong 1949. aasta märtsis Keila lähistel 9 Küüditatute elamu Siberis Jenissei kaldal Dudinka külas (1956) 10 Kokkuvõte Ulatuslik ränne on avaldanud väga suurt mõju Eesti rahvastikuprotsessidele. Suuremad ühesuunalised välisränded mõjutavad riigi rahvaarvu, soolis-vanuselist, sotsiaalset ja rahvuslikku koosseisu, isegi loomulikku iivet (sündimust ja suremust). Suure sisserände tõttu vähenes nõukogude perioodil eestlaste osatähtsus kiiresti.
Uuralitest peaaegu Vaikse ookeani rannikuni ulatuv Siber ja Venemaa Kaug-lda piirkond. Riigi Euroopa-osa kujutab endast peaaegu tervenisti lauskmaad. See tohutu ala piirneb mäestikega; lõunapiiril on end Musta ja Kaspia mere vahele sirutanud Kaukasuse mäed. Seal asub ka Venemaa Euroopa-osa ja kogu Euroopa kõrgeim tipp - Elbruse vulkaan (5642 m). Euroopa ja Aasia looduslikuks piiriks on Uuralid. Neist ida poole jääb Lääne- Siberi lauskmaa. Venemaa pikimad jõed voolavad Siberis ja Kaug-ldas. Obi-lrtõsi jõestik ulatub koguni Hiina lääneosast Põhja-Jäämereni. Venemaa pikim jõgi on Leena ning selle ja Jenissei vahel asub Kesk-Siberi kiltmaa. Leena jõest ida poole jäävad mõned mäeahelikud ja Ida- Siberi mägismaa. Huvitav on see, et mida edasi ida suunas, seda kõrgemaks ja järsemaks mäed muutuvad. Kamtsatka poolsaarel paikneb 120 vulkaani, neist 23 on tegevvulkaanid. Vulkaanide ahelik jätkub Kuriili saartel.
Lõuna mäestikud Venemaa Euroopa osa lõunapoolsel piiril kõrguvad geoloogiliselt noored Kaukasuse mäed, mis kulgevad Mustast merest kuni Kaspia mereni. Suur-Kaukasuse mäeahelik paikneb osaliselt Venemaa territooriumil. Riigi kõrgeim tipp on kustunud vulkaan Elbrus (5642 m), mis on ühtlasi ka Euroopa kõrgeim tipp. Venemaa Aasia osa lõunapoolsel alal paiknevad (suunaga läänest itta) Altai mäestik, Sajaanid, Jablonovõi ja Stanovoi ahelikud. Jõed Venemaa pikimad jõed on Siberis, Kaug-Idas. Pikim jõestik Ob-Irtõs on 5410 km pikk ning kulgeb Lääne-Hiinast kuni Põhja-Jäämereni. Pikkuselt teine jõestik on Amuur-Shilka-Onon (4416 km) võtab alguse Põhja-Mongoolias, kulgeb piki Vene- Hiina piiri ning suubub Vaiksesse ookeani. Eraldi jõgede seas on kõige pikem Leena 4269 km, sellele järgneb Irtõs ja Ob, neljas pikkuselt on Volga 3690 km (Euroopa pikim jõgi) ning suuruselt viies Venemaa jõgi on Jenissei. Jenissei lisajõgi Angara
Referaat NSVL Nikita Hrustsovi ajal Koostas: 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Hrustsovi elulugu..................................................................................................................... 4 Majandus................................................................................................................................ 5 Hrustsovi kampaania uudismaade ülesharimisest Kasahstanis ja Lääne-Siberis................5 Sisepoliitika..................................................................................................................
peaaegu Vaikse ookeani rannikuni ulatuv Siber ja Venemaa Kaug-Ida piirkond. Riigi Euroopa-osa kujutab endast peaaegu tervenisti lauskmaad. See tohutu ala piirneb mäestikega; lõunapiiril on end Musta ja Kaspia mere vahele sirutanud Kaukasuse mäed. Seal asub ka Venemaa Euroopa-osa ja kogu Euroopa kõrgeim tipp Elbruse vulkaan (5642 m). Euroopa ja Aasia looduslikuks piiriks on Uuralid. Neist ida poole jääb Lääne-Siberi lauskmaa. Venemaa pikimad jõed voolavad Siberis ja Kaug-Idas. Obi-Irtõsi jõestik ulatub koguni Hiina lääneosast Põhja-Jäämereni. Venemaa pikim jõgi on Leena ning selle ja Jenissei vahel asub Kesk-Siberi kiltmaa. Leena jõest ida poole jäävad mõned mäeahelikud ja Ida-Siberi mägismaa. Huvitav on see, et mida edasi ida suunas, seda kõrgemaks ja järsemaks mäed muutuvad. Kamtsatka poolsaarel paikneb 120 vulkaani, neist 23 on tegevvulkaanid. Vulkaanide ahelik jätkub Kuriili saartel
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Referaat Maailma keeled Mari-Liis Eha 9.Klass Tallinn 2008 Sisukord: Maailma keeltest üldiselt. Lk 3 Uurali keeled. Lk 3 Võru keelest. Lk 4 Võru keele ajalugu. Lk 4 Võru keelenäited. Lk 4 Võru tähestik. Lk 5 Tulevikunägemus võru keelest. Lk 5 Kasutatud kirjandus. Lk 6 lk 2 Maailma keeltest üldiselt. Arvamused maailma keeltest jäävad üldiselt 40007000 vahele. Keelte täpse arvu kindlaksmääramine on võimatu, kuna ei ole olemas ühest keele definitsiooni. Keeli võib võrrelda erinevatest perspektiividest ja eri vajadustest lähtuvalt. Omavahel suguluses olevate keelte suurimad üldtunnustatud klassid on keelkonnad, mis jagunevad rühmadeks ja edasi alarühmadeks. Uurali keelte ja altai keelte puhul on keelkonna ja ...
Karude toit sõltub aastaajast ning ühe või teise toiduaine saagikusest. Koopast väljunud, söövad nad sipelgaid, haavavõrseid, otsivad talvel surnud loomade korjuseid, ajavad mööda jääkoorikuga kaetud lund põtru taga, ent elavad esialgu ikkagi põhiliselt taliuinakust järele jäänud rasvavarude arvel. Kui lumi ära sulab, söövad nad mulluseid marju, rohelisi kasve, hiljem noori haavalehti ning väikesi loomi ja linnumune. Südasuvel toituvad mitmesugustest marjadest. Siberis on karudel oluliseks toiduks seedripähklid, meie suure kodumaa lõunapiirkonnas aga sarapuupähklid, tammetõrud, kastanid ja metsikud puuviljad. Karu talv Talve, kõige toiduvaesema aja, veedavad karud koopas. Nende uni on põgus ega sarnane talveunega. Häirimisel võib karu iga hetk koopa hüljata ja alustada aktiivset elutegevust. Enne koopasse heitmist kogub karu aluspanuks mitmesugust metsakõdu ja sammalt, rullib selle kokku ja tassib ise tagurpidi juurekänkra varju
See meetod uurib lisaks muutetunnuseid ja lausestruktuure. Keelkondade kuj põhjuseks on keeles toimuvad muutused ja hõimude rändamine. Keelkonnad- keelkondi arvatakse olevat u paarsada. Kõnelejate arvult on suurim indoeuroopa keelkond, sinna kuuluvad sellised maailmakeeled nagu: inglise, hispaania, saksa ja pr . Teisel kohal on hiina-tiibeti keelkond. Uurali keelkond- kuigi suur osa uurali keeltest paikneb kesk-venemaal ja siberis. Eesti keel kuulub uurali keelekonna soome-ugri keelte läänemeresoome allrühma. Soome-ugri algkeel arenes järk-järgult viieks: ungi,permi,volga,lapi ja läänemeresoome keelteks. Ugri keeled-ungarlased on soome-ugri suurim rahvus ja läbi aegade ka poliitiliselt kõige edukam. Kõnelejaid on praegu u 14 mlj. Permi keeled- neid on kolm : komi, permikomi ja udumurdi. Volga keeled- allrühm jag 2-ks: mari ja mordva keeleks. Mordva keeli on 2: ersa ja moksa.
võõrandamiseks.Ta oli röövide organisaator, ise röövtegevuses ei osalenud. 03.1907sündis Stalini esimene laps, poeg Jakov (tapeti 1943 põgenemiskatsel Sachsenhauseni koonduslaagrist). Ja samal aastal suri ka stalini esimene abikaasa Jekaterina Svanidze .22.04.1912 aastal ilmus ajalehe "Pravda" esinumber, mille asutamisest ja toimetamisest Jossif Stalin aktiivselt osa võttis. 1902-1913 vahistati teda 7 korda ja karistusena määrati talle kuuel korral sundasumine Siberis, kust põgenes korduvalt. Leniniga kohtus esimest korda 1905 a., kuid ta ei kuulunud Lenini lähemate parteikaaslaste hulka kuni 1917. aastani. Erinevalt enamikust teistest vanadest bolsevikest pole Stalin elanud välismaal, ta ei osanud võõrkeeli. 24.03.1919 abiellus Stalin Nadezda Allilujevaga (1901-1932) ja 1921 sündis tema poeg Vassili Dzugasvili (surnud 19.03.1962). Alguses töötas Stalin peamiselt NLKP-ga ja esines avalikkuse ees harva. NLKP peasekretäri ametikoha rajas Lenin 1922
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
