Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei peasekretärid (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Venemaa 1953-2009

Avalikkuse ees jäi Stalin veel mitmeks aastaks suureks juhiks ja ideaalseks riigimeheks, seda kuvandit lõhkuma hakati alles 1956. Beria aeg märts kuni juuni 1953 Stalini surma järel pandi kohe kokku uus poliitbüroo (õigemini KK presiidium tollal) ja jagati olulisemad ametipostid ümber. Poliitbüroo liikmeiks said Beria, Malenkov, Bulganin, Hrustsov, Molotov, Kaganovits, Mikojan, Vorosilov, Saburov ja Mihhail Pervuhhin (1904-1978). Partei peasekretäriks (ametlikult seda kohta küll enam ei olnud) ja Ministrite Nõukogu esimeheks (ehk siis põhimõtteliselt Stalini järglaseks) sai esialgu Malenkov, ent juba 13. märtsil pidi ta sekretäri koha loovutama Hrustsovile. Poliitbüroo liikmed tahtsid sellega ära hoida liiga suure võimu koondumist taas ühe isiku kätte ning Hrustsovi peeti ilmselt ka ohutumaks meheks parteiaparaati juhtima. Molotov sai taas välisministriks ja Beria sai taas sisejulgeoleku

Ajalugu

9

doc

Leonid Brežnev

......................................................8 Kasutatud kirjandus ......................................................................................................................................................9 2 3 Sissejuhatus L. I. Breznev sündis Kamenskojes (Ukraina, praegu Dneprodzerzinsk) 19. detsembril 1906. a. metallurgiatöölise perekonnas. Tööle asus 1921. a., 1931. a. NLKP (Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei) liige. 1935. a. lõpetas ta Dneprodzerzinski metallurgiainstituudi. Pärast lõpetamist asus tööle Dneprodzerzinski metallurgiatehnikumi direktorina (1936-1937), seejärel siirdus parteitööle, kus tegi kiiret karjääri. Seda soodustasid Stalini repressioonid, mille tõttu vabanes palju juhtivaid kohti. Ametikohad 1937 ­ 1938 Dneprodzerzinski Täitevkomitee esimehe asetäitja; 1938 Üle viidud Dnepropetrovski oblastokomiteesse;

Ajalugu

16

doc

AJALUGU lähiajalugu

..............................................................................................13 MIHHAIL GORBATSOV..................................................................................................... 14 KASUTATUD ALLIKAD......................................................................................................16 2 LEONID BREZNEV Leonid Iljits Breznev (19. detsember 1906 ­ 10. november 1982) oli Nõukogude poliitik ja riigijuht. Breznev oli NLKP Keskkomitee I sekretär 1964­1966, peasekretär 1966­1982 ning NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 1960­1964 ning 1977­1982. Sisepoliitikas oli ta konservatiiv. Välismaailmas kinnistus NSV Liit Breznevi ajastul sõjalise ja poliitilise üliriigina, kes laiendas oma mõjuvõimu Aafrikas ja Aasias. Ta sündis Jekaterinoslavi kubermangus Kamenskojes (praegu Dneprodzerzinsk) Ilja Jakovlevits Breznevi (1874--1930) ja

Ajalugu

4

doc

Gorbatšovi aeg NSV Liidus

Gorbatsovi aeg NSV Liidus On avaldatud arvamust, et perestroika initsiaatoriks oli KGB. Alates 1956. a partei 20. kongressist hakkas KGB roll ühiskonnas kasvama. Tippjuhtkonda imbus salapolitsei veelgi tugevamalt kui varem. Selepini ja Semitsastnõi ajal (50-ndate lõpp 60-ndad) tuli KGB-sse uut kaadrit, kõrgema haridusega kaastöötajad. Loodi KGB teaduslik-tehniline baas. 1967.a KGB juhiks Juri Andropov. Tema karjäär: 1956 Ungaris 1968 KGB juhina surus maha Tsehhoslovakkias Praha kevade 1979 sanktsioneeris Nõukogude vägede sissetungi Afganistani 1

Ajalugu

10

docx

Kommunistliku süsteemi kujunemine

4) 1945 – liitus Vietnami DV 5) liitus P.-Korea Demokraatlik Vabariik 6) 1949 – Liitus Hiina Rahvademokraatlik Vabariik 7) 1960. algul liitus Kuuba Poliitiline süsteem kommunistlikes riikides: o Diktatuur o Üheparteisüsteem (kas siis NLKP või Sotsialistlik Ühtsuspartei Saksa DV-s) o Õiguste, vabaduste puudumine o Juhikultus o Julgeolekuorganid, mis kontrollisid kõike yo (NKVD ehk NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat, KGB ehk Riikliku Julgeoleku Komitee) o Suure ulatusega propaganda Majanduselu kommunistlikes riikides: o Tööstus oli natsionaliseeritud o Põllumajandus oli kollektiviseeritud (välja arvatud Poolas ja Ungaris) o Levinum majandussüsteem oli Plaani- ja Käsumajandus o „Ühiskonna kõrge sõjaväestatus“ <– Dovganil kirjas nii Kommunistlike riikide omavahelised suhted.

Ajalugu

14

docx

Vene riigijuhid ja nende välispoliitika koos majandusega

nii palju kui võimalik, et tugevdada majandussektorit. Sovhoos – riigimajandus ; Kolhoos – eramajandus keelati viljaga kauplemine Poliitika: proletaarlane vs kapitalist; tekkisid klassid (alamklass, kõrgklass, keskklass) ei olnud rahvust; Relvastatud võitlus vaheldus parteide rahulikuma poliitilise konkurentsiga; põhimõte – võimalikult kiirelt ja sügavalt kindlustada oma võimu proletariaadi diktatuuri abil. NEP - Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu majanduspoliitika, mille pakkusid 1921. aastal välja Lenin ja Trotski. Et Venemaa kodusõda ja Esimene maailmasõda olid Venemaa majanduse hävitanud, pidi Nõukogude Venemaa tegema majanduspoliitikas reformi; otsustati minna üle NEP-ile. Uue poliitika eesmärk oli tugevdada töölisklassi ja talurahva liitu ning suurendada töötajate huvi majanduse edendamise vastu. Selle saavutamiseks asendati toiduainete loovutamise kohustus toitlusmaksuga ning lubati ajutiselt erakaubandust. NEP-i

Venemaa

6

docx

EKP juhid.

NIKOLAI KAROTAMM Eesti NSV parteijuht 1944–1950 Asus 1919. a õppima Rakvere õpetajate seminari, kuid katkestas 1920. a õpingud materiaalsete raskuste tõttu. 1921–1923 teenis aega Eesti Vabariigi sõjaväes ja töötas seejärel juhutöödel. 1925. a läks tööd otsima Hollandisse, kus astus järgmisel aastal Hollandi Kommunistliku Partei liikmeks (ÜK(b)P liige 1928). 926. a asus elama NSV Liitu. Õppis 1926–1928, 1929–1935 Leningradis Lääne Vähemusrahvuste Kommunistlikus Ülikoolis, mille lõpetas aspirandina. 1928. a saatis Komintern ta põrandaalusele tööle Eestisse. Kuna koostöö teiste põrandaalustega ei klappinud, naasis 1929. a NSV Liitu. Tegutses 1930. aastatel õppejõuna, toimetajana kirjastuses, tõlkijana ning Kominterni liinis. Arreteeriti 1938

Ajalugu

3

doc

Nõukogude Liit 1950.-1980. aastatel

· 1922 sai riigi nimeks NSV Liit · Lenin suri 1924, 1920. aastate teisel poolel kujunes välja totalitaarne diktatuur Staliniga eesotsas · 1930. aastatel viidi läbi kollektiviseerimine ja industrialiseerimine, toimusid massirepressioonid · Suures Isamaasõjas (1941-45) saavutati võit sakslaste üle, Stalini võim suurenes veelgi · 1940 okupeeriti Eesti, Läti ja Leedu. Peale Teist maailmasõda koosnes NSV Liit 15 liiduvabariigist I Sisepoliitika NSV Liidu valitsemine: Tegelik võim riigis oli kommunistliku partei käes, ka peale Stalini surma. Partei nimetus alates 1952 oli NLKP (Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei). NLKP juhtkond koosnes: NLKP peasekretär (1953-66 esimene sekretär) Poliitbüroo NLKP Keskkomitee Parlamendi rolli täitis Ülemnõukogu, mis koosnes kahest osast: 1) Liidunõukogu 2) Rahvuste Nõukogu

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)