Vladimir Lenin (0)

KOOL
IX b klass
LENIN
Referaat
Juhendaja :
Tallinn 2009
Sisukord:
1 Eellugu ja päritolu..........................................................................................lk 3
2 Haridus ja jõudmine poliitikani......................................................................lk 3
2.1 Leninism .........................................................................................................lk 3
3 Elu mujal.........................................................................................................lk 4
3.1 Eraelu..............................................................................................................lk 4
3.2 Vaba aeg..........................................................................................................lk 5
4 Lõpetuseks.......................................................................................................lk 6
Kasutatud kirjandus.........................................................................................lk 7
2
1. Eellugu ja päritolu
Vladimir Iljitš Uljanov ehk Lenin sündis 22. aprillil
1870.aastal Simbirskis Venemaal. Tema isa, Ilja Niko-
lajevitš Iljitš (päritolult kalmõkk), töötas rahvakoolide
inspektorina. Tal oli kaks õde ja kaks venda. Vladimir
oli kõigest kuueteistkümne aastane, kui tema isa oota -
matult aju verevalumi tõttu 1886 .aastal suri.
Vladimiri emapoolne vanaisa oli juudi
rahvusest, vanaema aga rootsi-saksa suguvõsast Anna
Grosshopf.
2. Haridus ja jõudmine poliitikani
Lenin õppis juurat ja lõpetas 1891.aastal Peterburi ülikooli eksternina. Esmakord-
selt käis ta välismaal 1895 .aastal, Sveitšis. Seal kohtus ta marksismi ’’isa’’ Georgi Plehhanoviga. Nii sai alguse tema poliitiline tegevus.
Lenin arreteeriti 1895.aastal detsembris ja pärast aastast vangistust saadeti asumisele Siberisse Šušenskoje külla. Oma vangistuses kogutud materjali põhjal kirjutas seal esimese raamatu „Kapitaismi areng Venemaal“, mis ilmus 1899.aasta aprillis .
Siberis võttis Lenin naise, Nadežda Krupskaja, 1898 .aastal.
2.1 Leninism
Leninism on ideoloogia, mida kasutati Lenini valitsemise ajal Nõukogude Vene-
maal ja Vene SFNV-s.
Lenini sõnul on imperialism kapitalismi kõrgeim arengujärk. Kapitalismi saab
3
kukutada ainult revolutsiooniga ning et kõik katsed kapitalismi reformida, nii et see
viiks sotsialismini, on määratud läbikukkumisele. Lenin ei arvestanud Karl Marxi (Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär) väidet, et revolutsioon peab toimuma kõigis riikides ühel ajal, vaid lootis, et revolutsioon ühes riigis kutsub selle esile ka kõigis teistes riikides. Leninil oli õigus selles, et Oktoobrirevolutsioon
kutsus tõesti esile revolutsioonid teistes riikides, aga ta eksis, arvates, et see üle maailma levib ja niiviisi maailmarevolutsioonini viib.
Leninims oli Lenini kultus. Tema nime kandsid Nõukogude Liidus mitmed kolhoosid , sovhoosid ja linnad, sõjaväeüksused, asutused, organisatsioonid , ehitised, riiklikud preemiad, ordenid ja muud autasud . Lenini monument oli igas suuremas linnas ning asutustes oli tema portree või büst.
3. Elu mujal
Vladimir asus elama välismaale 1900.aastal. Põhiliselt elas ta Šveitsis, Austria-Ungaris, Prantsusmaal ja Inglismaal. Vladimir Uljanov kasutas sel ajal võõrast nime Nikolai Lenin. 1902. aastal, välismaal elades , andis ta välja oma teise raamatu “Mis teha?” ning siis hakati kasutama avalikult “Lenini” nime.
1917.aastal elas ta endiselt Šveitsis ning kuuldes Veebruarirevolutsioonist, läks ta esimesel võimalusel Venemaale Petrogradi (nüüd Peterburg ), et olla kogu aeg sündmuste keskel. Sealt pages ta juba õige pea ära Soome.
3.1 Eraelu
Lenin oli noorena abiellunud Nadežda Krupskajaga. Too oli hall, haiguse tõttu üha ilmetumaks muutuv naine ja lojaalne abikaasa, kes elas oma mehest viisteist aastat kauem. Inessa, keda Lenin armastas , suri aga mehest varem. Nii juhtub sageli.
“Tarvitses ainult Krupskajat vaadata, et mõista: Lenin ei tundnud naise vastu huvi, ”
ütles omal ajal kirjanik Ilja Ehrenburg. Inessa polnud Lenini ainus kõrvalhüpe.
Inessa oli peen naine, sale , ilusate juuste ja suurte roheliste silmadega. Kuni 1917.aastani oli ta Lenini jaoks peaaegu hindamatu, seda ka parteitöös. Inessa järgnes talle igale poole. Lenin laskis tal tõlkida kirju, artikleid ja kõnesid prantsuse, vahel ka
4
inglise keelde. Kui partei üüris Leninile korteri, üüriti sinna ka Inessa tarvis klaver .
Inessast sai Lenini- ja tema naise- üks lähemaid sõpru, vahest koguni lähedasim. Nadežda Krupskaja pakkus lahutust Leninist Inessa kasuks, ent Lenin mõistis, et Inessa pole võimeline täitma usina ja korraliku Nadežda funktsioone sekretäri, büroojuhi ja majapidajannana.
Armulugu Lenini ja Inessa vahel oli parteis üldiselt teada, seal oldi ebakonventsionaalsete armulugudega harjunud. Kui Venemaal puhkes 1917.aastal veebruaris revolutsioon, järgnes Inessa Leninile. Kuid kaks päeva pärast pärale-jõudmist lahkus Inessa Petrogradist ja Leninist, et sõita perekonna juurde Moskvasse. Ja kolme aasta jooksul, mis tal elada oli jäänud, ei olnud ta enam niisama nähtaval. Inessa Armand kurnas end ära ning jäi nii tõsiselt haigeks, et Lenin saatis ta Lõuna-Venemaale Kaukasuse põhjanõlvadele kosuma. Ent sellest, millest pidi saama tervise-
puhkus, sai hoopiski lõpp. Ta nõrgestatud organism andis haigusele ruttu alla ning 24.septembril 1920 Inessa Armand suri.
Lenin kandis elu lõpuni hoolt Inessa laste eest, kui seda tarvis läks, ja nood pääsesid tähelepanuväärsel moel ka veresaunast, milla pani vene rahva kallal toime Stalin .
Raamat: Skott , S. Lenini armuke ja teisi vene saatusi. Tln.: Eesti Raamat, 2001. 216lk. (Tõlkija nimi märkimata.)
3.2 Vaba aeg
Vladimir armastas jahil käimist ja teadis sellest kõike. Ta võis vabas looduses ka ilma kompassita hakkama saada. Armastas õhku, metsa, pikki jalutuskäike ning jahile ei läinud ta kunagi saagi pärast. Tema jahilkäigud toimusid enamjaolt põhapäeval ning siis ammutas ta jõudu kogu eesolevaks nädalaks. Esmaspäeva hommikuti lahkus Vladimir metsast, jõe äärest või külast alati värske ja puhanuna. Öö veedeti alati lakas, kus Vladimir keeldus igasugustest mugavustest nagu padi või tekk.
5
4. Lõpetuseks
30.augustil 1918 tulistas Sotsialistide-
Revolutsionääride Partei liige Fanny Kaplan
Lenini pihta kolm lasku. Kaks neist haavasid
viimast, millest üks lask tabas kätt ja teine
tabamus jäi kaela- ja õlapiirkonna vahele.
Vaatamata oma vigastuste tõsisusele, keel-
dus Lenin minemast haiglasse, kartes, et seal
ootavad teda ees uued mõrvarid. Ta suubus
kodusele ravile
Mais 1922 tabas Leninit halvatushoog. Sama aasta detsembris teine. Pärast seda mees enam poliitikast osa ei võtnud. Märtsis 1923 tabas teda kolmas halvatushoog. Siis kaotas Lenin kõvevõime ning ta suri järeltulijateta 21.jaanuaril 1924.aastal. Arvatakse, et lisaks atendaadikatsest saadud haavadele raskendas tema olukorda ka kaugele arenenud süüfilis. Lenini keha balsameeriti ning paigutati mausoleumi Moskva Punasel väljakul, kus rahvas teda külastada saab.
Pärast Lenini surma sai Nõukogude Liidu liidriks Jossif Stalin. Lenini kodulinn nimetati umber Simbriskist ümber Uljanovskiks ning Petograd Leningradiks. Viimane muudeti 1991.aastal ümber Peterburiks.
6
Kasutatud kirjandus:
http://tsitronkollane.wordpress.com/2008/09/14/lenini-loogastused/
http://en.wikipedia.org/wiki/Lenin
Raamat: Lenini armuke ja teisi vene saatusi (autor: Staffan Skott)
7