Ühiskonna KT kordamisleht MAJANDUS (1)

Tootmisressursid
Tootmisressursse on neli liiki- loodusvarad , inimressurss, kapital ja ettevõtlikkus. Neid kõiki ongi vaja, et majandus saaks toimida. Tootmisressursid on varud või vahend, millele on majandus üles ehitatud.
Majanduse põhiküsimused
Majadnuse põhiküsimused on: mida toota, kuidas toota ja kellele toota. Majandsuküsimustele võib vastata mitmeti ehk teisiti õeldes- tootmisressursse võib paigutada mitut moodi. Vastavalt sellele kujuneb välja ka üks või teine majandussüsteem. Tänapäeva maailmas eksisteerib kolme tüüpi majandussüsteeme- tavamajandus, käsu- ehk plaanimajandus ning turumajandus .
Majandussüsteemid ja nende võrdlused
TAVAMAJANDUS- kõige algelisem , toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikkusega. Enamiku toodangust tarbib kohapeal oma kogukond või vahetatakse see teistsuguse kauba vastu. Tänapäeval on see Aanfrika ja Aasia vaesemates piirkondades.
PLAANI- ehk KÄSUMAJANDUS- iseloomulik dikatuuririikidele. Siin otsustab majanduse põhiküsimused mida toota, kuidas toota ja kellele toota see, kellele kuulub poliitiline võim. Käsumajandus iseloomustab ka siin see, et seda on võimalik muuta määruste ja seaduste jõul. Tavaliselt tekkisis siis kaubanduses defitssiidi ehk kaupade puuduse. Tänapäeval on see Kuubal ja Põhja-Koeras probleemiks.
TURUMAJANDUS- iseloomustatakse vabaturumajandusega. Viidakse olulisele joonele- vabadusele. Vabadus majanduses ei tähenda korra või reeglite puudumist, vaid inimese vabadust teha kasulikke valikuid ja otsuseid. Lepitakse kokku kes pakub kvaliteetset kaupa mõistliku hinnaga. Ostja valib samuti, millist ja kelle toodet ta soovib osta ja kust poest. Sellist olukorda, kus mitmed tootjad omavahel konkureerivad ostjate pärast nimetatakse konkurentsiks.
Miks pead riik sekkuma majandusse? Kuidas sekkub?
Riik sekkub turumajandusse majanduslikel ja sotsiaalsetel motiividel. Hind võidakse väga kõrgeks panna ja siis see kahjustab otseselt tarbija huve. Majanduslikult riik peab aitama kaasa turu tõhusamale toimimisele: arendama ettevõtlust ja suurendama konkurentsi. Sotsiaalsest küljest peab riik pehmendama turu toimet: leevendama tööpuudust, aitama nõrgematel ühiskonnaliikmetel toime tulla.
Era- ja ühishüvis
Erahüvis on kaup või teenus, mida vahendatakse turu kaudu ja mille pakkumine või tarbimine toimub eraviisiliselt ehk individuaalselt.
Ühishüvis on sotsiaalselt väärtust omav kaup või teenus, mida jaotatakse ilma turu vahenduseta ehk tasuta ning mida tarbib enamik ühiskonnaliikmeid, näiteks raadio-, telesaated , üldharidus, liikulsmärgid, pargid ja puhkealad.
Riigieelarve ja sellega seotud mõisted
Riigieelarve sünnib valitsuse ja parlamendi koostööl.
Eelarve- rahaline plaan teatud perioodil laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta.
Riigieelarve aasta- esimesest jaanuarist kolmekümnenda esimese detsembrini.
Eelarve detitsiit- kulud ületavad tulud
Eelarvejääk- tulud ületavad kulud.
Lisaeelarve- jooksva rahandusaasta täiendus võib olla positiivne või negatiivne.
Majanduslik aspekt- kogudes rohkem maksutulusid, tugevneb riigi võime sekkuda majandusse.
Sotsiaalne aspekt- maksudega saab inimeste tulueristusi võimendada või vähendada.
Tulumaks- pannakse juurde inimese või ettevõtte tuludele.
Käibemaks- makstakse juurde ostu-müügi tehingutelt.
Maksusüsteemid ja nende analüüs
Maksusüsteemid on maksude kogumiseks loodud õigusaktide kogumid.
Proportsionaalne maksusüsteem- selle puhul peab inimene, kes teenib aastas 10 000 eurot, maksma samasuguse protsendi tuludest kui see, kes teenib 25000 eurot aastas. Proportsionaalne maksumäär on 22%. Eestis on liht-astmega tulumaksusüsteem, mis tuleneb tulumaksuvabast miinimumist, mis on kuus 144 eurot ja aastas 1728 eurot.
Progresiivne maksusüsteem ehk astmeline maksusüsteem- selle põhimõte on see, et mida rohkem sa raha saad, siis seda rohkem sa pead riigile ära andma.
Regresiivne maksussüsteem- selle puhul võetakse madalama sissetulekuga inimestelt suurem protsent kui kõrge sissetulekuga.
Maksud
Riigilõiv- teenustasu, mida tuleb maksta mitmesuguste kodanikuteenuste eest. ( pass ja ID-kaart)
Otsene maks- see mida inimene maksab otse. (tulu-, maa- ja sotsiaalmaksud)
Kaudne maks- maks on arvutatud kauba või teenuse sisse (käibemaks)
Brutopalk- kõik mis teenid ja sealt lähevad maksud maha ja siis saad kätte netoplaga. (21% on tulumaks ja 20% on käibemaks)
Maha arvestatakse töötukindlustus -2,8% ja pensionikogu -2%.
Tööandja ise maksab ka veel 1,4% töötukindlustust ja 20% pensionit + 13% veel haigekassale.
Aktsiisid- kaudes maksud, mis on kehtestatud teatud kaupadele jälgimiseks. ( alkohol , tubakas , bensiin jne)
Tuludeklaratsioon
See on inimese või abikaasade aasta jooksul saadud sissetuleku ametlik aruanne. Deklaratsiooni tuleb kirja panna kogu maksustatav tulu (töötasu, honorar , annetused, intressid ja dividendid, tulu vara müügist). Lisaks tuleb üles märkida niisugused kulutused, mis seaduse järgi annavad tulumaksusoodustust.
Millele kuulub eelarve raha
Peamised valitsuskulud on kulutused ühishüvitistele, sotsiaalsele kaitsele ja riigivalvamisele.
Sotsiaalsed toetused
Sünnitoetus ja lapsendamisetoetus - ühekordne 320€
Lapsetoetus- igakuine, kuni 16 aastaseks saamiseni või kui õpib, siis kuni 19 aastaseni. 9,6€ kuus.
Lapsehooldustasu- 3 aastaseni, igakuu 36€
Üksikvanema toetus- 2x9,6€ kuus
Ajateenija lapsetoetus- 48€ kuus
Elluastumis toetus- kui sa oled kasvanud lapsekodus või erihooludse all üles, siis saad 380€, see on ühekordne.
7 enama lapsetoetus- lisa toetus kuus 170€
Ohvriabi- teenus, kus pakutakse tasuta tuge inimesele, kes on sattunud vaimse, seksuaalse kuritarvitamise ohvriks.
Matusetoetus- seda ei eksisteeri enam. Va siis, kui on tegemist tundmatu inimesega või sellel inimesel, kes suri ei olnud sugulasi .
Represeeritute toetus- tasutakse haiguskulud ja tehakse majanduslike soodustusi. (küüditatud, tööpataljonid, metsavennad , lapsed, kes siberis sündinud, kiiritusohvrid, sund korras vaimuhaiglasse saadetud inimesed)
Pension
Kõik inimesed kes on Eestis vähemalt elanud 15 aastat ja on 63 hakkavad saama pensioni. Alates aastast 2026 hakkab saama alles 65 aastaselt pensioni. Need inimesed kes on kuulutatud püsivalt töövõimetuteks inimesteks, need hakkavad kohe varem juba töötuvõimenduspensioni saama.
Turumajandus mõisted
Turg on koht, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid pakkuvad ja nõudvad inimesed.
Turumajandus on arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus .
Nõudjad on ostjad ja nad esitavad Turunõudluse.
Pakkujad on kaubatootjad.
Omahind on kauba tootmiseks tehtud kulutused.
Riiklikult reguleeritav hind on see, mida ei saa keegi teine muuta. Nt. elekter .
Täiendkaup on või vorsti ja leiva vahel.
Ostujõuline nõudlus on nõudlus, mis on rahaga tagatud.
Turutasakaal on olukord, kus nõudmine ja pakkumine on teatud hinnatasandil võrdsustunud.
Mastaabisääst on see, kui ettevõtte laienedes kulutused vähenevad tootmiseks.
Monopol on turuvorm, kus müüja kehtestab hinna ja seal ei ole asenduskaupa.
Loomulik monopol on siis, kui tootmise alustamine nõuab väga suuri investeeringuid ja selle koondamine ühte ettevõttesse on odavam.
Turutõrked on need, et täielikku konkurentsi esineb harva, turumajandus põhjustab ebavõrdsust, igas tehingus ei võida alati kõik osapooled.
Sotsiaalhoolekanne
Sinna alla kuuluvad kõik need meetmed, millega riik abistab toimetulekuraskustes inimesi. Sotsiaalhoolekande ülesanded on pandud peamiselt omavalitsustele, sest linnas ja vallas on kergem abivajajaid selgeks teha ja nende vajadusi rahuldada. Omavalitsus on rajanud ka varjupaiku, öömaju ja supikööke.