Rahvastiku ränne Eestis (0)

Rahvastiku ränne eestis
Referaat

Sisukord

Sissejuhatus 3
Rände põhjused 4
Väljaränne Eestis 5
Ränne II Maailmasõja ajal 7
Ränne Nõukogude okupatsiooni ajal 8
Kasutatud allikad 12

Sissejuhatus

Valisin selle teema kuna rahavstiku ränded on üha sagedasemad ning inimesed, kes rändavad võivad kaasa tuua palju probleeme ja küsimusi näiteks nagu inimeste rahvus ja arvukus. Rahvastiku ränne puudutab kõiki inimesi ja riike. Ränne ehk migratsioon on püsiv elukoha vahetus. kas elamise või töökoha leidmise eesmärgil. Rännet võib jagada välis- ja siserändeks, sõltuvalt sellest, kas inimesed liiguvad mandrilt mandrile või riigist riiki. Võtsin selle teema sellepärast, sest iga eestlane võiks teada oma kodumaa rände ajalugu tänapäeval kui ka Nõukogude okupatsiooni ajal.

Rände põhjused

Inimeste rännet mõjutavad väga erinevad tegurid: inimese vanus, haridus , perekonnaseis, aga ka inimestest mitte sõltuvad majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised ja keskkondlikud tegurid.
Siseränne:

• kolimine maalt linna;
  
• linnast maale;
  
• linnadevaheline;
  
• maalt maale.
  

Välisränne:

• vabatahtlik (töö, õpingud, abielu, pensionipõlve pidamine);
  
• sundränne (põgenemine; looduskatastroofid; küüditamine).
  

Väljaränne Eestis

Alates Eesti taasiseseisvumisest on ülekaalus väljaränne. Väga paljud venelased , valgevenelased , ukrainlased jt. läksid ja lähevad veel praegugi tagasi oma kodumaale . Palju on ka neid, kes suunduvad teistesse Euroopa riikidesse.
1990. aastate I poolel asendus sisseränne väljarändega. Seoses Vene sõjaväe lahkumisega ning endiste liidulise alluvusega tehaste tootmise vähenemisega moodustas ESA andmetel 1990–98 negatiivne rändesaldo 85 000 inimest. Kuna kõik Eestist lahkunud isikud ei registreerinud ennast ametlikult välja, siis oli tegelik lahkujate arv tunduvalt suurem. Paljud noored on läinud lääneriikidesse õppima või tööle. 1990 jõustus immigratsiooniseadus, mille kohaselt hakati Eestisse sisserändamist piirama kvootidega. Kvoodiks kehtestati 0,1% alalisest elanikkonnast. 1997 vastuvõetud välismaalaste seaduse parandustega vähendati aastast sisserände piirarvu 0,05%-ni Eesti alalisest elanikkonnast.
21. sajandil on negatiivne rändesaldo (2000–09 oli see 17 701 inimest) aastate lõikes püsinud, kuid on väiksem kui eelmise sajandi viimasel kümnendil.
Riikidevaheline ränne on Eestis alates 1993. aastast seadusega reguleeritud.

Ränne II Maailmasõja ajal

Seoses Teise maailmasõja puhkemisega toimus Saksamaa algatusel 1939. aasta oktoobrist 1940. aasta maini laiaulatuslik erikorras Saksamaale (peamiselt vallutatud Poola alale ) ümberasumine, lahkus ligi 12 800 inimest (peamiselt baltisakslased ). Vastavalt Saksamaa ja NSV Liidu 10. I 1941. aasta kokkuleppele jätkus sakslaste ja nende teisest rahvusest pereliikmete äraminek. Kokku lahkus ümberasumise käigus Saksa arhiivides olevate andmete järgi hinnanguliselt 21 400 inimest (sh umbes 5000 eestlast). 1940. aasta juunis hakkas Eestisse saabuma hulgaliselt Nõukogude sõjaväelasi ja tsiviilisikuid (kuni sõja puhkemiseni saabus hinnanguliselt 130 000 inimest). Teise maailmasõja ajal läks Eestist ära väga palju inimesi, tuhanded lahkusid kas Nõukogudepoolseid repressioone kartes või viidi väevõimuga itta. 1943–44 läksid Rootsi eestirootslased ning nende sugulased, hinnanguliselt 7000– 8000 inimest. Vältimaks mobiliseerimist Saksa sõjaväkke, põgenes 5000–6000 meest Soome. Osa neist siirdus hiljem Rootsi või naasis Eestisse. Saksamaale põgenenute arv on hinnanguliselt ligi 42 000. Rootsi põgenes kokku umbes 25 000 inimest. Lahkuti ka Saksa laevadega, millest Moero jmt uputati. Paljud Eestist paadipõgenikena lahkunud hukkusid tormisel Läänemerel.
Põgenike paadid Gotlandil

Ränne Nõukogude okupatsiooni ajal

1945. aasta alguses oli Eesti hinnanguline rahvaarv (nüüdispiirides) 854 000, see moodustas vaid 75,3% 1939. aasta alguses Eesti tollasel territooriumil elanud rahvastikust. 1941 ja 1949 küüditati suur hulk Eesti elanikke, valdavalt eestlasi – kokku umbes 30 000 inimest. 1945. aastal hakkasid Eestisse hulgi saabuma Nõukogude relvajõududest demobiliseeritud ning Nõukogude tagalasse evakueeritud. Samuti tuli siia rohkesti varem mujal NSV Liidus elanud eestlasi. Sõjajärgsetel aastatel saabus Eestisse uusi elanikke eeskätt Venemaalt, peamiselt Leningradi, Pihkva , Novgorodi jmt Eestile lähemast oblastist . Nii Teise maailmasõja aastatel kui ka sõja järel saabus Eestisse umbes 40 000 ingerlast. Esmalt saadeti ingerlased 1942. aasta talvel sakslaste poolt sõja jalust Eestisse. 1944 kutsus Soome valitsus nad Soome, kuid Soome ja NSV Liidu rahulepingu põhjal saadeti ingerlased Soomest välja ja paigutati Kalinini oblastisse. Sealt tulid nad omatahtsi Eesti taludesse tagasi, kust enamik neist saadeti 1948. aastal Siberisse. Osa ingerlasi eestistas oma nime ja asus linnadesse. 1959. aasta loenduse andmeil oli Eestisse jäänud 16 699 soomlast (ingerlast). Järsult suurenes sisseränne 1968, kui Eestisse tuli Kasahstanist ja Nõukogude Kesk- Aasia vabariikidest endiseid volgasakslaste perekondi, kellest suurem osa rändas 1973–77 Saksamaale.
Eesti oli NSV Liidu intensiivse rahvastikurände piirkondi, kuhu asuti massiliselt elama ja kust ka hulgaliselt lahkuti, olles siin elanud lühemat või pikemat aega. Sõjajärgsele rändele on eelkõige iseloomulik ülisuur rändekäive. Olemasolevatel migratsiooniandmetel kirjutati Eesti linnalistesse asulatesse 1946–88 sisse 929 900 ja maa-asulatesse 1956–88 155 200 inimest, kokku 1 085 100 väljastpoolt Eestit saabunud inimest. Samal ajal kirjutati Eesti linnadest ja alevitest välja 668 200 ja maa-asulaist 98 600 isikut, seega kokku 766 800 Eestist lahkunud isikut. Linnarahvastiku välisrände saldo moodustas 1946–88 261 700 ja maarahvastiku välisrände saldo 1956–88 56 600 inimest. Need andmed kinnitavad, et migrantide paigastumine oli vähene ning Eestis kinnistus vaid väike osa sissesõitnuist. 1989. aasta loenduse andmed aga tõendavad, et sõjajärgse välisrände saldo on tegelikult palju suurem ja just linnalistes asulates. 1946–88 oli iga-aastane rahvastiku iive linnades ja alevites keskmiselt 6086 inimest ning 1956–88 maa-asulates 1714 inimest. 1000 linna või alevisse elama asunu kohta oli lahkujaid 719 ja paigalejääjaid 281, maal vastavalt 635 ja 365. Seega oli migrantide paigastumine maal suurem kui linnas. Ka Eesti-sisene ränne oli intensiivne, nii registreeriti 1956–90 siserändena 1,266 miljonit sissekirjutust linna ja 927 000 sissekirjutust maale.
Sõjajärgne riiklik elamuehitus ja elamispinna jaotamise kord andsid heakorrastatud korterite saamisel eelised migrantidele. Eelisolukorras olid ka Nõukogude armee kaadriohvitserid ja üleajateenijad, reservi arvatud ja erru lastud ohvitserid ning üleajateenijad, kes võisid valida elukohta ja kelle korterivajadused tuli kohalikel täitevkomiteedel lahendada 3 kuu jooksul. Elamispinna saamisel oli eeliseid ka ehitustöölistel ning eelkõige liidulise ja liidulis-vabariikliku alluvusega ettevõtete poolt tööle värvatud või suunatud töötajatel. Töökohtade iga-aastane juurdekasv planeeriti selline, et seda polnud võimalik täielikult katta Eesti oma tööjõuga, ja see lõi täiendavad eeldused rahvastiku migratsiooniks.

• Rahvastikuränne 1956–2009
  

Aastad
Saabunud
Lahkunud
Rändesaldo
1956-60
149 364
118 862
30 502
1961-65
111 560
71 059
40 501
1966-70
135 891
93 398
42 493
1971 -75
130 389
98 629
31 760
1976-80
114 262
85 864
28 398
1981-85
95 225
67 073
28 152
1986-90
70 381
62 871
7 510
1991-95
14 332
85 773
-71 441
1996-99
5 679
15 895
-10 216
2000-09
17 881
35 582
-17 701
Küüditamisrong 1949. aasta märtsis Keila lähistel
Küüditatute elamu Siberis Jenissei kaldal Dudinka külas (1956)
Kokkuvõte
Ulatuslik ränne on avaldanud väga suurt mõju Eesti rahvastikuprotsessidele. Suuremad ühesuunalised välisränded mõjutavad riigi rahvaarvu, soolis-vanuselist, sotsiaalset ja rahvuslikku koosseisu, isegi loomulikku iivet (sündimust ja suremust ). Suure sisserände tõttu vähenes nõukogude perioodil eestlaste osatähtsus kiiresti.
Eestis kujunes kaks täiesti erinevat rahvastikku, kusjuures Kirde-Eesti linnades muutusid eestlased vähemusrahvuseks. Eriti ilmekaks näiteks on II maailmasõjas täiesti purustatud Narva linn.

Kasutatud allikad

• http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/rahvas/randed.html
  
• http://entsyklopeedia.ee/artikkel/rahvastiku_r%C3%A4nne_eestis
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/R%C3%A4nne
  
• http://g1.nh.ee/images/pix/900x585/8826a5e5/pogenemine-1944-aastal-foto-filmiarhiiv-65710346.jpg