Kalamaja ajalugu (0)

Gustav Adolfi Gümnaasium
Referaat
Minu Kalamaja
Koostas: Berta Leibur
Klass: 9.a
Juhendaja : Inna Graužiniene
Tallinn 2014
Sisukord
Sissejuhatus .................................................................................................................................... 3
1. Kalamaja kui osa Tallinnast ....................................................................................................... 4
2. Tähtsamad paigad ja ehitised Kalamajas .................................................................................... 5
2.1 Tallinna Elektrijaam ............................................................................................................ 5
2.2 Kalarand .............................................................................................................................. 5
2.3 Kaitsekasarm ....................................................................................................................... 5
2.4 Lennusadam ........................................................................................................................ 6
Kokkuvõte ...................................................................................................................................... 7
Kasutatud kirjandus ........................................................................................................................ 8
Lisa 1 .............................................................................................................................................. 9
Sissejuhatus
Kalamaja ajalugu pakub mulle huvi, sest olen viimased kaksteist aastat siin elanud. Kalamajas on vaatamata kõigele säilinud väga palju omaaegsest miljööst. Vanalinna ja mere lähedus koos ajaloolise hoonestusega on muutnud Kalamaja külgetõmbavaks ja mainekaks linnaosaks. Praeguseks on sellest kujunenud omamoodi hipster-kultuuri keskus Tallinnas. Tutvustaksin, kuidas on elu Kalamajas käinud kunagi ning annaksin ülevaate tähtsamatest paikadest ja ehitistest.
1. Kalamaja kui osa Tallinnast
Kalamaja on Tallinna üks vanemaid ning läbi sajandite ka suurimaid eeslinnu. Kirjalikes allikates mainitakse Kalamaja esimest korda 1421 . aastal. Selle piirkonna peamised asukad olid eestlased, rootslased ja soomlased . Ameti poolest oli nende seas mündrikke - suuremate paatide juhte – käsitöölisi, kalureid ja veovoorimehi. (Arro, 2014)
Arvatakse, et linnaosa sai nime ühe kohaliku naise järgi. Kala-Mai olnud teistest veidi jõukam ning andnud kitsikuses kaaslinlastele kala. Teise legendi järgi tekkinud Kalamaja nimi sellest, et kõige vanemad sealsed elanikud kandnud perekonnanimesid Tursk, Räim ja Haug .
Võib arvata, et osa elanikke elas siin juba mitmendat põlve, kuid enamik oli pärit maalt. Inimesi ajendasid maalt lahkuma eelkõige linna vabamad olud, eriti mereäärsetes linnaosades. Kalamaja läheduses asunud sadam andis paljudele sealsetele elanikele head teenistust . Keskajal, kui vaenlased Eestit ohustasid , oli Kalamaja tugeva linnamüüri läheduses ning sadamas paiknevate sõjalaevade kaitse all märksa turvalisem paik kui teised Tallinna eeslinna osad.
Linnaosas oli juba 15. sajandi keskpaigast oma kirik . 1527. aastal oli Kalamajas 78 iseseisvat majapidamist . Kalamajas oli soodne elada, mistõttu kasvas sealne elanikkond kiiresti ja see valmistas linnavõimudele suurt muret. Nad püüdsid Kalamaja kasvu isegi piirata, kuid see ei andnud soovitud tulemusi.
Kalamaja on korduvalt Tallinna piiramiste ajal maha põletatud ( 1570 , 1710, 1854), kuid alati taastatud. Tallinna suurimal eeslinnal on olnud tähtis koht meie rahvusliku linnakultuuri kujunemisel. Selle piirkonna kultuurilugu on äärmiselt rikkalik. (Kalamaja asumi ajaloost, 2014)
2. Tähtsamad paigad ja ehitised Kalamajas
2.1 Tallinna Elektrijaam
Kalamajaga on seotud elektrienergia esmakasutamine Tallinnas. Wiegandi masinatehases võeti 1882. aastal gaasivalgustuse asemel kasutusele elektrivalgustus. 1910 -1913 rajati arhitekt Hans Schmidti projekti järgi Tallinna Elektrijaam. 1941. aastal elektrijaam lõhati, kuid taastati osaliselt juba sõja ajal ja lõplikult mõned aastad hiljem. 1959 . aastal hakkas elektrijaam varustama linna soojusega . (Nerman, 2006) (vt. Lisa 1)
2.2 Kalarand
Kalarand on olnud iidsetest aegadest Tallinna ning selle ümbruse kalurite elukoht. Konkreetsetest kaluritest on andmeid keskajast. Juba siis randusid linna kalapaadid Kalarannas. 19. sajandist on andmeid selles piirkonnas tegutsenud kalaturu kohta.
Kalarand kujunes 19. sajandi lõpul Eesti kalatööstuse keskuseks. Laiemalt sai tuntuks Leesmanni kalatööstus, mille tallinna kilu pälvis rohkeid auhindu ning oli nõutud isegi kaugel siberis. (Nerman, 1996)
2.3 Kaitsekasarm
Patarei kasarmuid hakati ehitama paar aastat pärast seda, kui 1827. aastal kinnitati Tallinna kindlustamise projekt, mille kohaselt tuli ümber linna ehitada neli võimsat forti. Kalamaja piirkonda pidi tulema neist kaks. Ehitustööd, mida tegid paar tuhat ehitajat, kestsid 1840. aastani.
19. sajandi teisel poolel ehitati kaitseehitis ümber kasarmuks ning 1919. aastal anti need üle Vangimajade Peavalitsusele. Samal ajal algasid seal Keskvangimaja väljaehitamise tööd. Esimesed kinnipeetavad toodi kohale juba ehitustööde ajal. 1922. aastal lõpetati vangla ümberehitustööd ning sel aastal oli Keskvanglas juba 535 vangi.
Patareis tegutses vangla nii Saksa kui nõukogude okupatsiooni ajal. Viimastel aastatel on tahetud kompleksi ümber ehitada nii kunstiakadeemiaks kui hotelliks, kuid 2006. aastal avati ala elamusmuuseumina. (Nerman, 2006) (vt. Lisa 1)
2.4 Lennusadam
Küti 17 asuvad vesilennukite angaarid, mis arvatavasti olid esimesed koorikbetoonehitised mitte ainult Eestis, vaid tõenäoliselt kogu maailmas. Kolm vesilennukite angaari kuulusid esialgu Peeter Suure merekindlustusele. 1919. aastast paiknesid angaaris vesilennukitest koosneva väeosa lennukid ja töökojad. Väeosa tegeles peamiselt mereluurega ning see likvideeriti 1939. aastal.
Tallinna vesilennukite angaarid kerkisid osana Peeter Suure merekindlusest aastatel 1916–1917. Vesilennukite angaarid on unikaalsed - tegemist on esimese nii suuremahulise ilma sisetoestuseta raudbetoonkoorikehitisega kogu maailmas. Vesilennukite angaarid on arhitektuurimälestis ja kantud 1996. aastal Eesti muinsuskaitse kaitsealuste objektide loendisse kui maailma esimene koorikbetoonist rajatis. Angaarid projekteeris Taani inseneribüroo Christiani & Nielsen, mille järglaskond on projekteerinud ka selliseid kuulsaid raudbetoonkoorikkonstruktsioone nagu Sydney ooperimaja.
Lennusadam on Euroopa üks unikaalsemaid meremuuseume, mille väljapanekus on üle paarisaja suure eksponaadi. See on mereajaloo varalaegas, mis peidab endas uskumatuid lugusid nii vee alt, vee pealt kui ka vee kohalt.
Lennusadama olulisemateks eksponaatideks on allveelaev Lembit, vesilennukit Short 184, maasilinna laevavrakk, aurik -jäämurdja Suur Tõll ning loomulikult ka vesilennukite angaarid.
Lennusadama põnev ekspositsioon loob võimaluse osaleda, end merealadel proovile panna ja mereteemadel harida. 
Suur Tõll on suurim originaalsel kujul säilinud aurik-jäämurdja maailmas, mida on võimalik näha Lennusadama kai ääres. 1914. aastal valminud jäämurdja oli oma aja tehnika tippsaavutus. Tallinnasse, oma esimesse kodusadamasse, jõudis laev sama aasta suvel. Laeval on säilinud kõik kolm algset peamasinat, esialgne ruumijaotus ja ahtriruumide hilisjuugendlik interjöör. Külastaja saab teada, millistes tingimustes töötasid kütjad ja masinamehed ning ülevaate auriku värvikast ajaloost. (Lennusadama ajaloost, 2014)
Kokkuvõte
Kalamaja ajalugu on Tallinnaga tihedalt seotud ning on mõjutanud seda mitmel viisil. Tänaseks on saanud Kalamajast kallis elamujrajoon, millel on tugev kultuuriline taust, mida on huvitav uurida ja külastada, kuna palju ehitisi on siiani veel säilinud. Olulisemateks kohtades pean Tallinna Elektrijaama, Kalaranda ja kaitsekasarmut, millest andsin põgusa ülevaate. Uurimus tekitas minus huvi oma kodukoha vastu ning jätkan kindlasti oma tööd, et saaksin ka edaspidi teisi harida.
Kasutatud kirjandus
Kalamaja asumi ajaloost. www.tallinn.ee/est/g4106s43130 (16.12.2014).
Kalamaja ajalugu. corolinecataleya.tumblr.com/ajalugu (16.12.2014).
Lennusadama ajaloost. www.lennusadam.eu (16.12.2014).
Nerman, R. (2006). Jalutaja teejuht. Tallinn: Solnessi Arhitektuurikirjastus
Nerman, R. (1996). Kalamaja ajalugu. Tallinn.
Soodla, T. (2010). Patarei vangla. taavofoto.blogspot.com/2010/04/patarei-vangla.html (16.12.2014)
Tallinna elektrijaam. www.tallinnaelektrijaam.ee (16.12.2014).
Lisa 1
Tallinna Elektrijaam 1927. aastal
Tallinna elektrijaam. (2014)
Patarei vangla merevaates
Patarei vangla. (Soodla, 2010)