Tiigrid (0)

Tallinna Õismäe Gümnaasium

Tiigrid
Referaat
Autor: Helena Nurkse 9. a klass
Juhendaja : Kristo Anupõld
Tallinn 2010

SISUKORD

Tallinna Õismäe Gümnaasium 1
SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1. TIIGER 4
2. JAHIPIDAMINE 5
3. SIGIMINE 6
OMAVAHELINE SUHTLEMINE 7
LÕPPSÕNA 8
KASUTATUD KIRJANDUS 9

SISSEJUHATUS

Tiiger on maailma suurim kaslane . On erinevaid alamliike. Nad erinevad üksteisest suurus, värvus ja karvkatte poolest.

1.TIIGER

Tiiger on kõige suurem kaslane – ta võib kaaluda ligi 300 kg ja olla üle 3 m pikk. Tiiger on džungli kõige kardetuim kiskja . Üldiselt on tiiger aeglasem kui tema saakloomad, kuid ta kompenseerib selle kannatliku varitsemise ja välguna rabava rünnakuga. Tiiger on ainuke kaslane, kes näeb värve ning ei karda vett. Isaloomal on ulatuslik jahipiirkond, mida ta raevukalt kaitseb. Tiigril pole vaenlasi, peale inimese.
Inimene on teda hävitanud ja seda ainult lõbu nimel. Tänapäeval kaitseb tiigrit seadus, kuid kogu maailmas on järel vaevalt 5000 looma ning salaküttimine jätkab hävitustöid. Tiigrinahk pidavat õnne tooma ja erinevaid kehaosi kasutatakse hiina rahvameditsiinis.
Tiiger on suur vöödiline kaslane, kelle põhjapoolsete alamliikide vöödid on tumehallid,mõndadel aga süsimustad.Selline muster varjab teda suurepäraselt nii metsas kui roostikus jõgede kallastel, kus ta varitseb vett jooma tulevaid loomi.
Tiigri rahulikuks eksisteerimiseks on vaja sobivaid varjevõimalusi, sõraliste rohkust ja veekogude lähedust. Üksikult elavate täiskasvanud tiigrite individuaalterritoorium võib küündida kuni 400 km². Väikeste poegadega emasloomal on see esialgu paarkümmend km², hiljem laiendab ta oma territooriumi järk-järgult. Uluksõraliste nappuse korral võivad tiigrid murda kariloomi ja koeri . Nagu lõvide seas , nii esineb ka tiigrite hulgas aeg-ajalt inimsööjaid. Need on harilikult vanad, haiged või hullunud tiigrid, kes ei suuda normaalsel viisil jahti pidada.

2.JAHIPIDAMINE

Vaatamata on hiigelmõõtmetedele ilmutab tiiger suurt ettevaatlikust, osavust, oskust metsatihmikus maskeeruda ning täiesti hääletult liikuda . Vastupidiselt lõvile peab tiiger jahti üksinda. Kuigi paikkondades, kus tiigri individuaalterritoorium on väike, võivad nad aeg-ajalt koopereeruda ja paariviisiliselt jahti pidada.
Tegutsevad peamiselt videvikus ja öötundidel, päeval on nad väheaktiivsed.
Tiigrid on liiga suured ja rasked, et jälitada avalikult saaki pikal distantsil. Nad peavad jahti hiilides ja varitsedes ning sööstavad saagile kallale siis, kui nad on jõudnud nii lähedale kui võimalik.
Varitsedes läheneb tiiger saagile allatuult ning vahemaa, mille läbimiseks kuluks normaaloludes minut, läbitakse paarikümne minutiga. Tihti peatusi tehes, hindab tiiger vahemaad saagini, enne kui teeb otsustava sööstu.
Üldjuhul ei loobuta väljavalitud saakloomast ilma, et oleks tehtud mõnda järsemat liigutust, hüpet saagi poole, püüdes siiski hiilida võimalikult lähedale. Ei varitsuse ega ka kallalesööstu ajal ei too tiiger kuuldavale ühtegi heli. Saaklooma jaoks saabub surm vaikuses.
Saagi surmamiseks hammustavad tiigrid tal kaela läbi või lämmatavad oma ohvri. Söömist alustavad nad saagi tagaosast.
Tihti armastab tiiger varitseda loomade joogikohtade juures. Erinevate saakloomade suhtes on sageli väljakujunenud omad võtted, mis tagaksid tiigrile edu. Kuid hoolimata tiigri suurest võimekusest arvatakse, et kahekümnest katsest kroonib edu ainult üks.
Tiigri saagiks on mitmed sõralised, eelkõige metssead , hirved ja metskitsed (näiteks Kesk- ja Lõuna Hiinas elutsev tukkhirv, Siberis ja Põhja-Hiinas maral ja vapiti, Indias sambar ja punahirv, samuti muntjak), aga mõnikord harva ka näiteks kilpkonnad, kalad .
Vee-elukaid püüavad tiigrid hõlpsasti, sest nad on head ujujad ning neile meeldib supelda. Samuti on tiigrid raipesööjad.

3.SIGIMINE

Sigimine ei lange tiigritel kindlale aastaajale. Seal kus neid leidub vähe, liigub emase kannul vaid üks isane . Vastasel korral ilmuvad välja rivaalid , kelle vahel toimub lühike jõukatsumine, kus selgub , kes jääb ja kes peab lahkuma.
Kui ematiiger on valmis paarituma, ta möirgab, uratab ja pritsib uriini, et oma valmisolekust isasele teatada . Paarituvad tiigrid võivad olla üsna lärmakad. Nad urisevad, näuvad, ohivad, uratavad paaritumise ajal.
Ematiigrid paarituvad tavaliselt iga kahe aasta tagant. Isatiiger ei lahku paari päeva jooksul oma paarilise juurest, ta tahab kindel olla, et emane on viljastunud. Seejärel lähevad nad lahku ning igaüks elab oma elu edasi.
Pesakonnas on tavaliselt 2-4, harvem üks kutsikas. Nad sünnivad koopas või muus varjulises kohas ning kasvavad üksnes ematiigri hoole all, kes ei lase isast järglaste lähedussegi.
Tiigrikutsikad kasvavad võrdlemisi kiiresti ja hakkavad umbes kuuvanuselt pesast väljas käima. Palju tiigrikutsikaid hukkub oma esimestel elukuudel. Kutsikad võivad langeda teiste kiskjate saagiks või surra nälga, kui ema ei leia küllaldaselt toitu. Ematiiger elab poegadega koos 2-3 aastat, selle ajaga saavad noored loomad iseseisvaks. Arvestatakse, et ematiiger sünnitab kogu oma elu jooksul 10-20 kutsikat, kellest harva kasvavad üles enam kui pooled. Tiigri eluiga võib ulatuda 40-50 aastani, ent tavaliselt hukkuvad nad märksa varem.

OMAVAHELINE SUHTLEMINE

Suhtlemisviisideks on kaslastel lõhnad, kraapimisjäljed ja helid. Lõhnaallikaks on kaslase uriin ning lõhnanäärmetest pärit lõhnaaine. Need näärmed asuvad pealael ja põskedel, varvaste vahel ja saba alguspiirkonnas. Kui loom ennast millegi vastu hõõrub, kannab ta sellele esemele ka oma isikupärast lõhna. Kaslased armastavad mitmesuguseid esemeid kraapida, et oma küüniseid puhastada ja jäsemeid sirutada. Sealjuures jätavad nad teistele endast nähtavaid ja haistetavaid teateid. Suurte kaslaste seas on möirgamine põhiliseks
omavahelise kommunikatsiooni vormiks. Möirata suudavad ainult suured kasslased: tiigrid, lõvid, jaaguarid ja leopardid (välja arvatud lumeleopardid). Vali möirgamine on kergesti kuuldav rohkem kui 3 km tagant, reklaamib isendi asukohta ja hoiatab teisi tiigreid või vastupidi veetleb neid, kutsub ligemale kui otsitakse paarilist. Mõnikord kostub see heli pärast edukat jahti, aga mitte iialgi tegeliku rünnaku ajal, mis viiakse läbi täielikus vaikuses. Vastupidiselt lõvide ühe kuni kahe minuti pikkusele möirgamisele on üksiku tiigri möire tavaliselt väga lühikese vältusega. Kõige sagedamini kuuldub möirgamist paaritumise ajal, siis on tiigrid üsna lärmakad, urisevad, ohivad, uratavad. Möirgamise ajal on kõrvad pööratud natuke tagasi, nina krimpsus ja silmad pilukil. Möirgamisele võib eelneda pikk, madal oigamisele sarnanev hääl. Pehmem versioon sellest on kasutusel ema ja kutsika vahelises suhtlemises. Urisemine ja lõrisemine on tõenäoliselt põhiline omavahelise suhtlemise vorm, kus urisemine näitab agressiivset olekut, samal ajal kui lõrisemine on rohkem kaitse.

LÕPPSÕNA

Loodetavasti jõudis teine palju uut ja huvitavat infot. Mulle isiklikult tiigrid meeldivad, nad näevad armsad välja, kuid tegelikult võivad olla nad päris ohtlikud, sa ei tea millal ta sulle kallale võib tulla.

KASUTATUD KIRJANDUS

Reido Muga , Marge Vaige. Tiigrid. Kättesaadav:
http://my.tele2.ee/tiigrid/
Genevieve Warnau. Minu esimene entsüklopeedia. Tallinn: Zooloogia , 2003
Reido Muga, Marge Vaige. Jahipidamine. Kättesaadav:
http://my.tele2.ee/tiigrid/jahipidamine.html
Reido Muga, Marge Vaige. Sigimine. Kättesaadav:
http://my.tele2.ee/tiigrid/sigimine.html
Reido Muga, Marge Vaige. Omavaheline suhtlemine. Kättesaadav:
http://my.tele2.ee/tiigrid/communication.html
9