Tallinna Õismäe Gümnaasium
TiigridReferaat
Autor: Helena
Nurkse 9. a klass
Juhendaja :
Kristo Anupõld
Tallinn 2010
SISUKORD
Tallinna Õismäe Gümnaasium 1
SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1.
TIIGER 4
2.
JAHIPIDAMINE 5
3.
SIGIMINE 6
OMAVAHELINE
SUHTLEMINE 7
LÕPPSÕNA 8
KASUTATUD KIRJANDUS 9
SISSEJUHATUS
Tiiger on maailma suurim
kaslane . On erinevaid alamliike. Nad
erinevad üksteisest suurus, värvus ja
karvkatte poolest.
1.TIIGER
Tiiger on kõige suurem kaslane – ta võib kaaluda ligi 300 kg ja
olla üle 3 m pikk. Tiiger on džungli kõige kardetuim
kiskja .
Üldiselt on tiiger
aeglasem kui tema saakloomad, kuid ta
kompenseerib selle kannatliku varitsemise ja välguna rabava
rünnakuga. Tiiger on ainuke kaslane, kes näeb värve ning ei
karda vett. Isaloomal on ulatuslik jahipiirkond, mida ta raevukalt kaitseb.
Tiigril pole vaenlasi, peale inimese.
Inimene on teda hävitanud ja seda ainult lõbu nimel. Tänapäeval
kaitseb tiigrit seadus, kuid kogu maailmas on järel
vaevalt 5000
looma ning salaküttimine jätkab hävitustöid. Tiigrinahk pidavat
õnne
tooma ja erinevaid
kehaosi kasutatakse hiina rahvameditsiinis.
Tiiger on suur vöödiline kaslane, kelle põhjapoolsete alamliikide
vöödid on tumehallid,mõndadel aga süsimustad.Selline muster
varjab teda suurepäraselt nii metsas kui roostikus jõgede
kallastel, kus ta varitseb vett jooma tulevaid loomi.
Tiigri rahulikuks eksisteerimiseks on vaja
sobivaid varjevõimalusi, sõraliste rohkust ja veekogude lähedust.
Üksikult
elavate täiskasvanud tiigrite
individuaalterritoorium võib küündida kuni 400 km². Väikeste
poegadega emasloomal on see esialgu paarkümmend km², hiljem
laiendab ta oma territooriumi järk-järgult. Uluksõraliste
nappuse korral võivad tiigrid murda kariloomi ja
koeri . Nagu lõvide
seas , nii esineb ka tiigrite hulgas aeg-ajalt inimsööjaid. Need on
harilikult vanad, haiged või hullunud tiigrid, kes ei suuda
normaalsel viisil jahti pidada.
2.JAHIPIDAMINE
Vaatamata
on hiigelmõõtmetedele ilmutab tiiger suurt ettevaatlikust, osavust,
oskust metsatihmikus maskeeruda ning täiesti hääletult
liikuda .
Vastupidiselt lõvile peab tiiger jahti üksinda. Kuigi
paikkondades, kus tiigri individuaalterritoorium on väike, võivad
nad aeg-ajalt koopereeruda ja paariviisiliselt jahti pidada.
Tegutsevad
peamiselt videvikus ja öötundidel, päeval on nad väheaktiivsed.
Tiigrid
on liiga suured ja rasked, et jälitada avalikult saaki
pikal distantsil. Nad peavad jahti hiilides ja varitsedes ning sööstavad
saagile kallale siis, kui nad on jõudnud nii lähedale kui võimalik.
Varitsedes
läheneb tiiger saagile allatuult ning vahemaa, mille läbimiseks
kuluks normaaloludes minut, läbitakse paarikümne minutiga. Tihti
peatusi tehes, hindab tiiger
vahemaad saagini, enne kui teeb
otsustava sööstu.
Üldjuhul ei loobuta väljavalitud saakloomast
ilma, et oleks tehtud mõnda järsemat liigutust, hüpet saagi poole,
püüdes siiski hiilida võimalikult lähedale. Ei varitsuse ega ka
kallalesööstu ajal ei too tiiger kuuldavale ühtegi heli. Saaklooma
jaoks saabub surm vaikuses.
Saagi
surmamiseks hammustavad tiigrid tal kaela läbi või lämmatavad oma
ohvri. Söömist alustavad nad saagi tagaosast.
Tihti
armastab tiiger varitseda loomade
joogikohtade juures. Erinevate saakloomade suhtes on sageli
väljakujunenud omad võtted, mis tagaksid tiigrile edu. Kuid
hoolimata tiigri suurest võimekusest arvatakse, et kahekümnest
katsest kroonib edu ainult üks.
Tiigri
saagiks on mitmed sõralised, eelkõige
metssead , hirved ja metskitsed (näiteks Kesk- ja Lõuna Hiinas
elutsev tukkhirv,
Siberis ja Põhja-Hiinas maral ja vapiti, Indias
sambar ja punahirv, samuti muntjak), aga mõnikord harva ka näiteks
kilpkonnad,
kalad .
Vee-elukaid
püüavad tiigrid hõlpsasti, sest nad on head ujujad ning neile
meeldib supelda. Samuti on tiigrid raipesööjad.
3.SIGIMINE
Sigimine ei lange tiigritel kindlale
aastaajale. Seal kus neid leidub vähe, liigub emase kannul vaid üks
isane . Vastasel korral
ilmuvad välja
rivaalid , kelle vahel toimub
lühike jõukatsumine, kus
selgub , kes jääb ja kes peab lahkuma.
Kui ematiiger on valmis paarituma, ta möirgab,
uratab ja pritsib uriini, et oma valmisolekust isasele
teatada .
Paarituvad tiigrid võivad olla üsna lärmakad. Nad urisevad,
näuvad, ohivad, uratavad paaritumise ajal.
Ematiigrid paarituvad tavaliselt iga kahe aasta
tagant. Isatiiger ei lahku paari päeva jooksul oma paarilise
juurest, ta tahab kindel olla, et emane on viljastunud. Seejärel
lähevad nad lahku ning igaüks elab oma elu edasi.
Pesakonnas on tavaliselt 2-4, harvem üks
kutsikas. Nad sünnivad koopas või muus varjulises kohas ning
kasvavad üksnes ematiigri
hoole all, kes ei lase isast järglaste
lähedussegi.
Tiigrikutsikad
kasvavad võrdlemisi kiiresti ja hakkavad umbes kuuvanuselt pesast
väljas käima. Palju tiigrikutsikaid hukkub oma esimestel elukuudel.
Kutsikad võivad langeda teiste kiskjate saagiks või surra nälga,
kui ema ei leia küllaldaselt toitu. Ematiiger elab poegadega koos
2-3 aastat, selle
ajaga saavad noored loomad iseseisvaks.
Arvestatakse, et ematiiger sünnitab kogu oma elu jooksul 10-20
kutsikat, kellest harva kasvavad üles enam kui pooled. Tiigri eluiga
võib
ulatuda 40-50 aastani, ent tavaliselt hukkuvad nad märksa
varem.
OMAVAHELINE SUHTLEMINE
Suhtlemisviisideks on kaslastel lõhnad,
kraapimisjäljed ja helid. Lõhnaallikaks on kaslase uriin ning
lõhnanäärmetest pärit lõhnaaine. Need näärmed asuvad pealael
ja põskedel,
varvaste vahel ja saba alguspiirkonnas. Kui loom ennast
millegi vastu hõõrub, kannab ta sellele esemele ka oma isikupärast
lõhna.
Kaslased armastavad mitmesuguseid esemeid kraapida, et oma
küüniseid
puhastada ja jäsemeid sirutada.
Sealjuures jätavad nad
teistele endast nähtavaid ja haistetavaid teateid. Suurte
kaslaste seas on möirgamine põhiliseks
omavahelise kommunikatsiooni vormiks. Möirata suudavad ainult suured kasslased:
tiigrid, lõvid, jaaguarid ja leopardid (välja arvatud
lumeleopardid). Vali möirgamine on kergesti kuuldav rohkem kui 3 km
tagant, reklaamib isendi asukohta ja
hoiatab teisi tiigreid või
vastupidi veetleb neid, kutsub ligemale kui otsitakse paarilist.
Mõnikord kostub see heli pärast edukat jahti, aga mitte iialgi
tegeliku rünnaku ajal, mis viiakse läbi täielikus vaikuses.
Vastupidiselt lõvide ühe kuni kahe minuti pikkusele möirgamisele
on üksiku tiigri möire tavaliselt väga lühikese vältusega. Kõige
sagedamini kuuldub möirgamist paaritumise ajal, siis on tiigrid üsna
lärmakad, urisevad, ohivad, uratavad. Möirgamise ajal on kõrvad
pööratud natuke tagasi, nina krimpsus ja silmad pilukil.
Möirgamisele võib eelneda pikk, madal
oigamisele sarnanev hääl. Pehmem
versioon sellest on kasutusel ema
ja kutsika vahelises suhtlemises. Urisemine ja lõrisemine on
tõenäoliselt põhiline omavahelise suhtlemise vorm, kus urisemine
näitab agressiivset olekut, samal ajal kui lõrisemine on rohkem
kaitse.
LÕPPSÕNA
Loodetavasti jõudis teine palju uut ja huvitavat infot. Mulle
isiklikult tiigrid meeldivad, nad näevad armsad välja, kuid
tegelikult võivad olla nad päris ohtlikud, sa ei tea millal ta
sulle kallale võib tulla.
KASUTATUD KIRJANDUS
Reido
Muga ,
Marge Vaige. Tiigrid. Kättesaadav:
http://my.tele2.ee/tiigrid/ Genevieve Warnau. Minu esimene entsüklopeedia. Tallinn:
Zooloogia ,
2003
Reido Muga, Marge Vaige. Jahipidamine. Kättesaadav:
http://my.tele2.ee/tiigrid/jahipidamine.html Reido Muga, Marge Vaige. Sigimine. Kättesaadav:
http://my.tele2.ee/tiigrid/sigimine.html Reido Muga, Marge Vaige. Omavaheline suhtlemine. Kättesaadav:
http://my.tele2.ee/tiigrid/communication.html 9
Kõik kommentaarid