Referaat - Fidži (0)

Kool
Nimi
klass
Fidži
Referaat
Juhendaja :..............
Linn 2011
SISSEJUHATUS
Fidži on saareriik Lõuna- Okeaanias . Fidži on sõltumatu riik ja koosneb samanimelisest saarestikust. Riigis valitseb niiske troopiline kliima. Esimesed asukad saabusid saarele umbes 3500 aastat tagasi. Rassiliselt on fidžilased melaneesia rahvas. Fidžil on rikas kultuuripärand, mida jälgivad ka saarte teised rahvad . Turiste tõmbab Fidži eriliste tantsude ja muusikaga, populaarsed on ka mudelkülad ja käsitööturud.
FAKTID
Pindala: 18 274 km2
Rahvaarv: 859 700 (2006)
Pealinn: Suva
Riigikeeled: inglise ja fidži keel
Rahaühik: Fidži dollar
Ajavöönd: maailmaaeg + 12
Liiklus : vasakpoolne
AJALUGU
Fidži asustasid enam kui 3000 aastat tagasi Kagu-Aasiast saabunud melaneeslased. Nad tõid kaasa laias ulatuses söödavaid taimi , sea ja iseloomulikus stiilis keraamika , mida tuntakse Lapita kultuuri nime all.
Enamustel saartel elasid asukad väikeste kogukondadena mäeseljakute kindlustustes. Nad kasutasid alepõllunduse tüüpi põllumajandust. Maaviljeluses olid kasutusel niisutussüsteemide kompleksid. Põllud olid kaitstud kindlustuskraavidega. Traditsiooniline ühiskond koosnes hõimugruppidest, mida juhtisid pealikud . Seal olid suguharud, mis jagati klannideks ja aladel all-klannideks. Võim suguharus kuulus kõrgemale pealikule. Kõige tüüpilisem tegevus oli sõdimine teiste omasugustega.
Esimese eurooplasena nägi saari hollandlane Abel Tasman , kes möödus 1643 . aastal laevadega Heemskerck ja Zeehaen nende kirdeservast. James Cook nägi saari 1774 . aastal kagust. Kapten William Blight oma laevalt 1789. aastal ja läks 3 aastat hiljem neid avastama .
1829 allutas pealik Na Ulivau enamiku saartest oma võimule. 1854 võttis tema vennapoeg , valitseja Seru Epenisa Cakobau, omaks ristiusu ning 1865 ühendas ta saareriigi üheks kuningriigiks. 1874 muudeti Fidži Suurbritannia kolooniaks. 1966 sai Fidži piiratud autonoomia . 10. oktoober 1970 kuulutati Fidži iseseisvaks, kuid ta jäi Rahvaste ühendusse. Samal aastav võeti vastu esimene põhiseadus. 1987a , peale sõjaväelist riigipööret kuulutati Fidži vabariigiks ning astuti Rahvaste ühendusest välja. Fidži poliitika on ebastabiilne. Viimane sõjaväeline riigipööre toimus 2007ndal aastal.
Aastast 1970 on Fidži ka ÜRO liige. Eestiga ei ole diplomaatilisi suhteid sõlmitud.
ASEND
Fidži on sõltumatu riik ja koosneb samanimelisest saarestikust, mis ümbritseb Koro merd . See asub Vaikse ookeani edelaosas ja Melaneesia idaosas.
Koosneb 332 saarest , millest 116 on asustatud. Need on laiali paisatud peaaegu 3 000 000 km² , kuid maismaa kogupindala on ainult 18 333 km². Fidži piirneb Rotuma saarega, mis on 18 ruutmiili ja asub pealinnast Suvast 650 km loode pool. Rotumal on polüneesia rahvastik ja see saar on alates 1881. aastast Fidži koloonia. Lähim riik kirdes on Lääne- Samoa , kagus Tonga , loodes Vanuatu . Saarestik kuulub eriti tugevate maavärinate alasse.
Fidži ainulaadse asetuse tõttu läbib teda 180-meridiaan. See puudutab maapinda nii ainult kahes kohas maailmas: Fidžis ja Siberis .
SAARTE TEKE
Fidži saared on pärit geoloogilisest ajaloost. Nad asuvad vanal ladestunud veealusel platvormil ja on suurimad vulkaanilise tegevuse tagajärjel tekkinud saared. Nad on setteist moodustunud maardla ja see on kujundanud koralle. Suurimad saared on tekkelt vulkaanilised, väiksematest on enamik korallsaared.
Suurim saar on Viti Levu ( 10 429 km2 ). Teda teatakse ka kui Suur Fidži. Ta hõlmab rohkem kui poole Fidž i saarte pindalast.
KLIIMA
Valitseb niiske troopiline passaatkliima. Aasta keskmine temperatuur on 24-27 ° c. Sademeterohke aeg on novembrist märtsini ja langeb kokku suve kuumemate kuudega. Siis esineb ka orkaane. Tuulepealseil kagunõlvadel sajab 2500 - 3000 mm aastas. Tuulealuseid loodenõlvadel on sademeid 1700 - 2500 mm aastas. Kliimat mõjutavad ka troopilised tsüklonid.
LOODUS
Peaaegu poolt Fidži saarte kogupindalast katab mets, rohumaad leidub läänes suurimatel saartel. Sood asuvad idapool rannikualadel. Mägede tuulepealsetel kagunõlvadel kasvab troopiline vihmamets . Loodenülvadel kasvab savannitaimestik (rohtlad, hõrendikud, põõsastikud). Vihmametsades kasvab väärispuid nagu sandlipuud, tiikpuud, punapuud. Kõrgemal mägedes on okasmetsi. Rannikul ja jõeorgudes on looduslik taimkate hävitatud, kohati on säilinud mangroovi. Valdavad on viljakad punamullad . Fidžil on 5 looduslikku imetajaliiki, kes kõik on ohustatud. Kohatud on 120 liiki linde, neist 47 on pesitsejad. Roomajaid on 36 ja kahepaikseid 3 liiki. Kalu on 355 liiki.
Niiske kliima tõttu on palju lühikesi veerohkeid jõgesid, kuid ainult Reva jõgi on alamjooksul laevatatav .
Maavaradest leidub kulda, hõbedat, vase-, mangaani -ja rauamaaki, kivisütt, boksiiti ja fosforiiti.
RAHVASTIK
51% rahvastikust moodustavad põlisrahvas fidžilased. Rassiliselt on fidžilased melaneesia rahvas, kultuuriliselt on nad lähedased polüneeslastele.
Fidžil elab väga palju indialasi, kellest enamus on 1870ndatel ja 1880ndatel sisse toodud suhkrurooistanduste tööliste järeltulijad. Enamik neist räägib ka hindi keelt. Pärast 1987.a. riigipööret indialaste osatähtsus rahvastikus vähenes.
Fidžil on ka anglosakse (australlasi, uusmeremaalasi, inglasi).
Polüneeslastele lähedase omaette etnilise rühma moodustavad Rotuma saare põliselanikud rotumalased.
70% riigi rahvastikust elab Viti Levu saarel. 94% täiskasvanutest on kirjaoskajad. Usklikest on 52% kristlasi, 38% hinduiste ja 8% muslimeid, leidub ka sikhe ja konfutsianiste.
KEEL
Riigi ametlik keel on inglise keel, kuid umbes 300 000 Fidži saarte põlisasukat räägib fidži keelt. See kuulub Austroneesia keelte hulka ja tal on palju murdeid. Üks enam kasutusel olev on tuntud kui baulaste murre ja pärit Bau piirkonnast . Kirjakeel põhineb samuti sellel Viti Levu lõunaosas Suva ümbruskonnas räägitaval Bau murdel. Indialastel on neile iseloomulik Fidži-Hindu murre. Enamus rahvast valdab vähemalt kahte keelt: inglise keelt ja nende piirkonnas räägitavat keelt.
MAJANDUS
Fidži on majanduslikult mitmekesisem ja arenenum kui teised Vaikse ookeani saareriigid. Alates aastats 1980 on areng aeglustunud. Valdavad on hüdroelektrijaamad. Kaevandatakse kulda, hõbedat, vasemaaki ja boksiiti. Põllumaad on 11% ja istanduste all 5% territooriumist. Kasvatatakse taro , maniokki, bataati, jamssi, riisi, saagopalmi ja köögivilja, ekspordi tarbeks kookospalmi, kakaopuud ja ingverit. Indialased kasvatavad suhkruroogu jm teravilju, nemad peavad maad fidžilastelt või riigilt rentima. Oluline on banaani-, ananassi- ja tsitrusekasvatus. Karjanduse osatähtsus suureneb. Tähtis on meretransport.
Imporditakse tööstus- ja toidukaupu, masinaid, naftasaadusi ja väetisi. Peamised kaubanduspartnerid on Austraalia , USA, Uus- Meremaa , Suurbritannia ja Singapur .
Kiiresti arenev valdkond on turism .
SÜMBOOLIKA
•Fidži lipp on aastast 1970. Helesinine väli sümboliseerib Vaikset ookeani. Ülal vasakul on Suurbritannia lipp mis osutab riigi seotusele Rahvaste ühendusega, ja paremal keskel on Fidži vapp .
•Hümn pärineb samuti aastats 1970. Kannab nime „Meda Dau Doka “ („Jumal õnnista Fidžit“)
•Fidži vapp on aastast 1908. Kilbi ülaosa on punane ning sellel on Suurbritannia kuninga tunnus lõvi, kes hoiab käppade vahel kookospähklit. Ülejäänud vapiosa on jagatud Püha Jüri ristiga neljaks osaks, millest kolmel on kujutatud Fidži istanduste tüüpilisi vilju : suhkruroog , kookospalm ja banaanikobar. Neljandal väljal on aga rahutuvi, mis on pärit kuningriigiaegselt lipult. Vapikilbi all lindil on fidžikeelne deviis „Rerevaka na kalou ka doka na tui“ (’ karda jumalat ja austa kuningannat’)
KOKKUVÕTE
Fidži on saareriik, kus valitseb hea soe kliima. Fidži saared on väga mitmekesised.
Fidži on riik, kus leidub mitmeid maavarasid , erinevaid rahvaid, huvitavaid taime- ja loomaliike, ning ümberringi on ookean.
Oma idülliliste randade, korallriffide ja koobaltsinise ookeaniga, pakub ta silmailu looduseimetlejatele ning niisama saarelt saarele reisivatele uudishimulikele.
LISA
Fidži lipp
Fidži vapp
FIDŽI KAART
KASUTATUD MATERJAL
•EESTI ENTSÜKLOPEEDIA 15.kd: maailma maad Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007
• http://www.miksike.ee/docs/referaadid/fidzi.ht m
• http://et.wikipedia.org/wiki/Fid%C5%BEi_lipp
• http://www.kokenge.com/vacations/fiji/images/fiji2.jpg
• http://www.holidaycity.com/taveuni-resort-fiji/map.gif
• http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Flag_of_Fiji.svg
• http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Coat_of_arms_of_Fiji.png
• http://www.reisiguru.ee/riikID/92