Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Raud (0)

1 Hindamata
Punktid

RAUD
Referaat
Juhendaja :
Pärnu 2007
SISUKORD
SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................3
  • RAUD.......................................................................................................................................................................4
    KOKKUVÕTE..............................................................................................................................................................7
    KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................................................................8
    SISSEJUHATUS
    Autor valis antud referaadi teemaks raud, kuna sellega puututakse kokku igapäevaselt. Samuti on raud Maa koostises üks levinuimatest elementidest.
    Referaadi eesmärgiks on saada rohkem teada rauast. Ülesanneteks on uurida, millised on raua omadused ja millised on tema sulamid .
    Töö koosneb ühest peatükist, milles räägitakse rauast üldiselt, selle omadustest ja selle kahest sulamist.
  • RAUD
    Raud on lihtaine ning ehedalt leidub rauda ainult meteoriitide koostises ja ka paljude ühendite koostises. Näiteks: vees, liivas , savides, mineraalides, taimedes, inimese veres, maasikates ja nõgestes. (Protonizer, 2007)
    Raua järjenumber on 26. Raud asub Perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis . See on kõige levinum element Maa koostises ning levimuselt maakoores teine metall alumiiniumi järel. Raual on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54, 56, 57 ja 58. (Vikipeedia, 2007b)
    Raua elektroniskeem on:
    Fe +26| 2) 8) 14) 2)
    Raud avastati esmaselt umbes 3400 e. Kr. Egiptuses, kuigi inimkond õppis rauda tundma umbes 5000-6000 aastat tagasi. Rauda õpiti maagist tootma alles 2000 aastat e. m. a. Esmalt kasutati seda majapidamistarvete valmistamiseks ja relvade (kilpide, mõõkade, odade) tegemiseks. Teatud ajal oli raud väga vääriline metal isegi väärtuslikum kullast ja hõbedast. Rauast valmistati ehteid ja seda kasutati rahana. Hiljem hakati ehitama sildu , raudteid, laevu ja nüüdseks ajaks on asi nii kaugele arenenud, et rauda kui keemilist ainet tuntakse täiesti. Rauda kasutatakse ammust ajast meditsiinis verevaesuse, kõhnumise ja jõu vähenemise ravimisel . (Protonizer, 2007)
    Täiesti puhast rauda pole võimalik toota ja kui keegi toodaksi siis see oleks liiga pehme, vähem vastupidav ja liiga kallis. See sisaldab alati mõningal määral süsinikku. Kõik ained aga rauale head ei tee. Näiteks väävel rikub seda, kuna teeb raua hapraks. (Protonizer, 2007)
    Vähesel määral leidub rauda maapinnal ka ehedalt. Ehe raud esineb väikeste liistakutena, harvemini suuremate osakestena analoogiliselt väärismetallide kulla ja plaatinaga. Ehedat rauda on leitud Senegalis ja mitmes paigas Siberis . Erinevalt meteoriidirauast on eheda raua niklisisaldus väga väike. (Miksike, 2007)
    Järgnevalt on toodud raua füüsikalised ja keemilised omadused.
    Raua füüsikalised omadused. Puhas raud on keskmise kõvadusega hõbevalge metall. Raud on hea elektri– ja soojusjuht . Raud on mehaaniliselt hästi töödeldav plastiline metall. Teda on võimalik valtsida õhukeseks leheks ja venitada traadiks. Raud on suhteliselt raske (7,9 g/cm3). Sulamistemperatuur 1811 K (1538 °C). Mitmesuguste lisandite mõjul muutub raud kõvemaks, vähem plastilisemaks ja hapramaks. Rauda ja tema sulameid on võimalik magneetida. (Protonizer, 2007)
    Raua keemilised omadused. Raud on keskmise keemilise aktiivsusega metall. Raua aatomi väliskihil on kaks elektroni ja eelmise kihi välisel alakihil kuus elektroni. Selle alakihi stabiilne olek on viis või kümme elektroni. Stabiilse oleku saavutamiseks loovutab raua aatom väliskihi kaks ja eelmise kihi ühe elektroni – seega kokku kolm elektroni ja muutub raud (III) iooniks (Fe3+). Raud (III) ühendid on kõige püsivamad. (Miksike, 2007)
    Ohu käes kattub raud oksiidide kihiga, mis koosneb põhiliselt raud(I I I) oksiidist Fe2O3 , kuid võib sisaldada ka Fe3O4 . Raua pinnale tekkiv rooste sisaldab peale nende oksiidide veel ka hüdroksiidi Fe(OH)3. Raua rooste ei ole tihe ega kaitse teda edasise roostetamise eest. Raua kuumutamisel kuivas õhus tekib tema pinnale musta värvi Fe3O4. Seda nimetatakse rauatagiks. Fe3O4 kiht o­n küllalt tihe ja kaitseb rauda roostetamise eest palju paremini kui Fe2O3 kiht.
    Raud kui keskmiselt aktiivne metall reageerib hästi lahjendatud hapetega. (Miksike, 2007)
    Fe + 2HCl = FeCl2 + H2­
    Kontsentreeritud väävel - ja lämmastikhappega raud ei reageeri. Nende toimel tekib metalli pinnale väga tihe oksiidikiht ja reaktsioon edasi ei lähe. Niisugust nähtust nimetatakse metalli passiveerumiseks. Sel põhjusel võib kontsentreeritud väävel – ja lämmastikhapet transportida raudanumates. (Miksike, 2007)
    Raua oksiidid veega praktiliselt ei reageeri. Seetõttu tema hüdroksiide saadakse kaudsetel meetoditel , näiteks vastava soola reageerimisel leelisega. (Miksike, 2007)
    Rauamaagid on:
    • pruun ja punane rauamaak Fe2O3;
    • must rauamaak e. magnetiit Fe3O4. (Vikipeedia, 2007b).

    Tähtsamad ühendid:
    • Fe(HCO)3 - vees (katlakivi pruun värvus);
    • Oksiidid – Fe3O4 magnetilised omadused. Püsivaim on Fe2O3;
    • Soolad FeSO47H2O - raudvitriol (taimekaitse vahend), FeCl3 (

    Üks tähtsamaid metalle tänapäeval on raud, millest saadakse sulameid, tuntumad on neist malm ja teras . Rauda ja tema sulameid nimetatakse ka mustaksmetalliks. (Vaab, 2007)
    Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Süsiniku protsent sulamis ei ole tavaliselt suurem kui 4. Malmi ei ole võimalik toatemperatuuril plastselt deformeerida, kuna malm puruneb. Malm on heade valuomadustega ning seejuures ka odavam kui teras, mistõttu tihti on masinate korpused ja kered valatud malmist. Samas on malmil halb keevitatavus. Malmi külmkeevitamisel kasutatakse spetsiaalseid elektroode, traate, kaitsegaase ja töövõtteid. Vaatamata sellele on külmkeevitamisel saadud liide kerge purunema , kuna temperatuuride vahest tekkivad malmi kergesti praod . (Vikipeedia, 2007a)
    Teras on sulam , mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku. Kui rauasulamis on üle 2,14 % süsinikku, nimetatakse seda malmiks . Malmil ja terasel on oluline erinevus: terast on võimalik plastselt deformeerida, kuid malml jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb. Süsinikterased on kõige laiemalt kasutatavad sulamid üldse, kuid vastavalt otstarbele on terase koostis erinev. Kristallstruktuuri järgi võib süsiniku ja raua sulam olla: tsementiit , austeniit või perliit . Ühes tükis terases on tavaliselt esindatud kõik kolm. Süsinikusisaldus teeb raua kõvemaks ja suurendab tunduvalt tõmbetugevust, kuid teras on rauast rabedam. (Vikipeedia, 2007c)
    KOKKUVÕTE
    Raud on lihtaine ning ehedalt leidub rauda ainult meteoriitide koostises ja ka paljude ühendite koostises. Raud on meie igapäeva eluks vajalik metall, kuna seda kasutuses kõikjal, alustades õmblusnõelast, naelast, kirvest ja lõpetades raudteedest.
    Omaduste poolest on raud hõbehallika läikega, suhteliselt raske ja kõva, sulab kõrgel temperatuuri, hästi töödeldav ja tal on magnetilised omadused. Raud on keskmise aktiivsusega metall.
    Raua sulamid on teras ja malm. Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku. Malmil ja terasel on oluline erinevus: terast on võimalik plastselt deformeerida, kuid malml jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb.
    KASUTATUD KIRJANDUS
  • Martma, Gert . Tallinna Ülikool. 04.12.2007. Metallid praktikas. [www.tlu.ee/~kertm/G%FCmnaasiumi%20%F5ppematerjalid/p-metallid.doc].
  • Miksike. 04.12.2007. Üldiselt rauast. [ http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/raud3.ht m].
  • Protonizer. 04.12.2007. Raud.
    [ http://protonizer.eu-youth.net/index.php?option=articles&task=viewarticle&artid=57 ].
  • Vaab, Janno . Referaat.04.12.2007. Metallide liigid, saamise järgud ja nende paiknemine .
    [www. referat .ee/ee/doc/metallid2.doc].
  • Vikipeedia. 04.12.2007 a. Malm.
    [ http://et.wikipedia.org/wiki/Mal m].
  • Vikipeedia. 04.12.2007 b. Metallid. [ http://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Iffcool/Keemilised_elemendid ].
  • Vikipeedia. 04.12.2007. Teras.
    8
  • Vasakule Paremale
    Raud #1 Raud #2 Raud #3 Raud #4 Raud #5 Raud #6 Raud #7 Raud #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-11-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 82 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor sirli65 Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Raud
    14
    doc

    Raud

    RAUD SISUKORD 1. Raud (Ferrum) Mendelejevi tabelis ....................................LK 2 2. Üldiselt rauast.................................................................LK 3 3. Raua kasutamine ............................................................LK 4 4. Raua omadused ............................................................. LK 6 5. Raua ja rauasulamite tootmine ....................................... LK 8 6. Huvitavaid fakte, hüpoteese ja paradokse rauast............... LK 9 7

    Keemia
    Raud
    5
    odt

    Raud

    Tallinna Polütehnikum Raud Koostaja : Kristina Pähn AA-13 04.04.2014 Raud Raud on järjenumbriga 26.Normaaltingimustes on raud tahke aine tihedus 7,87 g/cm3nind sulammistemperatuur on 1539 Celsiuse kraadi.Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel).Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri ,kuis niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda püsivam on ta ka korisooni suhtes. Raud Looduses Raud on on looduses laialt levinud element ,olles sisalduselt maakooores neljandal kohal .Raual on ka kosmoses levinud element,meie Päikesesüsteemi planeetidest on rauarikkam

    Keemia ja materjaliõpetus
    Rauasulamid
    8
    docx

    Rauasulamid

    molübdeen, vanaadium, titaan või volfram jooksul kõige tuntum, Raud on metallidest tähtsaim tehnomaterjal, kuid tehniliselt puhtal kujul kasutatakse teda peamiselt elektritehnilistes seadmetes magnetiliste omaduste tõttu. Põhiliselt kasutatakse rauasulamitena. Nende kasutusala on umbes kümme korda laiem kui teistel metallidel ja sulamitel. Suurem osa rauasulamitest on süsinikku sisaldavad sulamid - rauasüsinikusulamid, mis jagunevad järgmiselt: Elektritehniline raud, süsinikusisaldusega kuni 0,08%; Terased – sulamid, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%; Malmid – sulamid, mille süsinikusisaldus on üle 2,14% kasutusel kuni 4%-ni. http://opiobjektid.tptlive.ee/Materjaliopetus/metallide_ja_sulamite_siseehitus.html Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Süsiniku protsent sulamis ei ole tavaliselt suurem kui 4. Malm erineb terasest selle poolest, et malmi pole võimalik toatemperatuuril plastselt deformeerida, kuna malm puruneb

    Materjaliõpetus
    Mustad metallid
    6
    doc

    Mustad metallid

    Tallinna Kunstigümnaasium Mustad metallid Referaat 2008-12-15 Mustad metallid Mustmetallid on raud ja selle sulamid. Kasutatavaimad on süsinikku sisaldavad sulamid: malm ja teras ning ferrosulamid. Musti metalle kasutatakse nende suure tugevuse ja jäikuse ning suhteliselt madala hinna tõttu väga laialdaselt. Mustad metallid jagunevad kaheks: malmid ja terased. Mustad metallid reageerivad hõlpsasti vees leiduva hapniku ja mitmesuguste sooladega, ise seejuures hävides. Seda protsessi nimetatakse korrosiooniks ehk roostetamiseks. Malm

    Kunst
    Raud
    4
    docx

    Raud

    Maikel Jätsa Raud Referaat Õpperühm: TÖ11 Juhendaja: V. Sillaste Tallinn 2011 Ferrum Raud asub perioodilisusüteemis VIII B rühmas ja neljandas reas. Aatommass on 55,847amü, raua aatomi tuumas on 26 prootonit, ja 56-26=30 neutronit,elektronide koguarv elektronkattes on võrdne prootonite arvuga ehk 26. Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljal elektronkihil Fe : +26/2)8)14)2) ­ väliskihil asub 2 elektroni. Eleketronvalem: 1s22s22p63s23p64s23d6. Raual on muutuv oksüdatsiooniaste, II ja III. Raua massisisaldus maakoores on 6%,. Suurimad rauamaagivarud asuvad venemaal Kurskis magneetilise anomaalia piirkonnas. Tähtsamad ühendid: · Raudvitriol(FeSO4 x 7 H2O) on kristalliline raudsulfaat, mis on helerohelise värvusega

    Keemia alused
    Ehitusmaterjalid ja konstruktsioonid-Metallmaterjalid
    5
    doc

    Ehitusmaterjalid ja konstruktsioonid, Metallmaterjalid

    Malmi külmkeevitamisel kasutatakse spetsiaalseid elektroode, traate, kaitsegaase ja töövõtteid. Vaatamata sellele on külmkeevitamisel saadud liide kerge purunema, kuna temperatuuride vahest tekkivad malmi kergesti praod. Seetõttu soovitatakse malmi enne kuumutada kuni 600°C ning alles seejärel keevitada. Malmi toodetakse kõrgahjudes ja tema tooraineks on rauamaak, koks ja räbustaja. Teras Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku. Kui rauasulamis on üle 2,14 % süsinikku, nimetatakse seda malmiks. Malmil ja terasel on oluline erinevus: terast on võimalik plastselt deformeerida, kuid malmil jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb. Süsinikterased on kõige laiemalt kasutatavad sulamid üldse, kuid vastavalt otstarbele on terase koostis erinev.

    Üldehitus
    Keemia kontrolltöö-Metallid
    6
    odt

    Keemia kontrolltöö: Metallid

    Kõige rohkem on rauda maakera sisemise osa koostises(tuumas). Peamised looduslikud ühendid: Raud(III)oksiid Fe2O3 Rauatagi Fe3O4 Eestis leidub pruuni rauamaaki Põltsamaa lähedal. 7. Raua füüsikalisi omadusi. ● Hõbehall läikiv metall ● Suhteliselt raske (tihedus 7,9 g/cm³) ● Kõrge sulamistemperatuuriga (~1540 ºC) ● Mehhaaniliselt hästi töödeldav ● Suhteliselt kõva ● Magnetiliste omadustega 8. Miks raud ei ole nii vastupidav vee ja õhuhapniku toimele kui alumiinium? Sest niiskes õhus (või vees) tekib raua pinnale kohev roostekiht. 9. Miks kaetakse raud sageli värvi-või lakikihiga? Et takistada korrosiooni. (Korrosioon - metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel) 10. Millise koostisega on raua pinnale tavatingimustes tekkiv roostekiht ja raua kuumutamisel tekkiv tagikiht? Tavatingimustes Fe2O3, kuumutamisel Fe3O4 11. Mis on sulamid?

    Keemia
    Materjaliõpetuse iseseisev töö teras
    2
    docx

    Materjaliõpetuse iseseisev töö teras

    Iseseisev töö Materjaliõpetus Võtsin teemaks Teras. Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku.Kui rauasulamis on üle 2,14 % süsinikku, nimetatakse seda malmiks. Malmil ja terasel on oluline erinevus: terast on võimalik plastselt deformeerida, kuid malmil jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb. Süsinikterased on kõige laiemalt kasutatavad sulamid üldse, kuid vastavalt otstarbele on terase koostis erinev. Kristallstruktuuri järgi võib süsiniku

    Kiuteadus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun