"Kuristik rukkis" (15)

„ Kuristik rukkis“ J. D. Salinger
1.Tsitaadid.
„Ma ei taha, et sa selle oma neetud õlgadega välja venitad“ (lk 29)
Holden üritas Stradlaterile selgeks teha, et ta seda seemisnahkset jakki korralikult hoiaks, sest ta oli seda ainult paar korda kandnud.
„Kasi mu seljast, sa ilge kretiin !“ (lk 45)
Holden kakles oma koolivenna Stradlateriga, sest ta käis kohtamas Jane Gallagheriga, kes meeldis Holdenile väga ning talle ei meeldinud, et Stradlater tüdrukut nii halvasti kohtleb. Kaklus oli jõudnud nii kaugele, et mõlemad olid pikali maas , aga Holden tahtis et ta lõpetaks ja ta lahti laseks.
„Kõik need sileda näoga poisid on ühe vitsaga löödud.“ (lk 144)
Holden mõtles sellega seda, et kõik need poisid, kes enda eest hoolitsevad ja head välja näevad on kõik ühesugused.
„Isast pole midagi, talle võib tooliga pähe virutada, ilma et ta ärkaks, aga ema – sul tarvitseb ainult kusagil Siberis köhatada ja kohe ta kuuleb ära.“ (lk 149)
Holden arvas , et ta ema ärkab iga väiksema piiksu peale üles, isa aga samas ei ärata mitte miski.
„Ma ei olnud söönud midagi kahtlast ja üldse võin ma ka raudnaelu seedida.“ (lk 182)
Holdenil oli süda paha, aga ta ei teadnud millest. Arvatavasti sellest, et ta ei olnud ammu midagi söönud. Lõpuks otsustas ta siiski sööma minna.
2. Lühikokkuvõte teosest.
Lugu räägib 17-aastasest poisist Holden Caulfieldist, kes on just äsja välja visatud Pencey erainternaatkoolist (neljandast), kuna ta põrus kõikides ainetes peale inglise keele. Sündmused leiavad aset kahe päeva jooksul. Holden on üsna jõukast perest pärit. Tal on korralikud ja töökad vanemad, vanem vend D.B, kes elab ja töötab Hollywoodys kirjanikuna, noorem õde Phoebe , kes oma vanuse kohta on väga intelligentne , tark ja taibukas. Tal oli veel üks vend Allie , kes suri aastaid tagasi ja kellest ta tihti räägib. Holden ei lausu vanematele sõnagi, et ta on järjekordselt koolist välja visatud vaid otsustab hoopis New York ’is ringi seigelda ja alles vaheajaks koju minna. Kooli viimasel päeval, olles tagasi jõudnud New York’is vehklemisvõistlustelt, mis tema jaoks kehvasti lõppesid, kuna ta unustas oma spordivarustuse metroosse, otsustab ta hüvasti jätta ühe õpetaja Mr Spenceriga. Nad arutavad miks Holden välja visati ja analüüsivad tema eksamite tulemusi. Kui ta ühiselamusse tagasi jõuab, tekivad tal probleemid koolivenna Stradlateriga, kuna viimane läks kohtama tüdruku Jane’iga, kes meeldib Holdenile. Stradlates tahtis, et Holden kirjutaks talle samal ajal kirjandi, kui ta tüdrukuga on. Holden tegi seda kirjutades oma surnud venna Allie pesapallikindast, aga see ei sobi Stradlaterile, neil tekib tüli ja asi lõppeb kaklusega. Peale seda otsustab Holden, et peab sealt Penceyst otsekohe kaduma. Nii ta sõidabki New Yorki , kus ta võtab hotellis toa. Halva enesetunde pärast läheb ta baari ja kuna talle seal ei meeldi siis edasi ööklubisse ja sealtki tuleb ta varakult ära. Hotellis sokutab liftimees talle prostituudi, kellega tal midagi välja ei tule ja peab veel kinnipeetud summast rohkem maksma.
Järgmise päeva hommikul helistab ta oma sõbrannale Sally Hayes ’ile ning kutsub ta teatrisse. Ennem Sallyga kokku saamist läheb ta einetama, kus ta kohtab kahte nunna ja annetab neile kümme dollarit. Kuna Holdenil on veel aega üle, otsustab ta pargi poole jalutada, lootes oma väikest õde näha, mida aga kahjuks ei juhtu. Ta ostab õele plaadi „Väike Shirley Beans“, mille ta suudab ära lõhkuda ennem kui see Phoebe kätte jõuab. Peale teatrit lähevad nad Sallyga Radio Citysse uisutama ja hiljem pihib ta tüdrukule oma rasket elu ja kutsub teda endaga ära põgenema ja koos elu alustama, kuid Sally keeldub ja nad lähevad tülli.
Lõpuks otsustab Holden salaja koju oma õele külla minna, kes tema peale kuri on, et ta jälle koolist välja visati. Teise öö otsustab ta veeta oma endise õpetaja hr Antolini juures, kes ta lahkelt vastu võtab. Nad räägivad pikalt ja laialt elust, kuid Holden on eelnevatest sündmustest väsinud ja ta pea valutab ning otsustab lõpuks magama jääda. Kuid ehmatusega ärkab ta öösel kui hr Antolini ta peab silitab ja otsustab sealt kohe lahkuda, arvates et õpetaja on homoseksuaal.
Hommikul läheb Holden kooli õde vaatama, et temaga hüvasti jätta, kuid plikatirts ei lepi sellega ja tahab et vend teda kaasa võtaks. Nad tülitsevad ja Holden loobub sellest pöörasest mõttest ja viib õe hoopis loomaaeda ja edasi karusselliga sõitma. Nad lepivad ära ja Holden on nõus tagasi koju minema. Loost räägib Holden aasta aega hiljem haigena (arvatavasti tuberkuloos ) haiglas või sanatooriumis . Ta lubab isegi sealt välja saades uude kooli minna.
3. Probleemid, mida teoses käsitleti.
Teos kajastab suhteliselt levinud tänapäeva noorte probleeme. Kuidas noored tahavad ainult juua ja pidutseda, mitte kuulata vanemate ja targemate inimeste sõna ja teha seda, mida nad ise just õigeks peavad. Muidugi ka õpiprobleemidest ja vanusega kaasnevatest tujutsemistest.
4. Teose peategelase kirjeldus.
Raamatu peategelane Holden Caulfield on 17-aastane pikemat kasvu ja sporti armastav poiss. Tal oli väga elav fantaasia ja talle meeldis tihti valetada, aga seda mitte paha pärast vaid hoopis enda lõbustamiseks. Ta arvas tihtipeale teistest halvasti, aga pidas oma perekonnast lugu, eriti oma pisikesest õest. Holdeni tujud muutusid pidevalt ja ta oli ka alkoholi –ja tubakalembeline.
5. Loo peategelase muutumine.
Raamatu algul oli Holdeni suhtumine kõigesse ja kõigisse negatiivne ja ta oli vihkamist täis, sest tal läks alati halvasti ja mitte kunagi sedasi nagu tema ise oleks tahtnud. Loo lõpus siiski sai ta siiski oma vigadest aru, poiss hakkas nägema maailma teise nurga alt ja ka sellest vihast sai ta jagu, mis tema sisse oli kogunenud.
6.Mida autor tahab antud teosega edasi öelda?
Mina arvan, et autor tahab selle teosega öelda, et kõik noored peavad elus ennast leidma ja et see on loomulik, et noored teatud perioodil mässavad ja elus oma kohta otsivad. Keegi ju ei ole täislik ja meil kõigil on oma head ja vead.
7. Minu arvamus teosest.
Loeksin loomulikult veel sellist teost ja soovitan kindlasti ka teistele, sest lugu on huvitav ja mitmekesine ning pakub ärevaid hetki . Huvitav on lugeda kuidas noored elus ennast leiavad ja hea on ennast võrrelda teose peategelasega ja arutleda, mida ma ise oleksin teatud hetkel teinud või mida tegemata jätnud. Ma arvan, et see raamat on sobilik lugeda nii noortel kui ka vanematel inimestel. Teos on õpetlik ja selge näide elust kui lihtne on elus valele teele minna.