Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

NSV Liit pärast Teist maailmasõda (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised alad sai NSV Liit seoses sõjaga?

N Ü. Kõiv
SV Liit pärast Teist maailmasõda

  • Sissejuhatav meenutus
  • NSV Liit oli üks maailmasõja puhkemise põhjustaja
    • MRP
    • agressorriik alates 17. sept 1939 kuni 22. juunini 1941. Sellesse aega jäävad Poola vallutamine, Balti riikidele baasidelepingute peasesurumine, Soome Talvesõda, riigipöörete korraldamine Leedus, Lätis, Eestis ja augustis 1940 nende inkorporeerimine NSV Liitu. 1941 aasta juuniküüditamine

  • Kaart. Millised alad sai NSV Liit seoses sõjaga? Kellelt?
    • osa Poolast
    • Baltikum
    • osa Soomest
    • osa Saksamaast (osa Ida-Preisimaast)
    • osa Rumeeniast
    • osa Jaapani saartest ( Kuriilid ehk Põhjaterritoorium)

  • Sõja tagajärjed
  • Võitjariik
  • Sõjapurustused. Osa purustustest ise tekitatud (põletatud maa taktika , vaenlasele ei tohtinud midagi jätta)
  • Inimkaotused 1941-1945 arvestuslikult 20-25 milj inimest
  • Mujal diktatuur asendus demokraatiaga, NSV Liit oli ainus sõjas osalenud riik, kus sõjaeelne diktaator jäi võimule.
  • Sotsialismisüsteemi tekkimine. Teostus osa maailmarevolutsiooni plaanist. Sisenes vabastajana, jäigi sinna.
  • ÜRO asutajariik
    Sõjajärgne NSV Liit (Hosking NSV Liidu ajalugu vene k)
    • Inimkaotused 1941-1945 20-25 milj
    • 1946. a Ukraina nälg (põud). Riiklikud normid täideti aga rahvas jäi nälga
    • Teravilja hektarisaagid 1952. a olid väiksemad kui 1913. a
    • Kari väiksem kui 1916. a (rahvaarv oli suurenenud selle aja jooksul aga 30-40 milj inimese võrra
    • Õueaiamaa moodustas 1-2 % maast, aga tootis ligi 50 % juurviljast, üle 2/3 lihast, piimast ja kartulist ja ligi 9/10 munadest
    • Kolhoosnikute sissetulekud: tööpäeva eest 1 rbl või alla selle
    • 1946. a tõsteti paljude kaupade hindu: leib 1 rublalt 3.40-le, 1 kg suhkrut 5.15–lt 15.50-le
    • 1947. a kaotati kaardisüsteem (varem, kui teistes sõjas osalenud maades)
    • 1947. a teostati ka rahareform . Hoiused pangas kuni 3000 rbl vahetati vahekorras 1:1, ülejäänud summa väiksemas väärtuses. Sularaha vahetati vahekorras 1:10. Riigilaenu kohta teatati, et väärtus moodustab nüüd 1/3 varasemast väärtusest
    • Leiva hinda alandati 3 rbl peale
    • Töötamist jätkasid evakueeritud ettevõtted Siberis – tööliste meelepahaks, kes tahtsid koju tulla

    Arstide süüasi (13. jaan 1953 kuni 4. aprill 1953)
    Hakati levitama jutte, et Kremli arstid on seotud vandenõuga, mille eesmärgiks on tappa NLKP juhid. Kuna arstide hulgas oli palju juute, kasvas sellest juutidevastane kampaania. Paljud arstid hukati või hukkusid ülekuulamise käigus. Kampaania lõpetati pärast Stalini surma. Teatati, et mingit vandenõu polnudki .
    Rahva lootused ja lootusetu tegelikkus
    Kui sõda lõppes lootsid inimesed, et elu läheb paremaks. Oli ju Stalin oma võidukõnes tänanud rahvast panuse eest sõja võitu, Stalin oli isiklikult ka paremat elu lubanud. Talupoegade hulgas levisid jutud, et kolhoosid saadetakse laiali ja maa jagatakse talupoegadele. Et talupoegadele antakse kätte passid
    Tegelikkus osutus väga karmiks. Nüüd kulges rinne läbi nõukogude inimeste. Ei usaldatud neid, kes
  • olid naasnud Euroopa sõjaretkelt (nad olid liialt palju näinud, märganud, et mujal Euroopas elavad inimesed palju jõukamalt ega uskunud enam, et NSV Liit on kõige parem riik, et siin hoolitsetakse inimeste eest). Osa sõjameestest oli sõjakäigul liikunud ju läbi Euroopa Berliinini välja
  • olid elanud okupeeritud aladel (kuidas te ellu jäite, miks sakslased teid ei tapnud , millist koostööd te sakslastega tegite....)
  • Saksa sõjavangist naasnuid (need saadeti GULagi vangilaagritesse)
  • sõja ajal KP-sse astunud inimesi (kahtlustamise põhjenduseks: kiiruga vastuvõtt, polnud aega põhjalikult kontrollida). Neid kommuniste oli üle 3 milj
  • piiramisrõngasse jäänud/ piiramisrõngas olnud inimesi
  • süüdlasteks kuulutati terved rahvused: krimmitatarlased, tšetšeenid, inguššid. Massdeporteerimise alla sattusid endise Poola idaalade elanikud (Lääne-Ukraina, Lääne-Valgevene elanikud), Baltikumi rahvad
  • Järgnes uus katse intelligentsi eraldamiseks rahvast, st algas järjekordne intelligentsi represseerimine

    Intelligentsi represseerimine


  • 1946. a aug ÜK(b)P KK otsus ajakirjadest “Zvezda” ja “Leningrad”. Mõisteti hukka Zoštšenko ja Ahmatova teoste avaldamine
  • 1948. a veebr otsus Muradeli ooperist “Suur sõprus”. Põhjenduseks: kodanlikud mõjud, kummardamine Lääne-Euroopa ja Ameerika muusika ees. Põlu alla sattusid Šostakovitš, Prokofjev, Hatšaturjan, Kabalevski jmt. Otsus jättis oma jäljed ka Eesti muusikaellu. Rõhutati, et eesti muusikas on levinud formalistlik suund, disharmooniate harrastamine ja dekadentlus. Kritiseeriti ENSV Raadiokomiteed, et pole küllaldaselt populariseeritud vene ja Nõukogude Liidu rahvaste muusikat. Halvasti töötab Tallinna Riiklik Konservatoorium . Ei näidata sotsiaalmajanduslike tingimuste mõju muusikale. Konservatooriumis pole 1945. aastast alates tähistatud ühtki vene muusika klassiku juubelipäeva. Vene keele õppimine on korraldatud ebarahuldavalt. Muusikaõppejõud ei tegele ome tundides piisavalt marksistliku kasvatamisega.
    Soovitus: tuleb kohale kutsuda õppejõude NSV Liidu teistest õppeasutustest. Eesti õppejõude tuleb saata kvalifikatsiooni täiendama Leningradi ja Moskvasse.
    Keskkomitee otsuse alusel represseeriti üle 20 Eesti Heliloojate Liidu liikme. Mitmele määrati 25+5 aastat (T. Vettik; R. Päts), mitmed said 10 aastat. Osa vallandati töölt ilma vanglakaristuseta. Repressioonide ohvriks langesid tuntud heliloojatest Alfred Karindi, Hugo Lepnurm, Aurora Semper, August Topman, Mart Saar, Heino Eller, Cyrillus Kreek ....
    Eesti pärast II ms:
    • Saksa väed olid lahkunud, aga Punaarme polnud veel kohal- taasiseseisvumiskatse
    • Kõrgeim võim EKP juhil (kes allus aga NRKP juhile)- Karotamm

    Muutused territooriumis:
    • Kaotas osa Petseri maakonnast
    • Kaotas Narva tagused alad
    • Maakond- rajooniks
    • Vald- külanõukoguks

    Vägivallapoliitika:
    • Eesmärk allutada oma võimule
    • Arreteeriti ja saadeti vangi- või sunnitöölaagritesse Saksa okupatsiooni aktivistide toetajaid ja ebausaldusväärsed isikud
    • Umbusaldati balti inimesi
    • Vaimne vägivald
    • Massiküüditamine 1949.a märtsis- et inimesed astuksid vabatahtlikult kolhoosidesse

    • 1950.a tuli kokku EKP VII Pleenum - juhtkonda süüdistati kodanliku natsionalismi alahindamises, vääras kolhoosipoliitikas jne.
    • Võimuvõitlus juunikommunistide ( Vares , Karotamm, Lauristin) ja Venemaa eestlaste vahel
    • Kultuuriinimeste represseerimine
    • Kaardisüsteem, selle kaotamine 1947

    Kolhooside loomine

    Käsumajandusele üleminek:
    • Allutamine plaanimajandusele
    • Võõrtööliste sissevool
    • Uued tavad, harjumused
    • Eestlaste osakaalu langus

    MÕISTED:
    • Kulak- jõukas talupoeg, kasutas palgatööjõudu või põllumasinaid
    • Kollektiviseerimine- ühismajandite loomine- kolhooside rajamine
    • Küüditamine- inimeste kodust eemale saatmine
    • MTJ-masintraktorjaamad
    • Juunikommunistid- 1940.a juunipöörde teostajad
    • Kosmopolitism- mõtteviis, mille kohaselt ei ole tähtsust isiku rahvusel, usul ega päritolul
    • Metsavendlus- relvastatud vastupanuliikumine nõukogude okupatsiooni aktivistide vastu

    Isikud:
    • Käbin- EKP juht
    • Pitka- organiseeris pealinna kaitset, sõjaväelane
    • Uluots- peaminister , täitis Pätsi ülesandeid pärast tolle vangistamist
    • Karotamm- al 1941 EKP juht, al 1944 kohaliku keskkomitee esimene sekretär
    • Tief - EL Rahvuskomitee esimees
    • Vares- Ülemnõukogu Presiidiumi esimees
    • Ždanov- juunipöörde organiseerija

    4
  • NSV Liit pärast Teist maailmasõda #1 NSV Liit pärast Teist maailmasõda #2 NSV Liit pärast Teist maailmasõda #3 NSV Liit pärast Teist maailmasõda #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-04-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Zhery Õppematerjali autor
    NSV Liidus toimuv pärast Teist maailmasõda.

    Sarnased õppematerjalid

    NSV Liit pärast Teist maailmasõda
    2
    doc

    NSV Liit pärast Teist maailmasõda

    Ü. K. NSV Liit pärast Teist maailmasõda Sissejuhatav meenutus a) NSV Liit oli üks maailmasõja puhkemise põhjustaja MRP agressorriik alates 17. sept 1939 kuni 22. juunini 1941. Sellesse aega jäävad Poola vallutamine, Balti riikidele baasidelepingute peasesurumine, Soome Talvesõda, riigipöörete korraldamine Leedus, Lätis, Eestis ja augustis 1940 nende inkorporeerimine NSV Liitu. 1941 aasta juuniküüditamine b) Kaart

    Ajalugu
    Zetterberg-lk 520-545-Eesti 20-sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM
    34
    docx

    Zetterberg, lk 520-545 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)

    Praegusest Kuressaarest 20 kilomeetrit edelasse jääval Tehumardil Saaremaal peeti 1944. aasta 8.-9. oktoobri ööl verine lahing edasitungivate Nõukogude sõdurite ja taganevate sakslaste vahel. Selle mälestuseks püstitati 1967. aastal Nõukogude Eesti üks silmapaistvamaid monumente, 21 meetri kõrgune sammas, mis on pühen datud "Nõukogude sõjameestele - Saaremaa kaitsjatele ja vabastajatele 1941-1945". (Foto: Seppo Zetterberg) Pärast Rei surma astus 1963. aastal peaministriks presidendi ülesannetes endine saadik 521 Aleksander Varma, kellele 1971. aastal järgnes Tõnis Kint ja 1990. aastal Heinrich Mark. Eesti pagulasvalitsusel oli oma osa vabariigi jätkuvuse hoidjana, kuigi teda ei toetanud ei rahvusvaheline ega isegi mitte eesti pagulaste üksmeelne tunnustus või seaduslik positsioon. Osa väliseestlastest põhjendas oma toetuskahtlusi sellega, et Uluots astus 21. juunil 1940 peaministri ametist tagasi ja pärast

    Eesti ajalugu
    Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985
    21
    doc

    Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985

    suurtehaseid, kaevandusi ja elektrijaamu, mille toodang läks itta. Eestisse jäid tööstussaaste ning eestlastele võõra kultuuritausta, temperamendi ja olmetavadega umbkeelsed töölised. Kõik see pidi aja jooksul tooma kaasa põlisrahva jäämise vähemusse oma kodumaal ja järk-järgulise venestumise. Nõnda taheti luua uus venekeelne nõukogude rahvus. Siiski ei olnud kõik sõjajärgsetel aastatel toimunud muutused üksnes negatiivsed: näiteks paranesid kohe pärast sõda oluliselt tervishoiutingimused, mis tõi kaasa väikelaste suremuse languse ja keskmise eluea tõusu. Ka täienesid tänu internaatkoolide võrgu loomisele oluliselt maanoorte õppimisvõimalused. Nõukogulik võimustruktuur Nõukogude võimu taastamine Eestis algas koos Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Punaarmee üksuste järel tulid Eestisse Nõukogude tagalas moodustatud operatiivgrupid ­ uue võimu esimesed taastajad kohtadel

    Ajalugu
    11-klassi ajaloo konspekt
    80
    pdf

    11. klassi ajaloo konspekt

    ● USA ei astunud Rahvasteliidu liikmeks ● Kaotajariike ei võetud algselt Rahvasteliitu. 1922 Rapallo leping ● SM ja Nõukogude Venemaa koostööleping. Rahulolematud võitjariigid ● võitjariikidest olid rahulolematud Itaalia ja Jaapan 1923.a. Ruhri kriis ● Saksamaa ei suutnud maksta reparatsioonimakseid ● Prantsusmaa Ruhri okupeeris tööstuspiirkonna Komitern ● 1919 loodi Moskvas komitern-maailma kommunistlike parteide liit. ● Selle eesmärk oli maailmarevolutsioon. ● Keeruline olukord Euroopas aitas sellele kaasa. Komiterni riigipöördekatsed 1923 tehti riigipöördekatsed: Poolas, Bulgaarias, Saksamaal Dawesi plaan ● Sm raske olukord mõjus halvasti kogu Eu majandusele. ● USA andis Smle reparatsioonise tasumiseks laenu. ● Sm väljus kriisist Locarna konverents 1925 ● Saksamaa oli esimest korda teistega võrdne ● Konverentsil lepiti lõplikult kokku Saksamaa piirid

    Ajalugu
    Eesti ajalugu VI-lk 250-264 ja 274-287-Eesti 20-sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM
    60
    docx

    Eesti ajalugu VI, lk 250-264 ja 274-287 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)

    pleenumil 1950. aasta märtsis mõni kuu varem elanikkonnast.   1990.   aasta   tõi   kaasa   EKP julgeolekuministri   kohalt   vallandatud   Boris liikmeskonna järsu kahanemise: kui tolle aasta Kumm:  Võtkem   kasvõi   kaadriküsimu­   sed.   Kui märtsipleenumi  ajal arvestati 90 000 liikmega, palju   me   ka   oleme   KK   nomenklatuuri   osas   seda siis   pärast   kongressi   registreeris   end   liikmeks katkist kuube paiganud, kord ei jätku siin, kord ei alla 1000 isiku. jätku seal, paneme paigale ja paigutame ümber, ning 1940.   aastatel   oli   EKP   eelkõige   mitte­ kogu   aeg   käib   kisa   ja   lärm,   et   inimesi   ei   ole. eestlaste   partei,   kusjuures   ligemale   pool   eesti

    Eesti ajalugu
    KÜLM SÕDA- RAUDNE EESRIIE
    28
    docx

    KÜLM SÕDA , RAUDNE EESRIIE

     KÜLM SÕDA oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda. Mõiste "külm sõda" võttis kasutusele USA riigitegelane B. Baruh .  TÄHESÕDADE KAVA 1980-ndatel alustas USA nn tähesõdade kava väljatöötamist. See oli katse luua kosmosesse kaitsekilp tuumarakettide vastu.

    Ajalugu
    Eesti 20-sajandi ajaloo baaskursus
    66
    docx

    Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus

    ...................................32 ÕPSIDELT: KOLMANDA KODUTÖÖ VASTUSED..................................................33 Seminarid / loengud Sissejuhatus. Ülevaade Eesti ajaloost PUUDU Ülevaade Eesti ajaloost 20. sajandil  Ristisõjad Eestis – „Muistne vabadusvõitlus“ 1207-1228  Suur nälg 1695-1697  Põhjasõda Eestis ja katk 1700-1711  Liivi sõda  Vene tsaaririik 19. saj II pool-1917 (saksa, vene ja eesti eliit)  Esimene maailmasõda 1914-1918  Eesti Vabadussõda 1918-1920  Eesti Vabariik 1920-1940 (eesti eliit)  ENSV Nõukogude Liidu osana 1944-1989 (eesti ja vene eliit)  Eesti Vabariik „liitudevahelisel ajal“ 1991-2004 (eesti eliit)  Eesti Vabariik Euroopa Liidu osana 2004-... (eesti eliit) Muutuste teljed ja katkestused (kaotatud põlvkonnad):  Poliitika  Institutsioonid  Rahvastik (rahva tajumine, demograafiline vetsupott)  Majandus

    Eesti ajalugu
    Eesti lähiajalugu
    25
    docx

    Eesti lähiajalugu

    0EESTI LÄHIAJALUGU FLAJ.03.168 a.I Sissejuhatus Eesti lähiajaloo periodiseerimine. (Karjahärm 2010, Tarvel 1999, Vahtre 2001) [I] Eesti lähiajaloo periodiseerimise erinevad võimalused. Periodiseerimine generatsioonide kaupa. Kunstiajaloo periodiseering. Poliitiline ajalugu. Eesti polnud pärast 1940. a mingisugust iseseisvat poliitikat. Seepärast saab periodiseeringu põhialus olla Eesti-väline, ehk üleliiduline, sest okupeeritud Eesti oli nii poliitiliselt kui majanduslikult sõltuv ja tasalülitatud. Need olid põhilised välisimpulsid, mis määrasid siinse arengu, ajalooprotsessi võnkealgused ja -lõpud. Päris Eesti keskset periodiseeringut keeruline üles ehitada, ometi saab arvestada kohalikku eripära, tegureid,

    Eesti Lähiajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun