Lennart Georg Meri (3)

Kool
12 R
Lennart -Georg Meri
Referaat
Koostas:
1992. aastal valiti Lennart-Georg Meri Eesti presidendiks. Temast sai esimene demokraatlikult valitud Eesti president . Aastal 1996 valiti ta ka teiseks ametiajaks tagasi. Ta sai tuntuks teravmeelsete ütluste ja humoorikate tegudega, mis hiljem talletati raamatus "Meie Lennart". Härra Meri on väga austatud ning armastatud just seetõttu, et ta tutvustas Eestit maailmale ning aitas riigis stabiilset demokraatiat kehtestada. Oma referaadi soovisin teha härra Meri’st seetõttu, et minu arvates tegi ta Eesti heaks ääretult palju ning oli väga edukas president ning iga Eestimaa kodanik peaks teadma kes oli Lennart-Georg Meri ning mida ta oma elu jooksul korda saatis.
Lennart Meri sündis 29. märtsil 1929 Tallinnas Eesti diplomaadi ja hilisema Shakespeare 'i tõlkija Georg Meri perekonnas. Koos perekonnaga lahkus ta varakult Eestist ning on pidanud üheksa korda kooli ning neli korda keelt vahetama. Kõige soojemalt meenutab ta oma õpinguid Lycée Janson de Sailly's Pariisis.
Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt tabas perekonda Tallinnas. Aastal 1941 küüditati perekond koos kümnete tuhandete saatusekaaslastega Eestist, Lätist ja Leedust Siberisse. Perekonnapead lahutati perekondadest ja suleti kontsentratsioonilaagritesse, kus vähesed ellu jäid. Kaheteistaastaselt alustas Lennart Meri oma karjääri metsatöölisena. Ta on olnud ka kartulikoorija ja metsaparvetaja.
Meride perekond jäi ellu ja jõudis tagasi Eestisse, kus Lennart Meri 1953. aastal lõpetas Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude . Nõukogude administratsioon ei lubanud tal ajaloolasena töötada. Lennart Meri leidis tööd Eesti vanimas, Vanemuise teatris dramaturgina ning seejärel Eesti ringhäälingus kuuldemängude produtsendina.
Reiside vahel tõlkis Lennart Meri Remarque'i, Graham Greene'i, Vercorsi, Boulle'i ja Solženitsõnit. Meri kirjandus-, filmi- ja tõlkelooming aitas oluliselt säilitada eesti identiteeti totalitaarse venestamise ajal. Kõige tuntumaks sai tema "Hõbevalge", Eesti ja Läänemere ajaloo laiahaardeline rekonstruktsioon, mis kujutas eestlast kui avatud maailma aktiivset tegurit Põhja-Euroopas.
Oodanud üle kahekümne aasta nõukogude administratsioonilt luba raudeesriide taha pääsemiseks, kasutas Lennart Meri Soomes avanenud võimalusi sihikindlalt, meenutamaks vabale maailmale Eesti olemasolu. Ta lõi usalduslikke ühendusi poliitikute, ajakirjanike ja okupatsiooni eest põgenenud eestlastega. Ta oli esimene eestlane, kes avaldas ka väljaspool Eestit protesti nõukogude administratsiooni kava vastu kaevandada Eestis fosforiiti, mis oleks kolmandiku Eestist elamiskõlbmatuks teinud.
Lennart Meri oli kaks korda abielus. Ta abikaasa Helle Meri (1949) töötas aastani 1992 Tallinna Draamateatris näitlejana. Esimene abikaasa Regina Meri emigreeris 1987 Kanadasse.
Lennart Meri oli kirjanik ja riigitegelane. Euroopa Teaduste, Kunsti ja Kirjanduse Akadeemia kirjavahetajaliige (1989), Helsingi (1986) ja Lapi ülikooli audoktor (1999). Ta oli 1941-1946 küüditatuna Siberis . Lõpetas 1953 Tartu ülikooli ajalooteadlasena.
Ametikohad: oli 1953-1955 „Vanemuise“ kirjandusalajuhataja, töötas 1955-1961 Eesti Raadios ning 1963- 1971 ja 1986-1988 „Tallinnfilmis“, 1985-1987 oli Eesti NSV Kirjanike Liidu välissuhete sekretär, asutas 1988 Eesti Instituudi ning sai selle direktoriks. Ta oli aastatel 1990-1992 Eesti Vabariigi välisminister, aprillist oktoobrini 1992 suursaadik Soomes ning 1992-2001 Eesti Vabariigi president. Kirjutanud esseistlikult soomeugrilaste Läänemereäärsete rahvaste kultuurist ja ajaloost.
Tunnustused: ENSV teeneline kirjanik (1979), Juhan Smuuli preemia omanik aastatel 1974 ja 1977, Soome Kirjanike Liidu auliige (1982). Aasta eurooplane (Prantsusmaa nädalaleht „La Vie“) Coudenhove -Kalergi Europpa auhind 1996, Liberaalse internatsionaali Vabaduse auhind 1999.
On osalenud filmides: 1971 – "Veelinnurahvas" 1978 – "Linnutee tuuled" 1985– " Kaleva hääled" 1989 – "Toorumi pojad" 1997 – "Šamaan"
Tema teosed: 1959 – "Kobrade ja karakurtide jälgedes" ( reisiraamat Kesk-Aasiast) 1961 – "Laevapoisid rohelisel ookeanil" (reisiraamat Siberist) 1964 – "Tulemägede maale" (reisiraamat Kamtšatkast) 1974 – "Virmaliste väraval" (reisiraamat Kaug-Põhjast) 1976 – "Hõbevalge" 1977 – "Lähenevad rannad " 1984 – "Hõbevalgem"
Lennart Meri presidendiaastad olid meie riigi uue ülesehituse aastad. Need olid aastad, mil toimus üleminek demokraatiale ja turumajandusele; aastad, mil riiklikud institutsioonid omandasid oma näo; aastad, mil riigil tuli hakata töötama 24 tundi päevas – kui kasutada Lennart Meri enda väljendit. Sellesse aega mahub Vene vägede väljaviimine Eestist, eeltöö liitumiseks Nato ja Euroopa Liiduga. Kõik see sai võimalikuks tänu aastal 1992 jõustunud Eesti Vabariigi põhiseadusele, mis määras ka riigipea volitused ja pädevuse ning pani aluse meie riigi järjekestvatele rahvusvahelistele suhetele, mida president Meri tugevasti kaitses ja arendas .
Lennart Meri töö riigipeana kujundas presidendi rolli Eestis, täitis riigi tähtsaima institutsiooni tegeliku sisuga. President Meri oli Eesti esindusisik, Eesti Vabariigi eestkõneleja kõikidel rahvusvahelistel foorumitel ja kogunemistel. Tal oli hea isiklik läbisaamine mitmete oma kolleegidega üle maailma, paljud suurriikide juhid tundsid teda lähedalt. Lennart Meri oli kõikjal oodatud ja heas mõttes “kardetud” esineja, vestluspartner ja otsustaja. Ta paistis mõneti “suurem” kui ta pisike kodumaa: sessinatses suurriikide domineeritud välispoliitikas oli ta võtnud oma tööks teadvustada väikeriikide rolli vältimatust rahvusvahelise olukorra kujundamisel.
Lennart Meri presidendiaastad muutsid Eesti selliseks , nagu meie riik 21. sajandisse jõudis, ning üsna sarnaseks sellega, mida meie riik on praegu, a.D. 2006. Sest ka presidendiametile järgnenud aeg on kulunud riigile mõeldes. Seegi on olnud osaks ühest suurest “Eestile elatud elust”. Aastatel 2001–2006 kujundas ta esimesena Eestis ametist lahkunud riigipea rolli – Lennart Meri joonistas oma käitumisprotokollis ette Eesti eksriigipea positsiooni riiklikel tseremooniatel, visandas sellele ametipostile esitatavad ootused.
Ent nendel aastatel ei jätnud ta unarusse ka oma kodu Viimsi poolsaare otsal – Kabelineemel, mille ta jõudis puhastada võõrvõimu jäetud risust, et anda ruumi seal jõudsalt taastuvale Eesti loodusele . Kabelineeme on olnud rahvusvaheline kodu, mida on väisanud riigipead, ministrid , suursaadikud, mõtlejad ning sajad ja sajad Lennart Mere sõbrad, ent kahtlemata on see alati olnud ka üks kaunis eesti kodu.
Poliitilised on Meri tekstid, olgu need siis kirjandus või kõnekunst, nii pildilised, et suisa loomulik on mehe kunagine filmimehe karijäär. Eesmärgiks otsida mõõdanikku vajuvaid rahvaid, neid pildistada, neid veel korrakski kõnetada. Tema 1970. aastatel soome-ugri rahvastest vändatud etnoloogilised dokumentaalfilmid on hindamatu väärtusega iseenesest. Seda enam, et neid toetasid sellised Meri raamatud nagu „Virmaliste väraval“, kus üheks peategelaseks tõuseb ajalugu.
Rein Veidemann, kirjandustegelane on öelnud, et Lennart Meri on maagiline isiksus. Tema ametlik portree on distantseeritud, isegi pisut kõrk. Seda peaks soojendama aval naeratus, mis aga oma jäikuses üksnes rõhutab ligipääsmatust.
Lennart-Georg Meri tegevus kirjaniku ja poliitikuna , ühe kirjanduse arendajana ja ühe riigi taas ülesehitajana meenutab ühte soovi, ihalust, mida vene muinasjuttudes sõnastatakse nõnda: käia seal – ei-tea-kus, tuua seda – ei-tea-mida. Meri on seda osanud, ja alati on tal tagasi tulles aega olnud peatuda ka viljapõllu ees, et sellest üks kena pilt teha.
Lennart Meri võib olla uhke, et temagi ehitatud riik on jõudnud saada nii tugevaks – esimest korda ajaloos –, et ametist lahkunud riigipea võib surra vabas Eestis. President Meri suri teisipäeval, 14. märtsil 2006 kell 3.40 Ida-Tallinna Keskhaigla Magdaleena haiglas pärast pikaajalist rasket haigust. Lennart Meri jääb leinama kolm last ja neli lapselast: pojad Mart (1959) ja Kristjan (1966) ning tütar Tuule (1985).
Valitsuse kommunikatsioonibüroo
Kasutatud kirjandus:

Tiit Kändler “Sajandi sada Eesti suurkuju”

Kulle Raig “Vikerkaare värvid”

EE nr 6
Kasutatud allikad:

http://www.riik.ee/lennartmeri/?id=26209

http://et.wikipedia.org/wiki/Lennart-Georg_Mer i
6