A.Alliksaar referaat-kirjandus (0)

Lasnamäe Üldgümnaasium
Referaat Artur Alliksaar
Henri Muldre XII klass
Tallinn 2012 Sissejuhatus:
1)Fakte eluloost 2)Loomingu üldiseloomustus 3) Luulekogu analüüs/parimad luuletused 4)Portree 5)Kasutatud kirjandus 1) Artur Alliksaar (kuni 1936 Artur Alnek; 15. aprill 1923 Tartu ­ 12. august 1966 Tartu) oli eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija. Ta õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ning seejärel aastatel 1941- 1942 Tartu Ülikoolis õigusteadust. Peale sõda varjas poeet end Läänemaal metsavennana koos kahe luuletajaist sõbraga Rein Sepa ja Otniell Jürissaarega. 1941 astus vabatahtlikuna Eesti 182.~julgestusgruppi. 1943­1944 teenis ta Relva-SSis. Aastast 1944­1949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses. 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti. Sellele järgnesid vangistusaastad ja asumiselesaatmine Siberis . Aastatel 1949­1957 oli sundasumisel. Oli vangis Narvas ja Mordvas. Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, 1958. Peale seda ajajärku asus luuletaja salaja elama Tartusse , kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel. Temale said osaks uued katsumused elu poolt. Maja, kus poeet elas põles maha ja ta oli sunnitud elama muldpõrandaga kuuris koos oma kaasa ja väikese poja Jürgeniga. Raskel ajal olid toeks talle sõbrad, vähesed ja truud kaaslased poeedile tol raskel ajajärgul. Talle said osaks tolleaegsete võimukliki poolt tagakiusamine, laimamine, mahavaikimine nii luuletamise, kui selle õpetamise eest. Kõigest ja kõigist võib siin maailmas abi olla, kuid saatust meile trotsida pole antud voli. Raske haigus - vähk oli see, mis võttis ja viis parimas loomeeas poeedi meie keskelt igavikku, tagasipöördumatutele radadele . Tegelik elu kujunes poeedile kurnavaks aga vaimuelus kirkaks, milles ta elab meie keskel siiani ja veel lõpmata aega tulevikuski. Tolle ajastu vaim, tunded, traagika, kurbloolisus, leiavad kajastamist ka luuletaja loomingus: vanglaaastad, raske haigus, inimeste silmakirjalikkus , poliitiline- ja vaimne surutis tolleaegse valitseva nõukoguliku võimukliki poolt. Tema kaaslasteks Tartus umbes aastatel 1960 olid noored andekad sõbrad- luuletajad : Andres Ehin , Henn -Kaarel Hellalt, Aleksander Suuman ja Mati Vaga, ja kunstirahvast Henno Arrak , Ilmar Malin, Lembit Saarts , Ants Peil . Poeedi seltskond sisaldas ka palju kirjanikke-literaate: Ain Kaalep , Boris Kabur , Tõnu Kõiv, Leo Metsar , Ülo Torpats, Mati Hunt. Poeedi luulekooliga puutusid kokku ka: Jaan Kaplinski, Viivi Luik, P-E Rummo, Oskar Kuningas, August Sang , Harald Peep . 2) Artur Alliksaare loomingus leiame ka palju, vägagi palju filosoofilist mõtteväljenduslaadi. Siin olid poeedile inspiratsiooni allikaks pikad ja huvitavad vestlused filosoof- füüsiku Madis Kõivuga. Neis vestlustes sai eemalduda reaalsusest, olla teises ajastus just niikaua , kui seda vaid ise sooviti ning võis rääkida omavahel kõigest ja kartuseta. Poeedi taustaks luuleloomingus oli Surm. Tema looming on kõlarikas, sõnaleidlik, sageli metafoorne , kujutlusseoste kaudu hargnevate ja kuhjuvate kujunditega. Alliksaare loomingus sagedasti kasutatavateks märksõnadeks on surm, ulm (-ad), mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv, vesi. Pingsa- ja kategoorilise väljenduslaadiga luulelooming erineb tunduvalt eesti luule eelnevatest tavadest ja keelekasutus on eriline. Poeet mõjutas oma loominguga jõuliselt 1960. aastatel eesti luule uuenemist ja tõi uusi, värskeid suundi eesti luulesse. Artur Alliksaar on tõlkinud nii venekeelset, kui ka saksakeelset luulet. Artur Alliksaare enda luuleread poeedi hauakivil mälestavad meile teda tema viimsel puhkepaigal Ropka - Tamme kalmistul Tartus. Looming:
"Nimetu saar" (näidend, 1966) "Olematus võiks ju ka olemata olla" (Paul-Eerik Rummo poolt koostatud valikkogu, 1968) "Luule" ( koostanud Paul-Eerik Rummo, 1976) "Väike luuleraamat " (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1984) "Päikesepillaja" (kogutud luuletused, koostanud Urmas Tõnisson, järelsõna: Arne Merilai , 1997, kordustrükid 1997, 1997, 1998, 2004, 2007 ja 2011) "Alliksaar armastusest" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 2002)
Artur Alliksaar on tõlkinud Sergei Jessenini ja Anna Ahmatova luulet. Saksa luuletajatest on ta tõlkinud Rainer Maria Rilke loomingut. Kirjandus:
1) Raamatud
"Artur Alliksaar mälestustes", koostanud Henn-Kaarel Hellat . Ilmamaa, Tartu 2007, 240 lk; ISBN 9789985771570; sisaldab lk 7­ 68 Alliksaare kirju Eino Lainvoole, Leida Tigasele, Rein Sepale ja Otto Sammale; mälestuste autorid on: Ain Kaalep, Henn-Kaarel Hellat, Matti Vaga, Leo Metsar, Ottniel Jürissaar, Madis Kõiv, Andres Ehin, Ain Raitviir, Henno Arrak, Ave Alavainu, Karin- Margareta Torpats, Ilmar Anvelt, Paul-Eerik Rummo ja Mirjam Peil Margit Mõistlik, "On raske vaikida ja laulda mul. Artur Alliksaare elust". Menu kirjastus, Tallinn 2011, 208 lk; ISBN 9789949470938
2) Artiklid
Leo Metsar, "Mälestuskilde Artur Alliksaarest" ­ Keel ja Kirjandus 1988, nr 1, lk 46­51 "Sõna on mu kirg ja nõrkus" (Artur Alliksaare laagri- ja asumiskirju; kommenteerinud Mart Orav) ­ Akadeemia 1990, nr 1, lk 137­167 ja nr 2, lk 372­399 Madis Kõiv, "Pikk õhtupoolik Artur Alliksaarega" (ettekanne Tartu kirjanduspäevadel 1983) ­ Akadeemia, 1990, nr 6; ka Madis Kõivu raamatus "Luhta-minek", Ilmamaa, Tartu 2005, lk 377­389 Eesti kirjanduse ajalugu, V köide, 2. raamat, ER, Tallinn 1991, lk 368­375 (ülevaate autor Toomas Liiv) Henn-Kaarel Hellat, "Mõte Artur Alliksaare luules ja tema luule mõte" (ettekanne Tartu kirjanduspäevadel 1975) ­ H.-K. Hellati kriitikakogumikus "Raamatu sisse minek", ER, Tallinn 1991, lk 115­135 Eino Lainvoo, "Keskustelu Artur Alliksaarega Narva laagri laatsaretis" ­ Akadeemia 1995, nr 8, lk 1633­1638 Hasso Krull, "Valmisolek ja ihaldav produktsioon . Kaks Alliksaart" (Alliksaar kui arbuja ja arbujate eitus ) ­ Looming 1998, nr 5, lk 776­784; ka H. Krulli raamatus " Millimallikas : kirjutised 1996­ 2000", Tallinn 2000, lk 15­28 "Artur Alliksaare dokumenteeritud legend" (Alliksaare kirjutatud 4 avaldust seoses vangilaagris viibimisega). Koostanud ja kommenteerinud Paul-Eerik Rummo ­ Keel ja Kirjandus 2003, nr 4, lk 298­307 Artur Alliksaare kiri EK(b)P Keskkomitee sekretärile ­ Tuna 2004, nr 3, lk 83­85 (Madis Kõivu kommentaar lk 86­87) Eino Lainvoo, "Artur Alliksaare saatusekaaslasena Narva laagris"; järelsõna: Ain Kaalep ­ Looming 2011, nr 10, lk 1386­1408 3) Nagu eelpool mainitud on A.Alliksaare luuletused väga filosoofilised, näiteks võib tuua tema ühest luulekogust "Artur Alliksaar - Päikesepillaja" luuletuse "Aeg":
"Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole .
Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked , kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu.
Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainus silmapilk teistest ei kattu.
Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemalt, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks.
Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju , kui seda jäävust ka meeled ei taju."
See luuletus on üks tema kuulsamaid ning filosoofilisemaid. Samuti tasuks ka tuua ära luuletus "Kahe ääretuse vahel...":
"Merel ihalen kallast ja kaldal merd . Pimedas surmavallast läbi viib mõtete lend.
Tuul aina puhub ja puhub. Aiman tas iseend nägevat päevades, kuhu õisi on varisend." 4)
A. Alliksaare portree 5) Kasutaud krjandus:
1) http://et.wikipedia.org/wiki/Artur_Alliksaar
2) Paul Eerik Rummo, "Artur Alliksaar - Väike luuleraamat" 1984. a.
3) Urmas Tõnisson, "Artur Alliksaar - Päikesepillaja" 1997. a.