Betti Alver (0)

5 VÄGA HEA

Betti Alveri looming + 1 luuletus peast
Betti Alver (1906-1989) sündis Jõgeva raudtee -teemeistri Mart Alveri ja ta naise Minna viimane, kuues laps, kellele pandi nimeks Elisabet-Vilhelmine, kuid kutsuma hakati teda loomulikult Bettiks. Lugema õppis varakult tänu vennale , esimesi iseseisvalt loetud raamatuid oli vendade Grimmide muinasjutud ning seejärel populaarsed Kaval- Antsu ja Vanapagana lood. Aastaid hiljem on luuletaja öelnud, et midagi proosalisemat ja ebakodusemat kui tema lapsepõlvekodu olevat raske ette kujutada. Kaks tuba ja köök raudteekasarmus, ühel pool rööpad, teisel maantee , rahu ega omaetteolekut ei mingit. Algul unistas rohkem näitlejakutsest ja õppis klaverimängu. Koolis olles igatses alati kodu, armastas kolmapäeva ja laupäeva. Kolmapäeval teadis, et natuke veel laupäevani ja siis saab koju. Esmaspäeviti endaase tõmbunud, turtsus.
Betti Alver oln öelnud, et luuletama hakkas ta juhuslikult.
Betti Alveri luules, eriti hilisemas, on palju mälestus-ning meeleolupilte lapsepõlvekodust, näiteks Tulipunane vihmavari, Lähen müüjaks, Jõgeva ja Pedja vahel, Kodu jt.
1914.aastal läks Betti Alver Tartusse kooli ning sestpeale sai temast põhiline tartlane,õppis proua Kilgi erakoolis. Sama aasta sügisel pandi Puškini-nimelise tütarlastegümnaasiumis, 1917. aastast alates ega ajaloolises Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumis. 1927.aastal sai oma romaani Tuulearmukese eest Looduse esimesel romaanivõistlusel teise auhinna . See otsustas Alveri elus palju. 1924 astus Tartu ülikooli filosoofiateaduskonda, 1927 katkestas õpingud, pühendus täielikult kirjandusele.
1930 aastal läks noor luuletaja Heiti Talvik Alverile üle andma kutset Veljesto õhtule, pakksu ennast ka saatjaks. Tutvus süvenes. Alver on tunnistanud, et maailma luuleväärtusteni jõudis ta suuresti tänu Talvikule.
Sama võib öelda ka Alveri enda luulesse pöördumise kohta. 1931 . kirjutas ta esimesed luuled, mis jõudsid ka trükki, ja avaldas raamtuna Puškini Jevgeni Onegini inspireeritud poeemi Lugu valgest varesest. 1936. ilmus luuleraamat Tolm ja Tuli. See tegi Alverist tunnustatud luuletaja. Teda intervjueeriti ja kutsuti kohtumistele.
1937. Heiti Talvik ja Alver abiellusid- vaikselt , kahe kaasveljestolasest tunnistaja, Orase ja Viidingu juuresolekul. See mõjus luulelem mis 1930-40. aastate vahetusel liikus küpsema süvenemise poole.
Mõneks ajaks viis neid maale maailmasõda. Võrtsjärve lähedale oli isa ostnud maamaja. Kirjanikupaar lõi kaasa maatöödel. Kõik see inspireeris Alverit tema sõjaaegse ereda ja omapärase luule loomisel. 1943. luulekogu Elupuu .
Veel rängem oli perekonna jaoks sõjajärgne aeg, 1940.aastate lõpp ja 1950. aastate algus. Heiti Talvik arreteeriti ja ta suri Siberis.
Kirjandusse tagasi pöördus Puškini Jevgeni Onegini tõlkega. See oli eriti tõsine proovikiri. Eestikeelne Jevgeni Onegin ilmus ajakirjas Looming 1957.63, raamatuna 1964, seda on peetud tõlkekirjanduse üheks säravamaks tipuks.
1965. ilmusid pärast kahekümneaastast vaheaega uued luuletused ajakirjanduses, peatsel pärast seda valikkogu Tähetund(1966). Siitpeale hakkas luuletaja hiliseloomingu viljakas ja otsingulinne ajajärk.
Betti Alver oli tähelepanuväärne isiksus-vähenõudlik materiaalse külje suhtes ning aus ja kompromissitu oma kunstilistes tõekspidamistes.
1990. aastast alates antake välja iga-aastast Betti Alvri nimelist kirjandusauhinda aasta parima esikteose eest. Igal aastal luuletaja sünnipäeval Tähetunni luulepäevad.
Luule.
Betti Alveri luule tegeleb inimese olemasolu tähtsate küsimustega, kannab kõrgeid ideaale, kuid rõhutab ka maise, igapäevase elu väärtusi. Alver on eesti luule meiserlikumaid sõna-ja vormikasutajaid.
Arbujalik noorusluule.
1930.aastate algul hakkas ta kirjutama luulet, esialgu rohkem lüroeepikat.
Raamatuna ilmus kõigepealt poeem Lugu valgest varesest(1931). Poeemi eeskujuks oli Jevgeni Onegin. Lugu valgest varesesr on kirjutatud hoogsalt, vaimukalt, vabalt voolavas värsis ja tabava sõnastusega.
Tema 1930. aastate luules paistavad eriti silma kaks väga erinevat värsslugu: Pirnipuu(1937) ja sümbolistlik, luuletaja varasema lüürikaga suguluses olev Pähklikoor(1938).
Alveri suureks tulekuks kirjanduses võib siiski pidada tema lüürikat, mis ilmus luulekogus Tolm ja Tuli(1936). See iseloomustab Alveri kõige arbujalikumat järku, kuhu kuulub veel suur osa tema 1930.aastate teisel poolel ajakirjanduses ilmunud luuletusi.
Alveri varasem luule on sümbolistlik ning toetub suuresti maailmakultuuri ja kirjanduse kujunditele ja nimedele . Luuletuse lõpp on alati tugev ja läbimõeldud. Selle lõpetab puänt, mis tähendab eelneva luule ümbermõtestamist. Üks tema kunstiteemalisi luuletusi Maalija lõvipuuris, seal on seda näha. Kohe algul antakse teada, et puurist välja julge kunstnik ei pääse. Lõpus selgub , et teda ei ohusta seal elutsev kiskja.
Seda, kui oluline oli Alveri jaoks luuletuse lõpp, tõendab luuletaja meenutus Alguses oli lõpp, mis valgustab ballaadi Kaks saarlast(1939) tekkelugu.
Teda paeluvad ohtlikud olukorras ning ta usub oma osavust ja õnne nendega toimetulekul. Alveri maailmapilt väljendub ilmekalt näiteks luuletuses Maailma saatust alati.
Dramaatiline konflikt on 1930.aastate Alverile väga iseloomulik. Ilmekamaid näiteid on luuletuses Must madonna, kujutatud ema, kes kasvatab valguse ja pimeduse poega ega suuda eelistada kumbagi neist.
Kunst on Tolmu ja tule keskseid teemasid ning Alveri maailma põhiväärtusi, mis väljendab eriti selgelt inimlikke tõeotsinguid ning on eluliselt tähtis.
Alveri loomingut on nimetatud mehelikuks ja arukaks . Siiruse ja tundelisuse puudmine-kriitikute meelest. Tal on mõned iroonilised autoporttreed: Karikatuur , Hambad, Sinisuka ballaad. Need on naiselikumad. Alver on öelnud, et luule ei kanna pükse või seelikut.
1930-40aastate vahetusel toimub loomingus muutus. Temaatika muutus, keelekasutus. Rohkem tähelepanu eesti folkloorile ja kirjandustraditsioonidele ning rahvakeelele. Luuletuses Suvi (1939) annab ta lihtsa, rahvapärase kujundlikkusega edasi õnnetunnet ja asket tulevikuaimust.
Luulesse tuli ka realismi, ümbritseva maailma kujutust. 1940. üpris realistlikud linnaluuletused. Minategelane eksleb hallis ja vihmases linnas, tunneb hirmu ja ängi. Mitmete luuletuste pealkirjad on kõnekad: Udus, Öölaul.
Realismi ja sümbolismi omapärane põiming tulevad esile 1940. aastate algul, Teise maailmasõja ajal kirjutatud luuletustes . Alveri sõja-aastate luule eredamaid saavutusi on eesti vana rahvalaul Leib. Pilt rängast, pärisorjusega meenutavast viljakoristusest. Tema luuletused sõjaajal andsid usku püsimisse, elu edasikestmisse.
Hilisluule.
1960-pärast pikka pausi, arupidamine omaenda ja rahva saatuse üle. Silma paistavad tema mõtteluuletused: Tähetund, Jälle ja jälle, Tuulde räägitud. Kutsuvad inimest olema aus ja eneseväärikas ning rõhutavad luule ja luuletaja suurt missiooni.
Läbielatud rasket aega kujutab kollaažliku tehnikaga poeem Pärast pikka põuda. Meenutab poeemi Leib. 1960-70 aastate luule arendab edasi autorile juba varem iseloomulikku omaloodud mütoloogiat. Hilisluule suursaavutus kuulub tsüklile Väike perekonnalugu, millest eriti tuntud on viimane osa Tuulelapsed.
Meeldejääva kujundlikkusega on proosaluuletus Häire, mis on seotud ka looja ja kunsti teemaga.
Viimases kogus Korallid Emajões(1986) on luuletaja tagasi pöördunud arbujalikult klassikalise luule juurde. Noorusaega meenutades on kirjutanud Arbujate aegu.
Rätsep Mure,kogust Elupuu
Viskas vaeva-särgid
laste kaelale,
õmbles mustad märgid
elupaelale.
Kattis punapalge
suri-siidiga,
segas juuksed valge
traagelniidiga.
Külas tegelikust perest perre liikunud käsitööline andis tõuke selleks luuletuseks.

.ODT Laadi alla originaalfail 2 lk · .odt · 54 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

54 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

katrinaaa Õppematerjali autor

Elu ja looming+1luuletus

alver

Sarnased õppematerjalid

doc

Betti Alver

aastal ka abiellusid. Teise maailmasõja ajal saadeti Heiti Siberisse, kus ta ka suri. Alver ise heideti välja kirjanike liidust ning jäeti ilma ka avaldamisõigusest. Kirjandusse tagasi pöördus ta ,,Jevgeni Onegini" tõlkega, mida on peetud ka eesti tõlkekirjanduse üheks säravamaks tipuks. 1965.a ilusid tal pärast 20-aastast vaheaega uued luuletused ajakirjanduses ja valikkogu ,,Tähetund". Siitpeale hakkas luuletaja hilisloomingu viljakas ajajärk. Betti alver oli tähelepanuväärne isiksus. Ta ei teinud järeleandmisi ühelegi võimule ega kirjutanud midagi tellimuse täitmiseks. Paljudele eesti haritlastele sisendasid Betti Alveri isik ja luule elujulgust ning usku vaimujõusse ja Nõukogude okupatsiooni ajal. Betti alver suri 19. juunil 1989.aastal Tartus. Betti Alveri luule tegeleb inimese olemasolu tähtsate küsimustega, kannab kõrgeid ideaale, kuid samas rõhutab ka maise elu väärtusi

Kirjandus

doc

Referaat Betti Alverist

Sissejuhatus Betti Alver on vaieldamatult üks Eesti tuntumaid ning andekaimaid naisluuletajaid. Ta on kirjutanud umbes kaks ja poolsada mitmesugust luuleteksti, nende seal kaksteist poeemi. On avaldanud oma eluajal kuus luuleraamatut: poeemi ,,Lugu valgest varesest" (1931), lüürikakogud ,,Tolm ja tuli" (1936), ,,Tähetund" (1966), ,,Eluhelbed" (1971), ,,Lendab linn" (1979) ja ,,Korallid Emajões" (1986). Ilmutamata jäi 1943. aastal koostatud ,,Elupuu", mille luuletused pääsesid trükki teistes hilisemates kogudes

Kirjandus

docx

Betti Alver

Betti Alver 23.11.1906 Jõgeva 19.06.1989 Tartu Betti Alver (kodanikunimega Elisabet Vilhelmine Lepik) sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval raudteelase perekonnas. Lapseunistus saada näitlejannaks õhutas mängukaaslastega teatrit tegema, kuid hiljem vaimustus lahtus. Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 1924-1927.a õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Enamasti alustavad kirjanikud oma loomingutööd luuletajana, et hiljem pühenduda pikematele ja komplitseeritumatele zanritele. Betti Alveri looming on aga näide vastupidisest

Kirjandus

ppt

Betti Alver

novemberil 1906 aastal Jõgeval Lapsepõlve unistus oli saada näitlejannaks, õhutas mängukaaslasi teatrit tegema, kuid hiljem vaimustus lahtus 1914 1917 õppis ta Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis 19241927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust Isa Mart Alverit iseloomustab hästi luuletus ,,Rumalad sõnad", mis ilmus kogus ,,Eluhelbed". Ema Minni Alver on jäänud samuti iseloomulikku mälupilti kirjutises ,,Minu ema". Kooliajal harrastas Beti Alver kirjandusega võrdselt muusikat Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga ja ilmus 1927. aastal. Noore kirjaniku teine peateos "Invaliidid" ilmus 1930. aastal. Ta oli abielus Heiti Talvikuga. 1956. aastal

Kirjandus

docx

Betti Alver

Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Betti Alver Referaat Tartu 2013 Sissejuhatus Valisin antud luuletaja, kuna see tundus parim variant. Referaadis tuleb juttu Betti eluloost ja loomingust. Elulugu Betti Alver, kodanikunimega Elisabet Lepik, sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval, raudteelase perekonnas. Lapseunistus saada näitlejannaks õhutas mängukaaslastega teatrit tegema, kuid hiljem vaimustus lahtus. Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 1924-1927. a. õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga ja

Kirjandus

docx

Referaat - Betti Alver

Kooli nimi Betti Alver Referaat Koostaja: xxxxxxxxx 12. klass Juhendaja: xxxxxxxxx Linn 2011 Sissejuhatus Kirjandusklassik Betti Alver sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval. Vaimselt ärgas kodu soodustas kõigiti tema fantaasiarikka mõttemaailma kujunemist. Enamasti alustavad kirjanikud oma loomingutööd luuletajana, et hiljem pühenduda pikematele ja komplitseeritumatele zanritele. Betti Alveri looming on näide vastupidisest arenguteest. Alveri jaoks on luule tema käsutuses olev fantaasiakuju, aga ka elu olemusjoonte äärmine kontsentratsioon, mis teatud mõttes võib olla võimsam ja täiuslikum kui elu. Betti Alveri looming on möödunud sajandi eesti värsiloomingu aegumatuid väärtusi. Lapsepõlv Alverite perekonnale kuulus väheldane kahetoaline korter. Lapsi oli peres rohkesti, ent neli neist surid varakult haigustesse, kaks koguni ühel ja samal ajal

Kirjandus

doc

Betti Alveri elu ja looming

........................................................... 11 ETTEVAATUST KLAAS.................................................................. 12 KASUTATUD KIRJANDUS: ..............................................................13 3 Kui näen ja kuulen sind, siis usun salamahti, et noa ja kahvliga end võtad riidest lahti. (Valikkkogumik "Tähetund", 1966) 4 1. ELULUGU 1.1 LAPSEPÕLV Betti Alver sünninimega Elisabeth-Vilhelmine Alver sündis 23. (vana kalendri järgi 10.) novembril 1906. Aastal Jõgeval Mart ja Minna Alveri kuuenda lapsena. Betti kasvas üles koos oma vanema venna Martiniga. Pere vanemad lapsed Gustav, Johannes, Olga surid 1903. ja Leopold 1910. aastal. Kodus harrastasid isa ja poeg viiulimängu ja väike Betti õppis mängima väikesel

Kirjandus

doc

Arbujad

Arbujad 1930. aastail tuli luulesse hulga andekaid noori luuletajaid. Ühisnimetuse ,,arbujad" said nad pärast A.Orase koostatud antoloogia ,, Arbujad" ilmumist 1938.a. Antoloogia tutvustas Betti Alveri, Heiti Talviku, Bernard Kangro, Uku Maasingu, Paul Viidingu, August Sanga, Kersti Merilaasi ja Mart Raua luulet. Sinna ei kuulu Mart Raud(1902- 1980), vaatamata sünniajale, õieti teistega samasse kirjanduslikku põlvkonda: temalt oli juba 1920. aastatel ilmunud kolm kahvatupoolset värsiraamatut ning ta 1930. aastate- küll vormikindlamaks muutunud-romantilise loodusnägemustega luule on vaid pinnapealseid kokkupuuteid ülejännud autorite omega

Kirjandus

Rohkem sarnaseid