on õnn ning tema arvates saatuse muutudes oma maneerides kangekaelseteks jäävad inimesed on õnnelikud seni, kuni need on kooskõlas, ja õnnetud, kui need on vastuolus. Machiavelli on veendunud, et parem on olla tormakas kui ettevaatlik; sest saatus on naine ja kui tahetakse teda allutada, tuleb temaga võidelda ja teda tõugata. On ilmne, et pigem laseb ta end võita tormakatel, kui neil, kes liiguvad edasi leigelt ja talitsetult; sestap on ta alati, nagu nainegi, noorte sõber, sest nemad on vähem arvestavad, raevukamad ja juhivad teda südikamalt. Machiavelli peab isiklikku sõjaväge julge ja ohtliku ettevõtte aluseks ja selleks et Itaalia haarata barbarite võimu alt peab tal olema isiklik sõjavägi, sest omadest sõduritest pole paremaid, usaldusväärsemaid ja arukamaid. Need, 16. sajandi alguses kirja pandud ideed on leidnud kinnitust läbi ajaloo tähtsamate valitsejate juures ning on hinnatud ka tänapäeva
Järelikult on B orienteerumistarve kasvanud ning seda vajadust saab rahuldada ainult massisuhtluse abil, sest inimese enda tajuväli on piiratud. Westley ja MacLeani laiendatud mudelis sõltub B meediast. Selline sõltuvusmudel ei võta arvesse, et meedia kõrval on meil ka perekond, töökaaslased, sõbrad, kool, kirik, ametiühingud, huvirühmad ja kõik muud formaalsed või mitteformaalsed suhtlusvõrgud, mille abil me ühiskonnaga kohaneme. Sestap võib vaielda, kui sõltuvad me massikommunikatsioonist siiski oleme. Maletzke mudel Kui Claude Shannoni ja Warren Weaveri mudel esindas insenerlikku ning infoteoreetilist lähenemist, Theodore M. Newcombi'i mudel sotsiaalpsühholoogilist ning Bruce Westley ja Malcolm S. MacLean'i mudel psühholoogilist vaatenurka, siis saksa publitsistikateaduse tuntuima esindaja Gerhard Maletzke mudel võtab kokku ajakirjandusteaduse arusaama kommunikatsioonist
lapsed vabastataks mähkmetest, et lapsed ei mõtle nagu täiskasvanud ja seetõttu tuleb neid ka teisiti õpetada - ei tekitaks praegusel ajal enam mingit vaidlust. Minu arvamuse kohaselt on Blanchard oma raamatus keskendunud just Rousseau negatiivsele kujutamisele. Lugedes antud teosest ,,Emile" peatükki, tekib juba esimeste lausete järel väga halvustav suhtumine Rousseau kasvatusviisi ja Rousseau isiksusse, sestap ei ole mul edasist soovi antud teose juurde pikemalt jääda. Juhani Hytönen ,,Lapsekeskne kasvatus" Juhani Hytönen toob samuti oma raamatus välja selle, et Rousseau teos ,,Emile ehk kasvatusest" on lapsekeskse pedagoogika alus. Deardeni(1968) järelduste põhjal tähendab lapsest lähtumine tavaliselt seda, et kasvatuslikke valikuid ja toiminguid põhjendatakse lapse vajadustega (needs), huvidega (intress) ja kasvuga (growth).
või idee, mis kumuleeriks positiivseid emotsioone. Kui kümme aastat tagasi haaras vabaduseidee kõikki eestlasi ja veel enam tervet Ida - Euroopat, siis nüüd on ühiskond parteikeste võitlusest lõhki käristatud. Kuuesaja kilomeetrises inimketis seistes kogesid inimesed sellist armastust ja ühtekuuluvust, et lubati süüa kartulikoori ja mindi palja rinnaga tankide vastu. Praegu ühtegi konsolideerivat ideed ei ole ja sestap on juhuslik, milline vaimsus mingis sotsiaalses koosluses areneb. Samas on igati loomulik et kriminaalses subkultuuris on suhtumine narkootikumidesse märksa soosivam kui intellektuaalses seltskonnas. Kuna narkootilise aine toime seisneb meeldivate tunnete simuleerimises, on paratamatult suurem risk narkomaaniale kurvameelseil, ahistatuil, tõrjutuil nende hulk on meie väikses riigis aga väga suur. Positiivsete emotsioonide otsimist narkootilisest
müür. Müüri taga on kunstliku valguse allikas, mis heidab meie ette seinale varje asjadest, mida kantakse mööda meie selja taga asuvast müürist nii, et üle müüri ulatuvad ainult kantavad asjad, kandjad ise jäävad müüri taha peitu ning neid pole varjudel näha. Seega võime näha koopa seinal ainult varje neist esemetest. Esemeid endid me ei näe, ainult nende varje, mida heidab kunstlik valgus. Sestap võib väita, et me tajume siin muutuvas maailmas ainult tegelike asjade pettekujutisi. Ja seejuures elame ekslikult veendumuses, nagu näeksime tõelisi asju. Samas asub ülim tõelisus hoopis väljaspool koobast, puhta päikesevalguse käes, mis on meile kui koopas viibijatele pimestav, me ei suuda seda näha, kui meid selleks spetsiaalselt ei treenita. Koopast väljaspool asuvad tõelised asjad on samastatavad ideedega. Ideede haaramiseks on meie tavalised kogemuse hankimise viisid liiga
liiga otsene mõju inimese hingele. Kunst tekitab näivust ning püüab seda esitada tõe pähe, kuigi on enamasti tõest nii kaugel kui võimalik. Kui kunstiteosed on valmistatud väga imposantselt ja veenvalt, siis inimene satub nende mõju alla ega kasuta asjade tõlgendamisel enam oma mõistust, ning on seega kunsti vahenditega ettearvamatult manipuleeritav. Sestap osutab Platon vajadusele ideaalses riigis kunsti tsenseerida, mille all peab ta eelkõige silmas eepilise luule teoste tegemist vägivallatumaks, realistlikumaks, üllamaks, õpetlikumaks ning loodab, et sel teel muutuvad vooruslikumaks ka inimesed polises. Iseloomustage Aristotelese mõistet mimesis! Mimees (vanakreeka keele sõnast mimēsis 'jäljendus') on filosoofias ja kunstiteoorias
tegemist teha ei tahtnud, pöördus too vihahoos oma mehe poole ning kaebas, et külaline on teda häbistanud ning peab surema. Proitos sai maruvihaseks, ent ei tihanud Bellerophontest oma käega tappa, kuna too oli kuningaga ühes laus istunud ning ta külaline. Proitos haudus välja kavala plaani. Ta saatis noormehe kirjaga Lüükia kuninga juurde Aasiasse. Kirjas soovis ta kulleri surma. ka Lüükia kuningas ei tihanud oma kätt külalise elu külge panna, kartes Zeusi karistust, sestap saatis ta noormehe seiklema, palus, et too läheks ja tapaks Chimaira, võitmatuks arvatud koletise, kes oli eest lõvi, tagant madu ja keskelt sokk. Bellerophon täitis ülesande kergesti – lendas Pegasosel Chimairast üle ning tappis koletise nooltega ilma eriliselt riskimata. Kui Bellerophon Proitose juurde tagasi jõudis, pidi too midagi uut välja mõtlema. Ta saatis noormehe võitlema solüümide, vägevate sõjameeste vastu, ning kui Bellerophon oli need võitnud, siis amatsoonide vastu
tagasi mõtelda oma eluhakule. Oskar Lutsu isa Hindrik Luts tegi puutööd. Ta oli ehitusmeistreil abiks majade ehitamisel ja valmistas puust majatarbeid. Pikkade kaalutluste järel tärkas tas mõte - asutada kingsepatöökoda. Selleks palkas ta Tartust paar kingsepaselli, nende nõuandel muretses tarvilikud tööriistad ja naha ning pani töökoja käima. Kingsepaameti õppis ettevõtja Luts oma sellidelt selgeks. Töökoja tegevusel polnud aga väljaäärses majakeses küllalt soodsat pinda, sestap ei jäänud muud üle kui siirduda Palamuse alevikku üürikorterisse, nn ,,hallimajja". Sellessamas sünges urkataolises majalogudikus algavad ka Oskar Lutsu varasemad lapsepõlvemälestused. ,,Praegugi veel tahaksin näha seda urgast, kus seekord käperdasid mu väikesed käed," sõnab nukrutsevalt kirjanik. ,,Ent seda pole enam . . .". Urka asemel on nägus postkontori hoone. Uues asukohas laienes märgatavalt töökoja tegevuspiirkond. Tellimusi saabus ümbruskonna talurahvalt,
Kuna tudengid olid kohaliku majanduse toimimiseks suur panus, võisid nad nõuda ka paremaid tingimusi ning nii võitlesid nad endile odavama üürihinnad, toidu, maksud ja vabastuse sõjaväeteenistusest, samuti ka õiguse kehtestada õpetamise eest tasusid. (Havlidis 2015) Pariisis näiteks samal ajal moodustasid õpetajad korporatsiooni nimega Universitas Magistorum. Üliõpilased Pariisis olid tavaliselt küll prantslased, kuid nende õpetajad välismaalased. Sestap organiseeriti üksteisele vastastikune kaitse mõlemapoolse heaolu eesmärgil. Üliõpilased võisid selle gildiga liituda kui nooremliikmed ja kui nad eksamid sooritatud said, võisid nad hierarhiliselt järjest kõrgemale liikuda. Hiljem järgisid sellist mudelit paljud Põhja-Euoopa ülikoolid. (Tulloch 2005) Ülikoolid hakkasid üha enam üle Euroopa levima. Tihti viisid just ülikoolisisesed vaidlused tudengite ja õpetajate migreerumisele ja uute ülikoolide loomiseni. Näiteks
reeglitest on lubatud erandid või kõrvalekalded. Mis tähendab, et ka vigane, poolik või esialgne (nt hüpoteetiline või intuitiivne) järeldus võib teatavas olukorras olla vastuvõetav. Erandite ja kõrvalekallete lubatavus tuleneb asjaolust, et rakendades järeldamise reegleid meie kogemusele elamise maailmas, ei saa me olla kindlad, kas kogemuses tunnetatav maailm „käitub alati ootuspäraselt“ ning kas kogemuse fenomenid ja maailma asjad on ranges vastavuses. Sestap mitteranged järeldamise reeglid on empiirilised ning nende järgi tehtud järeldused omavad tõeväärtust – klassikaliselt tõene või väär –, mis on määratud järeldusotsustusele vastavast asjade seisust maailmas. Selliseid järeldamisreeglistikke ja nende järgi tehtud järeldusi nimetatakse mittededuktiivseteks ehk induktiivseteks. Kui induktiivse järeldamise reeglitest on lubatud erandid ja kõrvalekalded, siis on oluline uurida ja
FILOSOOFIA SOKRATES................................................................................................................... 2 PLATON........................................................................................................................2 ARISTOTELES............................................................................................................. 3 DESCARTES.................................................................................................................5 LOCKE...........................................................................................................................5 HUME............................................................................................................................6 KANT.............................................................................................................................7 WITTGENSTEIN JA ANALÜÜTILINE FILOSOOFIA........
Sealt asusid Marco isa Niccoló ja onu Maffeo 1260. aastal teele ning reisisid Kesk-Aasiat läbivat Siiditeed mööda ida poole, kavatsedes seal vääriskividega kaubelda. (2.)Nad jõudsid Berke-khaani õukonda, mis asus tol ajal Bulgari ja Sarai linnas. Kui nad olid seal ligi aasta viibinud puhkes sõda Berke-khaani ja Levandi tatarlaste khaani Hulagu vahel. Sõja tõttu oli seal riskantne liikuda, iseäranis selles suunas kust vennad olid tulnud. Sestap arutlesid nad nõndaviisi:"Kuna me ei pääse oma kaupadega tagasi Konstantinoopolisse, mingem siis hommiku poole. Nii saame sealtkaudu ringiga koju tagasi.". Nad ületasid Tigrise jõe ja rändasid seitsekümmend päeva läbi kõrbe, kus nad ei leidnud eest ühtki linna ega küla, vaid üksnes tatarlasi oma telkidega, kes elatasid end kariloomadest.(3.) Sealt edasi jõudsid nad suurde ja ilusasse linna nimega Buhhaara. Nad peatusid seal kolm aastat.
Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool MEES JA PEREKOND: ISADUS (REFERAAT) Koostajad: Svetlana Kostina Martti Kiuru Too mas Raudsepp Aksel Ristoja 2009 KES ON VANEM? Vanemaks (isaks , emaks) olek tähendab üldmõistet, mis haarab enda alla terve rea laste hooldamise ja kasvatamisega seotud täiskasvanute tegevusi ja oskusi. See on protsess, mis koosneb ülesannetest, rollidest, reeglitest, kommunikatsioonist, ressurssidest ja suhetest. Lapsed vajavad füüsilist hooldamist, kasvatamist, õpetamist, materiaalsete ressurssidega varustatust, kaitset ja järelevaatamist. Lapsed vaja...
negatiivsed ratsionaalarvud. Suuruse väärtus on kvantitatiivmäärang, mida väljendatakse arvu ja ühiku korrutisena. Näiteks 273,16 K on temperatuuri väärtus, kuid 273,16 on suuruse temperatuur arvväärtus. Suuruse tõeline väärtus on väärtus, mis on kooskõlas mõõdetava suuruse definitsiooniga. Et suuruse tõeline väärtus on enam-vähem samaväärne nagu absoluutne tõde, siis on see küllaltki asjatu mõiste. Sestap piisab mõistest suuruse väärtus, mida käsitletakse kui suuruse tõelise väärtusena. Suuruse leppeväärtus on suurusele omistatud väärtus, mida tunnustatakse kui väärtust, millel on kindlaks otstarbeks sobiv määramatus. Leppeväärtuseks on omistatud väärtus, määratakse erinevates laborites mõõtmisel saadud mõõtetulemuste aritmeetilise keskmise abil. 5
Kunstikäsitlus Platon on kujutava kunsti ja eepilise luule suhtes kriitiline, kuna sellel on tema arvates liiga otsene mõju inimese hingele. Kunst tekitab näivust ning püüab seda esitada tõe pähe, kuigi on enamasti tõest nii kaugel kui võimalik. Kui kunstiteosed on valmistatud väga imposantselt ja veenvalt, siis inimene satub nende mõju alla ega kasuta asjade tõlgendamisel enam oma mõistust, ning on seega kunsti vahenditega ettearvamatult manipuleeritav. Sestap osutab Platon vajadusele ideaalses riigis kunsti tsenseerida, mille all peab ta eelkõige silmas eepilise luule teoste tegemist vägivallatumaks, realistlikumaks, üllamaks, õpetlikumaks ning loodab, et sel teel muutuvad vooruslikumaks ka inimesed. Kunstnik tegutseb Platoni järgi entusiasmi või maania mõjuvallas ega oma oma tegevusest arupärast teadmist, vaid ainult kogemust . Kunstnikud pole ise oma teoste head tõlgendajad, vaid loovad need
Alla ja üle selle, ei tohi olla. Meestele, kes pole 35.a. abielus, tuleb kehtestada spetsiaalne maks. Naine peab olema vahemikus 20-40. Järeltulijad, kes sünnivad lubamatuist aktidest ja sobimatutest paaridest (nt kuld ja raud) või on haiged või vigased tuleb maha jätta ja surra lasta. Sündimust tuleb kontrollida seetõttu, et ainult nii sirgub tugev ja võimekas põlvkond ja ei teki ülerahvastatust, mis sunniks uusi maid vallutama. P. riik on rahuarmastav ja sestap ei taheta tegeleda ka väliskaubandusega, mis tooks kindlasti endaga tüli kaasa ja võimalusi riiki survestada, kontrollida ja temaga manipuleerida välispartneri poolt. Lühidalt, täiuslik ühiskond oleks niisugune, kus iga klass teeks oma tööd, milleks tal kõige sobivam loomus ja anne on ning milles ükski klass ega indiviid ei põrka kokku teistega, vaid kõik töötavad eri viisil koos terviku loomise nimel. Kui eelnev oli kirjeldus, siis nüüd tuleb tähtsaim ehk analüüsiv tekst:
Genovalase põrm on nüüd Sevillas. AMEERIKA AVASTAMINE Sel suvel lendas kaaren Kaarel Ameerikasse. Loomulikult lennukompanii "Estair" abiga. Kaarel võttis seal osa ülemaailmsest eesti kaarnate päevadest. Samal ajal tähistasid ameerika kaarnad jälle Ameerika avastamise 500-ndat aastapäeva. Tegelikult polnud Ameerika enne seda ka kusagil peidus. Lihtsalt Euroopa elanikel polnud ta olemasolust aimu. Sestap Kaarel nii põhjalikult uuriski, kuidas see Ameerika avastamine käis. Selgus, et vaene Christoph Kolumbus eksis 500 aastat tagasi rängalt. Tema otsis hoopis lühemat laevateed Euroopast Indiasse. Kuni oma elu lõpuni oligi ta veendunud, et Ameerika on India. Sellepärast nimetati ka Ameerika elanikke indiaanlasteks. Üldse purjetas Kolumbus Euroopa ja Ameerika vahet neli korda. Kahel esimesel retkel jõudis ta vaid saartele Ameerika rannikul.
seda aega umbes 9500 aasta eest olnuks).1 Tõenäoliselt peituvad hariduse juuredki sinnasamasse kaugesse aega. Eesti muinasaja inimese haridusliku arengu puhul saame tõenäoliselt rääkida kasvatusest, mille tingisid otseselt vajadused. Vajadus ennekõike ellu jääda ja toime tulla. Teadmised esimestest jahi pidamise riistadest esimeste põllutööriistadeni anti edasi põlvest põlve mälu järgi. Kooliõpetuse andmist ilma keele ja kirjata ei kujuta täna ettegi. Sestap võime kindlad olla, et esimene meie aladel elanud inimene ei olnud oma psüühika või füüsise poolest sugugi viletsam, kui meie täna. Lihtsalt neil puuduseid sel hetkel teadmised, mis on meil täna. Kuidas leiutada jalgratast, kui pole olemas ratastki? Teadmised kogunevad aeglaselt. Mõtlemine, kui protsess teadliku tegutsemise suunas on olnud eri rahvustel sh. ka eestlastel sarnane, kuid mõtlemise sisu on erinevates kultuurides erinev, vastates ennekõike kohalikele oludele
muidugi pärit otseseks ideaaliks olnud Antiik-Kreekast, kuid ka Toscana maakonna aladel elanud üliarenenud etruskikultuuri mõjutused on selgelt tuntavad. Itaalia (õigemini kõik kunagi vulgaarladina keelt kõnelenud rahvad) on ühest küljest väga usklik maa, kus väga pikka aega kummardati arvukaid jumalaid ja pooljumalusi. Seejärel sai katoliku kiriku pilk selleks, mis läbi sajandite elu saatnud ja ümberringi toimuvat valvanud. Samas on Itaalia ka väga ebausklik maa, sestap võib seal igal sammul kohata midagi müstilist ning seda eriti siis, kui süveneda detailidesse. Erinevate temaatikate kujutamine kui ka eri võtete kasutamine on vastavalt ajastule ning eri huvide teenimisele mõnevõrra muutunud, kuid kunst on alati nii ilmaliku kui jumaliku võimu sümboliks, teenides ja väljendades seda igal võimalikul viisil. FIRENZE See suhteliselt väike aastal 59 eKr Gaius Julius Caesari käsul rooma sõjaveteranidele rajatud
Hea Eesti rahvas. Kõige valusama küsimusena ootab meilt vastust tööpuudus. Headel majandusbuumi aegadel kujunes arusaam, et töötu ise on oma hädas süüdi. Nüüd see nii enam ei ole. Ettevõtted on koondanud inimesi mitte nende kehva töö, vaid majandusliku häda sunnil. Sestap peame me kõik -- nii valitsus kui riik laiemalt; ettevõtted, seltsid ja kirikud; erakonnad ja perekonnad -- pingutama selle nimel, et töötuks jäänud inimeste ja nende lähedaste kannatusi leevendada. Sellele kõigele ei ole lihtsaid vastukäike. Me peame lahendusi otsima kõikide võimalike ideede seest ja tabude tagant. Me peame pingutama, et tööpuuduse majanduslikud ja eriti sotsiaalsed tagajärjed ei jätaks ühiskonna kudedesse paranematuid haavu. Meist keegi ei saa väita, justkui tabanuks tööpuuduse kasv meid ootamatult. Jah, on riike, kus olukord on praegu veelgi rängem. See tõdemus lohutuseks ei kõlba. See vaid selgitab, et me pole ainulaadsed. Aga oma probleemi ...
Kontrolli, et kõikidel seadmetel oleksid tõkked ja kaitseseadised ning et kõik töötajad kasutaksid neid seadmete käsitsemisel. Viilutitel peavad olema pöidlakaitsmed ning viimase viilu lõikamise seadised. Väljalülitamisnupp peab olema kergesti ligipääsetav. Paljud hotelli-, restorani- ja toitlustussektori tööd hõlmavad raskuste käsitsemist: pottide, pannide ning nõudepesumasinarestide tõstmine, taldrikuvirnade tassimine, kummardumine fritterite kohale nende puhastamisel. Sestap on ka vaevused seotud luu- ja lihaskonnaga. Enamik tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevusi on kumulatiivsed ning tulenevad pika aja jooksul korduvast suure või väiksema intensiivsusega koormusest. Luu- ja lihaskonna vaevusteks võivad olla ka õnnetuse korral tekkivad ägedad traumad, näiteks luumurrud. Luu- ja lihaskonna vaevused esinevad tavaliselt seljas, kaelas, õlgades ja kätes, vahel ka jalgades. Veel soovitusi.
TALLINNA ÜLIKOOL RASEDUSE KATKESTAMINE, KATKEMINE JA NENDE MÕJU VAIMSELE TERVISELE Referaat Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.RASEDUSE KATKESTAMINE EHK ABORT................................................................4 1.1.Abordi ajalugu............................................................................................... 4 1.2.Rasedusest teada saamine, partnerile teatamine ja edasise otsustamine....5 1.3.Hoiakud ja eelarvamused.............................................................................. 6 1.4.Abordi mõju psüühikale................................................................................. 7 2.RASEDUSE KATKEMINE................................................................................
1790 Eszterhazy vürst suri ja tema järeltulija, kellel polnud erilist muusikahuvi, saatis kapelli laiali. Pärast õukonnateenistuse lõppu sai kohe mitmeid tööpakkumisi, nende hulgast võttis vastu pakkumise Londonist. See nägi ette 6 sümfoonia ja ühe ooperi kirjutamise ning hulgaliselt kontserte. Kontserditsüklit saatis erakordne menu ja Haydnile omistati ka Oxfordi ülikooli muusikadoktori kraad. Viini naases ta rikka ja kuulsana, kuid pettumuseks oli kodupubliku jahe vastuvõtt. Sestap võttis vastu tellimuse veel kuuele sümfooniale .Need sümfooniad, nr.93-104, ongi Haydni loomingu absoluutne tipp. 1795 jäi Haydn lõplikult Viini. Uus vürst ootas Haydnilt eelkõige toretsevat kirikumuusikat. Sellel perioodil kirjutaski 6 missat ning oratooriumid "Loomine" ja "Aastaajad." Alates 1803.aastast ei kirjutanud ta enam midagi, siiski elas avalikkuse suure tähelepanu all. Sajandivahetusel alustati Haydni kogutud teoste väljaandmist. Haydn Suri 31.mail 1809
metafüüsikale. Kanti küsimuseks on moraalireeglite põhjendamine, mitte see, mida teha ühes või teises konkreetses olukorras. Inimene on mõistusolend, moraalireegli annab mõistusolend ise endale oma mõistusest lõhtudes ja nõustub sellega. Moraal ei pea meid tegema õnnelikuks, vaid õnne vääriliseks. Kanti arvates on moraalivälisel väärtustamisel põhinevad eetikateooriad puudulikud. Elu on empiiriline, mitte ratsionaalne nähtus, sestap loobugem moraali üle kõneldes seda seostama hea eluga. Tegutse vaid sellise maksiimi alusel, mida võid ühtlasi tahta saavat üldiseks seaduseks! Utilitarism- Moraali käivitavaks naturalistlikuks väärtuseks võetakse naudingud ja kannatuste vältimine. Teguviisi valides kaalun kannatuste ja naudingute vahekorda ja valin sellise, mis pakub kõige rohkem naudinguid. Võimalikult suur hulk naudinguid võimalikult suurele hulgaleinimestele!Kategooriline imperatiiv- kui minu teod peavad
(1) · Küberterrorism on terroristlik tegevus, mis pannakse toime küberruumis. Ka Internetis tehtud pommiähvardused kuuluvad küberterrorismi alla. Küberterrorist on keegi, kes teeb rünnaku valitsuse või organisatsiooni vastu kasutades arvutit ja saab sealt oma poliitiliste või sotsiaalsete eesmärkide jaoks infot. (1) ,,Vahet n.-ö. süütul, põnevusest ning janust tunnustuse järele ajendatud salakuulamisel on raske ning [...] isegi mõttetu teha. Sestap on enamikus lääneriikides salajane sissetung võõrastesse arvutitesse käsitletav ühemõtteliselt kuriteona. Arvuti ,,pealtkuulamine" on mitmes mõttes palju ohtlikum, kui telefoni pealtkuulamine. Telefonikõnede pealtkuulamine on töömahukas, arvutiprogrammide abil saab Interneti- kirjavahetusest ning kettale kirjutatud failidest [...] info automaatselt välja hekseldada. Delikaatse info võõrastesse kätesse sattumise ja salajase pealtkuulamise eest saab ennast alati ja
1 KÄBI VÄIKE KÄBI LASKIS VALLA OMA KÄED JA KUKKUS ALLA NÜÜD TA LAMAB MÄNNI JUUREL OMA SUURE ISSI JUURES. LOMP MIS SA TEED, MIS SA TEED PORILOMP ON KESET TEED EI SAA ÜLE, EI SAA ÜMBER KODUST TOO NÜÜD KASVÕI ÄMBER ET SAAKS TÜHJAKS KANDA LOMBI MUIDU AINULT RINGI KÕMBI G L O O B U S J A E L E V AN T KORD GLOOBUS ELEVANDILE TÄHTSALT ÜTLES NII: MU PEAL ON MANDRID, METSAD, MÄED SAARED, JÄRVED, LINNAD, JÕED AUTOD, LAEVAD, LENNUKID JA MAJAD TEHASED JA TEED KUS VAJA SIIS VEEL KAUPLUSED JA KOOLID LISAKS PINGID, LAUAD, TOOLID TÄDID, ONUD, ISAD, EMAD MINU KUKIL ON KA NEMAD ILMA MINUTA EI SAA KEEGI ILMAS ELADA. NII GLOOBUS VANTI ÕPETAS JA JUTU SAMAS LÕPETAS: RASKUSI MA SUURI KANNAN SILMAD SUL´GI ETTE ANNAN KUULAS ELEVANT JA MÕTLES GLOOBUST TUNNUSTADES ÜTLES: TÕESTI TUGEV OLED SA KAS VÕIN SU PEALE TOETUDA? KONN 1 ...
a. Euroopakeskne i. sumeriakkadibabülooniajuudiroomaeuroopa kirjandus b. Antiik i. Vana-Kreeka : vanem, al 8 saj ema - rooma impeeriumi lagunemiseni on dateering; seal otsitakse algust, lätteid nii kultuuri kui kirjanduse jaoks, käib vahetu kirjanduse kirjeldamine, tekivad mallid ning mõisted ii. Vana-Rooma : noorem, "disainib valmis mudelid, mille kreeka on genereerinud", sestap ka nt klassitsismi eeskujuks (rafineeritum, kindlam, süsteemsem). kindlasti ei võta kõike kreekapärast üle, vaid sisaldab ka oma algupäraseid nähtusi c. Renessanss : periodiseeringuks 15. saj II pool ja 16. sajandi algus. tähistab taassündi, sest antiik (rooma) võeti eeskujuks. periodiseering võib nihkuda, kui arvestada piirkonda (itaalias 14-16 sajand). Lotmani hinnangul murranguline aeg, st
Sõnni iseloom Sõnnile avaldab muljet kõik, mis on suur. Mida suurem maja seda vägevam see tema silmis on. Loomaaias kõnnib ta ahvipuurist ükskõikselt mööda ja peatub lummatult võimsate elevantide juures. Sõnn astub märkimisväärse vaprusega vastu suurele loomale, kuid lööb araks hiirt nähes. Kohtudes vabalt hulkuva tiigriga, ei pilguta ta silmagi, aga pisike herilane paneb ta kabuhirmus lähimatesse põõsastesse pagema. Sõnn ja kangekaelsus Sõnnile endale, ükskõik kummast soost ta on, ei ole mingit mõtet tema kangekaelsusest rääkida. Tema enda meelest ei ole ta sugugi kangekaelne, vaid lihtsalt kannatlik. Kõik oleneb sellest, missugune tähendus sõnale antakse. Ta ei ole põikpäine, vaid ainult mõistlik ja vankumatult kindel. Ta ei suuda kuidagi mõista, miks küll inimesed nii ebaõiglaselt temasse suhtuvad. Tegelikult on Sõnn täpselt nii kangekaelne kui üks inimolend saab olla ja mitte raasugi rohkem. Ta ei ole siiski kivikuj...
välja kujunenud mitu, praegu eluviisilt ja isegi väliselt üsna sarnast veeloomade rühma, kellel leidub maismaal sugulasi karude, saarmaste, veiste, elevantide ning jõehobude seas. Läbi aegade on sellest mitmekesisest eellaskonnast kujunenud liigid kohastunud uut elukeskkonda paremini tundma. Toitumisretked on esialgsetest elupaikadest jõgedes või kaldaäärses vees viinud avaookeani avarustele ja sügavustesse. Vees liikuda on mõneti märksa lihtsam kui kulgeda kõva pinda mööda ja sestap avastasid mereimetajad paremad toidulauad kerge vaevaga. Aegade vältel kadus vaalaliste eellastel igasugune vajadus kuiva maa järele, hüljeste esivanemad pöördusid kõvale pinnale vaid aeg-ajalt, et sigida ja puhata. Peaaegu kaaluta olek vees võimaldas loomade kehamõõtmetel suureneda ja kujunes välja nahaalune rasvakiht, mis annab kehale voolujoonelise kuju ning hoiab hästi sooja. Suuremad ja
· Brutaalne · Ihar · Eelarvamuslik · Karm · Kangekaelne · Ebaaus · Türanniseeriv (Verner- Bonds. L . 2003) 3.3 Valge Valge on universumi mõistlikuse vaimu hiilgus . Valge on ülim puhtus. Tema põhiolemuse moodustab tõik, et valges on kõik värvused võrdsed. Valgele on omane ülim usk, mida ta ammutab mõistuslikkusest. Ta võib esile tuua lootust, kuid negatiivsena on valge iseenda suurim vaenlane. Valge on reibas ja vilka liikuvusega sestap tõmbab teda ratsionaalsete ja täpsete ametite poole. Talle sobivad ametid on riigiteenistus, pangandus ja ergonoomika. (Verner- Bonds. L . 2003) 14 Valge ja inimkeha osad Valge seostub silmavalgega, mille varjundite alusel pannakse diagnoose. (Verner- Bonds. L . 2003) Valge kasutamine Valge sisaldab endas võrdsel osal kõiki värve, seega ei tee ta organitel vahet. Valget võib kasutada toniseeriva elemendina lisaks teistele värvidele
terviku ja osade pidevale ümbermõtestamisele. Hermeneutilise ringi vältimatust tõlgendamisel põhjendatakse sellega, et meil on tõlgendatavast alati olemas eelteadmine või eelarvamus, mille pinnalt me midagi tõlgendama asume. Seda eelarvamust pole võimalik kõrvale jätta või mõne positiivse määratlusega tühistada, vaid pigem on tõlgendamise protsess selline, mille käigus uued teadmised põimitakse juba olemasolevate sisse ning selle käigus toimub eelarvamuste revideerimine. Sestap on loomulikus keeles kirjutatud mitte-formaalsete tekstide, nt kirjanduse, ajaloo jms tõlgendamisel hermeneutiline ring vältimatu. Hermeneutiline ring: 1. samm – eelmõistmine ehk oletuse, mida võiks tekst sisaldada (raamatu taga kaanel tutvustus), esase tähenduse omistamine. 2. samm – teksti või selle osa tõlgendamine; eelmõistmise käigus tekkinud oletusi muudetakse või arendatakse edasi. 3. samm – sügavam mõistmine, eelmõistmine viiakse uuele tasemele. 12
v. Plutarchos, - koostas ülikute elulugusid, moraalitraktaate, vi. Pausanias); - 10 raamatust koosnev teos ,,Kreeka perigees", koostas reisil läbi Kreeka emamaa g. allikalise baasi üldine seis. 2. Minoiline ja Mükeene periood: a. Kultuspaigad; b. losside osa kultuspaikade ja rituaalsete keskustena; - Knossosel polnud templeid, sestap olid lossid kultuskohtadeks c. andmed rituaalide kohta; d. Knossose lossi oletatav rituaalistik. avatud, hõlmasid suuri masse; naisjumalad kesksel kohal naiskujutiste leidude rohkus. e. Ikonograafia andmed jumalate kohta. Jumalad Knossose lineaarkirja B tahvlitelt; nende võimalikud seosed hilisemate Kreeka jumalustega. Jumalad Pylose jt. Mandri-Kreeka keskuste lineaarkirja B tahvlitelt ja nende võimalikud
loodetavasti mõjutab ka nende kasutamise otsuseid," märkis Eek. 2.3 Keskkonnaministeeriumi ettepanek Keskkonaministeerium tegi ettepaneku 2016 aastal. Keskkonnaministeerium saatis kooskõlastusringile pakendiseaduse muudatuse, mille eesmärk on piirata kilekottide tarbimist Eestis. ,,Kilekoti eluiga tarbeesemena on enamasti üsna lühike, küll aga tekitavad nad loodusesse sattudes palju pahandust. Sestap on kilekottide tarbimise vähendamine ette võetud terve Euroopa Liidu tasandil ning oleme kokku pannud meetmete paketi, kuidas ka Eestis poeskäimist keskkonnasõbralikumaks muuta," kommenteeris Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek. Euroopa Liidu ja nõukogu direktiiv, mis pakendiseadusega Eesti õigusesse üle võetakse, seab kilekottide tarbimise vähendamiseks sihtarvud: 2019. aasta 31. detsembriks peab tarbimine olema alla 90 ning 2025. aasta 31
õppimine selle mõistmiseks üldse vajalik, aitab paljast ilumeelest. Nii peabki igaüks end piisavalt võimeliseks ja õigustatuks avaldama oma arvamust muusika esituse ja taseme üle. Selletaoline seisukoht peab paika ehk revolutsioonijärgse, mitte mingil juhul aga varasema muusika puhul. Tänapäeval on muusika laiatarbekaup. Selle hind tundub olevat raadio või mõne muu aparatuuri hinna sees juba, st sellele polegi hinda määratud. Sestap ka palju kitchi, lamedat toodet, mis kõlbab enamikule, kuid asjatundja paneb kõvasti kiruma. Muusika väärtus on tõepoolest devalveerunud. Hindjaks pole mitte asjatundjad, vaid meedia. Ja kui meedia midagi hindab, siis on tulemus ette juba teada, põhimõtteliselt on see kellegi isiklik arvamus. Ja raha eest saab ka arvamus osta.
aastaks vangi saatmise. Huvitav on nüüd jälgida, kas Euroopa Inimõiguste Kohtu õigeksmõistev otsus suudab midagi muuta. Ise ma seda kahjuks ei usu. Teada on, et ka siis oli valimistel piisavalt võltsimisi, kuid milline oleks tulemus olnud ilma võltsimisteta, seda ei tea kahjuks keegi. Küll aga on teada, et meedia oli väga tugevalt Tõmosenko vastaste oligarhide käes ning ,,Ukrainas ei ole ajakirjandust kunagi käsitletud puhtärilise ettevõtmisena. Sestap ei ole selle püsimisel ja edu saavutamisel kunagi otsustavat osa etendanud ka ajakirjanduse kvaliteet" (Tsuprõk). Kinnimakstud artiklite hulk suurenes märkimisväärselt peale Oranzi revolutsiooni ning lähtuvalt oligarhide vastasele sõjale eeldada võiks, siis seda eelkõige Tõmosenko vastaselt. Vaatamata viimasel ajal kirgi kütnud Andrus Ansipi lausele ei ole küsimus kunagi olnud üksnes ,,ühes daamis", Tõmosenkos. Ega ka vägistajast Janukovõtsis. Küsimus on
taktitundeline LASTEAIA FÜÜSILINE KESKKOND Füüsilise keskkonna kriteeriumid on määratletud siseriiklikult sotsiaalministri määrustega „Koolieelse lasteasutuse tervisekaitse-, tervise edendamise, päevakava koostamise ja toitlustamise nõuete kinnitamine” (näiteks tervisekaitse ja -edendamise nõuded) ning „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis” . Antud määrusi ei ole otstarbekas uuesti avaldada, sestap järgnevalt soovitused keskkonna kujundamisel lapsele võimalikult arendavaks, tervislikuks, sh turvaliseks ja huvipakkuvaks. Keskkonnapsühholoogia idee on vaadata, kuidas meid ümbritsev mõjutab lapse arengut (inimtiheduse, ruumi kujunduse mõju lapsele, asjade füüsilised omadused jne). Kasvukeskkonna füüsilised tegurid hõlmavad loodud keskkonna ruumilisi ja materiaalseid
3) Avalike teenuste nõudlus on sageli ebajärjekindel ja avaliku sektori otsustajad on sageli silmitsi probleemidega, mille lahendamine on keerukas, kui üldse võimalik. Nõudluse ebajärjepidevuse ning probleemide lahendamatuse kontekstis pole avalike teenuste pakkujal võimalik kõikide huvigruppide vajadustega arvestada, otsuseid tehti teistele kriteeriumidele tuginedes ning sestap ei tunnetatud ka vajadust strateegilise planeerimise järele. 3. Kuidas erineb strateegia roll avalikus sektoris ja ärisektoris? • Avalikus sektoris on policy strateegia, mis on agenda, mida valitsus soovib saavutada, aga analoog ärisektoris sellele puudub • Erinevalt erasektorist, kus see on oluline tagamaks ettevõtte edu, ei ole konkurentsistrateegiate (nt madal hind, toote diferentseerimine, nišitooted jne) kujundamine avalikus sektoris vajalik,
sõnastades lühidalt vaid reformatsiooni algimpulsi: reformatsioon johtus kirikliku pärimuse tõlgendamisel tekkinud eriarvamustest, mis taotlesid Piibli õpetuse eraldamist kiriklikust pärimusest ja isegi eitasid viimast täielikult. (EE 1995:74). Need lühiülevaated ei ole kaugeltki mitte pädevad uurimaks reformatsiooni sündi ja kulgu, aga annavad mingi üldise pildi ühiskonnas valitsevatest hoiakutest ja selle muutumistest. Sestap nad ka siin on kõrvutatud ja mõlemad võetud teabeteosest, entsüklopeediast. Samas oli tõepoolest katoliku vaimulike jumalaõpetus jäänud inimestele kaugeks. Ja kui ilmusid uutmoodi jumala sõna vahendavad evangeelsed jutlustajad ning paljastasid katoliiklikke kuritarvitusi, siis oli loomulik, et inimene pidi vana väärusu kõrvale heitma. Aga otsestest ajaloo allikatest ei ilmne niisugune protsess. ,,Ei ole selge, kes oli täpsemalt
J.Teemanti ettepanekut, moodustada kriminaalmiilitsa omaette riiklik ametkond, toetas ka vabariigi valitsus. Kriminaalmiilitsa eesotsas oli endine Tallinna kriminaaljaoskonna ülem J.Kruus. Üsna varsti sai selgeks, et omavalitsuste ehk kommunaalmiilits ei ole Eesti Vabariigile vastuvõetav organisatsioonivorm. Maakonna- ja linnavalitsustel käis rahalise kitsikuse tõttu miilitsa ülalpidamine lihtsalt üle jõu. Omavalitsused ei saanud hakkama tegusa korravalveorganisatsiooni loomisega. Sestap nõutigi omavalitsuste miilitsa riigistamist - kommunaalmiilitsa asendamist riikliku politseiga. Neid asjaolusid arvestades võttis Asutav Kogu 17.detsembril 1919 vastu politseikorralduse seaduse, mis jõustus 01.jaanuarist 1920. Selle seadusega reorganiseeriti umbes aasta püsinud miilits eesti riiklikuks politseiks. Siitpeale jäi ainukäibesse mõiste "politsei". Välispolitsei allus siseministeeriumile. Riik kattis politsei ülapidamise kulud.
Tüüpiline kirjeldusviis võib kokku minna reaalsusega, ent võib ka mitte, see sõltub vaatepunktist, süvitsiminekust etc) · antiik : ·Vana-Kreeka : vanem, al 8 saj ema - rooma impeeriumi lagunemiseni on dateering; seal otsitakse algust, lätteid nii kultuuri kui kirjanduse jaoks, käib vahetu kirjanduse kirjeldamine, tekivad mallid ning mõisted; · Vana-Rooma : noorem, "disainib valmis mudelid, mille kreeka on genereerinud", sestap ka nt klassitsismi eeskujuks (rafineeritum, kindlam, süsteemsem). kindlasti ei võta kõike kreekapärast üle, vaid sisaldab ka oma algupäraseid nähtusi, periodiseering (kuld, hõbe, vaskajajärk) mõjutadvad ka hilisemaid mudeleid · keskaeg : periodiseering tavaliselt 5-15 sajand, tajutakse kui katkestust, ent nt ülikoolide tekkimine lükkab selle veidi ümber; malle ei teki ("pime"; ka sellepärast, et uusi tekste tekib vähe
aprill), karusepäeva (13. juuli) ja kolletamispäevaga (14. oktoober) ajastaja neljaks. Seejuures pole ka künnipäev ja kolletamispäev mingil kombel seostunud kirikukalendriga ning on kaotanud suurema osa tähendusest ja kombestikust lähedalolevaile pühile. 14. jaanuar on esimene tähtpäev, mille kohta on kõneldud, et siis murtakse pooleks talve selgroog. Järgmised sellised on talihari (17. jaanuar) ja pudrupäev (02. veebruar). Sestap on päeva nimetatud ka taliharjaks. Saardes on kõneldud: Vanad inimesed Saardes teavad kõnelda, et korjusepäevast hakkavat korr (suur must rähn) metsas puu oksa pihta nokaga põrri laskma. See olla esimeseks kevade tuleku kuulutuseks. Korjusepäeval võivad juba lapsed kambris paljajalu soosta. Korjusepäeva peeti ka veidi pühaks, sellel päeval keetnud perenaine perele söögiks ube-kapsaid. (Eesti Rahvaluule Arhiiv) (http://et.wikipedia.org/wiki/Korjusep%C3%A4ev) KÄÄRDIPÄEV - 17
intellektuaalse arengu soodustamisel on edukam, kui luuakse neile emotsionaalse, sotsiaalse ja füüsilise enesearendamise ja eneseväljenduse võimalusi. Neale Donald Wallsch, 1943 on ameerika kirjanik Mida enamat sa oled, seda enamaks sa võid saada ja mida enamaks sa saad, seda enamat võid sa ikka veel olla. Sügavaim saladus on selles, et elu ei ole avastamise protsess, vaid loomise protsess. Sa ei avasta ennast, vaid lood ennast uuesti. Sestap ära püüa avastada, kes sa oled, püüa teha kindlaks, kes sa tahad olla. ("Jutuajamised Jumalaga: ebatavaline dialoog. 1. raamat") Sri Sri Ravi Shankar, 1956 on vaimne juht ja humanist "Kui teil on ettekujutus, kes te olete, siis olete te kinni jäänud ja peatunud oma arengus. Te ei peaks teadma, kes te olete. Te muutute iga minut ja te peate jätma võimaluse muutumiseks avatuks." Friedrich (Wilhelm) Nietzsche, 1844-1900 oli saksa filosoof "Sa ei meeldi mulle. Miks
Rüütliks saamine: noormehe mõlemat õlga puudutati mõõgaotsaga ja talle tuletati meelde ideaale, mille nimel ta peab võitlema. Rüütlikultuur oli käitumisnormide kogum, sotsiaalne staatus, mis tuleneb koodeksi järgi käitumisest. Kehtis kogu sõdalaste kihile. Rüütellik vooruste süsteem keerleb vapruse ja tarkuse ümber. Need kaks poolust täiendavad teineteist ja koos moodustavad nad tasakaalu. Tegelikkuses aga pole rüütlil kunagi mõlemat võrdsel määral, sestap ei ole ideaalne rüütel üksikindiviid vaid rüütlisalk mis põhineb ühtekuuluvustundel. Rüütli ühiskondlik elu seisnes kas sõjas või senjööri õukonna meelelahutustes. Rüütlite olukord oli mõneti vastuoluline: kui keegi löödi rüütliks, siis oli ta rüütel igavesti, umbes nii nagu preestriks pühitsemise korral, ent rüütliks löömisest ei kujunenud kunagi sakramenti. Teisalt oli tegelik rüütlikarjäär kiirelt mööduv, äärmiselt lühiajaline nähtus.
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: Arthur Lovejoy. Metodoloogia: universaalsed probleemid, "ühikideed", tsüklilisus, testipõhisus. Kanooniliste "suurte mõtlejate rida" Kontekstuaalne meetod: Cambridge'i koolkond. Autori intentsioon ehk kavatsus. Ajalooline kontekst ja keelelised tavad ehk konventsioonid. Mõjutatud lingvitsiliesest pöördest (Wittgenstein keele mäng, keel kui tööriist, Austini kõneaktid). Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon Varastes dialoogides: elu ei vääri elamist, kui keha laastab haigus või hinge laastab vale toimimine. (Vaid voorusest ei piisa) Vabariik: Õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast. Hingel kusjuures 3 osa: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa. Mõistus peab valitsema, emotsioonid toetavad ja instinktid olgu ohjeldatud. Pidusöök: Ilupüüdlus...
aastal ja suri 31. oktoobril 1984. aastal, kümmekond päeva enne oma 67.sünnipäeva. Indira perekond oli väga poliitiline, nii oli pere ainus laps juba varajasest lapsepõlvest poliitikaga silmitsi. Tüdruku vanaisa oli India rahvuslik liider. Isast, kes oli tegev India iseseisvumisliikumises, sai esimene iseseisva India peaminister. Indira ema oli tuberkuloosihaige ning teda distantseeriti majapidamisest. Indira isal ja vanaisal oli aga pidevalt kiire, sestap oli Indiral tugev kaitseinstinkt ja üksildane iseloom. 1936. aastal Indira ema suri. Indira oli tol ajal vaid 18- aastane ega saanudki kogeda stabiilset perekonnaelu. Tädidega, oma isa õdedega, oli Indira tülis, seda ka poliitikamaastikul. Kuna Suurbritannia oli Indiat oma võimu all hoidnud üle sajandi kuni 1947. aastani, oli kõik iseseisvumisega seotu Indiale ja tema rahvale väga oluline. Ka Indira lõi isa eeskujul kaasa
Seda eelarvamust pole võimalik kõrvale jätta või mõne positiivse määratlusega tühistada, vaid pigem on tõlgendamise protsess selline, mille käigus uued teadmised põimitakse juba olemasolevate sisse ning selle käigus toimub eelarvamuste revideerimine. See on aga tsükliline protsess, eelarvamused tühistatakse või kinnitatakse tõlgendamise mitmendal ringil hermeneutilise struktuuri selginemise tõttu, aga mitte ühemõttelise deduktsiooni kaudu. Sestap on loomulikus keeles kirjutatud mitte- formaalsete tekstide, nt kirjanduse, ajaloo jms tõlgendamisel hermeneutiline ring vältimatu. Hermeneutiline protsess Eelstaadium: eelmõistmise olemasolu; teose keele valdamine; ettekujutus teksti loomise ajal valitsenud oludest. 1. staadium: hermeneutiline visand; esmane tähenduse omistamine. 2. staadium: hermeneutiline kogemus; eelmõistmine võetakse revisjoni alla. 3
ERIALA Puidust kodaratega rattad 2000aastat e.m.a. Traatkodaratega rattad 1800aastate paiku 1950.aastal asendati autode traatkodaratega rattad metallratastega 1769.a auruvanker (Nicolas Cugnot) Max. 5km/h 1790.a jalgratas (M.de Sivrac) 1795.a hoburaudtee (Inglismaal) 1820.a aurusõidukite ehitamine 1845.a õhkrehvid (Robert William Thomson) 1883.a neljarattalist jalgratast meenutav aurusõiduk (auto eelkäija) 1895.a esimene bensiinimootor 1899.a rajati metallurgia laboratoorium 1910.a maailma esimene V-8 mootor 1885.a esimene mootorratas (Gottlieb Daimler) 1890.a esimene auto mille mootor paiknes ees(Rene Panhard ja Emile Levasson) 19.saj algus Esimesed bussid(sõna buss on tuletatud ladina-keelsest sõnast omnibus-kõigile) 1908.a Henry Ford rajs tehase automudeli T masstootmiseks 1894.a esimene autovõidusõit Pariis-Rouen (max. Kiirus 12km/h) 1955.a Le Mans'i võidusõit (Nõudis 84 inimelu ja ...
valikuid kui avalikud institutsioonid. 4. Milline on strateegilise planeerimise ja strateegilise juhtimise erinevus? Strateegiline juhtimine on olemuselt integreeritud protsess, mille käigus seatakse tegevuse prioriteedid ning eesmärgid, arvestades väliskeskkonna ootuste ja institutsiooni võimalustega ning seotakse igapäevane juhtimine strateegiliste eesmärkide saavutamisega, kusjuures suunaks on vaade tulevikku. Sestap seisneb strateegilise juhtimise keerukus väljakutses luua alus eduks tulevikus, olles silmitsi tänaste väljakutsete, võimaluste ja probleemidega. Strateegiline juhtimine ühendab kõiki teisi juhtimisprotsesse - planeerimist, organiseerimist, mehitamist ja vahetut juhtimist - ning sihiks on pakkuda süstemaatilist, sidusat ja efektiivset lähenemist organisatsiooni strateegiliste eesmärkide loomisele, saavutamiseks, kontrollimiseks ja uuendamiseks".
plaanimajandus, Lenin, nõukogude võim, Marx ja tegelikult kritiseeritakse hoopis Leninit. · Marxi teoreetilise edasiarenduse kaks võimalust: hegemoonia teooria ja marksistlik struktualism eelkõige Frankfurdi koolkond ja Althusser. Püüan näidata selle edasiarenduse loogikat. Loengu teema kultuurisotsioloogia koosneb kahest sõnast. Sestap osutub vajalikuks nende kahe sõna määratlemine, et leida võimalikud nendevahelised ühisosad. Kultuuri defineerimisega on selles loengus tegeletud kogu aeg, mistõttu ma ei lisa siin ühtegi definitsiooni, vaid järgides Kluckhohni ja Kroeberit üldistan: · Kultuur on elulaad, mis tugineb ühiste tähenduste süsteemile. · kultuuri antakse edasi põlvest põlve. Siin tekib kohe paar küsimust, mis oluliselt haakuvad ka tänase teemaga:
Tema pööras oma pilgu lihtsa inimese poole. Läheb kolhoosi, tahes teha intervjuud lihtsa töölisega, huvitub lihtsa inimese elust. Otsib väikseid nüantse. Saadab leebe huumor 68. Aastal sai klassikuks ,,8 jaapanlannat" 3 novellikogu. Tehasesse 8 jaapani väliskülalist. NSVL'is taheti näidata, kui võimas selle tööstus. Lihtsale töölisele Georgile ülesanne tutvustada hoone igat ruumi. Georg on ainuke, kes oskab võõrkelt(hisp.), sestap ta jaapanlaste teejuht. Armub neisse kõigisse. Kui sõnaline keel ei toimu, annab edasi seda kehakeele kaudu, üritab ka armastust edasi anda. ,,Rohelise seljakotiga mees"- kuidas novellis avaldub ühiskonnakriitika? Tekitas paksu pahandust, aga teksti ette lugemist ära ei keelatud. Kriitika NSVL suhtes. Kõik kontrollimatu taheti ära keelata, taheti allutada võimule.. ootasid ühiskonnale ohtlikku kohta, kus seda tegelikult polnud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
