sajandi teisel poolel manufaktuuride rajamine hoogustus taas. Valmistati klaase, peegleid, küünlaid, seepi, tubakat, tärklist jm. Haridus, vaimuelu Poola aeg: Uute valduste poolastamise käigus taheti muuta need katoliiklikeks ja kuna peavaenlane oli luterik Rootsi, viidi läbi vastureformatsioon. Praktilise hariduselu kujundamisel edendas suurt osa jesuiitide ordu. Jesuiitide peamiseks keskuseks oli Tartu. Nad pöörasid tähelepanu haridusele ja asutasid gümnaasiume ning tõlkide seminari. Rootsi aeg: Rootsis valitses luteri usk ja see tuli laiendada ka Eesti- ja Liivimaale. Tegusaimaks piiskopiks sai Joachim Jhering, kes suutis oma ametiajal (1638-1657) luteri kiriku Eestimaal kindlale alusele seada. Nagu Eestimaal, loodi ka Liivimaal luterik kirikuvalitsus konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas seisis kindralsuperintendent. Et kindlustada luteriusu mõju, pidasid võimud vajalikuks kirjaoskuse levitamist. Peamiseks
Kuni surmani (1876-1917) töötas ta matemaatikaõpetajani Peterburi saksa gümnaasium. Peterburis elades käis ta mitmel suvel eestis rahvaviise kogumas, mida kasutas oma koorilauludes. Friedrich August Saebelmann (26.09.1851 Karksi 07.03.1911 Paistu) Friedrich oli helilooja, koorijuht, kirikuorganist ja pedagoog. F. Saebelmann sündis Karksis köster-organisti perekonnas. Isa juhendamisel hakkas ta üsna noorelt klaverit õppima. 1871. aastal lõpetas Saebelmann Valga seminari. Kuna talle sobivat töökohta polnud, otsustas ta suunduda koos venna Alexandriga Peterburi. Esialgu satuti majanduslikesse raskustesse. Tänu heale saksa keele oskusele sai Friedrich tööd õpetajana Anna kiriku saksa koguduse koolis. 1874. Aastal astus ta esimese eestlasena Peterburi konservatooriumi (klaveriklassi). Seal õppis ta siiski vaid ühe aasta misjärel pöördus tagasi Karksi ja asus tööle kooliõpetajana. 1880. aastast töötas Saebelmann Paistus
aastalesinesKcirberi koor Kuressaarelossi saalisaadel- oli muusika6petusvdga tdhtsai kohal, hdlmates ligi neljandiku rundide arvusr. konna eesja piilvis suure runnustuse.Jirgmisel aastal opeati laulmist, klaveri-,oreli- ja viiulimlngu, harmooniat,generaalbassi. Seminari peetiAnsekiilas S6rvelaulupiiha - iiks esimesisesugu- 400 kasvandikustumbes neljandik olid eesdased.Yalga seminaristvdrsusterve hulk seid Eesris.Kcirber ise l6i hulganisti eestikeelseid mehi, keseestikultuuri arengusedaspidisuurestikaasarddkisid- vennadAleksander laule.
Pätsi (18481909) teise lapsena. Tema ema oli Olga Tumanova, kes kasvas üles teda lapsendanud Valga linnapea Razumovski perekonnas, väidetud on ka, et Tumanova kasvatati üles parun Krüdeneri peres. Konstantin Päts oli õigeusklik. Omas tsaariarmee reservohvitserina Vene impeeriumi personaalset, mittepärandatavat aadliseisust. Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia vaimuliku seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 18941898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas cand. jur. kraadiga. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. 1900. aastal asus tööle Tallinnas advokaat Jaan Poska abilisena. 19011905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte Teataja. 1904. aasta Tallinna linnavolikogu valmisteks organiseeris ta eesti-
Info on kataloogidesse jaotatud. Mõlemal operatiiv- ja püsimälu. 9) Millistest protsessidest mälu koosneb? Kuidas nendest oleneb mälu tulemuslikkus? · Meeldejätmine : · Säilitamine : · Reprodutseerimine : Et asjad tuleks meelde on vaja kõiki neid kolme etappi. 10) Kirjeldage mälu uurimise meetodite üldiseid printsiipe ja tooge konkreetseid näiteid. Millise katseprotseduuri alla sobituksid tunnikontrollid, mida teiega iga seminari alguses läbi viiakse? 11) Kuidas toimub unustamine? Kirjeldage unustamiskõverat tuues näiteid erinevatest kontekstidest. Mille poolest on unustamine kasulik/kahjulik? 12) Mis on kaksikjälje hüpotees ja kuidas see seostub unustamisega? Liiga palju informatsiooni on halb, ei suuda vajalikku ülesse leida. Vähe tähtis kaob. Halb on see, et vahest võib ka midagi vajalikku ununeda. 13) Miks on mälu väga tuttavate asjade reprodutseerimisel sageli ebatäpne (nt peast paberraha
SITUATSIOONÜLESANNE Juhendaja: Ene Sepa Pärnu 2012 VASTUSKIRI Tere, Talvi Suvi. 17.01.2011 Täname Teid huvi tundmast meie hotelli konverentsivõimaluste vastu. AS Sanatoorium Tervisel on hea meel pakkuda firmale AS Golf, golfiteemalist koolitust. Ürituse läbiviimiseks 25 inimese puhul, saame pakkuda Teile ajavahemikul 11.-13.06 2012 40- kohalist seminari ruumi. Seminaariruum asub meie hotelli kolmandas majas, kuuendal korrusel. Seminariruumist avaneb kaunis vaade merele. Pakume Teile majutuseks 23 ühetuba ja lektoritele saunaga sviiti hotelli kolmandas majas. Hotellitoad on valgusküllased ja mugavad. Samuti on kõik toad suitsu- ja allergiavabad. Teie viibimise ajal Sanatoorium Tervises pakume Teile maitsvaid ja tervislike roogasid. Pakume Teile nii kohvipause kui ka lõuna- ning õhtusööki meie õdusas kohvikus kui ka buffet restoranis
kiriku-käsiraamat saksa ja eesti keeles. Põhjaeestikeelse kirikukirjanduse rajaja. A. TH. HELLE (1683 1748) saksa kaupmehe poeg, vaimulik, keele- ja kirjamees. Eestimaa konsistooriumi assessor. Ida-Harju praostkonna praost. Esimese eesti keelse piibli tõlkija. B. G. FORSELIUS (1660 1688) Harju-Madise pastori poeg, juristi haridusega, hakkas Eestisse naastes Aru kirikumõisas lapsi häälikumeetodil lugema õpetama. Organiseeris rahvakoolmeistrite seminari. Esimese eestikeelese aabitsa koostaja. Eesti kirjakeele lihtsustaja, eestipärastes nimesid. M. LUTHER (1483 1546) saksa kristlik teoloog ja augustiini munk. Oluline protestantismi mõjutaja, tänu temale sai alguse reformatsioon. Sündis talupoeglikus perekonnas. Omandas õigusteaduses magistrikraadi. Luther jäi tormi kätte ja lubas pühale Annale, et kui ta eluga sealt pääseb hakkab mungaks. Sai alguses preestriks, omandas teoloogiadoktori kraadi
Eesti aastal 2020 Eesti on väike riik, mis asub Põhja-Euroopas. Pindalalt on Eesti väga väike, ainult 45 227 ruutkilomeetrit. Riigikeeleks on eesti keel ning riigis elab umbes 1 340 000 inimest. Eesti kuulub Euroopa Liitu ning tänu sellele on muutunud palju edukamaks riigiks. Eestis on olnud mitmeid muudatusi viimase paari aasta jooksul, millest üks on üleminek kroonidelt eurodele. 2011 aastal läks Eesti riik kroonidelt üle eurodele, mis minu arvates ei olnud kõige õigem otsus, sest peale üleminekut tõusid hinnad mitme protsendi võrra. Samas on selles ka midagi positiivset, sest kui eestlased lähevad kuskile reisile Euroopasse, siis neil ei ole vaja raha välja vahetada, vaid saavad eurodega peaaegu igal pool Euroopas maksta. Kunagi ei saa täpselt öelda, mis võib juhtuda viie, kümne või kahekümne aasta pärast. Praegu on aasta 2012 ning ma arvan, et ükski eestlane ei oska öelda, mis võib juhtuda Eestiga aa...
Karl Eduard Sööt (1862-1950) Eesti järelärkamisaja üks kõige huvitavam luuletaja sündis 26. dets 1862 Tartu vallas Lohkva küla Tuki tuulevesti rentniku pojana ja elas kogu oma pika elu väärika kultuuritegelasena Tartu linnas. Sööt käis Tartu Õpetajate seminari algkoolis, 1878-1881 Tartu kreiskoolis ning täiendas end hiljem vabakuulajana Tartu ülikoolis. Pärast sõjaväeteenistust Poolas leidis tegevust "Vanemuise" seltsis ja osales A. Wiera trupis näitlejana. 1886-1893 töötas ajakirjanikuna "Oleviku" juures. 1895 aastal asutas oma trükikoja, kirjastuse ja raamatukaupluse. Sööt võttis osa paljude rahvuslike organisatsioonide tööst: nii kuulus ta "Vanemuise" seltsi juhatusse, oli Eesti Kirjanduse Seltsi asutajaid ja hiljem auliige ning F. R. Faehlmanni Mälestuse Jäädvustamise Komitee esimees. Eesti Vabariigi ajal müüs ta oma äriettevõtted ja toimis kutselise kirjanikuna. Oma esimese luulekogu "Aasa õied" avaldas Sööt kahes osas 1890 ja ...
Ainsuse vormides esinevad kõik neli, kusjuures valik sõltub sõnatüübist. t (~tt) III kk ratsu/t IV kk `aasta/t, redeli/t, `kringli/t, koleda/t, habe/t, `õela/t, magasi/t V kk soolas/t, `jõulis/t, olulis/t, `juus/t VI kk-st `suur/t, `uu/t, `küün/t, `kä/tt VII kk mõte/t, pääse/t, küünal/t, ratas/t, armas/t ~ `armsa/t d I kk `koi/d, i`dee/d II kk-st `tul/d 0 II kk-st ema, pesa, seminari, nime VI kk-st `siili, `koera, `saia, pada, sõda, lage, `nalja, `sõpra, õnne`likku Üksiksõnuti esinevad: da se/da, to/da, ke/da, mi/da, te/da 0~t `kahte ~ `kah/t, `ühte ~ `üh/t, `rehte ~ `reh/t, `ruhte ~`ruh/t rubla ~ rubla/t, vedru ~ vedru/t, kahju ~ kahju/t iga ~ iga/t, sada ~ sada/t da ~ d `mõn/da ~ `mõn/d Mitmuses esinevad morfeemivariandid d ja 0, kusjuures valik sõltub sellest, missugust vokaalmitmuse
Tartus avati jesuiitide gümnaasium, selle juures avati tõlkide 2.Hariduselu ja kirjasõna Rootsi ajal: Forseliuse õpetajate seminar asutati 1684a. Tartu lähedal. Selle ülesandeks oli ette valmistada köstreid ja koolmeistreid talurahvakoolidele. Tartu Ülikool Avati 1632a. See oli põhjamaade teine ülikool, milles algul õppisid rootslased, hiljem baltisakslased. Millega on läinud Eesti kultuurilukku järgmised isikud? B.G.Forselius Asutas esimese õpetajate seminari, oli selle juht ja pidaja. Heinrich Stahl Koostas esimese eesti keelse grammatika õpiku. Johan Skytte Oli Liivimaa kuberner, kes asutas Tartu Ülikooli 3.Iseloomusta vennastekoguduste liikumist ja selle mõjusid. Jõudis Eestisse Saksamaalt rändkäsitööliste kaudu. Levis talupoegade hulgas aga ka mõnede mõisnike hulgas. Vennastekogudused propageerisid usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust
Tema lapsepõlv möödus Virumaal Kaarli (Vana- Sõmeru) mõisas Rakvere lähedal. 1815 vabastas mõisaomanik perekonna pärisorjusest. Tulevane kirjanik õppis 1815-18 Rakvere saksakeelses linnaalgkoolis ja kreiskoolis, oli lühikest aega Tallinnas äriõpilane, seejärel viibis vanemate uues elukohas Lääne-Harjumaal Hageri kihelkonnas. Ohulepa mõisas. 1819. a. algul pääses Kreutzwald õpinguid jätkama Tallinna kreiskoolis kui kavatsetava külakoolmeistrite seminari õpetajakandidaat. Lisaks koolituskursusele sai ta ka täiendavat pedagoogilist ettevalmistust. Pärast kreiskooli lõpetamist 1820 oli Kreutzwald õpetaja Tallinna 2. poistealgkoolis. Töö kõrvalt jätkas ta edasiõppimist ja sooritas 1823 algkooliõpetaja eksami. 1924-25 oli koduõpetaja Peterburis. 1826. a. algul tegi ta Tartu ülikooli sisseastumiseksamid ja immatrikuleeriti arstiteaduskonna üliõpilaseks. Tutvumine ja lähem kontakt F. R.
Valga Gümnaasium Friedrich Kuhlbars Referaat Koostaja: Timo Stogov Hummuli 2009 Sisukord Lk. 2 Sisukord Lk. 3 Sissejuhatus Lk. 3-5 Elulugu Lk. 6-7 Kirjanduslik tegevus Lk.7 Kokkuvõte Lk. 8 Kasutatud allikad Sissejuhatus Räägime Friedrich Kuhlbarsi elust. Mis olid tema suurimad ja siiani tuntud saavutused , millega ta hakkama sai. Muidugi peame ka rääkima Friedrich Kuhlbarsi vanematest. Kuidas arenes Friedrich Kuhlbarsist nii haritud mees nagu ta oli ja viisakas härrasmees.Miks paljud ei teadnud Friedrich Kuhlbarsi kui lüürikut. Elulugu Unikülas asub luuletaja Friedrich Kuhlbarsi sünnikoht. Kunagi seisis siin tulevase kirjaniku sünnipaigaks saanud Uniküla koolimaja. Kunagise hariduskolde järgi kutsutakse seda praegugi Koolitareks (-taluks). Koolimaja põles maha aastal 1941. Nüüd seisab siin...
Forseliuse õpetajate seminar, selle asutamine, tegevus ja tähtsus. Lisaks vihikule vaata ka õpikust. 1684.a avati Tartu lähedal piiskopimõisas õpetajate seminar, kus hakati koolitama välja õpetajaid rahvakoolidele. Kooli rajajaks ja õpetajaks oli Forselius. (õpilased Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jüri) Forseliuse tegevuse tähtsus .. · talurahvakooli õpetajate ettevalmistamine · lõi uue lugemaõpetamise meetodi ja andis välja oma meetodile vastava aabitsa · Seminari lõpetanud võitlesid koolide avamise eest, mille tulemusena koolide arv kasvas ja tõusid rahva lugemisoskus · arendas eesti keelt 3. H.Stahli ja B.G.Forseliuse kirjaviis. H. Stahli kirjaviis Forseliuse kirjaviis Eeskujuks saksa keel Eeskujuks rahva kõnekeel e foneetiline keel Eesti keel peab lähenema saksakeelele (metz, Eesti keel peab jääma eesti keeleks, mistõttu tuleks
tellida - kõik tassid ja joogid peavad olema suurel laual nö rootsi laual. Kohvipausidele peaksid kindlasti olema organiseeritud juurde küpsised ja puuviljad. Samuti peaks olema võimalus uue ametliku osa ajaks lauale võtta karastusjooke. Pikkadel koosolekutel või seminaridepäevadel on vajalikud ka lõunasöögid ja kui seminar on mitme päevaline, siis ka õhtusöök. Lõuna- ja õhtusöökide jaoks tuleb reserveerida laud ja kui osalejaid on kümme või rohkem, tuleb enne seminari kokku leppida ka menüüs, kuna nii paljude inimestega eraldi tellimine võtaks väga palju aega. Üldiselt ei kesta lõunapausid üle ühe tunni. Lõunane menüü peaks olema mõõdukas ja suhteliselt kerge, kuid energiarikas. Peale lõunapausi ei ole hea, kui toit on olnud liiga rasvane või liiga raske, kuna see segaks edasist mõtlemist ja koosolekul/seminaril viibimist. Toidu juurde võib lõunapausil pakkuda klaasi veini ja sellega tuleks piirduda. Õhtusöögil on
hinnates kõrgelt selle ilu, lihtsust ja omapära. Ta lähtus rahvuslikkusest kogu oma tegevuses. Jaan ja Henriette Loviisa kaksikpojad Kristjan (Kristian) ja Paul (Paulus) sündisid 22. ja 23. X 1865 Viru-Jaagupi kihelkonnas Kirikukülas. Vennad õppisid koos Koeravere külakoolis, Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis ja Rakvere kreiskoolis. Nende elutee lahknes 1883 Tartu Reaalkoolis, sest Kristjan Raud läks sealt Tartu I (saksa) Õpetajate Seminari. Kristjan Raud õppis Peterburi (1893-97), Düsseldorfi (1897-98) ning Müncheni kunstiakadeemias (1901-03). Üldharidust võimaldasid neil saada põllumehest isa ja ema vend Magnus Treublut. 1903 oli Kristjan Raud siiski sunnitud rahapuudusel õpingud Müncenis lõpetama ja asuma kevadel 1904 elama Tartusse. Tartus avas Kristjan Raud oma stuudio. Tartu periood Tartu perioodil (1904-14) algatas Kristjan Raud vanavara kogumise. Suuresti selle
- Jakob Hurt (1839-1907). Oli Eesti Kirjameeste Seltsi president, laulupeol peasõnavõtja. Alustas rahvaluule ja vanavara kogumisega. - Carl Robert Jakobson (1841-1882). Kirjuas häid õpikuid. Jakobsoni kolm isamaalist kõnet. Rajas näidistalu Kurgjale, andis välja ,,Sakalat". 14. Kes olid ja millega läksid kultuuriajalukku Cimze Läti pedagoog ja muusik. Läks kultuuriajalikku eestlastele ja lätlastele mõeldud saksakeelse kihelkonnakooliõpetajate seminari juhtimisega. Masing Eesti pastor ja keelemees. Tõi eesti kirjakeelde õ-tähe. Tema toimetamisel ilmus Marahwa Näddalaleht. Parrot Ülikooli esimene rektor. Tema lähedane sõprus keisriga kindlustas ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse. Thor Helle Saksa päritoluga vaimulik, keele- ja kirjamees. Esimese eesti keelse piibli tõlkija. 15. Aastaarvud: 1802 - Tartu Ülikooli taasavamine 1866 - Võeti vastu vallaseadus 1869 - Üldlaulupidu
tunnustuseni. Sporditeadlased olid teravalt tõstatanud küsimuse rahvatervise halvast olukorrast ja naiste vähesest sportlikust aktiivsusest. Ametiühingute spordiühingute üleliidulise nõukogu tervisespordi osakond asus otsima uusi võimalusi naiste kaasamiseks sportimisse. Kuuldust ajendatuna korraldati 1970. aastal Tallinnas üleliiduline seminar naisvõimlemise rühmajuhtide koolitamiseks. Seminari õppekava koostati toetudes naisvõimlemise kogemustele Eestis ja Leningradis. Paljud lektorid olid Eestist. Iga üleliidulise seminariga, mis toimusid 1984. aastani kaasnesid ka trükitud metoodilised soovitused ja võistluste kohustuslike kavade kirjeldused. 1980. aastatel toimus naisvõimlemise kandepinna plahvatuslik laienemine. Selgepiiriliselt kujunesid välja erinevad tegutsemisvaldkonnad tervisevõimlemisena naisvõimlemist
abituuriumieksamid sooritas ta 1821. Enne Tartusse ülikooli astumist tuli Wiedemannil elamiseks raha teenida, sest isa oli oma vara kaotanud. 16-aastane poiss töötas koduõpetajana parun Taube juures aastani 1823. Järgmisel aasta alguses sai ta ülikooli õigusteadust õppima minna. Õigusteaduskonna ained ei huvitanud Wiedemanni ja ta keskendus hoopis keeleteadusele. 1824. aasta sügisel astus ta nn pedagoogilis-filoloogilisse seminari, mille eesmärgiks oli keskkooliõpetajate ettevalmistamine. Ta oli parimate üliõpilaste seas, õppides kõige rohkem ladina ja kreeka keelt Wiedemann hakkas ka ise õpetama, alustades inglise keelega. 1826 lahkus Wiedemann ülikooli õpilase rollist ja hakkas usuteaduskonnas araabiakeelsete tekstide desifreerimise ja puhtakskirjutamisega tegelema. Ta abiellus Emilie Wilhelminega ja sai temaga kuus last. Ja siis asutas ta Tartusse oma advokatuuri,
Ta oli kuulus Eesti helilooja. Eduard sai oma hariduse algusaegadel Naelavere koolist, pärast seda Torila Ministeeriumikoolist. Ta oli poiss, kes õppis pikoloflööti ja mängis ka kooli orkestris. Tubini lapsepõlv ei olnud juba siis kerge, sest 6- aastaselt suri tema vanem vend ja pärast seda suti ka ta isa ja 10- aastaselt pidi ta üle elama Esimese maailmasõja ja seejärel kohe ka Vabadussõja. Pärast kõike läbielatut läks 1920. aasta sügisel Eduard Tubin Tartu Õpetajate Seminari. Seal sai Ta õppida muusikat ja laulmist. Tartu Õpetajate Seminaris olid klaveritunnid kõigile kohustuslikud ja seal alustas Ta ka heliloominguga, pärast kooli oli kohustuslik lõpetajatel töötada kolm aastat õpetajana. Eduard asus tööle Nõo algkooli, kus Ta andis peamiselt füüsika ja matemaatika tunde, muidugi juhatas ka Nõo segakoori ja sai ka töötatud kirikus organistina. Nõo kooli kõrvalt astus Tubin 1924. aasta sügisel Tartu Kõrgemasse Muusikakooli. Tema
1) Millal ja kelle valitsemisajal hakkas Rootsist kujunema suurriik? 15231560 Gustav Vasa valitsemisajal. 2) Milles seisnes Rootsi keskvõimu ja kohaliku balti aadli vastuolu? Kuningakoda polnud harjunud nii suurte õigustega aadlimeestega ning aadlimehed harjunud sellega et kõrgem võim sekkub nende õigusesse oma maa ja talup. Üle. 3) Mida tähendab mõiste Landesstaat? Maariik , iseseisev provints . Eestija Liivi omavalitsuslik elukorraldus kus võim kuulus aadlile. 4) Kuidas valitseti Eesti ala Rootsi ajal? Eestlased suhtusid Rootsi ülemvõimu paremini kui eelmistesse, sealt ka väljend "vana hea rootsi aeg".(rootsi andis talupoegadele rohkem vabadust ja alandas makse. Seetõttu läks Rootsi keksvõim tülli kohaliku baltisaksa aadliga). 5) Kuidas mõjutas kuulumine Rootsi riigi koosseisu kaubanduse ja käsitöö arengut Eesti alal? Kuidas muutus Tallinna, Tartu ja Narva positsioon? Eesti linnad kaotasid oma Hansa aegsed eesõigu...
Rootsi aeg Eestis (Õpik ptk 15-19 + tunni-ja lisamaterjalid) 1. Millal ja milliste lepingutega läheb Eesti ala 17. sajandil Rootsi võimu alla? Selgita sisu.-1629 Altmargi rahuga, loobus Poola oma valdustest Lõuna-Eestis; 1645Brömsbere rahuga loobus Taani oma valdustest Saaremaal. Eestis; 1649 sõlmiti Brämsebro rahu-Taani loobus oma valdustest Saaremal; 1660 Oliwa rahu- Ruhnu saar Rootsile; 1661Kärdla rahu-Lõpliku Rootsi võimu kehtestamine Eestis. 2. Iseloomusta Rootsi ajal kujunenud haldusjaotust.-Eesti ala oli jaotatud kahe kubermangu vahel. Eestimaa kubermang (Harjumaa, Läänemaa, Virumaa,Järvamaa) ja Liivimaa kubermang(Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti. Saaremaa kuulus küll Liivimaa kubermangu, aga tal olid mitmed eriõigused-oma asehaldur,rüütelkond,erinev maksusüsteem ja kirikuvalitsus. 3. Mis on rüütelkond ning kuidas olid rüütelkonnad üles ehitatud Eesti- ja Liivimaal 17. sajandil?-Rüütelkond on kohaliku aadli omavalitsusorgan. Eesti alal ...
·Aastaarvud: ·1558-83 Liivi sõda ·1561 Tallinna alistumine Rootsi kuningale ·1582 Zapolski rahu Venemaa ja Poola vahel ·1583 Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel ·1629 Alatmargi vaherahu Poola Rootsi ·1645 Brömsebra vaherahu Venemaa Poola ·1630 Esimene gümnaasium Tartusse ·1632 Tartu ülikool ·1695-97 Suur nälg ·1700(1710 Eestis)-1721 Põhjasõda ·(1783) Asehalduskord ·1684 Forseliuse seminari asutamine Lõuna Eesti olukord Poola võimu all Lõuna-Eesti oli Poola-Leedu võimu all aastatel 15611621. 1561. aastal Liivimaa võimukandjate ja Poola kuningas Sigismund II Augusti vahel sõlmitud lepinguga moodustati ordu- ja piiskopkonna valdustest Kuramaal Poolast vasallsõltuvuses olev hertsogiriik; Lõuna-Eesti ala allutati vahetult Poolale. Maa jagati kolmeks presidentkonnaks, mis hiljem nimetati ümber vojevoodkondadeks. Neist
ja kirikulaulude tõlkimisega eesti keelde. Poiss suri katku ning tema tõlked jäid trükkimata, kuid olid käsikirjaliselt Tallinna kirikutes mõnevõrra kasutusel. Poola riigi alla kuuluvas Lõuna-Eestis taastati 1582. aastal katoliiklus ning 1583. aastal Tartusse jõudes, tegeles hariduse edendamisega jesuiitide ordu, kes olid vastureformatsiooni peamised toetajad. Nad rajasid Tartus muuhulgas tõlkide seminari ja tegutsesid maarahva hulgas rahvakeelsete misjonäridena. 1585. aastal andsid nad välja eestikeelse katekismuse, mis sisaldas ka esimesi eesti keelde tõlgitud kirikulaule, võimalik, et koguni nootidega. Neid tõlkeid võtsid eeskujuks hilisemad Eesti lauluraamatud, kuid katekismus ise aga hävitati järgneval Rootsi ajal lutherlaste poolt. Vastureformatsioon jäi Eestis siiski lühiajaliseks ja 1625. aastal sai luterlik Rootsi kogu Eesti mandrialad oma valdusesse.
reduktsioon- aadlile annetatud maade taasriigistamine Reduktsioon- aadlile annetatud maade taasriigistamine Rüütelkond- aadlike seisusliku omavalitsuse organ ; selle täieõiguslikeks liikmeteks võisid olla ainult rüütlimõisaomanikud. Eraldi rüütelkonnad olid Liivimaa, Eestimaa ja Saaremaa aadlikel. Academia Gustaviana- 1632-1656 ladinakeelse juhuluule tekstikorpus Forseliuse seminar- 1684. aastal asutas Bengt Gottfried Forselius Tartus seminari köstrite ja koolmeistrite ettevalmistamiseks Segaduste aeg Venemaal- 17.sajand algas Venemaal mitmeaastase näljahädaga, millele lisaks valitses erakordne pakane. Isehakanu- seikleja , kes sai võimaluse esineda õnnekombel pääsenud troonipärijana ning saavutada paremat elu lubades nälga kannatamata rahva toetuse ja poolehoiu Kirikulõhe- 1656. aasta kirikukogul lõhenes vaimulikkond kiriku-uuenduste toetajaiks ja vastaseks
Kristjan Raud ( 1865- 1943 ) Kristjan Raud sündis 22. oktoobril 1865 aastal talupoja perekonnas Viru-Jaagupi kihelkonnas. Tal oli kaksikvend Paulus (kunstnikuna tuntud kui Paul Raud). Kooliaeg algas vendadel 1874 Koervere külakoolis (1a), edasi 1875-78 Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, 1878-81 Rakvere Kreiskoolis ja seejärel Tartu Reaalkoolis. Reaalkooli ajal püüdsid vennad ka kunsti õppida. 1883 jättis Kristjan Reaalkooli pooleli ja läks üle seminari. Seminari ajal tutvus kunstitegelastega ja originaalteostega. Peale seminari alustas tööd kooliõpetajana. Eestis sai ta aru, et venestamispoliitika ei soodusta kultuuri arengut kultuuri kustumine, ärkamisaja meeleolude langus. Otsustas Peterburi kasuks, kus sai endale pedagoogi koha. Peterburis tutvus ta J. Köleriga, kes soovitas minna õppima Kunstiakadeemiasse. 1892-1897 õppis ta Peterburi Kunstiakadeemias, kuni mõistis, et akadeemia on liiga kinni akademismis
süstemaatiliselt isa juures õppima klaverit ja viiulit Õpinguaastad (1797-1813) · 1808. a. asus ta õppima õukonna kinnisesse kooli konvikti · Seal valmistati ette kapelli artiste · Salieri juhtimisel oli see kujunenud pealinna peamiseks muusika õppeasutuseks · Kooli orkestri kaudu tutvub ta Haydni, Mozarti ja Beethoveni sümfoonilise loominguga Kooliõpetaja (1813-1817) · Lõpetanud Konvikti astub Schubert isa kategoorilisel nõudmisel õpetajate seminari · Asub tööle isa kooli algklassi õpetajana · Koolitöö, milleks Schubert ei tundnud mingit kutsumust, osutus talle masendavaks, väljakannatamatuks orjuseks · Tööpäev oli pikk, õpingud toimusid ka pühapäeviti · Rusuv, vaimupime kiriklik õhkkond ja isa kodune türannia mürgitasid Schubert elu Kooliõpetaja (1813-1817) · Aasta 1815 hämmastab oma toodangu mahuga: 2. ja 3. sümfoonia, viis ooperit, kaks messi
juuresolekul. Samas arhiivis on tõend selle kohta, et Jossif Dzugasvili lõpetas Gori vaimuliku kooli, ja ka seal on kirjas: sündis 1878. aasta detsembrikuu 6. päeval. On säilinud ankeet, mille Stalin 1920. aastal omakäeliselt on täitnud. Seal on sünniajaks 1878. Stalin õppis1888-1894 Gori vaimulikus õppeasutuses (põhikoolis), mille lõpetas juunis 1894 üliheade tulemustega. Ja siis astus Tbilisi Teoloogilise Seminari esimesele kursusele. Järgmisel aastal tekkisid tal esimesed kontaktid Kaukaasiasse asumisele saadetud marksistidega. 1899 loobus õpingutest seminaris, kuna oli otsustanud edasise elu siduda poliitilise tegevusega. Ühe versiooni kohaselt heideti poliitilise tegevuse pärast seminarist välja, teise versiooni kohaselt oli sunnitud lahkuma eksamite ebaeduka sooritamise tõttu. Detsembris asus tööle Tbilisi Füüsika Observatooriumis.1900 aastal hakkas ta juhtima tööliste massilist streiki
valitseja. Johan Reinhold Patkul- Liivimaa aadliopositsionäär, Rootsi vastase liidu liige, sõlmis August II Tugevaga alistumus lepingu. Katariina II- balti erikord, Venemaa valitseja George Browne- Riia kindralkuberner, oli keskseks tegelaseks balti erikorra elluviimisel. Joachim Jhering- eesti keelne aabits, Kirikukaristuste süsteem Johann Fischer- Liivimaa Kindralsuperintendent, kujunes Karl XI ajal üheks keskseks kirikutegelaseks. Asutas 1684. õpetajate seminari. Andis välja esimese eestikeelse piibli. Bengt Gottfried Forselius-andis suure panuse eesti koolihariduse edendamisse, talurahvakoolide rajaja, forseliuse seminar. Heinrich Stahl- esimese eestikeelse grammaatika koostaja, avaldas usuõpetuse käsiraamatuid Andreas Virginius- arendas eesti kirjakeelt, Kambja pastor, tõlkis piiblit eesti keelde. Johann Hornung- Ladinakeelse eesti grammaatika avaldaja(vana kirjaviis)
Ø Lõhuti kirikutes kunstiväärtusi Ø Katoliiklaste ja luterlaste sõjad Ø Hariduse levik ja koolide rajamine Tänapäeval Eestis on luterlus peamine usk Haridus Eestimaal Keskajal õpetati eelkõige vaimulikke kloostrikoolides Kaupmeeste lastele rajati linnakoolid Talupoegadele asuti haridust andma 17. sajandil 1632 rajati Tartu Ülikool Talurahva hariduse eest hoolitses Bengt Gottfried Forselius Rajas seminari talupoegade õpetajate harimiseks Parandas eesti keele kirjaviisi Vana kirjaviis Forseliuse kirjaviis kohl kool lebbi läbbi rahmat ramat ockat okkat hehl häl Vene Tsaaririik Tehnika areng Vene Tsaaririik BOJAAR- aadlik TSAAR-Venemaa valitseja Esimene Vene Tsaar oli Ivan IV Julm Vene aadlikke nimetati Bojaarideks Vene tsaaril oli täielik võim
haridusosakonna juhataja, seega meie riigi esimene haridusminister. Siin omab ta suuri teeneid meie koolikorralduse ja hariduselu põhijoonte määramisel. 1918 1925 oli P. Põld Tartu Ülikooli kuraatoriks. Ta omab suurimaid teeneid meie rahvusliku ülikooli rajamisel ja ülesehitamisel. Aastast 1920 oli Põld ülikooli pedagoogikaprofessoriks. Keskkooliõpetajate ettevalmistamiseks asutas ta ülikooli juurde didaktilis-metoodilise seminari ja oli selle juhatajaks. Last, but not least Peeter Põld oli kasvatajaks ja oma pedagoogiliste veenete teostajaks ka oma arvurikkas perekonnas. RAHVUSLIK SUURKUJU Ühiskonnas on igal ajastul anderikkaid isiksusi, kes mõjutavad nii oma oleku kui tegevusega rahva ja riigi saatust. Eriti väikerahvastele on oluline mitmekülgselt võimekate persoonide esiletõus. Üks selliseid on Peeter Põld 20. sajandi väljapaistvamaid suurkujusid, kelle elutöö suurust aastakümneid maha vaikiti
Stahl andis välja ka esimese eesti keele õpiku koos sõnastikuga ,,Juhatus eesti keele juurde" (1637). Lõunaeestikeelse kirikukirjanduse rajaja on Joachim Rossihnius oma katekismuseväljaande ning kirikukäsiraamatuga ,,Evangeeliumid ja epistlid kõigiks pühapäevadeks terve aasta kohta" (mõlemad 1632). 2 17. sajandi lõpul levis esimese eesti koolmeistrite seminari asutaja ja õpetaja Bengt Gottfried Forseliuse lihtsustatud kirjaviisiga aabits, mida anti välja mitmes kordustrükis. Forselius lähendas saksa ortograafial põhinevat kirjaviisi eesti keele tegelikule hääldusele ja peagi sai tema rakendatud kirjaviis üldkasutatavaks. Esimene eestikeelne piibel Eesti kirjanduse ajaloo esimesi suursaavutusi on täieliku eestikeelse Piibli ,,Piibli Ramat / se on keik se Jummala Sanna..." ilmumine 1739. aastal
Tallinn, 11311 Tallinn,11213 “Noorsootöö” Tel 58173366 E-mail [email protected] Motivatsioonikiri 7.07.2014 Lugupeetud Hr Silver Pramann Soovin kandideerida Tallinna Ülikooli Pedagoogilise seminari noorsootöö õppekavale. Olen alati teadnud, et tahan töötada noortega. Tahaksin valida moodulina töö haavatavate sihtgruppidega, sest usun et saan noorte tulevikku panustada. Usun, et probleemidega tuleb tegeleda juba eos, kui neid on lihtsam lahendada. Haavatavatel noortel on suurem risk kalduda sõltuvuste, kuritegevuse ja probleemide küüsi ning meie eesmärgiks peab olema selle protsessi peatamine juba alguses
· Johan Leinberg- üks väljarändamisele kihutajaist, kes kogus kokku hulga rahvast, et suunduda Krimmi elama. Inimesed ootasid kuude kaupa Leinbergi lubatud ,,valget laeva". Ta vähendas väljarändamist Eestist. Loobus kõigest ja hakkas palvetunde pidama. · Georg Friedrich Parrot- taasavatud TÜ esimene rektor · Wilhelm Struve- astronoom · Moritz Hermann Jacobi-füüsik · Janis Cinze- Valga seminari rektor 10. Mõisamajanduse kriis: vanade majandus meetoditega ei olnud enam võimalik võlgu katta. 11. Mõisnikke sundis talupoegade seadustega nõustuma see, et mõisnike laenu saamine sõltus sellest, kuidas rüütelkond talupoegade kaitseks samme astub. 12. Talurahvaseadused: 1802.- ,,Iggaüks" · talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine · talupojad said vallasvara omamise ja pärandamise õiguse 1804.- E/m:
sünnipäevade läbiviimiseks või muudeks üritusteks Ülenurme valla rahval. MTÜ Õnnemaa on ka TAS rahvusvahelises programmis, oma projektiga Vanamõisa platsi ehitamine, koos laulukaare ja elukestva õppehoonega. Detailplaneerind on tehtud. Ehitusluba olemas. Ehitusega tehakse algust 2014 aastal. 18. detsembril toimus keskuses loovusringi „Noorteka padjaks“ jõulupidu, mille temaatilise plaani tegi Tallinna Ülikooli Pedagoogilise Seminari üliõpilane Kaisa Alliksaar ja ürituse läbiviimisel aitas kaasa, vabatahtlik Tartu Tervishoiukõrgkoolist Valeria Streltsovskaja. Peo läbiviimisel aitasin ka kaasa. Pidu oli organiseeritud väga originaalselt ja huvitavalt. Lapsed olid peoga väga rahul ja ma ise nautisen samuti seda üritust. 4 18. detsembril oli Ülenurme Pere- ja noortekeskuse jõulupidu, kuhu olin ka mina vaatlejana kutsutud.
Eestimaa kubermang- Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa Liivimaa kubermang- Saaremaa, Pärnumaa, Viljandimaa, Tartumaa, Võrumaa Vastureformatsioon ehk rekatoliseerimine, koos Poola võimu kehtestamisega taastati Liivimaal katoliku kiriku organisatsioon. Suuremad kirikud anti katoliiklastele tagasi. Olulist osa kandsid jesuiidid. 1583 asutati Tartus jesuiitide gümnaasium, mille haridustasemele polnud Eesti varasemas ajaloos võrdset. Gümnaasiumile lisaks asutati veel tõlkide seminari, mis pidid ette valmistama preestrikutseks sobivaid kandidaate kohalike hulgast. Kui aga rootslased 1625 aastal Tartu vallutasid, lõpetas see nii jesuiitide tegevuse, kui ka katoliku ajastu Eestis. Haldusjaotus 1. Eestimaa kubermang (keskus Tallinn) Maakonnad: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa Haldaja: kindralkuberner 2. Liivimaa kubermang (keskus Riia) Maakonnad: Saaremaa, Pärnumaa, Tartumaa, (Riia; Võnnu maakond) Haldaja: kindralkuberner Balti erikorra tunnused
Jaagupi kihelkonnas Kirikukülas.3 Kunstnike isa töötas karjamõisas väljavahina. Lastel ilmnes varakult joonistamishuvi ja isa muretses neile vesivärvid juba enne kooliaega, mis sellel ajal polnudki eriti tavaline.4 Haridustee Vennad õppisid koos Koeravere külakoolis, Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis ja Rakvere kreiskoolis. Nende elutee lahknes 1883 Tartu Reaalkoolis, sest Kristjan läks sealt Tartu I (saksa) Õpetajate Seminari. Mõlemad valisid aga kunstnikukutse: Paul lõpetas 1894 Düsseldorfi kunstiakadeemia, Kristjan õppis Peterburi (1893-1897), Düsseldorfi (1897-1898) ning Müncheni kunstiakadeemias (1901-1903). Üldharidust võimaldasid neil saada põllumehest isa ja ema vend Magnus Treublut. Kunstiõpingutes vedas rohkem Paulil, keda toetas pidevalt baltisaksa aadlidaam Natalie von Uexküll. Kuigi Kristjan katsus ise hakkama saada, aidati tedagi
· Orel; 1329 esimesed orelid. Helme, Paiste · Suhteliselt suurele kontaktile rahvalaulu ja kirikulaulu vahel viitab kristlike kirikupühadega seotud kalendrilaulude suur osatähtsus Eesti folklooris · Nn. Profesionaalne muusika kõlas ordulossides · 1521. Võeti linnadesse tööle palgalisi muusikuid. MUUSIKAELU 17. SAJANDIL · 1629. Kogu Eesti mandriosa Rootsi valduses · 1632. Academia Gustaviana · 1684. Bengt Gottfried Forselius asutas seminari, kus valmistati ette köstreid. Siit saab alguse Eesti maakoolide võrk. MITEMHÄÄLSE KOORILAULU TEKE JA ESIMESED LAULUPÄEVAD · Mitmehäälse laulu levikule aitas kaasa kihelkonnakoolides edenev muusikaõpetus · Esimene teadaolev kool, kus lauldi neljahäälseid laule oli 1804.a Kanepi kihelkonnakool. · Johannes Heinrich Rosenplänter esimene, kes pidas vajalikuks koolis kasutada klaverit. ESIMESED LAULUPÄEVAD
Antonio Vivaldi (1648-1741) - Vivaldi sündis Veneetsias, Isa töötas habemeajajana(Gavelske), Kuid andeka viiuldajana saab töökoha San Marco kirikukapellis. Peagi hakkab ta muusikat ka õpetama oma pojale. Õige pea saab isa aru, et poisi arenguks peab olema hoopis teine õpetaja. Põhjalikud õpingud, aga hakkasid tuntud pedagoogi Legrenzi käe all. Perekonna nõukogu otsustab, et Vivaldist peab saama vaimulik ja ta asub õppima vaimulikku seminari. Vaimuliku elukutse oli sugulaste arvates vägagi austusväärne. Vivaldi eriline andekus eraldub just Viiulimängus. Tulemused ei lastnud ennast kaua oodata. Tänu heale mänguoskusele ja suurele inimlikkusele, määratakse ta 1704 "Ospedale della Pieta" õpetajaks. See oli üks neljast koolist, mida rahastas linn. Kuid see oli mõeldud tütarlastele, kes olid orvud, kodutud. Ta moodustab kooliorkestri, kes aastatega põlvib üle Euroopalise tähelepanu. Õpetaja ametis, avanes Antonio tegelik talent. Viiuldaja osk...
ARVESTUSE TEEMAD EESTI AJALUGU II ROOTSI RIIGI POLIITIKA EESTI- JA LIIVIMAAL - Sündmused milega Eesti Rootsi valdustesse läks 1. 1583 Pljussa vaherahuga Põhja ja Lääne-Eesti Rootsi valdusesse. 2. 1629 Altmargi rahuga Lõuna-Eesti Rootsile. 3. 1645 Brõmsebro rahuga Saaremaa Taanilt Rootsile. 4. 1660 Oliva rahuga Ruhnu Kuramaalt Rootsile. - Rahvastik 17. sajandil sõdade tõttu kurnatud maad ja asulad, harimata põllud ja võsastunud alad 1620. rahvaarv väiksem kui 120 000 1630. võtsid mõisnikud endale uusi töölisi ehk ümberasujaid(enamasti eestlased) ja vabastas nad 3-ks aastaks maksudest 17. sajandi II poolel palju välismaalasi. Enim venelasi, soomlasi ja lätlasi Rahvaarvu vähendasid Rootsi-Vene sõda ja katk Sajandi lõpuks oli rahvaarv umbes 350 000 - Kindralkuberneri ülesanded Kuninga poolt 3-k...
12, 2005, lk 71-80. Kohus, struktuur, element, õigussüsteem, suured õigussüsteemid, õiguskorra 6 astet Taska järgi, vertikaalne jm, konstitutsiooni kehtestamise põhistamiseks mõeldud doktriinid, õigusharude süsteem (avalik- ja eraõigus) Riik ja õigus. Riik ja õigus on lahutamatult seotud. Positiivne õigus on antud ajal oleva riigi kehtiv õigus. Ajalooline õigus on eksistentsi lõpetanud riigi kunagine õigus. 16.september *Juristide eetikakoodeksid NELJAPÄEV SEMINARI MATERJAL Õsi, järgmine kord SEMINAR I teema. ÕIGUSE EELASTMED JA ÕIGUSE MÕISTE 1. Õiguse eelastmed (ÕE lk 17-23). 2. Tava, moraal, õigus, sund ja võim (ÕE lk 23-26; LM II lk 11-13; SÕT lk 45-47 ja 51-56). 3. Ius non scriptum, ius scriptum (ÕE lk 26-29; LM II lk 11). 4. Õiguse tähistamine (ÕE lk 29-33; LM II lk 15-16; SÕT lk 17-19). 5. Õiguse tähistamine ja õiguse idee (ÕE lk 33-38). 6
oli, et talurahvas peab oskama lugeda. Selleks alustas Bengt Gottfried Forselius talurahva haridusele aluse panemist.Ta sündinud Eestis, juured Rootsist ja Soomest.Pärit Harju Madiselt Paldiski lähedalt.Isa oli kohalik preester, kes oskas ka eesti keelt.Ka ta isa oli veendunud, et talurahvas ei ole loll ja suudab lugema õppida. Forselius õppis Saksamaal ja asus siia tagasi.Rootsi kuningas isiklikult andis talle õiguse rajada Eestisse Õpetajate seminari, et ettevalmistada õpetajaid talurahvakoolidesse. 1684-1688 Tartus Õpetajate seminar.Kestis nii vähe ,kuna Forselius uppus teel Rootsis Eestisse. Seal said õpetust u 100 eesti poissi, kellest said talurahvakoolide õpetajad. 2 kuulsamat nime Paksi Hansu Jüri ja Ignatsia, kes käisid kuninga juures, tänu sellele, andis Rootsi kuningas 1687 välja käsu luua igasse mõisa kool!Igasse mõisa siiki kooli ei loodud. Kogu Eesti ,Liivimaa ja Saarema peale loodi 41 kooli.
ROOTSI AEG (Tinglikult 1629-1699) Meeldetuletus Põhja-Eesti 1583 Rootsile Pljussa vaherahu lõpetas Liivi sõja (Rootsi Venemaa) Lõuna-Eesti 1629 Rootsile Altmargi vaherahu (Rootsi Poola) Saaremaa 1645 Rootsile Brömsebro rahuleping (Rootsi Taani) Ruhnu 1660 Rootsile Oliva rahu (Rootsi Poola) Rahvastik 1550 1620 1695 1698 1710 ~ 280 000 ~ 100 000 ~ 350 000 ~ 300 000 ~ 140 000 ~ 300 000 ~ 140 000 ~ 400 000 ...
sajandisse. Esimesed koolid asutati toomikirikute ja kloostrite juurde. Maarahvale jäi kooliõpetus esialgu kättesaamatuks, ainult üksikud, kõige visamad ja andekamad pääsesid ladinakeelsetesse linnakoolidesse ja välismaa ülikoolidesse. Varakult baltimaadesse jõudnud reformatsioonist sai alguse rahvakeelne kirik ning vaimuliku hariduse levitamine põlisrahva hulgas. 17. sajandi lõpukümnenditel andsid Rootsi soodsad sisepoliitlised vahekorrad tõuke esimese koolmeistrite seminari asutamiseks ja hõreda koolivõrgu loomiseks. (1) Põhjasõda, nälg ja katk viisid rahvaõpetuse aastakümneks täielikku madalseisu. Uue koolivõrgu rajamiseni jõuti 18. sajandi teisel poolel. Kõik lapsed, kes lugemist kodus selgeks ei saanud, pidid selle omandama koolis. Sajand hiljem kehtestati üldine koolikohustus, koolis pidid käima kõik lapsed. 1880ndatel aastatel muutis tsaarivõim koolid venekeelseteks.
valdamisel. Eesti Kirjameeste Seltsi otsusel mindi 1872 üle uue kirjaviisi kasutamisele, mis on käibel tänapäevani. Carl Robert Jakobson (1841 - 1882) Rahvusliku liikumise radikaalsema suuna juht. Isa oli suur Jannseni sõber ja agar seltskonnategelane, aga tänu emale mõjutusetele kasvas Jakobson üles saksa vaimus. Jakobson lõpetas Cimze seminari, üritas töötada kooliõpetajana Tormas - oli sunnitud lahkuma tülide tõttu mõisnikega. 1863 jõudis Peterburi, kus sooritas ülemkooliõpetaja eksamid ning sai suurvürsti tütre koduõpetajaks. Johann Köler tõi Jakobsoni rahvusliku liikumise juurde, 1865 ilmusid Jakobsoni esimesed kirjad "Eesti Postimehes" - nõudis kooliolude parandamist, usuõpetusega liialdamise lõpetamist, propageeris karskust. 1868 pidas Jakobson "Vanemuises" kõne valguse-, pimeduse- ja koiduajast.
1982 Stockholm) Väljapaistvamaid heliloojaid eesti muusikaloos, omanäolisemaid sümfoonikuid kogu 20. sajandi muusikas. Eduard Tubin sündis 18. juunil 1905. aastal Peipsi-äärses Torila külas kaluri pojana. Kolme aasta pärast kolis pere Alatskivi lähedale Naelaverre, kus Tubin omandas ka alghariduse. Isa kõrval, kes mängis trompetit ja trombooni, õppis ta lapsena pikoloflööti ning hakkas 10-aastaselt kaasa mängima kohalikus orkestris. 1920. aastal asus Tubin õppima Tartu Õpetajate Seminari, mängis sealses orkestris tsellot ning juhatas laulukoori. Samuti avanes noorel muusikahuvilisel nüüd võimalus osa saada Tartu kontserdielust, kuulata "Vanemuise" sümfooniaorkestri esituses muusikat BeethovenistAleksander Skrjabini ja Heino Ellerini. Lisaks seminarile astus Tubin 1924. aastal ka Tartu Kõrgemasse Muusikakooli, kus õppis esimese aasta Johannes Kärdi oreliklassis, edaspidi aga kompositsiooni Heino Elleri käe all. 1926
1632 15.oktoober avatakse tegelikult Tartu ülikool - Academia Gustaviana. See esimene rootsiaegne ülikool töötas järjest 24 aastat nelja teaduskonnaga (usu-, õigus-,arsti-, filosoofia teaduskond).3 ja 9 1683 asutab B.G.Forselius Harju-Ristil Aru kirikumõisa ruumides oma esimese kooli kohalike eesti ja rootsi rahvusest poiste koolitamiseks. 1684 aastal asutab ta Riia "vaesteraha" abil Tartu lähedal Piiskopimõisas esimese eesti koolmeistrite kooli, nn. Forseliuse seminari. 3 _________________________________________________________________ 3 H.Rannap Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia Tln 2002 7 9 Peeter Põld ,,Eesti kooli ajalugu" 1992 lk 22-28 Aasta hiljem võtab ta oma seminari abiõpetajatena tööle kaks esimest talupojaseisusest palgalist eesti koolmeistrit: Jõesuu Toomase ja Uustalu Bengti. Seminaris oli ta ise
Replikatsioonikahvel on Y-kujuline aktiivne struktuur, mis moodustub sünteesilookuse juures, kus 2-ahelaline DNA läheb üle 1-ahelaliseks. See tekib rakutuumas DNA replikatsiooni ajal. Selle loovad helikaasid, mis lõhuvad kahte DNA ahelat koos hoidvaid vesiniksidemeid. Selle tulemusena tekib kaks üksikahelat, mis moodustavadki kahvli harud. Need üheahelalised harud on aluseks juhtiva ja mahajääva ahela tekkele. * Imetaja DNA replikatsiooni kahvel (vt ka seminari materjali) 3` 5` 3` Topoisomeraas I liudklamber liugklamber Keerab ahela lahti 3 5 ` ` Klaambri laadur 5 ` Inimese rakutuumas sünteesitakse juhtiv ja mahajääv ahel Pol ja Pol abil ning mitokondris Pol abil. keerab ahela lahti.
Poola oli katoliiklik vastureformatsioon: jesuiitide ordu jesuiitide ordu kasutas oma eesmärkide täitmiseks kõiki võimalusi, ka noorte kujundamist hariduse kaudu nad ei põlanud tööd ega vaeva kohalike oludega tuvumiseks ja keelte õppimiseks saavutasid suuremat edu talurahva seas 1583.a saabusid Tartusse ja rajasid kolleegiumi, trükikoja, gümnaasiumi ja tõlkide seminari luterlik Rootsi võim kihutas hiljem jesuiidid minema ja hävitas nende töö viljad on küsitav, kas Tartu Ülikool oleks saanud tekkida ilma eelneva jesuiitide koolitraditsioonita Ristiusk võõrvõimu teenistuses pmst, siin võib rääkida, et Rootslastel oli Luteri usk ja poolakad olid katoliiklased ja venelased õigeusulised?? - ristiusk ei kadunud kuskile, aga iga võõrvõim surus peale just seda ristiusu
Soso pidas need õppetunnid meeles. Elu Goris oli igav ja üksluine. Soso vapustavamaid mälestusi oli kahe kurjategija avalik hukkamine. Õpetajad leidsid, et hukkamise pealtnägemine peab tugevdama poistes arusaamist, et karistus on vääramatu ja hoiab neid kuritegelikult teelt. Kuid Soso mõistis seda teisiti: jumala käske võib rikkuda. 1.5. Noorusaeg 1894. aastal lõpetas Soso hiilgavalt vaimuliku kooli ja asus õppima Tiflisi vaimulikku seminari. Seminaristid elasid suures hoones, mis oli muust linnast müüridega eraldatud. Seminaris valitses karm ja askeetlik jumalakartlik kord. Varahommikul tuli minna palvusele, päeval tuli veel mitu korda palvetada ja paar korda sai välja jalutama, kell kümme õhtul tuli minna magama. Nii algas Soso noorusaeg. Suur osa neist polnud hingeliselt valmis selliseks eluks. Nad leidsid endale teise õpetuse- kuulumine keelatud organisatsioonidesse. Intelligentsi hulgas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
